Nyɔmɔwoi Babaoo Kɛha Sɔɔmɔ Krɔŋkrɔŋ
TAAKƐ HARRY BLOOR GBA
Aaafee afii oha ni eho nɛɛ lɛ, no mli lɛ minii ji Methodist Sɔlemɔ lɛ mli nyo ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa. Eji asafoŋ shiɛlɔ hu ni abuɔ lɛ ni jɛ etsuiŋ efi sɔlemɔi pii ni yɔɔ Stoke-on-Trent, ni ji England maŋ, he ni ashɔ̃ɔ gbɛ́ yɛ waa lɛ mli lɛ sɛɛ. Kɛkɛ ni ekɛ jaramɔ shihilɛ kpe yɛ shika gbɛfaŋ. Bɔni afee ni mitsɛ aye abua Minii lɛ, eto gbɛjianɔ eha lɛ koni ehɔɔ nii yɛ akrowa shwapo bibioo ko mli. Shwapo lɛ yɛ gbɛŋmɛɛ wolo ni tsɔɔ akɛ, abaanyɛ ahɔɔ biɛr yɛ mli, shi beni Methodistbii lɛ ná le enɛ lɛ, amɛshwie Minii yɛ sɔlemɔ lɛ mli.
ATAA mli fu waa, ni ekã kita akɛ ekɛ jamɔ efeŋ nɔ ko dɔŋŋ—ni etsu ewiemɔ lɛ he nii. Tsutsu lɛ, polisifonyo ji lɛ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ niyeli kɛ dãanumɔhe nɔkwɛlɔ. No hewɔ lɛ, atsɔse mi yɛ sã kɛ sigarɛt lasu ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli. Jamɔ bɛ nɔ ko feemɔ yɛ mi shihilɛ mli, shi mikase shwɛmɔi pii ni biɔ jwɛŋmɔ waa lɛ ashwɛmɔ jogbaŋŋ! Shi kɛlɛ, akɛni Minii na minɔ hewalɛ mra hewɔ lɛ, miná bulɛ ni sa kɛha Biblia lɛ, eyɛ mli akɛ nɔ ko bibioo mile yɛ he moŋ.
Mikase Biblia Mli Anɔkwale Lɛ
Yɛ afi 1923, beni miye afii 24 lɛ, mishi kɛtee bokagbɛ kɛtee Nottingham ni mikɛ Mary, mɔ ni he ni eyɔɔ lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 40 yɛ Whetstone, ni yɔɔ Leicester wuoyi-anaigbɛ lɛ bɔi nyiɛmɔ. Etsɛ, ni atsɛɔ lɛ Arthur Rest lɛ ji mɔ ni tswaa sɔlemɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ saŋku lɛ, shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ eji Biblia Kaselɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ waa, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Arthur gbaa mi hemɔkɛyeli hee ni ená lɛ he sane daa gbi—shi minaaa he miishɛɛ tsɔ. Shi kɛlɛ, miishɛɛ lɛ te shi beni mifata ehe kɛtee Baptist sɔlemɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ Hɔgbaa shwane, July 13, 1924, koni mayabo maŋ ajinafoi agwabɔɔ lɛ mli nyo ko, ni eji Baptistnyo ni ale lɛ waa lɛ wiemɔ toi lɛ. Esaneyitso ni ji, “Átao Osɔfo Russell Tsɔɔmɔi lɛ Amli yɛ Ŋmalɛ lɛ Shishinumɔ Naa,” lɛ tee mimiishɛɛ shi. Saji ni miŋmala mishwie shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ yɛ lolo.
Baptistbii lɛ kpoo Biblia Kaselɔi lɛ anibimɔ akɛ amɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ tutuamɔ lɛ hetoo lɛ. Enɛ wo mimli la waa, ni mito miyiŋ akɛ mayatao he kroko koni ayafee kpee ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ jɛmɛ. Aboŋo ko ni bɛŋkɛ lɛ baafee he ni sa jogbaŋŋ. Wɔbɛɛ mli fɛɛ fɛfɛo, wɔjie anaanu ŋtaŋi lɛ, ni wɔtsi abelegbɛlɛmɔ tsɔne lɛ kɛtee afã, kɛkɛ ni wɔ fɛɛ wɔsaa wɔhe. Wɔto sɛi 70, ni wɔkala woji bibii ni wɔkɛfɔ gbɔmɛi lɛ anine.
Beni Frank Freer jɛ Leicester ebashɛ jɛmɛ koni eha wiemɔ lɛ, no mli lɛ, sɛii lɛ fɛɛ anɔ eyi, ni gbɔmɛi 70 kroko hu damɔ shi! Frank sane he susumɔ ni yɔɔ faŋŋ ni jɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ sa mihiɛ waa, taakɛ eji kɛha mɛi krokomɛi babaoo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, Biblia Kaselɔi asafo bibioo ni yɔɔ Blaby ni bɛŋkɛ Leicester lɛ shwere oyayaayai. No hu fee be ni mishihilɛ tsake kwraa—ní Mary hu fata he. Yɛ afi 1925 lɛ, wɔ fɛɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa, ni abaptisi wɔ, ni wɔbote gbalashihilɛ mli.
Mumɔŋ Jɔɔmɔi
Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, ahala mi akɛ Blaby Asafo lɛ sɔɔmɔ nɔkwɛlɔ. Mi kɛ miŋa miisumɔ koni wɔnyiɛ gbɛgbalɔi lɛ ananemaahei lɛ asɛɛ koni wɔbatsɔmɔ be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, shi etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ akɛ Mary gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ eŋmɛŋ lɛ gbɛ koni etsu nitsumɔ dɛŋdɛŋ ni tamɔ nakai. Eyɛ mli akɛ epiŋ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni ebɛ lɛ hewɔ aahu kɛyashi egbo yɛ 1987 moŋ, shi eji hefatalɔ kpakpa, kɛ sɔɔlɔ ni nɔ bɛ, ni he esa waa yɛ trukaa odaseyeli kɛ Biblia mli nikasemɔi ashishijee mli. Daa gbɛkɛ lɛ, wɔyaa kpeei aloo wɔkɛ wɔ akutsoŋ bii lɛ gbaa Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe sane.
Mitsuɔ tsɔnei ahe nii, ni mikɛ nitsumɔ ko ni feɔ tsɔnei ni akɛ folɔɔ tsei lɛ tsuɔ nii. Nɔ ni fata minitsumɔ lɛ he ji gbɛfaa babaoo yɛ Britania, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ France, ni bei pii lɛ, Mary fataa mihe kɛyaa. Nɛkɛ gbɛfaai nɛɛ ha wɔna hegbɛ wɔye odase babaoo diɛŋtsɛ.
Shishitoo Nɔ̃ Kɛha Hiɛyaa
Yɛ afi 1925 lɛ, wɔma tsũ fɛfɛo kɛha wɔ kpeei lɛ yɛ Blaby, ni wɔjɛ jɛmɛ wɔto odaseyeli ni mɔɔ shi he gbɛjianɔ. Daa Hɔgbaa leebi lɛ, wɔyahaiɔ bɔs ni ekɛ wɔ yaa akrowai ni etse amɛhe banee lɛ, kɛ maji bibii lɛ amli. Beni wɔmiiya lɛ, belɛ aayi shiɛlɔi shi koni amɛyashiɛ, kɛkɛ lɛ bɔs lɛ ewole amɛ kɛ eku esɛɛ ni eeba. Yɛ hulutsoo be nyɔji lɛ amli lɛ, wɔkɛ Buu-Mɔɔ hee ni eje kpo lɛ feɔ Biblia mli nikasemɔ yɛ Hɔgbaa shwane kɛmiibote jenamɔ mli. No sɛɛ lɛ, yɛ ŋmɛji kpaanyɔ mli lɛ, wɔkpeɔ yɛ Leicester jara lɛ nɔ kɛha maŋ teŋ maŋshiɛmɔ. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, gbɔmɛi 200 bo toi. Nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ fee shishitoo nɔ̃ kɛha asafoi babaoo ni yɔɔ Leicester maŋ lɛ kɛ maji ni bɔle ehe lɛ mli amrɔ nɛɛ.
Yɛ afi 1926 lɛ, afee kpeei enyɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ be kome mli yɛ Alexandra Palace kɛ Royal Albert Hall yɛ London. Nakai be mli Joseph F. Rutherford ni no mli lɛ lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ jie wolo hee ni ji Deliverance lɛ kpo. Akala yiŋkpɛɛ ni ji “Odaseyeli ko Kɛha Je lɛ Nɔyelɔi Lɛ” kɛ Nyɛminuu Rutherford maŋshiɛmɔ wiemɔ ni ekãa yɔɔ mli ni ji, “Nɔ Hewɔ ni Jeŋ Hewalɛi Didãa Lɛ—Ehe Tsabaa Lɛ” fɛɛ awo adafitswaa wolo ni aheɔ waa lɛ mli yɛ gbi ni nyiɛ gbi ni akɛha lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Gbɔmɛi fe 10,000 nu maŋshiɛmɔ wiemɔ lɛ, ni aja yiŋkpɛɛ lɛ 50,000,000 yɛ jeŋ fɛɛ aha mɔ fɛɛ mɔ. Nakai kpee lɛ wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewalɛ yɛ Britania.
Kpee Wulu ni Afee yɛ Ta Be Mli
Jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ fɛ yɛ September 1939, ni beni 1941 hoɔ lɛ, ta lɛ mli ewa. Germany okpɛlɛmi tswalɔi tutuaa maŋ lɛ nyɔɔŋ kɛ shwane, ni maŋ muu lɛ fɛɛ wo duŋ. Anáaa niyenii, ni ajaa nɔ ni yɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Tsɔji kɛ gbɛfaa bɛ kwraa, anáaa oketeke po akɛfa gbɛ. Yɛ gbɛtsii nii ni tamɔ nɔ ni anyɛŋ nɔ kunim aye nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔfee gbii enumɔ maŋ muu kpee yɛ September 3-7, 1941.
Ahala Leicester’s De Montfort Hall lɛ akɛ he ni abaafee kpee lɛ yɛ ejaakɛ Leicester yɛ Enlgand teŋ. Akɛni mitsuɔ nii yɛ he ni afolɔɔ tsei yɛ hewɔ lɛ, minyɛ miye mibua ni akpɛ adafitswaa taoi lɛ. Mito gbɛfaa tsɔji hu ahe gbɛjianɔ kɛha mɛi ni baaba kpee lɛ. Kɛtsɔ tikiti ni wɔyahe mra kɛtsɔ hiɛ, kɛ nyɔmɔ babaoo ni wɔwo lɛ nɔ hewɔ lɛ, wɔha Leicester tsɔji lɛ tsu nii Hɔgbaa po.
Akɛni akɛ naatsii eba gbɛfaa nɔ hewɔ lɛ, wɔhiɛ ka nɔ akɛ ekolɛ Odasefoi 3,000 baanyɛ aba. Shi susumɔ bɔ ni ebaafee wɔ naakpɛɛ eha, beni gbɔmɛi 10,000 kɛɛ akɛ amɛbaaba jɛmɛ lɛ he okwɛ! Shi nɛgbɛ amɛbaahi? Mɛi ni yɔɔ Leicester lɛ jɛ suɔmɔ mli ni amɛfɔ̃ mɛi babaoo nine koni amɛbahi amɛshiai amli. Kɛfata he lɛ, aha mɛi aaafee akpe hi buui ni ashĩ yɛ ŋa ko ni kɛ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 3 lɛ nɔ lɛ mli. Gideon Ŋsra, taakɛ wɔtsɛ lɛ lɛ, ha maŋ lɛ fee hirihiri fioo.
Ayahai buui yɛji agboi ni abaashĩ aha kpee shishi nitsumɔhei lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛha gbɔmɛi babaoo ni fa tsɔ lɛ. Beni ana ale akɛ kɛ nyɔtsere lɛ je lɛ, buui lɛ baafee he ni Nazi okpɛlɛmi tswalɔi lɛ baasumɔ koni amɛgbala amɛjwɛŋmɔ amɛfɔ̃ lɛ, akɛ nibii shwie nɔ koni akana. Ta lɛ, kɛ titri lɛ, Odasefoi lɛ ni kɛ amɛhe wooo mli lɛ ji sane oti ni awieɔ he yɛ maŋ lɛ mli. Nakai beaŋ lɛ, awo Odasefoi ohai abɔ tsuŋ yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli ni Biblia fiɔ sɛɛ lɛ hewɔ.—Yesaia 2:4; Yohane 17:16.
September 7, 1941 Sunday Pictorial lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Eji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ ooona gbɔmɛi 10,000, gbekɛbii titri, ni amɛkɛ otsi miigba jamɔ he sane, ni amɛtsĩii ta lɛ tã, ja ebi ni awie he.
“Mibi kɛji akɛ ekolɛ Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ Germany. Akɛɛ mi akɛ, hɛɛ, ni etamɔ nɔ ni amɛ fɛɛ, mɛi ni yifalɛ shɛɔ 6,000 yɛ yiwalɛ ŋsrai amli.”
Woloŋmalɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Oo, hɛɛ, Nazibii lɛ ji henyɛlɔi yɛ anɔkwale mli, shi nɔ ko fioo Odasefoi lɛ feɔ kɛteɔ shi shiɔ amɛ, dɛhiɛmɔ woji kɛkɛ amɛhɔɔ, ni amɛboɔ wiemɔi atoi.”
Saji ni adafitswaa woji wieɔ yɛ wɔhe lɛ jeee nɔ ni sa kwraa, ni shitee-kɛ-wolɔi taoɔ koni amɛye wɔ awui yɛ omanye ni amɛyeee yɛ wɔ kpee ni amɛtaoɔ koni amɛfite lɛ hewɔ. Kɛlɛ, ekolɛ, London Daily Mail lɛ kɛ hetsɛ̃ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Gbɛjianɔtoo lɛ yaa nɔ jogbaŋŋ, basabasafeemɔ bɛ mli, ni etsuɔ nii jogbaŋŋ.”
Afolɔ wɔnaa akɛ wɔhaaa ni aná sigarɛt yɛ maŋtiase lɛ mli. Shi The Daily Mail lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Leicester, loo Tobacco Controller (Sigarɛtfeemɔ Akudɔmɔ Nitsumɔhe) lɛ ewieko Odasefoi lɛ ahe akɛ amɛha Leicesterbii lɛ asigarɛt etã. Amɛshɛreee sigarɛt.” Agbɛnɛ hu, akũ naafolɔmɔ ni jɛmɛ bii lɛ kɛba akɛ Odasefoi lɛ haaa aná niyenii lɛ hu naa, beni atsɔɔ mli akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛ niyenii ba lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni agbe kpee lɛ naa lɛ, akɛ bodobodo 150 ni ekome tsiimɔ shɛɔ kilogram 1.8 ke Leicester Royal Infirmary lɛ—ni eji nikeenii ni fa waa diɛŋtsɛ yɛ hɔmɔ bei nɛɛ amli.
Kpee lɛ wo Odasefoi aaashɛ 11,000 ni yɔɔ Britania lɛ hewalɛ babaoo yɛ mumɔŋ. Efee amɛ naakpɛɛ akɛ mɛi 12,000 ba! Maŋsɛɛ bii ni ba lɛ kɛ amɛhe wo gbɛjegbɛi anɔ odaseyeli ni atooo he gbɛjianɔ lɛ mli kɛ miishɛɛ yɛ Leicester, ni amɛyasara akrowai ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ lɛ kɛtsɔ gramafoŋ plɛtei anɔ wiemɔ nɔ.
Wiemɔi ni aha yɛ Yehowa Odasefoi agbii enumɔ kpee ni afee yɛ St. Louis, Missouri, U.S.A. yɛ nyɔŋ ni ho lɛ mli lɛ amli wiemɔi ni amɔmɔ awo kpãa nɔ ji kpee lɛ shishi wiemɔi lɛ titri. Nyɛminuu Rutherford wiemɔ ni yitso ji “Maŋtsɛ lɛ Bii” lɛ ji nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ kpee lɛ shishi. Akɛni anyɛŋ ashɛ Children (Gbekɛbii) wolo hee ni ajie lɛ kpo yɛ St. Louis lɛ ekomɛi kɛba maŋ lɛ mli hewɔ lɛ, afee eko kɛ esɛɛ wolo fɛtɛfɛtɛ yɛ sɛɛ mli yɛ Britania. Amaje gbekɛbii fɛɛ ni ba kpee lɛ eko.
Daa Afi Kpee ni Yɔɔ Sɔrɔto ni Afee yɛ Leicester
Yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ Britania lɛ shwere yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ! Beni afi 1980 shishijee afii lɛ hoɔ lɛ, asafo falɛ ni yɔɔ Leicester lɛ etee hiɛ kɛyashɛ nyɔŋma. Kɛkɛ ni wɔnine shɛ amaniɛbɔɔ nɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafee Watch Tower Bible and Tract Society lɛ daa afi kpee lɛ yɛ Leicester yɛ 1983. Ákɛ Leicester maŋtiase nɔkwɛlɔ lɛ, etsɛɛɛ ni mikɛ mihe wo ehe gbɛjianɔtoo mli, ni nɔ ni fata he ji De Montfort Hall lɛ haimɔ ekoŋŋ.
Nɔyeli Kuu lɛ mli bii 13 jɛ Asafo lɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ ba kɛha nifeemɔ lɛ. Maŋsɛɛ bii 3,671 ba—amɛjɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ni titri lɛ amɛji Odasafoi ni amɛsɔmɔ kɛ afii pii—ni amɛyi asa lɛ nɔ obɔ. Gbɔmɛi 1,500 hu nu wiemɔi lɛ yɛ Kpee Asa ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ nɔ.
Albert D. Schroeder, mɔ ni kwɛɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe ni yɔɔ London lɛ nɔ yɛ be mli ni wɔfee kpee yɛ tawuumɔ beaŋ yɛ Leicester lɛ ji sɛinɔtalɔ yɛ daa afi kpee nɛɛ shishi. Yɛ be mli ni ekaiɔ 1941 kpee lɛ, Nyɛminuu Schroeder bi akɛ: “Mɛi enyiɛ kɛ wɔ yɔɔ biɛ bianɛ ni yɔɔ yɛ nakai be lɛ mli?” Toibolɔi lɛ ateŋ mɛi ni fa fe fã hole amɛniji anɔ. Ebo akɛ: “Oo! Mɛɛ ekomefeemɔ po nyɛ anɔkwafoi ni yeɔ anɔkwa lɛ ená ekoŋŋ nɛkɛ!” Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji niiashikpamɔ ko ni hiɛ kpaŋ nɔ.
Amrɔ nɛɛ miye afii 98, shi miisɔmɔ akɛ asafoŋ woloŋmalɔ lolo yɛ wɔ asafo lɛ mli, ni eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ mitaa shi kɛhaa maŋshiɛmɔ moŋ, shi miyaa nɔ mihaa. Beni Mary gbo yɛ afi 1987 sɛɛ lɛ, mikɛ Bettina, ni ji okulafo ni mi kɛ Mary le lɛ etsɛ waa lɛ bote gbalashihilɛ mli. Midaa shi akɛ akwɛɔ mi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ fɛɛ. Yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni Mary naaa, kɛ gbɔ ni migbɔ amrɔ nɛɛ mli naagbai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mina akɛ babaoo ni aaafee yɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ mli lɛ kɛ nyɔmɔwoo babaoo baa be fɛɛ be.—1 Korintobii 15:58.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Misaa mihe koni mikɛ mihe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ 1920 afii lɛ amli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Nibii ni tee nɔ yɛ Leicester kpee lɛ shishi