Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w06 4/15 bf. 8-12
  • Panama Gbɛtsĩi Nii lɛ Anɔyeli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Panama Gbɛtsĩi Nii lɛ Anɔyeli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Saneyitsei Bibii
  • Atsɔɔ Jɛmɛ Kɛyaa Hei Babaoo, ni Eji Maŋ ko Hu ni Gbɔmɛi Srɔtoi Babaoo Yɔɔ Mli
  • Naatsĩi Nii ni Akɛkpe yɛ Comarca lɛ Anɔyeli
  • Wiriɔ Lɛji Kɛyaa Hei ni Mɛi lɛ Yɔɔ
  • Mɛi ni Leee Nikanemɔ kɛ Niŋmaa lɛ Bale Feemɔ
  • Amɛnyɛ Amɛshiɛ Amɛha Mumuii
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
w06 4/15 bf. 8-12

Panama Gbɛtsĩi Nii lɛ Anɔyeli

AFƆƆ wiemɔ akɛ “Panama atsɔɔ kɛyaa je lɛŋ hei krokomɛi.” Aaafee afii 50 nɛ ní ajaje nakai wiemɔ lɛ yɛ redio nɔ nifeemɔ ko ni ehé gbɛi waa yɛ nakai maŋ ni yɔɔ Central America lɛ mli. Ŋmɛnɛ, nakai wiemɔ lɛ haa anaa susumɔ ni mɛi babaoo hiɛ yɛ nakai maŋ lɛ he.

Panama ji maŋ ko ni mɛi ni jɛɔ North America lɛ tsɔɔ mli kɛyaa South America, ni nakai nɔŋŋ mɛi ni jɛɔ South America lɛ hu tsɔɔ jɛmɛ kɛyaa North America. Kɛfata he lɛ, ayɛ nu hiɛ agba ni ale lɛ akɛ Bridge of the Americas (Nu Hiɛ Agba ni Atsɔɔ nɔ Kɛyaa Amerika Maji lɛ Amli) yɛ Panama Canal ni ji nujɔɔ ni ehé gbɛi waa lɛ hiɛ. Nujɔɔ nɛɛ ji mɛi ni feɔ gbɛjegbɛ, nu hiɛ agbai kɛ nibii ni tamɔ nakai lɛ aninenaa nitsumɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ, ni etsaa Atlantik kɛ Pasifik ŋshɔ lɛ kɛtsɔɔ maŋ lɛ mli. Meelei tsɔɔ nujɔɔ nɛɛ mli kɛyaa hei krokomɛi yɛ ŋmɛlɛtswai fioo pɛ mli, ni kɛ́ jeee no kulɛ meelei nɛɛ baaye gbii kɛ bei komɛi lɛ, otsii yɛ ŋshɔ hiɛ dani amɛbaashɛ hei ni amɛyaa lɛ. Hɛɛ, Panama ji maŋ ko ni he hiaa waa ni atsɔɔ jɛmɛ kɛyaa maji babaoo anɔ.

Atsɔɔ Jɛmɛ Kɛyaa Hei Babaoo, ni Eji Maŋ ko Hu ni Gbɔmɛi Srɔtoi Babaoo Yɔɔ Mli

Panama ebatsɔ maŋ ko ni gbɔmɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ yɔɔ mli. Gbɔmɛi nɛɛ kɛ shikwɛ̃ɛbii babaoo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ egbɛ amɛshwã maŋ fɛfɛo nɛɛ mli fɛɛ. Shi sane lɛ ji, ani abaanyɛ atsɔ anɔkwalei ní nɔ bɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ afee gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli, gbɔmɛi ni esoro amɛ fɛɛ amɛkusumii nifeemɔi, gbɔmɛi ni jɛ jamɔi srɔtoi amli, ni asaŋ amɛwieɔ wiemɔi srɔtoi lɛ ekome ni amɛhiɛ jwɛŋmɔ kɛ yiŋtoo kome?

