Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 10/15 bf. 24-27
  • Paradeiso he Sanekpakpa yɛ Tahiti

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Paradeiso he Sanekpakpa yɛ Tahiti
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Shishijee Fioo Ko
  • Nitsumɔ lɛ Tee Hiɛ
  • Tahiti Batsɔ Nitsumɔhe Nine
  • Babaoo Yɛ Lolo ni Abaatsu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 10/15 bf. 24-27

Paradeiso he Sanekpakpa yɛ Tahiti

TAHITI! Etamɔ nɔ ni gbɛ́i lɛ hiɛ shishinumɔ sɔrɔto ko kwraa ni feɔ mɔ miishɛɛ. Nitɛŋlɔi kɛ niŋmalɔi tamɔ Paul Gauguin, Robert Louis Stevenson kɛ Herman Melville, ni bɔ ni South Sea Islands lɛ hulutsoo shikpɔŋ lɛ yɔɔ fɛo ha, ni jɛmɛ yɔɔ diŋŋ lɛ he mfoniri ni amɛtɛŋ, ni mɛi babaoo ná he miishɛɛ lɛ ji mɛi ni ha ehe gbɛi.

Tahiti ji ŋshɔkpɔi ni fa fe 120 ni yɔɔ French Polynesia ni yɔɔ South Pacific lɛ ateŋ nɔ ni da fe fɛɛ. Eyɛ mli akɛ nɛkɛ South Sea ŋshɔkpɔ nɛɛ tamɔ nɔ ni je paradeiso waa yɛ gbɔmɛi babaoo ajwɛŋmɔ mli moŋ, shi ehe miihia lolo ni gbɔmɛi ni yɔɔ Tahiti lɛ anu paradeiso kroko ni etsɛŋ ni ebaaba lɛ he nɔ ko. (Luka 23:43) Yehowa Odasefoi ni amɛyifalɛ feɔ 1,918 ni yɔɔ Tahiti ŋmɛnɛ lɛ kɛ ekãa miigba gbɔmɛi 220,000 sanekpakpa ni tsɔɔ akɛ, jeee akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli kɛ paradeiso shihilɛi diɛŋtsɛ lɛ baaba Tahiti kɛkɛ, shi moŋ yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ hu lɛ he sane.—Mateo 24:14; Kpojiemɔ 21:3, 4.

Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Fiji, ni kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 3,500 lɛ kɛ afii babaoo ekwɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Tahiti. Gbɛ jɛkɛmɔ kakadaŋŋ ni yɔɔ mli lɛ ha nibii amli bawa, ni nɔyaa lɛ baa lɛ fiofio pɛ. No hewɔ lɛ, yɛ April 1, 1975 lɛ, ato nitsumɔhe nine shishi yɛ Tahiti, ni no fee be ko ni sa kadimɔ waa yɛ anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ shikpɔŋkuku nɛɛ mli lɛ anitsumɔ lɛ mli. Mɛni kɛ nɛkɛ nɔyaa nɛɛ ba, ni te fee tɛŋŋ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ je shishi yɛ Tahiti?

Shishijee Fioo Ko

Anu Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ he klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Tahiti yɛ 1930 afii lɛ amli, ni ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii babaoo ni yɔɔ bulɛ kɛha Biblia lɛ kɛ miishɛɛ kpele hereɔ nɔ. Shi kɛlɛ, yɛ nitsumɔ lɛ ni nɔyeli lɛ gu kɛ naatsii krokomɛi hewɔ lɛ, Odasefoi bɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lolo yɛ 1950 afii lɛ naagbee gbɛ. No mli ni Agnès Schenck, Tahiti fɔmɔbi ni yɔɔ United States lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ewu kɛ ebinuu baaku amɛsɛɛ kɛya Tahiti. Etsɔɔ bɔ ni fee ni fɛɛ ba mli nakai.

“Yɛ 1957 kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Los Angeles lɛ shishi lɛ, Nyɛminuu Knorr [ni no mli lɛ eji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ] tsɔɔ mli akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa diɛŋtsɛ yɛ Tahiti. No mli lɛ beni abaptisi mi lɛ eye afi kome, ni miwie waa akɛ, ‘No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔyaa Tahiti!’ Wekui enyɔ ni ji Neill weku lɛ kɛ Carano weku lɛ ni ji wɔnanemɛi kpakpai lɛ nu ni miiwie nakai. Amɛkɛɛ wɔ akɛ amɛbaasumɔ ni amɛ kɛ wɔ aya, shi no mli lɛ wɔhiɛɛɛ shika pii. Miwu lɛ he éye aahu, ni mibinuu lɛ edako kwraa. No hewɔ lɛ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔshi kɛya. Nanemɛi ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ lɛ amli lɛ ná amɛnu oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he, ni amɛkɛ shika kɛ shia mli nibii baha wɔ. Kɛkɛ ni yɛ May 1958 lɛ, wɔta lɛlɛ mli kɛtee Tahiti kɛ nibii krokomɛi ni saanɔboi 36 fata he!

“Beni wɔyashɛ Tahiti lɛ, mitsɔ tamɔ gbɔ, ejaakɛ afii 20 nɛ ni mishi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Wɔbɔi shiɛmɔ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ejaakɛ no mli lɛ águ wɔ Kristofoi anitsumɔ lɛ. Ehe bahia ni wɔkɛ woji tɛtrɛbii lɛ ato, ni wɔkɛ Biblia lɛ pɛ tsu nii. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔye mɛi ni shɛɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ momo lɛ pɛ odase.

“Clyde Neill kɛ David Carano kɛ amɛwekui lɛ bafata wɔhe, beni afee majimaji ateŋ kpee ni tee nɔ yɛ New York City yɛ 1958 mli lɛ agbe naa lɛ. Wɔfee ekome kɛshiɛ ni wɔfɔ nine wɔtsɛ mɛi koni amɛbabo maŋshiɛmɔi ni ahaa yɛ nyɛmimɛi ashiai amli lɛ atoi. Fiofio lɛ, ato nibii ahe gbɛjianɔ, ni wɔkɛ mɛi 15 bɔi kuu Biblia mli nikasemɔ-feemɔ. Nyɔji etɛ sɛɛ lɛ ehe bahia ni Neill weku kɛ Carano weku lɛ ashi kɛya, ejaakɛ amɛ shisharamɔ he visa lɛ be eho. No hewɔ lɛ nyɛmimɛi lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ dani amɛbaaya lɛ, amɛbaabaptisi mɛi fɛɛ ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni sa lɛ. Miná hegbɛ akɛ mafee klɛŋklɛŋ baptisimɔ wiemɔ lɛ shishitsɔɔlɔ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ fɔmɔbii kpaanyɔ kɛ baptisimɔ fee amɛ henɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi. Kɛkɛ ni Neill weku kɛ Carano weku lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee United States ekoŋŋ.

“Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tee nɔ. Wɔbua wɔhe naa wɔfee kui bibii ni wɔyaa gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ gbɛkɛnaashi. Bei pii lɛ saji ni akɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ gbaa lɛ yaa nɔ aahu kɛyashiɔ nyɔɔŋteŋ. Bei komɛi lɛ Protestant shiɛlɔi po kɛ amɛhe bawoɔ sanegbaai lɛ amli. Beni shɛɔ 1959 lɛ, ato klɛŋklɛŋ asafo lɛ shishi. Kɛkɛ ni, nɔ ni fee wɔ miishɛɛ babaoo ji akɛ, yɛ 1960 lɛ nɔyeli lɛ kɛ bulɛ kpɛlɛ Yehowa Odasefoi asafo lɛ nɔ. Mlifilimɔ kɛ mumɔŋ saji otii ni mli wa yi nakai mra be mli afii lɛ amli obɔ. Yehowa jɔɔ yiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔɔfa kɛya he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ nɔ lɛɛlɛŋ.” Nyɛmiyoo Schenck eye afii 87 agbɛnɛ, ni ekɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Yehowa lolo yɛ asafo ni eyɔɔ mli lɛ mli.

