Anɔkwale lɛ Tsakeɔ Shihilɛi
EYƐ awerɛho, shi eji anɔkwale akɛ gbɔmɛi babaoo diɛŋtsɛ ashihilɛ wa ŋmɛnɛ, ni eji hiɛdɔɔ sane diɛŋtsɛ. Ani gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aná miishɛɛ? Mɛi komɛi ji awuiyelɔi, ni amɛhàa amɛ akutseiaŋbii anii ni amɛkɛhiɔ shi. Ani be ko baashɛ ni amɛbaatsɔmɔ akutsoŋbii ni yeɔ anɔkwa? Sanebimɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ahetoo ji hɛɛ. Gbɔmɛi baanyɛ atsake. Abaanyɛ atsake shihilɛi. Bɔfo Paulo tsɔɔ gbɛ ni aaatsɔ nɔ afee enɛ beni eŋma akɛ: “Nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.”—Romabii 12:2.
Ekolɛ ‘Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni hi kɛwula shi’ ni atsĩ tã lɛ baaha okai nɔ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ nɔ ni fe afii 20 dani Paulo ŋmala wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yohane 8:32) Yesu kɛ “anɔkwale lɛ” ni ewieɔ he lɛ miitsɔɔ saji ni ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli akɛha—titri lɛ saji ni kɔɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe—ni abaa yi aha wɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. (Yohane 17:17) Ani Biblia mli anɔkwale lɛ haa gbɔmɛi yeɔ amɛhe lɛɛlɛŋ? Ani shi ni ahiɔ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa lɛ tsakeɔ shihilɛi lɛɛlɛŋ? Hɛɛ, efeɔ nakai. Susumɔ nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ahe okwɛ.
Shihilɛ ni Yiŋtoo Yɔɔ Sɛɛ
Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, kulɛ Moisés, ni yɔɔ Gibraltar lɛ, ji nuu ko ni bɛ miishɛɛ kwraa. Ewie akɛ: “Kulɛ dãatɔlɔ ji mi ni miwɔɔ gbɛjegbɛ he. Minu he akɛ milaaje. Daa gbɛkɛ lɛ, misɔleɔ mibiɔ Nyɔŋmɔ ní ena mi mɔbɔ, ni ekaha mitsɔ gbi kroko hu mli amanehulu mli. Mifoɔ beni mibiɔ Nyɔŋmɔ nɔ̃ hewɔ ni afɔ mi kɛba je nɛɛ mli kɛji akɛ sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ mihe, ni mibɛ nitsumɔ, ni mibɛ weku, ni mibɛ mɔ ko kwraa hu ni baaye abua mi lɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ maya nɔ mahi shi?” Kɛkɛ ni, nɔ ko ba.
Moisés tee nɔ akɛ: “Mile akɛ Nyɔŋmɔ ebo misɔlemɔ lɛ toi beni mikɛ Roberto, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kpe lɛ. Roberto hã mi Biblia lɛ kɛ wolo ko ni akɛkaseɔ Biblia lɛ, ni gbɛi ji Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ?a lɛ eko. Daa gbi lɛ, ekɛ mi kaseɔ Biblia lɛ yɛ sɛi kakadaŋŋ ni mikãa nɔ gbɛkɛ lɛ nɔ. Yɛ nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, Roberto kɛ mi tee kpee yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ maŋ nɛɛ mli lɛ nɔ. Etsɛɛɛ, kɛkɛ ni Biblia mli anɔkwale lɛ tsake mishihilɛ kwraa. Miwɔɔɔ agbo naa dɔŋŋ; minuuu dãa ni mishɛreee tawa hu dɔŋŋ. Mishihilɛ etsake, ni miná miishɛɛ. Miikpa gbɛ akɛ etsɛŋ ni abaabaptisi mi ni masɔmɔ Yehowa akɛ e-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.”
