Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 12/15 bf. 8-10
  • ‘Amɛhe Anɔkwale Lɛ’!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • ‘Amɛhe Anɔkwale Lɛ’!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Biblia mli Tsɔɔmɔi Gbala Amɛ
  • Anɔkwale lɛ ni Mɔ Yeɔ He Odase Ehaa lɛ Diɛŋtsɛ Ehe
  • Apasa Jamɔ Lakamɔ
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 12/15 bf. 8-10

‘Amɛhe Anɔkwale Lɛ’!

“HEMƆ anɔkwale, ni okahɔ̃ɔ.” (Abɛi 23:23) Nɛkɛ ji bɔ ni Salomo nilelɔ lɛ wo ŋaa eha. Yɛ be mli ni abaanyɛ akɛɛ enɛ yɛ anɔkwale fɛɛ he lɛ, enɛ baa lɛ nakai titri kɛ aawie anɔkwale ni anaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ mli lɛ he. Anɔkwale ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ekɛ mɔ aya naanɔ wala mli! (Yohane 17:3, 17) Shi kadimɔ akɛ, anɔkwale ni tamɔ nɛkɛ námɔ baaa ni afiteee nɔ ko yɛ he. Esa akɛ mɔ ko asumɔ akɛ ‘eeehe,’ ni ji akɛ, ekɛ nɔ ko ashã afɔle loo ekɛ nɔ ko aha koni enine anyɛ ashɛ nɔ. (Okɛto Mateo 13:45, 46 he.) Yɛ fɛɛ mli lɛ, gbɔmɛi sumɔɔɔ akɛ amɛaafee nakai. Shi yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, aŋkroaŋkroi ni yɔɔ ekãa ni amɛyifalɛ yaa hiɛ miihe Biblia mli anɔkwale lɛ—bei pii lɛ yɛ mɔ diɛŋtsɛ nɔ ko waa laajemɔ mli.

Ŋɔɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ maŋ ni ji Ghana lɛ akɛ nɔkwɛmɔnɔ. Beni shɛɔ June 1989 lɛ, no mli lɛ aŋkroaŋkroi ni fe 34,000 yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ ni ámɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ, ni amɛkɛ mɛi krokomɛi miija enɛ kɛ ekãa. Kɛkɛ ni atsɔ mla nɔ akɛ nine fɔ̃ maŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ tee nɔ ‘amɛhe anɔkwale lɛ’—yɛ mla naa naatsii lɛ fɛɛ sɛɛ. Naatsii lɛ ba naagbee yɛ October 31, 1991 naagbee mli, ni yɛ 1995 teŋgbɛ, yɛ afii etɛ kɛ fã pɛ sɛɛ yɛ naatsii lɛ jiemɔ mli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ Ghana lɛ ayibɔ lɛ etee hiɛ kɛyashɛ 46,104! Ni afi nɛɛ yibɔ lɛ etee hiɛ kɛyashɛ nɔ ni fe 52,800.

Mɛni ji nɔ ni egbala gbɔmɛi lɛ kɛba Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ he lɛ? Mɛɛ afɔlei mɛi komɛi eshã koni ‘amɛkɛhe anɔkwale lɛ’? Kɛha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa Ghana Kristofoi etɛ aniiashikpamɔi nɛɛ.

Biblia mli Tsɔɔmɔi Gbala Amɛ

Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua yoo ko ni yɔɔ emra be mli afii 20 lɛ he wɔkwɛa. Etsɛ ji osɔfo, shi kɛlɛ, ehala akɛ eeeshi etsɛ jamɔ lɛ. Mɛni ji eyiŋtoo? Esuɔmɔ kɛha anɔkwale lɛ hewɔ.

Etsɔɔ mli be ko akɛ: “Odasefoi lɛ fɔɔ wɔshia lɛ baa yɛ be mli ni amɛyaa shia kɛ shia lɛ. Mikɛ amɛ sanegbaa fioo ko sɛɛ lɛ, miyɔse akɛ nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ diɛŋtsɛ. Mitée sanebimɔi yɛ saji ni tamɔ Triniti, hɛl la, susuma ni gbooo, kɛ titri lɛ hemɔkɛyeli tsamɔ lɛ shi. Miheɔ miyeɔ waa akɛ nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ jɛ Biblia lɛ mli. Shi Odasefoi lɛ ye amɛbua mi ni mile akɛ jeee nakai ji bɔ ni sane lɛ ji.”—Ákɛ kadimɔ nɔ̃ kɛha nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ saji nɛɛ ahe lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Marko 13:32; Romabii 6:23; Bɔfoi lɛ Asaji 10:40; kɛ 1 Korintobii 13:8-10.

Obalayoo lɛ kɛ kɛfata he akɛ: “Shitee-kɛ-woo ni wa lolo ba kɛjɛ miweku lɛ ŋɔɔ, titri lɛ, kɛjɛ mitsɛ ŋɔɔ. Enu he akɛ aalaka mi. Shi kɛlɛ, mile akɛ nɔ ni mikaseɔ kɛjɛɔ Yehowa Odasefoi lɛ aŋɔɔ lɛ ji anɔkwale lɛ. Mibɔ mɔdɛŋ koni maha mitsɛ ale nɛkɛ nibii nɛɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli, shi ebooo toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shitee-kɛ-woo lɛ mli bawa.

Shi kɛlɛ misheee gbeyei. Mile akɛ anɔkwa nilee pɛ kɛ mɔ yaa naanɔ wala yɛ Paradeiso mli, ni miimia mihiɛ koni mamɔ mli. Beni Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ na amɛle naagbai ni mikɛkpeɔ lɛ, amɛba amɛbaye amɛbua mi yɛ suɔmɔ mli, amɛwo mi hewalɛ, ni amɛha mi hiamɔ nibii komɛi. Enɛ ye ebua mi ni minu Yesu wiemɔi ni anaa yɛ Yohane 13:35 akɛ: ‘Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛ aaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ’ lɛ shishi. Nilee ni miná akɛ Yehowa Odasefoi hiɛ anɔkwa jamɔ lɛ mli bakwɔ. Sɛɛ mli beni mifɔlɔi yɔse akɛ mishihilɛ etsake bɔ ni sa lɛ, amɛná nɔ ni amɛna lɛ he miishɛɛ, ni bɔ ni amɛsusuɔ yɛ mihe lɛ tsake—aahu akɛ mitsɛ bi koni Odasefoi lɛ kɛ minyɛmi nuu nukpa lɛ akase Biblia lɛ!”

Anɔkwale lɛ ni Mɔ Yeɔ He Odase Ehaa lɛ Diɛŋtsɛ Ehe

Ní ‘aaahe anɔkwale lɛ’ hu ji kaa kɛha gbekɛbii ni amɛfɔlɔi Odasefoi tsɔse amɛ lɛ. Obalahii kɛ obalayei komɛi sumɔɔ ni amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ kɛkɛ. Kɛ amɛkpoo akɛ amɛaafee anɔkwale lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ, amɛhemɔkɛyeli lɛ he jɔɔ, efeɔ hiɛiaŋhiɛiaŋ nɔ. (Okɛto Mateo 13:20, 21 he.) Nathaniel, ni ji Ghananyo ko ni ebote e-afii 30 mli lɛ gbaa wɔ bɔ ni fee ni ‘ehe anɔkwale lɛ’ yɛ be mli ni eji gbekɛ lolo lɛ he sane.

Ekaiɔ akɛ: “Mifɔlɔi tsɔɔ mi Biblia lɛ yɛ be mli ni miji abifao. Be mli ni midaa lɛ, mifataa amɛhe kɛyaa shiɛmɔ, shi mikpɛko miyiŋ akɛ matsɔ Odasefonyo. Yɛ be ni sa mli lɛ, mibayɔse akɛ ehe miihia koni mi diɛŋtsɛ matao nibii amli.

“Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ maná nɔmimaa akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni jeee jamɔ mli wolo krɔŋkrɔŋ ko. Yɛ miteemɔŋ nikasemɔ mli lɛ, mikase akɛ no pɛ ji wolo krɔŋkrɔŋ ni gbalɛi babaoo ni yɔɔ faŋŋ ni amɛba mli pɛpɛɛpɛ lɛ yɔɔ mli. Miná mile hu akɛ, jeŋ nilee mli anɔkwalei babaoo yɛ Biblia lɛ mli—akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ shikpɔŋ lɛ ‘tsotsorooo nɔ ko nɔ.’ (Hiob 26:7) Aŋma nɛkɛ wiemɔi nɛɛ yɛ afii akpei komɛi asɛɛ dani jeŋ nilelɔi le wɔ shibɔlemɔ ŋulami lɛ. Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni baanyɛ akanya gbɔmɛi koni amɛŋma nibii ni tamɔ enɛ!a

“No sɛɛ lɛ, mibasumɔ koni matao jamɔ gbɛjianɔtoo ni tsɔɔ anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli, ni amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ. Jamɔi babaoo tsɔɔ hɛl la, Triniti lɛ, kɛ susuma ni gbooo ni hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Shi kɛha mi lɛ, nilee bɛ nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ amli. Misusu he akɛ: Ani jeee tsɛ ni yitsoŋ wa pɛ ji mɔ ni baahiɛ ebi nine mli yɛ kukwɛi ni nu ni miitswa yɔɔ mli akɛ ekɛ miigbala etoi? Belɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ ebii aaawo hɛl la ni tsoɔ lɛ mli koni eha amɛna nɔ̃? Shi kɛlɛ Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔ lɛ kɛ Biblia mli ŋmalɛ tamɔ Romabii 6:23 lɛ kpãa gbee, nɔ ni kɛɔ akɛ: ‘Esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni’—jeee hɛl la ni tsoɔ. Nilee yɛ enɛ mli kɛha mi.

“Miyɔse hu akɛ Yehowa Odasefoi biɔ koni amɛmli bii lɛ fɛɛ ahi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa, ni akɛ amɛshwieɔ mɛi fɛɛ ni feɔ esha ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ. Yɛ enɛmɛi fɛɛ mli lɛ, mimu sane naa akɛ Yehowa Odasefoi hiɛ anɔkwale lɛ, ni mikpɛ miyiŋ akɛ matsɔ amɛteŋ mɔ kome. Mitsu he nii waa koni mihe asa kɛha baptisimɔ akɛ Odasefonyo.”—1 Korintobii 5:11-13.

Nathaniel niiashikpamɔ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ obalahii kɛ obalayei po ni fɔlɔi ji Kristofoi lɛ ‘ahe anɔkwale lɛ.’ Esaaa akɛ amɛyaa asafoŋ kpeei kɛkɛ. Taakɛ blema Beroiabii lɛ ji lɛ, esa akɛ ‘amɛkpa Ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:11) Enɛ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ, shi nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji hemɔkɛyeli kɛ faishitswaa ni mli wa.—Okɛto Efesobii 3:17-19 he.

Apasa Jamɔ Lakamɔ

Ghananyo ko ni atsɛɔ lɛ Godwin miihe aná afii 70 beni eshi Presby Sɔlemɔ lɛ kɛ Masonic Lodge (Freemason Sɔlemɔ) lɛ. Godwin kɛɛ akɛ: “Nibii komɛi tee nɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli ni mina akɛ ehiii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, béi babaoo yɛ kuu lɛ mli, ni eeya nɔ lolo. Bei pii lɛ ebiɔ ni polisifoi lɛ aba koni amɛkɛ toiŋjɔlɛ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa aba! Misusuuu akɛ enɛ sa kɛha Kristo sɛɛnyiɛlɔi. Kɛkɛ ni naagba ko bate shi yɛ mi kɛ Presbynyo ko teŋ. Akɛ sane lɛ tee maŋ lɛŋ saneyelihe ni abu nuu kroko lɛ fɔ. Shi kɛlɛ, osɔfo ni yɔɔ sɔlemɔ lɛ mli lɛ yafata nuu nɛɛ he yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni eka koni ekã mihiɛ yɛ asafoŋ bii lɛ fɛɛ ahiɛ! Mikɛɛ lɛ mijwɛŋmɔ yɛ sane nɛɛ he yɛ faŋŋ mli ni mishi sɔlemɔ lɛ—mikuuu misɛɛ dɔŋŋ.

“Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ba mishia lɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, mibo toi kɛkɛ, ejaakɛ misumɔɔɔ akɛ mishwieɔ gbɔmɛi ni gbaa Nyɔŋmɔ he sane. Shi mije shishi miyoo akɛ, eyɛ mli akɛ mikɛ afii nyɔŋmai abɔ ehi shi akɛ Presbynyo moŋ, shi babaoo yɛ ni mileee yɛ Biblia lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mileee akɛ Biblia lɛ kɛ shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ nɔb he hiɛnɔkamɔ haa. Ni beni mibɔi Yehowa Odasefoi lɛ akpeeiyaa lɛ, obalahii kɛ obalayei ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ajeŋba, titri lɛ, amɛ atade kɛ hesaamɔ lɛ ná minɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Mɛnɛɛmɛi ji gbɔmɛi ni yɛ anɔkwale mli lɛ amɛhiɔ shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa!”

Ni kɛlɛ, ni ‘eeehe anɔkwale lɛ’ biɔ ni efee tsakemɔi komɛi ni naa wa yɛ eshihilɛ mli lolo. Godwin kaiɔ akɛ: “Miji Freemason Sɔlemɔ lɛ mli nyo. Ni eyɛ mli akɛ ale enɛ akɛ nyɛmimɛi akuu ni kɛ yelikɛbuamɔ haa emli bii lɛ moŋ, shi mina kusumii nibii komɛi ni nɔ ni fata he ji kusum nifeemɔi ni kɔɔ yitso ŋoŋo kɛ wui ni akɛtsuɔ nii kɛ mumɔi atsɛmɔ he. Asusuɔ akɛ nɛkɛ mumɔi nɛɛ yeɔ amɛbuaa mɛi ni kɛ amɛ gbaa sane lɛ koni amɛshɛ mumɔŋ dalɛ he.

“Minikasemɔi lɛ ye ebua mi ni mina akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ miihi he ni akɛwoɔ mumɔi atsɛmɔ mli, akɛni no baanyɛ ekɛ mɔ ko awo Satan kɛ emumɔi fɔji lɛ ahewalɛ shishi lɛ hewɔ.c Ani maya nɔ mahi shi akɛ Freemason Sɔlemɔ lɛ kɛ emli teemɔŋ saji fɛɛ lɛ mli nyo, aloo ani makpa koni masa Yehowa hiɛ? Mihala naagbee nɔ lɛ. Mikpata Freemason nibii fɛɛ ni miyɔɔ lɛ hiɛ, kɛ atade ni miwoɔ kɛyaa Freemason kpeei lɛ ashishi lɛ hu po. Miná anɔkwale ni yɔɔ Yesu shiwoo, beni ekɛɛ akɛ, ‘Anɔkwale lɛ baaha nyɛye nyɛhe’ lɛ mli niiashikpamɔ! (Yohane 8:32) Amrɔ nɛɛ mikɛ mɛi krokomɛi miija nibii ni mikase lɛ yɛ miishɛɛ mli. Mishwako mihe yɛ nɔ ko nɔ ko mli.”

Mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ babaoo kɛ nibii wuji eshã afɔle tamɔ nakai nɔŋŋ bɔni afee ni ‘amɛhe anɔkwale lɛ.’ Taakɛ Kristofoi etɛ ni asusu amɛhe yɛ biɛ lɛ ji lɛ, amɛshwaaa amɛhe yɛ tsakɛmɔi ni amɛfee lɛ he. Biblia mli anɔkwale lɛ eha amɛná ‘shishitoo kpakpa kɛha be ni baaba lɛ, koni amɛmɔ anɔkwa wala lɛ mli.’ (1 Timoteo 6:19) Nakai “anɔkwa wala” lɛ kɛ emli jɔɔmɔi krokomɛi fɛɛ lɛ baanyɛ atsɔ onɔ kɛya naanɔ kɛji akɛ ‘obaahe anɔkwale lɛ.’

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha saji krokomɛi lolo lɛ, kwɛmɔ The Bible—God’s Word or Man’s? wolo lɛ ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli.

b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ Lala 37:9-11, 29.

c Kwɛmɔ 5 Mose 18:10-12 kɛ Galatabii 5:19-21.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Nathaniel

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Godwin

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje