Okɛ nɔ ní Ŋmalɛ lɛ Kɛɔ yɛ Yarafeemɔ He lɛ Atsu Nii—Fã 2
Yarabo
1. (a) Mɛni ji yarabo? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ eyɔɔ srɔto yɛ atade ni awoɔ kɛyaa hei krokomɛi lɛ he?
1 Kɛ́ agbo lɛ, bei pii lɛ akpaa gbɛ akɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mlibii, wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa, kɛ nanemɛi awo loo amɛbu yarabo ko. Ehe miihia ni wɔkadi akɛ jeee atade ni anyɛɔ awoɔ kɛyaa he fɛɛ he, ni anyɛɔ awoɔ kɛyaa yara nɔ hu lɛ he awieɔ yɛ biɛ lɛ, shi moŋ aawie yarabo ni ji mama loo atade ni yara nɔ pɛ awoɔ loo abuɔ kɛyaa lɛ he. Ja mɔ ko egbo pɛ dani awoɔ loo abuɔ yarabo lɛ. Yɛ Ghana wiemɔi srɔtoi lɛ amli lɛ, ayɛ gbɛi pɔtɛɛ komɛi ni akɛtsɛɔ nɛkɛ mama nɛɛ ni haa efeɔ srɔto yɛ mamai krokomɛi fɛɛ ahe: Ayitam (Twi); Ya bo (Dangme); kuvɔ (Ewe); Yarabo (Ga); Ɛzɛnedanlɛ (Nzema).
2. (a) Mɛni ji kpekpe, ni mɛɛ gbɛ nɔ akɛtsu nii yɛ Biblia beaŋ? (b) Mɛni kpekpe lɛ kɛ lɛ bɛ tsakpãa?
2 Mɛi komɛi susuɔ akɛ kpekpe ni abu yɛ Biblia beaŋ lɛ tamɔ yarabo ni awoɔ ŋmɛnɛ yɛ Ghana kɛ Afrika hei krokomɛi lɛ nɔŋŋ. Eyɛ mli akɛ yɛ no beaŋ lɛ, bei komɛi lɛ mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ kɛ kpekpe feɔ atade ni amɛwoɔ moŋ, shi akɛtsuɔ yiŋtoi krokomɛi hu ahe nii, jeee ja mɔ ko egbo pɛ. Akɛ toohetsɔi loɔ kpekpe ni akɛfeɔ kotokui loo baagi, tamɔ nɔ ni akɛ abele kɛ ehenɔi krokomɛi lɛ woɔ mli lɛ. Yɛ Biblia beaŋ lɛ, tookwɛlɔi kɛ kpekpe kpɛɔ atade akɛni ejara waaa ni etsɛɔ hu lɛ hewɔ. Mɛi komɛi buɔ kpekpe ni amɛkɛtsɔɔ heshwamɔ. (1 Maŋ. 21:27; Yona 3:6-8) Daniel bu kpekpe beni ekɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ ehaa Yehowa lɛ. (Dan. 9:3) Bei komɛi lɛ Hebri gbalɔi lɛ buɔ kpekpe kɛ́ amɛmiijaje kɔkɔbɔɔ shɛɛ saji ni akɛha amɛ lɛ. (Yes. 20:2) Yɛ gbɛ̀i srɔtoi fɛɛ ni akɛ kpekpe tsu nii lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ buuu kpekpe koni amɛkɛfee nɔ ko ni kɛ apasa hemɔkɛyeli ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ yɔɔ tsakpãa. Ani nakai eji yɛ yarabo ni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ he?
3. (a) Mɛɛ kɔlai srɔtoi yarabo ni abuɔ loo awoɔ lɛ hiɛ? (b) Mɛɛ jamɔŋ hemɔkɛyelii anɔ yarabo lɛ damɔ? (d) Bei pii lɛ, mɛni yarabo kɔlai srɔtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ: Etsuru? Ediŋ? Eyɛŋ?
3 Awoɔ loo abuɔ yarabo koni mɛi ana akɛ aaye awerɛho. Yarabo lɛ kɔla kɛ pataŋ ni yɔɔ mli lɛ hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko ni damɔ blema jamɔ mli hemɔkɛyelii komɛi anɔ, ni babaoo tsɔɔ shihilɛ mli ni gbonyo lɛ yɔɔ kɛ wekukpaa ni kã gbonyo lɛ kɛ hiɛkalɔi lɛ ateŋ beni eyɔɔ wala mli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ hei komɛi lɛ, mɔ ni egbo lɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ buɔ yarabo tsuru. Aheɔ ayeɔ akɛ, abuɔ yarabo tsuru nɛɛ bɔni afee ni mɔ ni egbo lɛ akaye wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ awui ko. Mɛi krokomɛi hu buɔ yarabo diŋ. Yɛ hei pii lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ yarabo nɛɛ buɔ mɛi ahe kɛjɛɔ mumɔi fɔji ahe, ni asusuɔ akɛ ehe miihia bɔni afee ni mɔ ni egbo lɛ anyɛ ayafata blematsɛmɛi ni egboi lɛ ahe shweshweeshwe yɛ mumɔi aje lɛ mli. Yarabo ni kɔla yɛŋ fa yɛ mli lɛ hu feɔ nɔ ko he okadi. Kɛha mɛi pii lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ aye gbele nɔ kunim, ni etsɔɔ bɔ ni mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ shweɔ ni gbonyo lɛ mumɔ lɛ ayashɛ jeŋ kroko lɛ mli yɛ toiŋjɔlɛ mli.
4. (a) Mɛɛ bei srɔtoi amli awoɔ loo abuɔ yarabo lɛ? (b) Mɛni hewɔ mɛi komɛi tsakeɔ yarabo ko kɔla ni amɛwo lɛ ni amɛwoɔ kɔla kroko beni be shwieɔ mli lɛ?
4 Abaanyɛ abu yarabo nɛɛ gbi kome, gbii fioo, nyɔji abɔ, loo afi kɛ nɔ ni fe nakai po beni afee yara lɛ agbe naa sɛɛ, ni enɛ damɔɔ wekukpaa ni no mli lɛ ekã mɔ ni egbo lɛ kɛ mɔ ni buɔ yarabo nɛɛ teŋ lɛ nɔ. Beni afeɔ yara lɛ, ekolɛ aŋkroaŋkroi komɛi baajie yarabo ni amɛbu lɛ ní amɛbu yarabo ni hiɛ kɔla kroko. Amɛfeɔ enɛ kɛtsɔɔ akɛ tsakpãa ni kã amɛ kɛ mɔ ni egbo lɛ teŋ lɛ yaa nɔ etsakeɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ yoo okulafo ko baabu yarabo kɔla pɔtɛɛ ko koni ekɛbu ehe kɛjɛ ewu ni egbo lɛ mumɔ lɛ he. Beni be shwieɔ mli ni enaa akɛ eeje oshara mli lɛ, etsakeɔ yarabo ni ebu lɛ, ni ebuɔ yarabo kroko. Enɛ yaa nɔ aahu kɛyashi eyeɔ ehe kɛjɛɔ nibii gbohii ni baanyɛ aba kɛjɛ gbele lɛ mli lɛ ahe. Naagbee lɛ, ekolɛ ebaashɛ́ nakai yarabo lɛ efɔ̃, ni tsɔɔ akɛ ekɛ ehefatalɔ ni egbo lɛ efo tako mli kwraa.
5. (a) Mɛni ji adinkra okadii, ni mɛɛ apasa hemɔkɛyelii amɛteŋ babaoo tsɔɔ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (b) Mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Yesaia 52:11 lɛ kɔɔ okadii nɛɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ ahe? (d) Mɛni hewɔ ekolɛ mɛi komɛi ni amɛjaaa Yehowa lɛ amli baafu kɛ́ awooo loo abuuu yarabo lɛ yɛ yara ko nɔ lɛ?
5 Bei komɛi lɛ, adumɔɔ adinkraa okadii kɛ pataŋi ni hiɛ shishinumɔ krɛdɛi komɛi awoɔ yarabo lɛ nɔ. Okadii nɛɛ babaoo tsɔɔ hemɔkɛyelii ni ayɔɔ yɛ blematsɛmɛi lɛ amumɔi amli kɛ wekukpãa ni kã amɛ kɛ hiɛkalɔi lɛ ateŋ. (Yes. 52:11) Bei pii lɛ, weku lɛ mli onukpai lɛ ji mɛi ni tsɔɔ yarabo ni esa akɛ abu. Kɛ́ atsɔɔ yarabo lɛ nɔŋŋ lɛ, akpaa gbɛ akɛ weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ abu eko. Yɛ mɛi ni amɛjeee heyelilɔi lɛ agbɛfaŋ lɛ, yarabo nɛɛ bumɔ bafeɔ nɔ ko ni he hiaa amɛ aahu ákɛ, kɛ́ obuuu eko lɛ anaa bo akɛ ootɔ̃ mɔ ni egbo lɛ nɔ, ni etsɔɔ akɛ obɛ bulɛ kɛha weku ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ mlibii lɛ. Te esa akɛ sane nɛɛ asa susumɔ ni wɔhiɛ yɛ yarabo ni abuɔ lɛ he aha tɛŋŋ? Shishitoo mlai etɛ komɛi ni he hiaa yɛ ni esa akɛ wɔsusu he.
6. (a) Kanemɔ 1 Tesalonikabii 4:13. Te shishitoo mla nɛɛ saa wɔsusumɔ yɛ yarabo ni awoɔ loo abuɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ? (b) Kanemɔ 2 Korintobii 6:3. Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe yɛ yarabo ni awoɔ loo abuɔ lɛ he?
6 Shishitoo Mlai lɛ Anɔ Jwɛŋmɔ: Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa webii yeee ŋkɔmɔ kɛ awerɛho yɛ maŋjaanɔ tamɔ ‘mɛi ni bɛ hiɛnɔkamɔ’ lɛ feɔ lɛ. (1 Tes. 4:13) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔfee nɔ ko ni baanyɛ ‘ato mɛi krokomɛi pampi.’ (2 Kor. 6:3) Yɛ shishitoo mla nɛɛ gbɛfaŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani kɛ́ miwo loo mibu yarabo lɛ, ehaŋ mɛi krokomɛi asusu akɛ mikɛ mihe miiwo hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi ní damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ amli lo? Ani ebaanyɛ eto mɛi ni le nɔ ni Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ, kɛ nibii ni amɛtsɔɔ ni kɔɔ gbohii ahe lɛ pampi? Ani kɛ́ miwo loo mibu yarabo lɛ, egbaŋ nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Ghana kɛ ehewɔŋ maji lɛ amli lɛ ahenilee naa lo? Ani kɛ́ miwo atade nɛɛ, egbaŋ wɔnyɛmimɛi ni kpoo akɛ amɛaawo yarabo lɛ, ni no ha awa amɛyi yɛ shidaamɔ ni amɛkɔ lɛ hewɔ lɛ anaa lo?’—Kwɛmɔ July 15, 1998 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 22-23; 1998 Yearbook, baafa 203, kuku 1.
7. (a) Kanemɔ Abɛi 27:11 kɛ Kolosebii 1:9, 10. Mɛɛ shishitoo mlai ni he hiaa anaa yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli, ni te amɛkɔɔ yarabo lɛ he amɛhaa tɛŋŋ? (b) Yɛ 1 Korintobii 10:21, 22 lɛ naa lɛ, ani yarabo lɛ ni wɔɔwo loo wɔɔbu lɛ baanyɛ asa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ he? Mɛni hewɔ?
7 Shishitoo mlai ni esa akɛ wɔsusu he lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji enɛ: Nilee bɛ mli akɛ wɔɔfee nɔ ko ni baawo Yehowa mlila. (Abɛi 27:11; Kol. 1:9, 10) Kɛ́ wɔná wɔle yiŋtoo tuuntu ni yɔɔ yarabo lɛ sɛɛ, kɛ tsakpãa ni ekɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ gbohii lɛ le nɔ ni yaa nɔ lɛ yɔɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔsusu bɔ ni kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo kusumii nɛɛ amli lɛ, ebaasa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ he lɛ he jogbaŋŋ. ‘Wɔnyɛŋ Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii wɔye shikome.’—1 Kor. 10:21, 22.
8. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔleee nɔ tuuntu ni yarabo lɛ ni awoɔ lɛ tsɔɔ moŋ, shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔnu nɔ hewɔ ni esa akɛ anɔkwa Kristofoi akwa atade nɛɛ shishi? (Nyɛsusua shishitoo mlai etɛ ni yɔɔ kuku 6 kɛ 7 lɛ mli lɛ ahe ekoŋŋ.)
8 Eji anɔkwale akɛ ekolɛ mɛi babaoo leee yiŋtoo tuuntu ni yɔɔ nɛkɛ bo krɛdɛɛ ni abuɔ nɛɛ sɛɛ. Shi kɛlɛ, amɛnyɛŋ amɛtsɔɔ nɔ hewɔ hu ni amɛkpɛlɛɛɛ kwraa akɛ ja amɛwo loo amɛbu bo nɛɛ kɛ́ agbo pɛ lɛ mli. Anɔkwale ni eji akɛ mɛi babaoo ni buɔ loo amɛwoɔ yarabo lɛ leee nɔ̃ tuuntu ni edamɔ shi kɛha lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔ hu wɔbu. Esa akɛ wɔkɛ sɔlemɔ asusu shishitoo mlai nɛɛ ahe koni no aye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni esaaa akɛ wɔkaseɔ kusumii ni kɔɔ yarabo krɛdɛɛ nɛɛ ni awoɔ loo abuɔ kɛtsɔɔ akɛ aaye ŋkɔmɔ lɛ he lɛ.
9. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaawo yarabo lɛ, mɛɛ atade anɔkwa Kristofoi baanyɛ awo kɛya yara ko shishi ní no gbaŋ mɛi krokomɛi anaa bɔ ni esaaa?
9 Nɔ ni Wɔbaanyɛ Wɔwo loo Wɔbu: Mɛɛ atade wɔbaanyɛ wɔwo kɛya yara nɔ? Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ ewie sane nɛɛ he yɛ afii ni eho lɛ amli.b Awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ nilee atsu nii, ni wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ kɛtsɔ atade ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ ni wɔɔhala lɛ nɔ. Atade fɛɛ atade ni wɔbaakpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaawo kɛya yara ko lɛ, esa akɛ shishinumɔ ni mli kã shi faŋŋ ni wɔyɔɔ yɛ shihilɛ mli ni gbonyo lɛ yɔɔ lɛ he lɛ aye abua wɔ ni wɔjie bulɛ kpo, ní ehe ehiaaa ni wɔwo yarabo.
Yara lɛ He Gbɛjianɔtoo
10. Te esa akɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Efesobii 5:7-11 kɛ 1 Korintobii 10:32 lɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔmiito yarafeemɔ he gbɛjianɔ?
10 Esa akɛ ato Kristofonyo yara he gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni afu lɛ yɛ bulɛ gbɛ nɔ bɔ ni mla falefalefeemɔ he gbɛjianɔtoo biɔ ni afu gbonyo lɛ naa. Kɛ́ abaafee yara lɛ yɛ gbɛ ni baaha ajɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ miishɛjemɔ diɛŋtsɛ aha, ni aha shihilɛ mli ni gbonyo lɛ yɔɔ lɛ afee faŋŋ lɛ, no lɛ esaaa akɛ afeɔ kusumii loo nifeemɔi ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee yɛ yara lɛ nɔ. (Efe. 5:7-11) Esaaa akɛ ahaa nɔ ni baaya nɔ yɛ yara lɛ nɔ lɛ gbáa nanemɛi heyelilɔi ahenilee naa. (1 Kor. 10:32) Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ akɛ Biblia mli shishitoo mlai nɛɛ atsu nii kɛ́ aato Kristofoi ayara he gbɛjianɔ?
11. (a) Kɛ́ abaafee yara lɛ he gbɛjianɔtoo wolo lɛ, mɛni wɔŋmɛŋ gbɛ ni mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ afee? (b) Mɛɛ wiemɔi anɔkwa Kristofoi kɛtsuŋ nii, ni mɛni hewɔ?
11 Wiemɔi ni Akɛjieɔ Gbonyo lɛ Yi: Ekolɛ mɔ ko baasumɔ ni eŋmala mɔ ni egbo lɛ wala shihilɛ he sane fioo ni kɔɔ anɔkwayeli ni mɔ ni egbo lɛ kɛsɔmɔ lɛ he yɛ yara lɛ he gbɛjianɔtoo wolo lɛ mli. Esa akɛ asusu wiemɔi ni akɛbaatsu nii lɛ ahe jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wekumɛi kɛ nanemɛi ni jeee heyelilɔi lɛ baasumɔ ni amɛŋmala yijiemɔ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ amɛkɛ gbonyo lɛ miiwie tɛ̃ɛ lɛ amɛfata nɔ ni aŋma lɛ he. Ekolɛ akɛ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ lɛ kɛtee ŋwɛi loo ákɛ eefã gbɛ kɛmiiya he kroko lɛ baatsu nii. Bei pii lɛ, akɛ wiemɔi tamɔ “yaawɔ yɛ hejɔlɛ mli” (loo R.I.P. yɛ blɔfo mli), “okɛ wɔ jurɔ,” kɛ “okɛ nyiɛmɔ jurɔ” fɔɔ nitsumɔ. Yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ amɛbaabu enɛ akɛ eji naagbee bulɛ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ mɔ ni egbo lɛ. Shi kɛlɛ, wɔle akɛ mɔ ni egbo lɛ leee nɔ ko kwraa yɛ nibii ni aŋmala lɛ he. Nɔ ni fiteɔ sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, wɔle akɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ fĩɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ susuma lɛ gbooo lɛ sɛɛ, ni no hewɔ lɛ esaaa akɛ anɔkwa Kristofoi kɛ wiemɔi nɛɛ tsuɔ nii.—Yes. 52:11.
12. (a) Yɛ Ŋmalɛ naa lɛ, namɔ yɔɔ hegbɛ akɛ etsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara ko aha, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ nakai ji bɔ ni esa akɛ afee lɛ yɛ kusum naa lɛ he? (b) Taakɛ 2 Korintobii 6:14-17 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaaŋmɛ fɔlɔi, wekumɛi, loo mɛi krokomɛi ni amɛjeee heyelilɔi lɛ agbɛ ni amɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha lɛ?
12 Namɔ Sɔ̃ Ni? Yɛ hei pii lɛ, wekumɛi ni jeee heyelilɔi lɛ susuɔ akɛ weku mlibii krokomɛi lɛ yɛ hegbɛ ni amɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha, kɛ be ni esa akɛ afee. Shi Kristofoi agbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ haa wu lɛ kɛ ŋa lɛ hegbɛ ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ saji komɛi ni he hiaa ni kɔɔ amɛ, kɛ amɛbii ahe lɛ he. Esa akɛ fɔlɔi, wekumɛi, kɛ Kristofoi asafo lɛ mlibii lɛ po abu nakai Ŋmalɛ naa hegbɛ lɛ. (Mat. 19:5, 6) Enɛ he bahiaa titri kɛ́ wɔsuɔlɔi gboi ni abaafu amɛ lɛ. (1 Mose 23:19; 35:29) Bɔni afee ni Kristofonyo ko kɛ ‘mɛi ni heee yeee lɛ akagbala kɔŋtso kome ni yeee egbɔ’ lɛ, esa akɛ efee lɛ faŋŋ akɛ ebaasumɔ ni yara lɛ he gbɛjianɔ fɛɛ ni abaato lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai akpã gbee. (2 Kor. 6:14-17) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni akɛ nɔ ni wɔbaatsɔɔ lɛ atsu nii?
13. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔɔŋmala wɔ diɛŋtsɛ wɔyarafeemɔ he gbɛjianɔtoo wɔfɔ̃ shi lɛ? (b) Mɛɛ wolo nɛkɛ kɛ́ aŋma afɔ̃ shi lɛ eyeɔ ebuaa waa, ni mɛɛ nibii nɛkɛ esa akɛ aŋmala yɛ mli?
13 Ha Shidaamɔ ni Okɔ lɛ Afee Faŋŋ: Kɛ́ mɔ ko etsɔ hiɛ eŋmala bɔ ni ebaasumɔ akɛ afee eyara aha lɛ efɔ̃ shi lɛ, ebaafee mlɛo ákɛ akɛ wekumɛi lɛ aaasusu he, akɛni bei pii lɛ amɛkɛ nibii ni mɔ ni egbo lɛ ŋmala lɛ tsuɔ nii lɛ hewɔ. (1 Mose 50:5) Bei pii lɛ, kɛ́ mɔ ni egbo lɛ hefatalɔ ni ji heyelilɔ lɛ kɛ ewekumɛi hii ni ji heyelilɔi ni fĩɔ nɔ ni eŋma lɛ sɛɛ lɛ kɛ amɛwaonaa gbɛi wo wolo ni eŋma lɛ shishi lɛ, eyeɔ ebuaa waa. Wolo nɛɛ baanyɛ afee srɔto po yɛ shamansheo ni mɔ lɛ efee koni akɛja egboshinii lɛ he. Mɛi ni kɛ hiɛshikamɔ kɛ nilee kwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ lɛ le akɛ, esaaa akɛ amɛmɛɔ kɛyashiɔ amɛgbɔɔ kotokoto loo hela ni baanyɛ agbe amɛ mɔɔ amɛ dani amɛfee wolo ni tamɔ nɛkɛ. (Jaj. 9:11) Bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha, be kɛ heni esa akɛ afee yɛ, kɛ mɔ ni esa akɛ edamɔ shi ni ato yara lɛ he gbɛjianɔ lɛ ji nibii ni he hiaa ni esa akɛ mɔ aha ale beni eyɔɔ wala mli lolo ni eyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ.
14. (a) Mɛni hewɔ ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaatsɔ hiɛ amɛŋmala bɔ ni amɛbaasumɔ ni afee amɛyara aha lɛ amɛfɔ̃ shi lɛ? (b) Kanemɔ Filipibii 2:4 kɛ Efesobii 5:28, 33. Te esa akɛ shishitoo mlai nɛɛ asa susumɔ ni wɔhiɛ yɛ sane ni he hiaa nɛɛ he eha tɛŋŋ?
14 Ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaaŋmala bɔ ni amɛbaasumɔ ni afee amɛyara aha lɛ amɛfɔ̃ shi kɛtsɔ hiɛ. Shi kɛ́ Kristofonyo ko fee nakai lɛ, etsɔɔ akɛ eda yɛ mumɔŋ ni eyɛ suɔmɔ. Mɛi ni yɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he shishinumɔ ni ja lɛ le akɛ jeee gbɛjianɔ nɛɛ ni amɛbaato lɛ baaha amɛgboi mra loo eha amɛwala sɛɛ atsɛ. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ kɛ́ wɔŋmala gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛɛ ni tsɔɔ faŋŋ akɛ wekumɛi ni amɛjeee heyelilɔi lɛ akatsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha lɛ, ebaanyɛ eha amɛmli afu ni ebaawo amɛmli la. Shi ehi jogbaŋŋ akɛ mɔ aaaha nibii nɛɛ afee faŋŋ be ni eyɔɔ wala mli, fe nɔ ni eeeshi sane lɛ koni kɛ egbo lɛ eweku kɔkrɔɔ lɛ mlibii ni yeɔ ŋkɔmɔ lɛ atao naa, yɛ be mli ni ekolɛ anyɛɔ amɛnɔ ni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni he tseee, ni mɔ ni egbo lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ loo eheee eyeee beni eyɔɔ wala mli lɛ amli lɛ. (Filip. 2:4) Suɔmɔ mli ni mɔ ko aaajɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ atsu nii lɛ tsɔɔ suɔmɔ kɛ mɔhesusumɔ ni eyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi.—Efe. 5:28, 33.
15. (a) Mɛni ji “otsi gbijurɔ yeli” lɛ, ni mɛni hewɔ ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ he lɛ? (b) Kɛ́ wekumɛi lɛ kɛɛ doo akɛ amɛbaasumɔ ni amɛto yara lɛ fã ko he gbɛjianɔ ni amɛfee ehe nibii komɛi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ 2 Korintobii 6:14 lɛ atsu nii?
15 Bɔ ni Wɔkɛ Wekumɛi ni Amɛjeee Odasefoi lɛ Baaye Aha: Yɛ hei komɛi lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji akɛ kɛ́ mɔ ko gbo sɛɛ otsi loo nɔ lɛ, abuaa he naa ni afeɔ kpee kɛtsɔɔ yara lɛ hiɛ. Mɛi pii tsɛɔ nifeemɔ nɛɛ akɛ “otsi gbijurɔ yeli.” Yiŋtoo ni yɔɔ kpee ni afeɔ nɛɛ sɛɛ ji, ni akɛtao shika kɛ mɛi ni baafi yara lɛ sɛɛ, agbɛnɛ hu koni akɛto be ni akɛbaafee yara lɛ kɛ bɔ ni abafee lɛ aha. Niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ wekumɛi ni heee yeee lɛ baanyɛ aŋɔ hegbɛ ni Odasefonyo ko yɔɔ akɛ eto yara lɛ he gbɛjianɔ lɛ afɔ̃ amɛ nɔ. Taakɛ wɔna lɛ, Ŋmalɛ lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔha mɛi ni heee yeee lɛ akwɛ yara lɛ fã ko nɔ ni asafo lɛ hu akwɛ efã kroko lɛ nɔ. (2 Kor. 6:14) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ni egbo lɛ ji Kristofonyo anɔkwafo lɛ, ebafeŋ nɔ ni sa akɛ aaaŋmɛ wekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ agbɛ ní amɛto ‘kuu ko ni baato yara lɛ he gbɛjianɔ.’ Nakai nɔŋŋ ehe ebahiaŋ ni asafo lɛ mlibii ni jɛɛɛ weku lɛ mli lɛ kɛ amɛhe awo kpee kɛha yara lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ eko kwraa mli, loo amɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha. Kɛlɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ baaya amɛyana asafoŋ onukpa kome loo enyɔ kɛha ŋaawoo yɛ bɔ ni esa akɛ ato yara lɛ he gbɛjianɔ aha yɛ bɔ ni Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ lɛ naa.
16. (a) Kɛ́ wɔkɛ wekumɛi ni amɛjeee heyelilɔi lɛ miisusu saji ahe lɛ, mɛni esa akɛ wɔha efee faŋŋ kɛha amɛ? (b) Kɛ́ wekumɛi lɛ kɛɛ doo amɛbaafee amɛkusumii komɛi ni he tseee lɛ, mɛni esa akɛ afee? (d) Kɛ́ mɔ ni egbo lɛ ŋma bɔ ni ebaasumɔ ni afee eyara aha lɛ efɔ̃ shi dani egbo lɛ, mɛni naa no baanyɛ atsĩ?
16 Esa akɛ Kristofoi aweku ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ ajɛ tsuishitoo kɛ mlihilɛ mli amɛgbála bɔ ni amɛto yara lɛ he gbɛjianɔ amɛha lɛ mli. Kɛ́ weku lɛ mlibii ni amɛjeee heyelilɔi lɛ miisumɔ ni amɛfĩ gbɛjianɔ ni ato kɛha yara lɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ ehe ebahiaŋ ni aku hiɛ ashwie amɛnɔ. Shi kɛ́ ebalɛ akɛ weku lɛ mlibii krokomɛi lɛ kɛɛ doo amɛbaafee amɛkusumii ní esaaa kɛ nifeemɔi ni he tseee lɛ hu? No lɛ, esa akɛ wɔfee shiŋŋ ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔkɛ ekãa agbála wɔ-Kristofoi ashidaamɔ lɛ mli wɔtsɔɔ amɛ yɛ mlihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ mɔ ni egbo lɛ ŋma bɔ ni ebaasumɔ ni afee eyara aha lɛ efɔ̃ shi dani egbo lɛ, no baanyɛ atsĩ naataamɔi kɛ ŋwanejeei ni baanyɛ aba lɛ anaa.
17. (a) Kɛ́ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaawo yara lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ amɛtere lɛ, mɛni esa akɛ afee? (b) Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, mɛɛ gbɛjianɔ abaanyɛ ato? (d) Kanemɔ 2 Korintobii 4:7. Eyɛ mli akɛ ekolɛ mɛi ni heee yeee lɛ baafite yara lɛ moŋ, shi mɛni hewɔ wɔtsuii baanyɛ anyɔ wɔmli lɛ?
17 Kɛ́ yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wekumɛi ni jeee heyelilɔi lɛ kɛɛ kɛ́ hulu tse ebagbee ŋshɔŋ po lɛ amɛbaawo yara lɛ amɛtere lɛ, no lɛ wekumɛi ni ji heyelilɔi lɛ baanyɛ amɛkɛ hiɛshikamɔ ajie amɛhe kwraa kɛjɛ yarafeemɔ lɛ mli. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, abaanyɛ aha yarafeemɔ he wiemɔ kuku ko yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo he kroko ni sa, koni ‘akɛshɛje’ mɛi ni miiye awerɛho yɛ anɔkwale mli yɛ amɛsuɔlɔ ni egbo lɛ hewɔ lɛ ‘amii kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli.’ (Rom. 15:4; Lala 119:50) Eyɛ mli akɛ ekolɛ akɛ gbonyo lɛ baŋ jɛmɛ moŋ, shi nakai gbɛjianɔtoo lɛ baafee nɔ ni woo yɔɔ mli, ní akpɛlɛɔ nɔ hu. (5 Mose 34:5, 6, 8) Eyɛ mli akɛ ekolɛ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ anifeemɔi lɛ kɛ haomɔi krokomɛi baafata piŋmɔ kɛ dɔlɛ ni wɔnuɔ he yɛ gbele lɛ hewɔ lɛ he moŋ, shi le ni wɔle akɛ Nyɔŋmɔ, mɔ ni baanyɛ aha enɔkwa tsuji lɛ “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ” lɛ naa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛ nɔ ni Ŋmalɛ lɛ kɛɔ yɛ yarafeemɔ he lɛ baatsu nii lɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli naakpa.—2 Kor. 4:7.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Adinkra ji Akan wiemɔ ko ni shishi ji “yaawɔ jogbaŋŋ” loo “okɛ nyiɛmɔ jurɔ,” ni bei pii lɛ akɛtsuɔ nii kɛ́ akɛ gbonyo lɛ miiye shɛɛ. Adinkra okadii ni abuɔ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ ná amɛshishifã ni jɛɛɛ Kristojamɔ mli lɛ kɛjɛ blema tɔ̃ɔ, ni afee okadii nɛɛ koni “eye ebua adesai ni amɛnu mlai kɛ teemɔŋ saji ni kɔɔ Bɔlɔ lɛ kɛ susuma lɛ ahe lɛ shishi ni amɛkɛ amɛ afee ekome.” Adinkra okadii lɛ babaoo gbɛɔ hemɔkɛyeli ni kɔɔ susuma ni gbooo kɛ apasa jamɔ tsɔɔmɔi ahe lɛ amɛshwãa.
b Kwɛmɔ July 15, 1998 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 22-23 kɛ April 15, 1985 The Watchtower lɛ baafa 23-25, kɛ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ wolo lɛ baafa 70.