Mɛɛ tsakemɔ po nɛ! Kɛ́ gbɔmɛi bɛ hiɛnɔkamɔ lɛ, bei pii lɛ, nɔ hewɔ ji akɛ, amɛbɛ nilee. Amɛleee Nyɔŋmɔ loo eyiŋtoi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ahe saji. Yɛ Moisés sane lɛ mli nɛkɛ lɛ, beni ená nakai nilee lɛ, eha ená hewalɛ kɛ ekãa ni ekɛtsake eshihilɛ gbɛ kwraa. Ahã sɔlemɔ ko ni lalatsɛ lɛ sɔle eha Nyɔŋmɔ lɛ hetoo yɛ Moisés sane lɛ mli, akɛ: “Hã ola kɛ onɔkwale lɛ aba, ni amɛbatsɔɔ mi gbɛ, ni amɛkɛ mi aya ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛ oshihilɛhei lɛ.”—Lala 43:3.
Yɛ Belize lɛ, Daniel hu ná niiashikpamɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Daniel jeee mɔ ko ni wɔɔɔ shia—etsuɔ nitsumɔ ni abuɔ waa diɛŋtsɛ. Shi ekɛ afii 20 sɔŋŋ wuu eshi tsofai ni ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ kɛ dãatɔɔ, ni ekɛ ehe woɔ jeŋba shara hu mli. Eyɛ mli akɛ atsɔse lɛ akɛ Katoliknyo moŋ, shi Daniel enaaa shishinumɔ ko ni yɔɔ shihilɛ mli, ni eje shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ he ŋwane. Etee sɔlemɔi sɔrɔtoi amli ní eetao yelikɛbuamɔ, shi ena akɛ enanemɛi ni ekɛ amɛ yaa sɔlemɔ lɛ ateŋ mɛi pii, kɛ enanemɛi ni ji osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi po kɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛi fɔji anɔ loo amɛtɔɔ dãa. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, eŋa hu miihe atse lɛ gbala.
Daniel kɛ nijiaŋwujee tee helatsamɔhe ni yeɔ buaa mɛi ni kɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ koni aye abua lɛ. Shi kɛlɛ, ele akɛ yɛ ejiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, etsɛŋ ni ebaaku sɛɛ eyabote tsofai ni ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ mli ekoŋŋ kɛji enáaa yelikɛbuamɔ. Shi mɛɛ yelikɛbuamɔ nɛkɛ? Yɛ May 1996 mli, beni eshi helatsamɔhe lɛ sɛɛ gbii enyɔ lɛ, Daniel tsi ebɛŋkɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome, ni sane ni ekɛfɔ̃ ehiɛ lɛ hã enaa kpɛ ehe, beni ekɛɛ lɛ akɛ, “Ofainɛ ni okɛ mi akase Biblia lɛ.” Odasefonyo lɛ to gbɛjianɔ koni ekɛ Daniel akase Biblia lɛ shii enyɔ yɛ otsi mli, ni etsɛɛɛ ni Daniel hã eshihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpã gbee, ni ekɛ nanemɛi Kristofoi ni kɛ tsofai loo dãa tsuuu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ jeŋba shara he lɛ ye etsutsu nanemɛi lɛ anajiaŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Daniel na akɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ ji anɔkwale, akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ; shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.” (Abɛi 13:20) Etsɛɛɛ, kɛkɛ ni ewie akɛ: “Enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa yɛ mishihilɛ mli ni mileɔ nɔ ni henilee kpakpa ni aaaná lɛ ji.” Atsake Daniel shihilɛ hu.
Yɛ Puerto Rico lɛ, nuu kroko hu ná tsakemɔ ko ni sa kadimɔ waa. Awo lɛ tsuŋ ni abuɔ lɛ akɛ mɔ ko ni he yɔɔ oshara waa, ejaakɛ egbe gbɔmɛi babaoo. Ani Biblia mli anɔkwale lɛ baanyɛ atsake lɛ? Hɛɛ. Yehowa Odasefonyo ko nyɛ́ ekɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ ekomɛi yaha lɛ, ni ekɛ oyaiyeli bi ni ebaha lɛ babaoo. Akɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi, ni beni Biblia mli anɔkwale lɛ bɔi etsui he saa lɛ, mɛi fɛɛ na tsakemɔi ni efee lɛ faŋŋ. Etsakemɔ lɛ he klɛŋklɛŋ odaseyelii lɛ ateŋ ekome ji beni eku eyitsɔi ni ekɛlɛ kakadaji lɛ, ni eshɛ etsɛŋ hu ni etsa kusuu lɛ.
Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshafeelɔi ni shwaa amɛhe lɛɛlɛŋ, ni amɛtsakeɔ amɛshihilɛ gbɛ lɛ ahe keɔ amɛ. Paulo ŋma akɛ: “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? . . . Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sá; shi agbɛnɛ aju nyɛhe.” (1 Korintobii 6:9, 11) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wiemɔi nɛɛ shɛje nuu nɛɛ mii, tamɔ bɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 24:15 lɛ hu shɛje emii lɛ, akɛ: “Jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” Nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Miisumɔ ni mahi jɛmɛ beni gbohiiashitee lɛ baaba lɛ, koni makpa gbɔmɛi ni migbe amɛ lɛ fai.”
Weku Hee Ko
Gbi ko lɛ, akɛ Luis, ni ji Yehowa Odasefonyo be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔ ko ni yɔɔ Argentina lɛ tsɔɔ obalanyo ko ni shihilɛ yɔɔ mɔbɔ waa diɛŋtsɛ. Akɛni efɔlɔi kpoo lɛ kwraa kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ hewɔ lɛ, atsɔse lɛ yɛ shihilɛhei sɔrɔtoi amli. Beni eye aaafee afii 20 lɛ, ebaná ele he ni enyɛ yɔɔ, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaahi he ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. Etsu nii waa, ni ebua shika babaoo naa, ni efã kɛtee maŋtiase ni enyɛ yɔɔ mli lɛ mli. Enyɛ hã ekɛ lɛ hi shi aahu kɛyashi be mli ni eshika lɛ fɛɛ tã kwraa, kɛkɛ ni eshwie lɛ. Nɛkɛ shwiemɔ nɛɛ hã ekpɛ eyiŋ akɛ ebaagbe ehe.
Shi kɛlɛ, Luis nyɛ ekɛ obalanyo nɛɛ gba Biblia mli anɔkwale lɛ he sane. Nɔmimaa wiemɔ nɛɛ fata nakai anɔkwale lɛ he: “Shi mitsɛ kɛ minyɛ eshi mi moŋ, shi Yehowa hereɔ mi atuu.” (Lala 27:10) Obalanyo lɛ baná ele akɛ eyɛ ŋwɛi Tsɛ ko ni shiŋ lɛ kɔkɔɔkɔ. Amrɔ nɛɛ eyɛ miishɛɛ waa akɛ efata weku hee, ni ji Yehowa weku lɛ he.
Nuu kroko hu ni jɛ nakai maŋ lɛ nɔŋŋ mli kɛɛ Yehowa Odasefonyo ko akɛ esumɔɔ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ébaa egbalashihilɛ lɛ yi. Etamɔ nɔ ni gbi ko ni nuu nɛɛ shĩɔ enitsumɔhe lɛ, ena Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ eko yɛ ɔfis jwɛinii lɛ mli, ni akɛ niŋmaa okadii agboi eŋma “Gbala Mlitsemɔ” yɛ sɛɛ. Akɛni egbalashihilɛ lɛ yɛ haomɔ mli ni ekɛ eŋa eje gbɛjianɔtoo shishi kɛha mla naa mligbalamɔ hewɔ lɛ, ekɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛjɛ jwɛinii lɛ mli ni ebɔi kanemɔ. Ekɛtee shia ni ekɛ eŋa kane. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ ŋaawoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ, ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ mli lɛ baatsu nii. (Efesobii 5:21–6:4) Etsɛɛɛ kɛkɛ ni amɛshihilɛ lɛ bahi. Amɛyafo amɛ mligbalamɔ gbɛjianɔtoo ni amɛje shishi lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ amɛmiikase Biblia lɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni efee ekome.
Yɛ Uruguay lɛ, nuu kroko ni atsɛɔ lɛ Luis hu naaa miishɛɛ kwraa. Tsofai ni ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, mumɔi atsɛmɔ, amaga jamɔ, dãatɔɔ—enɛɛmɛi ji nibii ni hã eshihilɛ fee sakasaka lɛ ekomɛi. Yɛ naagbee lɛ, Luis, ni nijiaŋ eje wui kwraa lɛ, batsɔ mɔ ko ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee. Enaanyo ko hã lɛ Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?b wolo lɛ eko. Enɛ hã ekɛ Yehowa Odasefoi kpe yɛ be kukuoo mli, shi etsɛɛɛ kɛkɛ ni Luis ku esɛɛ kɛtee dãatɔɔ kɛ tsofai fɔji lɛ anɔ ekoŋŋ. Beni eyɔɔ jaramɔ kpele mli be ko lɛ, ena ehe akɛ eta tumu ko nɔ ni jwɛi ebɔle ehe fɛɛ kɛkpe lɛ, esɔle, ni ekɛ esɔlemɔ lɛ hã “Yesu Kristo tsɛ lɛ,” akɛni ebɛ nɔmimaa yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi he lɛ hewɔ.
Ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ kɛji yiŋtoo ko yɛ shihilɛ mli ni eyɔɔ yɛ je lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔ lɛ. Luis bɔ amaniɛ akɛ: “Enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ lɛ, mɔ ko ni mile lɛ kɛ ewolo ko ni ekaneee dɔŋŋ lɛ hã mi. Mɛni ji wolo lɛ gbɛi? Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!”c Wolo lɛ ye ebua lɛ ni eha esanebimɔ lɛ hetoo. Luis sɔle ekoŋŋ kɛha yelikɛbuamɔ koni ena jamɔ ni baatsɔɔ lɛ gbɛ ni eeetsɔ nɔ esɔmɔ Nyɔŋmɔ. Mɛɛ naakpɛɛ sane nɛ! Eshinaa naa ŋmɛlɛ lɛ gbɛɛ, ni naa Yehowa Odasefoi enyɔ ni amɛdamɔ agbo lɛ naa. Luis kɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ amrɔ nɔŋŋ. Etee hiɛ oyayaayai, ni amrɔ nɛɛ enuɔ he akɛ ajɔɔ lɛ waa akɛ eji Odasefonyo ni abaptisi lɛ. Eyɛ jeŋba mli hetsemɔ shihilɛ mli ni eyeɔ ebuaa mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛná yiŋtoo yɛ amɛshihilɛi amli. Wiemɔi ni yɔɔ Lala 65:3 lɛ eba mli anɔkwale yɛ egbɛfaŋ akɛ: “Bo ni oboɔ sɔlemɔ toi, bo oŋɔɔ heloo fɛɛ baa.”
Yɛ Philippines lɛ, kulɛ Allan ji mɔ ko ni nyiɛɔ skulbii abasabasa nifeemɔi ahiɛ. Eji gbɛjianɔtoo ko ni yiŋtoo ji “ni amɛkpata nɔyeli lɛ hiɛ, bɔni afee ni yinɔi ni baaba yɛ sɛɛ lɛ aná egbɔyeli mli ŋɔɔmɔ” lɛ mlinyo. Shi, gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi ba eŋɔɔ ni ebaná ele nɔ ni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai, kɛjɛ Biblia lɛ mli. Shiwoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ fata nakai yiŋtoo lɛ he, akɛ: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ . . . Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.” (Lala 37:10, 11) Allan kɛɛ akɛ: “Etsɛɛɛ ni mibayoo akɛ akɛ nɔ ni wɔ gbɛjianɔtoo lɛ wuɔ ta yɛ he lɛ he shiwoo eha yɛ Biblia lɛ mli jeeŋmɔ. Akɛ nibii ni wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ taoɔ ni wɔnine ashɛ nɔ lɛ fɛɛ baaha wɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi.” Amrɔ nɛɛ Allan fiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ ni eyeɔ ebuaa mɛi krokomɛi koni amɛná Biblia mli anɔkwale lɛ mli hemɔkɛyeli.
Hɛɛ, shihilɛi tsakeɔ, kɛji gbɔmɛi bo Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ mli anɔkwale lɛ toi. Lɛɛlɛŋ, be miiba, be mli ni adesai fɛɛ ni yɔɔ wala mli lɛ baaha amɛshihilɛi kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpã gbee. Mɛɛ tsakemɔ po eeefee nɛkɛ! No mli lɛ, aaaha gbalɛ nɛɛ aba mli akɛ: “Amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.”—Yesaia 11:9.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
b Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
c Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.