Aatswa Aama Wɔŋjamɔ Shishitoo Nii Anɔ
NIBII ni yɔɔ fɛo ni haa akaiɔ nii ni sralɔi ni baa Rome, Italy lɛ yakwɛɔ lɛ ateŋ ekome ji Pantheon lɛ. Nɛkɛ Romabii atsũmaa he ŋaa ni yɔɔ fɛo nɛɛ ji blema tsũi ni yɔɔ jɛmɛ ni hiɛ blema tsũmaa sui lɛ ateŋ ekome. Agripa je emaa shishi yɛ afi 27 D.Ŋ.B., ni Hadrian saa ema ekoŋŋ yɛ afi 120 Ŋ.B. Nɔ kome ni sa kadimɔ waa yɛ tsũ nɛɛ he ji eyiteŋ kokoroo ni elɛɛmɔ shɛɔ mitai 43 lɛ, ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ̃ lɛ fe lɛ kɛ etimɔ pɛ kɛkɛ lɛ. Kɛjɛ shishijee lɛ, Pantheon lɛ ni eshishinumɔ ji “nyɔŋmɔi fɛɛ asɔlemɔtsu” yɛ Hela wiemɔ mli lɛ ji wɔŋjalɔi agbatsu. Ŋmɛnɛ, ekã he eji Roma Katolik sɔlemɔtsu lolo. Te fee tɛŋŋ tsakemɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni tamɔ nɛkɛ ba?
Yɛ afi 609 Ŋ.B. lɛ, Paapa Boniface IV saa ejɔɔ nɛkɛ gbatsu ni akɛkpa nitsumɔ be saŋŋ lɛ nɔ ekoŋŋ efee lɛ “Kristofoi” asɔlemɔtsu. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, akɛ gbɛi ni ji Church of the Santa Maria Rotunda lɛ wo lɛ. Taakɛ sane ko ni aŋma yɛ afi 1900 yɛ Italiabii a-Jesuit wolo tɛtrɛɛ ni ji La Civiltà Cattolica lɛ mli lɛ tsɔɔ lɛ, nɔ titri ni yɔɔ Boniface jwɛŋmɔ mli ni esumɔɔ ni akɛ tsũ lɛ afee ji ni “ekɛjie Kristofoi fɛɛ ni gboi ákɛ lá odasefoi lɛ ayi, aloo yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hetselɔi fɛɛ ayi, shi klɛŋklɛŋ kwraa, kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji kɛha Oblayoofro, ni ji Nyɔŋmɔ Nyɛ lɛ yijiemɔ.” Gbɛi ni Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ kɛwo Pantheon lɛ ŋmɛnɛ—Santa Maria ad Martyres (Hetselɔ Maria ni gbo ákɛ lá odasefonyo lɛ) loo, yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Santa Maria Rotunda lɛ—hiɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nakai nifeemɔ ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 14:8-15 he.
Sane ni aŋma lɛ tee nɔ etsɔɔ akɛ: “Nɔ ko bibioo ko pɛ he hiaa ni esa akɛ afee” bɔni afee ni Pantheon lɛ asa nɔ̃ hee ni ataoɔ ni akɛfee lɛ. “Boniface kɛ mlai ni yɔɔ mlɛo ni tsɔɔ ekãa babaoo feemɔ ni Hetselɔ Gregory Kpeteŋkpele lɛ [Paapa Gregory I], mɔ ni baye esɛɛ lɛ, mɔ ni he esa waa yɛ wɔŋjamɔ gbatsui atsakemɔ kɛha Kristofoi ajamɔhe feemɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsu nii.” Mɛni ji nakai mlai lɛ?
Yɛ wolo ko ni aŋma ayaha maŋsɛɛ shiɛlɔ ko ni miiya wɔŋjalɔi ateŋ yɛ Britania yɛ afi 601 Ŋ.B. lɛ mli lɛ, Gregory kɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ ha akɛ: “Esaaa akɛ akumɔɔ amagai ajamɔ tsũi ni yɔɔ maŋ ni atsĩ tã lɛ mli lɛ; ja amagai ni yɔɔ amɛ mli lɛ kɛkɛ . . . Kɛ́ sɔlemɔtsui ni atsĩ tã lɛ fiteko lɛ, no lɛ ehe miihia ni akɛkpa abonsamii ajamɔ, koni akɛsɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.” Yiŋtoo ni Gregory hiɛ lɛ ji akɛ, kɛ́ wɔŋjalɔi lɛ na akɛ akumɔko amɛtsutsu gbatsu lɛ, ebaawo amɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛba mli daa. Paapa lɛ ŋma akɛ, kulɛ akɛni wɔŋjalɔi lɛ fɔɔ “tsina gbee kɛ afɔleshãa kɛ abonsamii lɛ ahamɔ hewɔ lɛ,” amrɔ nɛɛ wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ “amɛkɛ kooloi eshaŋ afɔlei amɛhaŋ abonsam dɔŋŋ, shi moŋ amɛbaagbe ni amɛye kɛjie amɛhiɛtserɛ kɛjie Nyɔŋmɔ yi.”
Roma Katolik jamɔ lɛ hu “kpɛlɛ” wɔŋjamɔ nɔ kɛtsɔ sɔlemɔtsui ni ajɔɔ nɔ aha “Kristofoi” sɛɛfilɔi ni amamɔ yɛ hei ni bɛŋkɛ tsutsu gbatsu lɛ nɔ. Akpɛlɛ blema gbijurɔyelii anɔ, ni aha efee nɔ ko ni he hiaa waa yɛ “Kristofoi” ateŋ. Kɛ́ aaawie he taakɛ La Civiltà Cattolica wie lɛ: “Ákɛ kusumii komɛi kɛ jamɔŋ nifeemɔi komɛi ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛtsu nii lɛ kɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi komɛi yɛ tsakpaa ko diɛŋtsɛ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ woloŋlelɔi fɛɛ le nɛkɛ gbɛi nɛɛ. Amɛ ji nifeemɔi ni jara wa waa kɛha gbɔmɛi lɛ, kusumii ni ehe shi waa diɛŋtsɛ ni batsɔ maŋbii kɛ aŋkroaŋkroi ni hi shi yɛ blema je lɛ mli lɛ anifeemɔ ni he hiaa waa. Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ, ni kɛ mlijɔlɛ kɛ nilee tsu nii lɛ heee eyeee akɛ esa akɛ egu nifeemɔi lɛ kwraa; shi moŋ yɛ no najiaŋ lɛ, kɛtsɔ Kristofoi ajwɛŋmɔ ni ehiɛ ni ekɛtsake mli lɛ, kɛ amɛnɔ holemɔ kɛmiiya gbɛhe hee ni nɔ kwɔ kɛ shihilɛ heei amli nɔ lɛ, eye amɛnɔ kunim kɛtsɔ gbɛi ni he hiaa ni hewalɛ yɔɔ mli shi kɛlɛ eyɔɔ kpoo nɔ bɔni afee ni enine ashɛ susumai ni ji mɛi foji kɛ woloŋlelɔi fɛɛ nɔ, ni basabasafeemɔ bɛ mli.”
Wɔŋjalɔi agbijurɔyelii lɛ ateŋ ekome ni akpɛlɛ nɔ ni ale jogbaŋŋ he nɔkwɛmɔnɔ ji Blonya. Yɛ anɔkwale mli lɛ, December 25 ji gbi nɔ ni Romabii lɛ kɛyeɔ dies natalis Solis Invicti ni ji “hulu ni anyɛɛɛ aye enɔ kunim lɛ fɔmɔ gbi.”
Yɛ shwelɛ ni sɔlemɔ lɛ yɔɔ akɛ eeetsake wɔŋjalɔi lɛ atsuii hewɔ lɛ, amɛkpɛtɛɛɛ anɔkwale lɛ he. Ebu hemɔkɛyelii srɔtoi ni afeɔ amɛ ekome lɛ bem, ni ekpɛlɛ wɔŋjamɔ hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi ni “amɛjara wa waa kɛha mɛi foji lɛ” anɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji futufutu jamɔi srɔtoi ní aná, hemɔkɛyeli kwalɔi asɔlemɔi, nɔ ni yɔɔ srɔto kwraa yɛ anɔkwa Kristojamɔ nitsɔɔmɔi ahe lɛ. Yɛ sane ni asusu he yɛ yiteŋgbɛ lɛ he susumɔ naa lɛ, ekolɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ aaatsake tsutsu Roma gbatsu ni afee kɛha “nyɔŋmɔi fɛɛ”—Pantheon lɛ—koni akɛfee Roma Katolik sɔlemɔtsu ni ajɔɔ nɔ aha Maria kɛ “hetselɔi” fɛɛ.
Shi kɛlɛ, esa akɛ efee faŋŋ akɛ, tsakemɔ ni afeɔ yɛ gbatsu nɔ jɔɔmɔ mli loo yɛ gbijurɔyeli mli lɛ pɛ kɛkɛ faaa, bɔ ni no aaatsake ‘abonsamii ajamɔ ni efee lɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ sɔɔmɔ.’ Bɔfo Paulo bi akɛ: “Mɛɛ ekomefeemɔ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe kɛ amagai yɔɔ? Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu, ni matsɔ nyɛtsɛ, ni nyɛ hu nyɛaatsɔmɔ mibihii kɛ mibiyei, bɔ ni Yehowa Ofe lɛ, kɛɛ nɛ.”—2 Korintobii 6:16-18.