Hɛɛ, abaanyɛ afee. Bɔfo Paulo wiemɔi ni yɔɔ Efesobii 2:17, 18 tsɔɔ akɛ, kɛtsɔ Kristo afɔleshãa ni nyɛɔ efeɔ mɛi ekome lɛ nɔ lɛ, anyɛ enɛ he nii atsu yɛ Kristofoi ni ji Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii bluublu ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ agbɛfaŋ. Paulo ŋma akɛ: “[Yesu] eba ebajaje hejɔlɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ nyɛ ni nyɛyɔɔ shɔŋŋ lɛ kɛ mɛi ni bɛŋkɛ lɛ hu, ejaakɛ enɔ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔtsɔɔ wɔnáa gbɛ, yɛ mumɔ kome mli, kɛyaa tsɛ lɛ ŋɔɔ.”

Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Panama lɛ miijaje “hejɔlɛ sanekpakpa lɛ” amɛmiitsɔɔ aŋkroaŋkroi kɛ kui ni jɛ shɔŋŋ ni kɛ amɛhe woɔ jamɔi srɔtoi amli lɛ. Ekomefeemɔ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ mɛi ni ‘baa’ Yehowa ŋɔɔ lɛ ateŋ. Enɛ eha ato asafoi srɔtoi ekpaa ní awieɔ Spain wiemɔ, Canton wiemɔ, Panama Mumuii Awiemɔ, Blɔfo, kɛ shikwɛ̃ɛbii awiemɔi enyɔ ni ji Kuna kɛ Ngobere (Guaymí) yɛ Panama. Bɔ ni gbɔmɛi ni wieɔ wiemɔi srɔtoi nɛɛ efee ekome yɛ Yehowa jamɔ mli lɛ ji nɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ waa.

Naatsĩi Nii ni Akɛkpe yɛ Comarca lɛ Anɔyeli

Shikwɛ̃ɛbii srɔtoi kpaanyɔ ni yɔɔ Panama lɛ ateŋ mɛi ni yi fa fe fɛɛ ji Ngobe bii lɛ. Amɛyifalɛ aaashɛ 170,000 ni shikpɔŋ agbo ko ni aje gbɛ ashi aha amɛ koni amɛhi jɛmɛ ní nyɛsɛɛ nɛɛ awo lɛ gbɛi akɛ comarca lɛ ji he ni amɛteŋ mɛi babaoo yɔɔ. Gɔji eyi shikpɔŋ nɛɛ mli fã kpotoo nɔ, no hewɔ lɛ, nantu titri atswaa kɛyaa jɛmɛ, ni ŋshɔnaa maji fɛfɛji ní ŋshɔ hiɛ atsɔɔ kɛyaa jɛmɛ hu yɛ jɛmɛ. Amɛfɔɔ amɛmaji lɛ too yɛ faai anaa, ni faai nɛɛ ahiɛ amɛtsɔɔ kɛfãa gbɛ, ni amɛtoɔ maji lɛ ekomɛi hu yɛ ŋshɔ naa. Mɛi ni yɔɔ comarca lɛ ateŋ babaoo huɔ kɔfe ŋmɔji yɛ gɔji lɛ anɔ, mɛi komɛi yaa wuo, ni mɛi krokomɛi hu yeɔ okwaa kɛkwɛɔ amɛhe. Amɛteŋ mɛi babaoo yaa Kristendom sɔlemɔi lɛ. Kɛlɛ, ayɛ mɛi hu ni yaa sɔlemɔ ko ni yɔɔ jɛmɛ ni ale lɛ akɛ Mama Tata lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi hu yaa mɛi ni ale amɛ akɛ sukias (wɔŋtsɛmɛi) aŋɔɔ kɛha tsamɔ loo kɛha hebuu kɛmiijɛ mumɔi fɔji ahe. Eyɛ mli akɛ amɛteŋ mɛi babaoo nuɔ Spain wiemɔ moŋ, shi wiemɔ titri ni amɛnuɔ ji Ngobere.

Wiriɔ Lɛji Kɛyaa Hei ni Mɛi lɛ Yɔɔ

Yehowa Odasefoi eyɔse akɛ jeee akɛ ehe miihia koni amɛye amɛbua gbɔmɛi lɛ ni amɛkase anɔkwale lɛ kɛkɛ, shi moŋ ni ekanya amɛtsuii. No baakanya amɛ koni amɛfee tsakemɔi ni he hiaa yɛ amɛshihilɛ mli bɔni afee ni amɛhi shi yɛ Biblia shishitoo mlai lɛ anaa. Enɛ hewɔ lɛ, Odasefoi ni ji Ngobe bii ni he esa lɛ eye amɛbua gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni atsu kɛtee hei srɔtoi kpaanyɔ ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkase Ngobere wiemɔ lɛ.

Bɔ ni nibii yaa nɔ yɛ asafoi 14 ni ato yɛ jɛmɛ lɛ amli lɛ haa anaa akɛ shweremɔ babaoo baaba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afii fioo ni eho lɛ, atsu Dimas kɛ eŋa Gisela ni amɛji gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ kɛtee ŋshɔnaa maŋ ni ji Tobobe lɛ mli koni amɛyaye amɛbua asafo kɛ emlibii 40 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Bɔni afee ni amɛshiɛ amɛtsɔɔ gbɔmɛi ni baa amɛhe shi ní yɔɔ Atlantik Ŋshɔ lɛ naa lɛ, ehe bahia ni amɛfã gbɛ shii abɔ yɛ lɛji amli, ni amɛyanáaa enɛ feemɔ ogbɔjɔ. Dimas kɛ Gisela yɔse akɛ ŋshɔ lɛ hiɛ nyɛɔ efeɔ hamahama be fɛɛ be. Bei babaoo beni amɛbaawiri kɛbaajɛ akrowa kome mli kɛya ekroko mli lɛ, no mli lɛ amɛniji kɛ amɛmli teŋ fɛɛ miiwa amɛhe. Nifeemɔ kroko ni amɛyanáaa lɛ ogbɔjɔ ji jɛmɛ wiemɔ lɛ kasemɔ. Kɛlɛ, amɛ he-kɛafɔleshãa kɛ hiɛmiamɔ lɛ wo yibii babaoo ejaakɛ yɛ afi 2001 lɛ mli lɛ, mɛi 552 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi.

Punta Escondida akrowa lɛ bɛŋkɛ Tobobe. Shiɛlɔi fioo komɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wiriɔ lɛlɛ kɛnyiɛɔ ŋshɔ lɛ hiɛ kɛyaa asafoŋ kpee yɛ Tobobe, ni amaniɛbɔi ni nine shɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ ehi akɛ aaato asafo yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, abi Dimas kɛ Gisela ní amɛshi kɛya Punta Escondida. Eshɛɛɛ afii enyɔ ni shiɛlɔi fioo ni yɔɔ Punta Escondida lɛ batsɔ asafo kɛ emli bii 28, ni kɛ aja mli lɛ, mɛi 114 baboɔ maŋ shiɛmɔ ni ahaa daa otsi lɛ toi. Yɛ afi 2004 lɛ, asafoŋ bii lɛ amii shɛ amɛhe jogbaŋŋ beni mɛi 458 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi.

Mɛi ni Leee Nikanemɔ kɛ Niŋmaa lɛ Bale Feemɔ

Nikanemɔ kɛ niŋmaa ní mɛi ni hiɛ tsuijurɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo ebale lɛ eye ebua amɛ ni wekukpãa ni kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli ewa. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ oblayoo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Fermina, ní jɛ comarca ní gɔji fa yɛ jɛmɛ lɛ gbɛfaŋ. Odasefoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni tsuɔ nii yɛ he ni eyɔɔ ni etse ehe banee lɛ yɔse akɛ eji mɔ ko ni boɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ toi jogbaŋŋ. Beni amɛha ele akɛ amɛbaasumɔ koni amɛ kɛ lɛ akase Biblia lɛ, ekpɛlɛ nɔ, ni eha amɛle akɛ ebaasumɔ koni ele nibii babaoo. Shi kɛlɛ, naagba fioo ko yɛ. No ji akɛ, eyɛ mli akɛ enyɛɔ ewieɔ Spain wiemɔ kɛ Ngobere wiemɔ fɛɛ moŋ, shi enyɛɛɛ emli eko kwraa ekane loo eŋma. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ha ele akɛ ebaatsɔɔ lɛ nikanemɔ kɛ niŋmaa, ni wolo ni ekɛtsu enɛ he nii ji Kasemɔ Nikanemɔ kɛ Niŋmaa.a

Fermina ji nikaselɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa. Etsɔɔ hiɛ ekwɛɔ nii ni amɛbaakase lɛ mli, ni kɛ́ amɛkase nii amɛgbe naa ní ashi nifeemɔ ko yɛ nɔ ni amɛkase lɛ he aha lɛ koni etsu he nii yɛ shĩa lɛ, efeɔ fɛɛ ní eshiii eko, ni asaŋ ekɛ hiɛdɔɔ kaseɔ niŋmaa. Akɛni beni shɛɔ afi lɛ, no mli lɛ etee hiɛ saŋŋ kɛ nikanemɔ kɛ niŋmaa hewɔ lɛ, akɛ lɛ kase wolo bibioo ni ji Obaanyɛ Otsɔ Nyɔŋmɔ Naanyo!* Akɛ Fermina to gbɛjianɔ kɛha asafoŋ kpeeiyaa, ni ebɔi nakai feemɔ. Akɛni Fermina kɛ eweku lɛ ji ohiafoi hewɔ lɛ, kɛ́ eeya kpee lɛ, enyɛɛɛ ekɛ ebii lɛ aya, ejaakɛ ebɛ shika ni ekɛbaawo amɛlɔle nyɔmɔ. Akɛni gbɛgbalɔi lɛ ateŋ mɔ kome le Fermina naagba nɛɛ hewɔ lɛ, ewo lɛ ŋaa koni ekpɛ yei atadei ni Ngobe yei shikwɛ̃ɛbii lɛ woɔ lɛ ekomɛi ni ehɔ̃ɔ. Fermina fee nakai, ni ekwɛɔ akɛ ekɛ sɛɛnamɔ lɛ efeee nɔ ko nɔ ko fe amɛkɛwoɔ tsɔne kɛyaa Kristofoi akpeei. Amrɔ nɛɛ, ekɛ eweku lɛ efã kɛyahi he kroko, ni ekã he eeya ehiɛ yɛ mumɔŋ. Amɛmii shɛɔ amɛhe ákɛ amɛle nikanemɔ kɛ niŋmaa, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ákɛ amɛbale Yehowa.

Amɛnyɛ Amɛshiɛ Amɛha Mumuii

Panamabii ní yɔɔ wekumɛi mumuii lɛ ateŋ mɛi pii ahiɛ gboɔ yɛ mumuii ni amɛwekumɛi nɛɛ ji lɛ hewɔ. Bei pii lɛ, amɛwooo amɛwekumɛi ni tamɔ nakai lɛ skul. Akɛni ebɛ mlɛo ákɛ akɛ mumuii nɛɛ aaagba sane hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi pii ahe feɔ shoo, ni amɛnuɔ he po akɛ ataooo amɛ.

No hewɔ lɛ, ebafee faŋŋ akɛ esa akɛ afee nɔ ko bɔni afee ni anyɛ akɛ sanekpakpa lɛ aha mumuii lɛ. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko wo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ koni amɛkase mumuii awiemɔ lɛ, ni no ha gbɛgbalɔi fioo komɛi kɛ shiɛlɔi krokomɛi bɔi Panama Mumuii Awiemɔ lɛ kasemɔ. Yelikɛbuamɔ ni amɛkɛha lɛ wo yibii babaoo.

Beni eshwɛ fioo ni afi 2001 lɛ baagbo lɛ, ato woloŋ nikasemɔ kuu kɛha mumuii shishi yɛ Panama City. Mɛi aaafee 20 baa kpee lɛ. Beni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ahe basa kɛ mumuii awiemɔ lɛ, amɛnyɛ amɛye mumuii babaoo odase, ni no ji klɛŋklɛŋ kwraa ni amɛteŋ mɛi babaoo “nuɔ” Biblia mli anɔkwalei lɛ yɛ amɛwiemɔ mli. Odasefoi hu ni yɔɔ bii mumuii lɛ ateŋ mɛi pii bɔi kpeeiyaa, ni amɛyɔse akɛ akɛni afeɔ kpeei lɛ yɛ mumuii awiemɔ mli hewɔ lɛ, amɛbii lɛ nuɔ Biblia tsɔɔmɔi lɛ ashishi oya, ni amɛnáa anɔkwale lɛ hu he miishɛɛ waa. Bei pii lɛ, fɔlɔi lɛ kaseɔ mumuii awiemɔ lɛ, ni no haa amɛnyɛɔ amɛ kɛ amɛbii lɛ gbaa sane jogbaŋŋ. Fɔlɔi lɛ nyɛɔ amɛyeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, ni amɛyɔseɔ hu akɛ no feemɔ wajeɔ amɛweku lɛ. Niiashikpamɔ ni kɔɔ Elsa kɛ ebiyoo Iraida he lɛ feɔ enɛ faŋŋ.

Odasefonyo ko ni yeɔ ebuaa mumuii awoloŋ nikasemɔ kuu ko lɛ nu Iraida he, ni etee eŋɔɔ yɛ shĩa ni eyaha lɛ wolo bibioo ni ji Na Wala Mli Ŋɔɔmɔ yɛ Shikpɔŋ nɔ Kɛya Naanɔ!b lɛ eko. Iraida hiɛ sɔ nibii ni mfonirii ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ ha ekase yɛ jeŋ hee lɛ he lɛ jogbaŋŋ. Akɛ lɛ je Biblia kasemɔ shishi kɛjɛ nakai wolo bibioo lɛ mli. Beni amɛgbe wolo lɛ kasemɔ naa lɛ, akɛ lɛ kase wolo bibioo ni ji Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ?* Beni akɛ lɛ bɔi wolo nɛɛ kasemɔ kɛkɛ ni Iraida bi emami koni eye ebua lɛ kɛkase nɔ ni amɛbaakase lɛ kɛtsɔ hiɛ, ní asaŋ egbála nibii amli eha lɛ.

Elsa yɛ naagbai enyɔ, ni nomɛi ji akɛ: Akɛni ejeee Odasefonyo hewɔ lɛ, eleee Biblia mli anɔkwalei lɛ, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, enuuu mumuii awiemɔ hu. Akpã awo etoiaŋ akɛ, esa akɛ ebiyoo lɛ akase bɔ ni awieɔ, ni no hewɔ lɛ, ekɛ lɛ akawie mumuii awiemɔ. No hewɔ lɛ, efɔɔɔ ebi lɛ kɛ sanegbaa. Akɛni sane ni Iraida kɛfɔ̃ Elsa hiɛ lɛ ta emli hewɔ lɛ, Elsa kɛɛ Odasefonyo ko ni yɔɔ asafo lɛ mli koni ekɛ Iraida abakase nii. Elsa wie akɛ: “Mibi Iraida hewɔ mifee nakai, ejaakɛ minako ni mibi lɛ ejie miishɛɛ kpo babaoo yɛ nɔ ko he tamɔ nakai pɛŋ.” Efata ebi lɛ he kɛkase nii, ni etsɔ no nɔ ekase mumuii awiemɔ hu. Akɛni Elsa babɔi bei babaoo námɔ kɛha ebi lɛ hewɔ lɛ, ekɛ lɛ bɔi sanegbaa babaoo yɛ shĩa. Iraida kɛ asafo lɛ bɔi bɔɔ, ni ekpa bɔ ni kulɛ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ ni eeená lɛ bɔɔ lɛ. Amrɔ nɛɛ, ekɛ enyɛ fɛɛ yaa Kristofoi kpeei be fɛɛ be. Nyɛsɛɛ nɛɛ abaptisi Elsa, ni Iraida hu miiya ehiɛ kɛmiishɛ baptisimɔ he. Elsa tsɔɔ mli akɛ, kpaako eleɔ ebi lɛ jogbaŋŋ, ni ákɛ amrɔ nɛɛ, amɛnyɛɔ amɛsusuɔ saji babaoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ ahe.

Nakai mumuii akuu bibioo lɛ batsɔ asafo yɛ afi 2003 lɛ April mli, ni amrɔ nɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ mli lɛ ayifalɛ etee hiɛ kɛshɛ mɛi 50, ni mɛi fe nakai baa kpeei. Mɛi ni fe shiɛlɔi nɛɛ amlijaa etɛ mli ekome ji mumuii. Yɛ kuu ni yɔɔ Panama City lɛ sɛɛ lɛ, aato mumuii awoloŋ nikasemɔ kui etɛ krokomɛi hu ahe gbɛjianɔ yɛ maŋtiasei krokomɛi amli. Eyɛ mli akɛ babaoo yɛ ni esa akɛ atsu bɔni afee ni mumuii lɛ anine ashɛ sanekpakpa lɛ nɔ moŋ, shi ŋwanejee bɛ he akɛ fioo ni anyɛ atsu nɛɛ baaye abua babaoo kɛjie “naatsĩi nii” ni haaa mumuii ni hiɛ tsuijurɔ lɛ anyɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji amɛ-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛya.

Nifeemɔ nɛɛ miiya nɔ yɛ Panama maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ jɛ hei srɔtoi, ni amɛwieɔ wiemɔi srɔtoi, ni asaŋ amɛjɛ wekui srɔtoi amli moŋ, shi amɛteŋ mɛi babaoo efee ekome kɛmiijá anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ. Yehowa Wiemɔ lɛ enyɛ eyashɛ mɛi ni yɔɔ maŋ ni mɛi babaoo kɛɔ akɛ jɛmɛ “atsɔɔ kɛyaa je lɛŋ hei krokomɛi” lɛ aŋɔɔ yɛ wiemɔi srɔtoi ní amɛwieɔ lɛ fɛɛ sɛɛ.—Efesobii 4:4.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

b Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Shikpɔŋ he mfonirii babaoo ni yɔɔ baafa 8]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

CARIBBEA ŊSHƆ

PANAMA

Tobobe

PASIFIK ŊSHƆ

Panama Canal

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Kuna yei ní kɛ mamai ni álo fɛfɛji komɛi miitsɔɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ní miishiɛ eetsɔɔ Ngobe yoo ko

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Odasefoi komɛi ni jɛ Ngobe miiwo lɛlɛ kɛmiiya gbi kome kpee krɛdɛɛ ko shishi

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 11]

Yɛ hei srɔtoi ni mɛi ni yɔɔ Panama lɛ jɛ, kɛ wiemɔi srɔtoi ni amɛwieɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anyɛ akɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ eha amɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

“Buu-Mɔɔ” Nikasemɔ yɛ mumuii awiemɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Elsa kɛ ebiyoo Iraida gbaa sane kɛ miishɛɛ

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 8 lɛ Jɛ]

Meele kɛ Kuna yei: © William Floyd Holdman/Index Stock Imagery; akrowa: © Timothy O’Keefe/Index Stock Imagery

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje