Kɛjɛ Maŋtiase Tsũi Kakadaji Amli Kɛtee Ŋa Kpataa nɔ Nyɛyaa Gbɔmɛi lɛ Aŋɔɔ
NUGBƆNƐMƆ loo snoo loo nyɔŋmɔŋtɛi loo klaji loo jatai loo henyɛlɔi akpokpaa nɔ nyɛɛɛ agbe amɛfaishitswaa mumɔ lɛ. Beni amɛtara okpɔŋɔi anɔ lɛ, amɛwo foi waa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni amɛkɛ kilomitai 3,000 fo ŋa kpalanaa lɛ, ni amɛfo faai ni yɔɔ hamahama, kɛ jɔɔi ni mli kwɔlɔ koni amɛkɛ majemɔ woji ni he hiaa lɛ aya Anaigbɛ Ŋshɔnaa. Namɛi amɛji?
Amɛji pony express oblahii okpɔŋɔi-anɔtaralɔi ni yɔɔ ekãa lɛ.a Mɛni ji nɔ ni kanya obalahii nɛɛ amumɔ ni mli wa nɛkɛ nɛɛ? Ekolɛ kaa lɛ, niiashikpamɔ lɛ, kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli akɛ akɛ majemɔ woji lɛ miiya lɛ hewɔ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, okpɔŋɔ-nɔtalɔ fɛɛ okpɔŋɔ-nɔtalɔ hiɛɔ Biblia yɛ ekpɔŋɔ-nɔtamɔ baagi lɛ mli kɛ majemɔ woji ni he hiaa lɛ.
Nɔ ni fa fe afii oha sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni fa fe 113,000 ni yɔɔ Canada fɛɛ ni etuu amɛhe amɛha lɛ jieɔ faishitswaa, ekãafeemɔ, kɛ hetuu-kɛhamɔ mumɔ ni da kpo. Mɛni ji nɔ ni kanyaa amɛ? Suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ kanyaa amɛ koni amɛkɛ Maŋtsɛyeli anɔkwale lɛ aha kɛtsɔ woji ni akala kɛ naabu folo nɔ. Nɛkɛ anɔkwale ni haa wala nɛɛ he miihia babaoo fe majemɔ woji fɛɛ ni pony expressbii lɛ kɛha lɛ. Hɛɛ, no ji Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni jara wa, ni ji wolo diɛŋtsɛ ni anaa yɛ pony-expressbii okpɔŋɔi-anɔtamɔ baagii lɛ amli lɛ.—Abɛi 2:21, 22; Yesaia 2:2-4; 61:2; Mateo 22:37-39; 24:14.
Suɔmɔ Kɛha Yehowa kɛ Gbɔmɛi Tsirɛ Amɛ
Yehowa Odasefoi sumɔɔ ni amɛwie Maŋtsɛyeli lɛ he sane amɛtsɔɔ gbɔmɛi. Obaana amɛ akɛ amɛmiifee nakai yɛ maŋtiase tsũi kakadaji amli, yɛ ŋa mli hei ni amɛtse amɛhe banee nɔ, yɛ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhei, yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ hei krokomɛi ni mɛi yɔɔ, kɛ tɛlifon nɔ. Mɛni hewɔ afeɔ yɛ hei sɔrɔtoi nɛkɛ?
Shihilɛ gbɛ̀i ni tsakeɔ ni shika helɛtemɔ kɛ adesai ayifalɛ he akɔntaabuu he shihilɛi kɛbaa lɛ kɛ gbɔmɛi ni aaana yɛ shia lɛ he kaa ni yɔɔ gbeyei baa. Yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, wu kɛ ŋa lɛ fɛɛ tsuɔ nii koni amɛkɛná weku lɛ hiamɔ nibii, ni bei pii lɛ, amɛkwaa mumɔŋ hiamɔ nibii yɛ nakai feemɔ mli. Yɛ nɛkɛ nɔnyɛɛi kɛ haomɔi nɛɛ mli lɛ, hiɛnɔkamɔ he shɛɛ sane ni tsui nyɔɔ mɔ mli lɛ he miihia amɛ waa diɛŋtsɛ. Yehowa Odasefoi kɛ miishɛɛ kpɛlɛɔ nɔ. Kɛtsɔ hiɛshikamɔ kɛ mlihilɛ kɛ nitsumɔ nɔ lɛ, amɛgbeleɔ hegbɛi koni amɛkɛ sanekpakpa lɛ aha gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ yɛ miishɛɛ kɛ yiŋkɔnemɔ gbɛ nɔ.—1 Timoteo 2:3, 4.
Yɛ Wiemɔi Krokomɛi Amli: Beni Yesu fa ekaselɔi lɛ koni ‘amɛyafee kaselɔi’ lɛ, ekɛ hegbɛ kɛ faishitswaa ni amɛkɛaatsu nii ni amɛkɛ hiɛnɔkamɔ he shɛɛ sane lɛ ayaha gbɔmɛi yɛ wiemɔi fɛɛ mli lɛ ha. (Mateo 28:19) Taakɛ eji yɛ maji babaoo mli lɛ, Canada ebatsɔ maŋ ni hiŋmɛigbelemɔ nifeemɔi kɛ wiemɔi sɔrɔtoi yɔɔ mli, ni Maŋtsɛyeli jajelɔi babaoo etsake amɛhe amɛwo shihilɛ lɛ mli koni amɛkase wiemɔi heei.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji be-fɛɛ sɔɔlɔi yɛ Edmonton, Alberta lɛ na bɔ ni ehe hiaa akɛ amɛnine aaashɛ gbɔmɛi ni wieɔ Mandarin China wiemɔ yɛ amɛ maŋtiase lɛ mli lɛ anɔ. Ni kɛlɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, ehe bahia ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ akase wiemɔ lɛ, no hewɔ lɛ amɛyana univɛsiti nikaselɔ ko ni wieɔ Mandarin. Ekpɛlɛ nɔ akɛ ebaatsɔɔ amɛ wiemɔ lɛ, koni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ekase Biblia mli anɔkwalei lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. Mɛɛ shihilɛ kpakpa po nɛ! Yɛ nyɔji 24 mli lɛ, nɛkɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ni etuu amɛhe amɛha nɛɛ ahe basa bɔ ni amɛaatsɔɔ nii yɛ Mandarin wiemɔ mli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛtsɔɔlɔ kɛ nikaselɔ lɛ he basa kɛshɛ Kristofoi abaptisimɔ he.
Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ maŋtiasei krokomɛi amli lɛ miiná niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ mli ŋɔɔmɔ, ni akɛni suɔmɔ tsirɛɔ amɛ hewɔ lɛ, amɛkaseɔ wiemɔi tamɔ Poland wiemɔ, Russia wiemɔ, kɛ Vietnam wiemɔ.
Yɛ Gbɛjegbɛ lɛ Nɔ: Taakɛ nyɛsɛɛ afi lɛ pony-express okpɔŋɔi-anɔtaralɔi ni nyiɛɔ aŋkroaŋkro lɛ ji lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni yɔɔ Britania Columbia maŋ lɛ mligbɛ tɔ̃ɔ lɛ ji okpɔŋɔi-anɔtaralɔi ni nyiɛɔ aŋkroaŋkro. Amɛkɛ amɛbe ni fa tsuɔ nii yɛ amɛ heloonaa nitsumɔhei ni amɛgbalaa shwiilii ni looɔ tsei wuji kɛtsɔɔ koo lɛ mli kɛyaa koni ayagbála mli. Enɛ biɔ ni nine ashɛ shwiilii kudɔlɔi krokomɛi anɔ kɛtsɔ CB redio (Maŋbii Aredio), ni wieɔ tsɔne gbɛ nyiɛmɔ kɛ gbɛ nɔ osharai ahe saji lɛ nɔ.
Kɛtsɔ ŋaagbɛ nɔ lɛ, nɛkɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi nɛɛ kɛ amɛ CB redio sɔrɔtoi lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɔ. Amɛjeɔ amɛ sanegbaai lɛ ashishi yɛ CB lɛ nɔ kɛtsɔ nibii ni yaa nɔ ni amɛtsĩɔ tã lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, amɛtsɔɔ ŋaagbɛ nɔ amɛtsɛɔ Biblia lɛ yisɛɛ. Yɛ shihilɛ ko mli lɛ, naanyo shwiili kudɔlɔ ko kpɛlɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ hiɛnɔkamɔ kɛha gbohii lɛ ahe lɛ nɔ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Enaanyo tsɔne kudɔlɔ ko ni gbo yɛ gbɛjegbɛ wulu ko nɔ oshara ko mli lɛ haoɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Ekɛ miishɛɛ kpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ, ni amrɔ nɛɛ anyɛɔ anuɔ ehe ni eejaje sanekpakpa lɛ eetsɔɔ ehefatalɔi nitsulɔi kɛ nanemɛi. Kɛfata emiishɛɛ namɔ lɛ he lɛ, akɛ okulafo ni ji enaanyo ni gbo lɛ ŋa lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Mɛɛ nyɔmɔwoo eji nɛkɛ akɛ aaaŋɔ hegbɛ lɛ koni akɛ anɔkwale ni haa wala he shɛɛ sane lɛ aha yɛ gbɛ ni ekaaa nɛɛ nɔ!
Kɛtsɔ Kɔɔyɔŋ: Kɛ́ eba lɛ akɛ akɛ anɔkwale lɛ mli shɛɛ sane ni jara wa lɛ miiha lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ ekãa lɛ yaa he ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ, ni amɛkɛ kɔɔyɔŋ lɛji bibii ‘boteɔ akrowai amli.’ (Mateo 10:11, 12) Yɛ be fioo ko ni eho lɛ mli lɛ, kɔɔyɔŋ lɛji mlitaralɔi akui enyɔ kɛ ekãa fã koni amɛyajaje sanekpakpa lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɔmɔbɔɔ naa, ni amɛta kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ mli kɛtee gbɔmɛi ni egbɛ eshwã yɛ ŋa kpataa ni nɔ lɛɛ lɛ nɔ lɛ aŋɔɔ. Kuu fɛɛ kuu ni yɔɔ kɔɔyɔŋ lɛji lɛ amli lɛ fã kɛtee aaashɛ kilomitai 3,000 ni amɛyamamɔ shi yɛ hei sɔrɔtoi 14 ni ji kilomitai 250 jɛkɛmɔ kɛjɛ Kooyigbɛ Shikpɔŋ Kokroo lɛ nɔ. Nɛkɛ sane jajelɔi ni etɔɔɔ amɛ nɛɛ tee nɔ amɛkɛ gbii kpawo tee gbɔmɛi ni yɔɔ shɔŋŋ ni etse amɛhe banee lɛ aŋɔɔ.
Ani enɛ fɛɛ he ba sɛɛnamɔ? Susumɔ hewalɛ kpakpa ni Biblia mli shɛɛ sane lɛ ná yɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ anɔ lɛ he okwɛ. Sɔɔlɔi saralɔi nɛɛ ye ebua amɛ ni amɛná mumɔŋ hiamɔ nii ni he hiaa lɛ yɛ be mli ni amɛjajeɔ Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ nɔ paradeiso yɛ wɔsɛɛ be ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli lɛ. (Mateo 5:3) Kɛjɛ be kakadaŋŋ ni shɛɛ sane shiɛlɔi lɛ kɛshi nɛɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ tsui kpakpa ni yɔɔ hei nɛɛ baanyɛ akane Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji 542 kɛ woji tɛtrɛbii 3,000 ni akɛha amɛ lɛ.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 12:24 he.
Kɛtsɔ Tɛlifon Nɔ: Gbɔmɛi akpei abɔ ni yɔɔ maŋtiasei amli lɛ yɛ tsũi kakadaji ni akɛ nibii ni akɛ tsɔne he nilee fee lɛ buɔ nibii ahe waa yɛ mli lɛ amli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ ekãa kɛ hiɛshikamɔ yaa jɛmɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛtsɔɔ amɛyaa hei ni gbɔmɛi nɛɛ yɔɔ lɛ? Yɛ be mli ni asumɔɔ hiɛ-kɛ-hiɛ sanegbaa lɛ, bei pii lɛ, akɛ tsũ lɛ asa fioo lɛ mli sanegbaa tsɔne lɛ tsuɔ nii yɛ omanyeyeli mli. Kɛ́ enɛ yeee omanye lɛ, amɛhaa amɛwaobii tsuɔ nii lɛ, ni amɛtswaa mɛi tɛlifon.
Gbi ko leebi lɛ, yoo onukpa ko here tɛlifon ni atswa lɛ lɛ nɔ. Yɛ mlihilɛ ŋamɔ kuku ko sɛɛ lɛ, abi lɛ kɛji akɛ esusuɔ akɛ be ko baaba ni gbɔmɛi baanyɛ anyiɛ yɛ gbɛjegbɛi anɔ gbɛkɛ ni nɔ ko efeee amɛ. Akane Ŋmalɛi, ni akɛma nɔ mi aha lɛ akɛ toiŋjɔlɛ baafa wɔsɛɛ. (Lala 37:10, 11; Daniel 2:44; Mateo 6:9, 10) Ekpɛlɛ tɛlifon nɔ sanegbaa yɛ otsi ni baanyiɛ sɛɛ yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli lɛ nɔ koni asusu nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe Nyɔŋmɔ shiwoi anɔ wɔye lɛ he. Beni amɛkɛ nyɔŋ kome ekase Biblia lɛ yɛ tɛlifon nɔ, ni amɛkane Biblia mli nikasemɔ he wolo lɛ kukuji, ni abi saji ni sa lɛ sɛɛ lɛ, yoo ko jie Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ yi akɛni ekɛ shiɛmɔ wiemɔi sɔrɔtoi babaoo bahaa lɛ daa otsi lɛ hewɔ. Be bashɛ ni abaatsɔɔ lɛ nikasemɔ wolo lɛ koni akɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔ aha lɛ. Kɛkɛ ni ato gbɛjianɔ koni mɛi enyɔ lɛ diɛŋtsɛ akpe. Lɛɛlɛŋ, Yehowa Odasefoi etsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ, ni gbɔmɛi lɛ miihere nɔ, amɛmiiyɔse akɛ Yehowa kɛ Kristofoi shiɛlɔi nɛɛ yɛ.—Okɛto 1 Korintobii 14:25 he.
Kɛtsɔ Woji ni Akala Nɔ: Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ Quebec shikpɔŋ kukuji ni awieɔ French babaoo yɛ nɔ lɛ hu miiya hei ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ lɛ. Gbɛfalɔ sɔɔlɔ ko yɔse akɛ: “Afii abɔ nɛ ni nyɛmimɛi lɛ nu he akɛ amɛnyɛɛɛ amɛya amɛhiɛ yɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa ni sɔlemɔ lɛ kɛbaa lɛ hewɔ. Shi kɛtsɔ nyɛmimɛi lɛ anitsumɔ ni tɔlɛ bɛ mli nɔ, kɛ sɛɛsaramɔi nɔtonɔto lɛ hewɔ lɛ, anaa Biblia lɛ, ni ji wolo ko ni aleee, ni mɛi fioo pɛ kaneɔ lɛ yɛ shiai babaoo mli amrɔ nɛɛ.”
Aaná nii ni jɛɔ mli baa lɛ amli ŋɔɔmɔ yɛ be mli ni sanekpakpa jajelɔi heei baa kɛjɛɔ Quebec hei sɔrɔtoi fɛɛ, ni tsofafeemɔhei fata he lɛ. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ datrɛfonyo ko gbɛfaŋ. Eŋa, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ gbaa lɛ Biblia mli hiɛnɔkamɔ lɛ he sane daa. Asafoŋ onukpa ko ni hiɛ yɔɔ ehe nɔ lɛ ŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛfɔ̃ datrɛfonyo lɛ nine kɛtee asafoŋ kpee shishi yɛ be mli ni akaseɔ How Can Blood Save Your Life? wolo bibioo lɛ. Eba, ni ekɛ ehe wo mli po. Akɛni bɔ ni sanegbaai lɛ hi jogbaŋŋ lɛ kɛ bɔ ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ ná enɔ hewalɛ hewɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekpɛlɛ nɔ ní akɛ lɛ afee Biblia mli nikasemɔ. Amrɔ nɛɛ, lɛ hu eji Maŋtsɛyeli jajelɔ.
Woji tɛtrɛbii lɛ kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ etsu nɔ wulu ko yɛ gbɔmɛi lɛ ajwɛŋmɔ ni agbalaa kɛyaa Biblia lɛ nɔ lɛ he. Mɔ ko leee emli saji lɛ ateŋ nɔ ni baanyɛ afee kanyamɔ nɔ̃ ni baagbala mɔ ko kɛba anɔkwale lɛ he. Maŋtsɛyeli jajelɔ ko kɛ Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ eko ha ekutsoŋnyo ko ni sumɔɔɔ akɛ eboɔ shɛɛ sane lɛ toi shi eyɛ kooloo filikilɔi aje lɛ he miishɛɛ lɛ. Mfoniri ni yɔɔ November 22, 1992 Awake! ni ji “Chagas Hela—Gbele Naashɔmɔ” lɛ sɛɛ lɛ tée emiishɛɛ shi. Akɛni nɔ ni ekane lɛ ná enɔ hewalɛ hewɔ lɛ, ebi ni aha lɛ woji tɛtrɛbii babaoo. Akɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi, ni yɛ nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, eeye mɛi krokomɛi odase.
Kɛtee Hei ni Mɛi Babaoo Yɔɔ: Canada mla ŋmɛɔ gbɛ koni awie yɛ hei ni mɛi babaoo yɔɔ yɛ heyeli mli, tamɔ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhei. Yɛ Halifax International Airport lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi kɛ hiɛshikamɔ bɛŋkɛɔ gbɛfalɔi lɛ dani kɔɔyɔŋ lɛji lɛ faa kɛ beni amɛmamɔ shi, ni amɛkɛ amɛ jeɔ sanegbaa shishi. Amɛkɛ sanebimɔi ni yeɔ ebuaa ni yɔɔ ebe naa tsuɔ nii ni amɛkɛgbalaa sanegbaa lɛ kɛyaa Biblia lɛ nɔ. Akɛni amɛhiɛɔ Biblia ni anyɛɔ akɛwoɔ kotoku mli kɛ woji hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛhereɔ mumɔŋ hiamɔ nibii anɔ. Opireshɛnfeelɔi, jeŋ nilelɔi, mlalelɔi, kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔi, osɔfoi, polisifoi, taksi kudɔlɔi, tsɔnei ahe nitsulɔi, tsɔɔlɔi, asraafoi anitsulɔi, kɛ maŋkwralɔi ni jɛ maji asɛɛ fata mɛi ni enu Maŋtsɛyeli shɛɛ sane yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ he, ni amɛkɛ anɔkwale dumɔwui lɛ etee hei ni yɔɔ shɔŋŋ koni eyakwɛ̃.—Kolosebii 1:6.
Gbi ko leebi mra yɛ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhe lɛ, nuu ko hé Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ eko. Kɛkɛ ni ewo egbee nɔ bɛlɛoo ni ekɛɛ akɛ: “Oo, dabi, jeee Yehowa Odasefoi!” Mɛni hewɔ efeɔ enii nɛkɛ? Nuu lɛ ji Muslimnyo ko ni etuu ehe eha ni sɔleɔ yɛ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhe sɔlemɔtsu lɛ mli. No mli lɛ eesɔle eebi koni Nyɔŋmɔ atsɔɔ lɛ nilee, sɛɛyoomɔ, kɛ anɔkwale. Susumɔ ni ená akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ji esɔlemɔ lɛ hetoo amrɔ nɔŋŋ lɛ ji nɔ ni fee lɛ naakpɛɛ kɛkɛ.
Lɛɛlɛŋ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ Canada lɛ haaa nɔ ko atsĩ amɛnaa kɛjɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni jara wa lɛ ni amɛkɛaaha lɛ mli. Amɛhaaa maŋsɛɛ wiemɔi, gbɛjegbɛi anɔ ni ewo muji kɛ enɔ bui, hei ni amɛtse amɛhe banee, loo maŋtiase tsũi ni abuɔ jɛmɛ waa diɛŋtsɛ lɛ atsĩ amɛnaa. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ wala shɛɛ sane baaha mɛi ni hiɛ tsui kpakpa ni taoɔ anɔkwale lɛ. Yɛ nɔ ni fata amɛ jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ nanemɛi nitsulɔi lɛ he lɛ, amɛboɔ Yesu famɔ akɛ ‘nyɛyaa ni nyɛyafea kaselɔi’ lɛ toi ni pɛsɛmkunya bɛ mli.—Mateo 28:19.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Pony express lɛ ji woji amajemɔ nitsumɔ ko ni hi shi be fioo yɛ United States yɛ nyɔji 18 ko mli kɛjɛ afi 1860 kɛyashi afi 1861.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yeɔ Omanye lɛ Kɛ Tɛlifon Tsuɔ Nii
Mɛi komɛi ekɛɛ akɛ: “Hɛloo. Atsɛɔ mi [tsɛ ogbɛi]. Mikɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ miiwie bɔ ni abaanyɛ afee ni ana toiŋjɔlɛ lɛ he sane kuku. Ani osusuɔ akɛ toiŋjɔlɛ baanyɛ aba jeŋ fɛɛ gbi ko? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Bɔni afee ni ojwɛŋmɔ akã bo shi jogbaŋŋ lɛ, mifeee niiamlipɛimɔ loo ni miihɔɔ nɔ ko. Shi moŋ, mikɛ mɛi krokomɛi miisusu sane ni jɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ he ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ toiŋjɔlɛ baaba kɛ̃.” Kɛkɛ lɛ, abaanyɛ atsa sanegbaa lɛ nɔ kɛ Ŋmalɛi fioo komɛi ahesusumɔ.
Mɛi krokomɛi ekɛɛ akɛ: “Miiŋao. Atsɛɔ mi [tsɛ ogbɛi]. Miji mɔ ni kɛ ehe eha yɛ nyɛ akutso lɛ mli. Miibi aŋkroaŋkroi ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ asusumɔi. Mɛi babaoo miihao yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhebuu he yɛ bɔ ni basabasafeemɔ kɛ awuiyeli mli woɔ wu yɛ wɔ akutso lɛ mli lɛ hewɔ. Ani enɛ ji nɔ ko ni haoɔ bo? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Ani osusuɔ akɛ be ko baaba ni jeŋ muu lɛ fɛɛ baanu shweshweeshwe shihilɛ he?” Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie, ni otsa nɔ kɛ Ŋmalɛ mli shɛɛ sane ko.