Nitsumɔ lɛ Tee Hiɛ

Yɛ 1969 lɛ, akɛ nitsumɔ wo Odasefoi enyɔ ni jɛ France, ni ji Jacques kɛ Paulette Inaudi dɛŋ koni amɛya Tahiti akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ. Jacques kaiɔ akɛ: “Beni wɔshɛ Tahiti lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi 124 pɛ yɔɔ jɛmɛ, asafo kome yɔɔ Papeete, ni gbɛgbalɔi krɛdɛɛi enyɔ yɛ Vairao, yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ.” Shikpɔŋ leleoo ko tsa ŋshɔkpɔ lɛ nɔ kɛyaa Tahiti. Etsɛŋ ni abaafee “Toiŋjɔlɛ yɛ Shikpɔŋ Nɔ” Majimaji Ateŋ Kpee lɛ. Jacques tee nɔ akɛ: “No ji klɛŋklɛŋ niiashikpamɔ ni miná yɛ kpee he gbɛjianɔtoo mli. Ehe bahia ni wɔto gbɛjianɔ kɛha Ŋleshi nɔ̃ wɔha gbɔi lɛ, ní wɔto lalɔi akuu he gbɛjianɔ kɛha Maŋtsɛyeli lalai, ní wɔkase drama sɔrɔtoi enyɔ. Shiɛlɔi 126 pɛ akɛtsu nitsumɔ nɛɛ. Miyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa tsu emli ewulu fe fɛɛ lɛ.” Gbɔmɛi 488 ni ba lɛ ji miishɛɛ nɔ ko kɛha ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ. Kɛha amɛteŋ mɛi babaoo lɛ, enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni amɛkɛ nanemɛi Odasefoi ni jɛ shikpɔji krokomɛi anɔ kpeɔ.

No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ kwraa ni akɛ nitsumɔ wo Jacques Inaudi dɛŋ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Yɛ be mli ni esaraa ŋshɔkpɔi sɔrɔtoi lɛ, ena akɛ mɛi babaoo yɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, shi Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fioo pɛ yɔɔ ni baatee enɛ shi. Jacques tsɔɔ mli akɛ: “No hewɔ ni miwo wekui babaoo hewalɛ koni amɛfa kɛya ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ koni amɛyasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ. No hewɔ lɛ fiofio lɛ, agbɛ sanekpakpa lɛ ashwa kɛtee nakai ŋshɔkpɔi akuu lɛ nɔ.” Nyɛminuu Inaudi sɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ kɛjɛ 1969 kɛyashi 1974, ni ŋmɛnɛ, onukpa ji lɛ yɛ Tahiti asafoi lɛ eko mli.

Mɛi ni hereɔ Nyɛminuu Inaudi hewalɛwoo lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ ko ji Auguste Temanaha ni ji mɛi kpaanyɔ ni abaptisi amɛ yɛ 1958 lɛ ateŋ mɔ kome lɛ. Egba nɔ ni ba. “Yɛ 1972 lɛ, Jacques Inaudi ni ji kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ wo wɔ hewalɛ koni wɔsusu fã ni wɔɔfã kɛyasɔmɔ yɛ Huahine ni ji Leeward Ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome ni fata Society ŋshɔkpɔi lɛ ahe lɛ nɔ. Mishashao shi, ejaakɛ Biblia kanemɔi kɛkɛ mitsu he nii yɛ asafo lɛ mli, ni minuuu he akɛ miji mɔ ni sa ákɛ akɛ gbɛnaa nii ni tamɔ nɛkɛ aaawo edɛŋ. Shi kɛlɛ, Nyɛminuu Inaudi yaa nɔ ekɛɔ mi akɛ, ‘Kaahao, obaanyɛ ofee!’ Etsɛɛɛ ni wɔkpɛ wɔyiŋ. No hewɔ lɛ, yɛ 1973 lɛ, wɔhɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔkɛ wɔbii bibii etɛ lɛ fa kɛtee Huahine.

“Beni wɔyashɛ lɛ, mina akɛ esa akɛ maje nɔ fɛɛ nɔ shishi—Buu-Mɔɔ Nikasemɔ, Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ, kɛ ekrokomɛi. Ejeee nɔ ko ni yɔɔ mlɛo, shi wɔná Yehowa hebuu kɛ yelikɛbuamɔ. Eye ebua wɔ yɛ bei babaoo mli koni wɔna he ni wɔbaahi. Kɛkɛ ni, beni shitee-kɛ-wolɔi akuu ko bɔ mɔdɛŋ koni amɛshwie Odasefoi lɛ kɛjɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ, maŋkwralɔ ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ te shi edamɔ shi ni efa wɔhe. Lɛɛlɛŋ, Yehowa kwɛ wɔnɔ yɛ nakai be lɛ fɛɛ mli.” Amrɔ nɛɛ, asafoi enyɔ yɛ Huahine—French asafo ni yɔɔ shiɛlɔi 23 kɛ Tahiti nɔ̃ ni yɔɔ shiɛlɔi 55.

Yɛ 1969 lɛ, akɛ nitsumɔ wo Hélène Mapu dɛŋ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ koni eyatsu nii yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Hélène kɛɛ: “Mɛi babaoo yɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ waa yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni yɛ be kuku mli lɛ, mije Biblia mli nikasemɔi babaoo shishi.” Etsɛɛɛ ni ato asafo bibioo ko shishi yɛ Vairao, shi onukpai ahe miihia. Yɛ be ni sa mli lɛ, Colson Deane ni yɔɔ Papara ni kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ feɔ kilomitai 35 lɛ nyɛ ekɛ yelikɛbuamɔ ha. Nyɛminuu Deane gba akɛ: “Ehe bahia ni wɔto gbɛjianɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔsɔmɔ yɛ Vairao. No mli lɛ miitsu nii yɛ Faaa ni kɛ Vairo jɛkɛmɔ feɔ [kilomitai 70] lɛ yɛ ŋshɔkpɔ lɛ afa gbɛ. Beni migbe nitsumɔ lɛ naa lɛ, ehe bahia ni maye oyai kɛya shia, koni maŋɔ miweku lɛ kɛya, koni no sɛɛ lɛ maya Vairao. Sɛɛ mli lɛ ehe bahia ni wɔfa kɛya Faaa yɛ minitsumɔ hewɔ. Ani wɔɔnyɛ wɔye wɔbua kɛfi Vairao Asafo lɛ sɛɛ lolo? Eka shi faŋŋ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, no hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaatsa nɔ. Kɛ shɛ kpeei gbɛkɛ lɛ, wɔfɔɔɔ shia hilɛ dani nyɔɔŋteŋ shɛɔ ejaakɛ ehe bahiaa ni wɔhole mɛi ni bɛ kar lɛ kɛya shia fiofio. Wɔfee enɛ afii enumɔ. Eji miishɛɛ kpele agbɛnɛ akɛ wɔɔna asafoi ejwɛ yɛ ŋshɔkpɔ lɛ fã nɛɛ, ni wɔkaiɔ nakai gbii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ.”

Tahiti Batsɔ Nitsumɔhe Nine

Beni shɛɔ 1974 lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ Tahiti lɛ ayi efa kɛyashɛ 199. Yɛ no sɛɛ afi mli, beni N. H. Knorr kɛ F. W. Franz ni no mli lɛ amɛji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ kɛ sɛinɔtalɔ sɛɛmɔ lɛ yasara French Polynesia lɛ, amɛna akɛ ebaafee nɔ ni hi waa akɛ aaakudɔ shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ French Polynesia lɛ kɛjɛ Tahiti moŋ, shi jeee Fiji ni kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ fa fe kilomitai 3,500 lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ April 1, 1975 lɛ, ato Tahiti nitsumɔhe nine lɛ shishi, ni ahala Alain Jamet ni ji kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ akɛ nitsumɔhe nine nɔkwɛlɔ.

Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, Nyɛminuu Jamet nyɛ ekai jɔɔmɔi babaoo ni yɔɔ naakpɛɛ ni jɛɔ Yehowa ŋɔɔ baa lɛ ahe sane. “Kɛjɛ 1975 kɛbaa lɛ ábɔ mɔdɛŋ waa akɛ akɛ sanekpakpa lɛ aaaya ŋshɔkpɔi kɛ ŋshɔkpɔi akuu ni yɔɔ wɔ shikpɔŋkukuji lɛ anɔ ni feɔ he ko ni dalɛ shɛɔ Europa Anaigbɛ fɛɛ lɛ mli. Nibii ni ejɛ mli eba lɛ efee miishɛɛ. Beni shɛɔ 1983 lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi lɛ ayi efa kɛyashɛ 538. Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ ama tsũ ko yɛ Paea kɛha nitsumɔhe nine kɛ Betel Shia. Amrɔ nɛɛ, ayɛ shiɛlɔi aaafee 1,900 ni egbɛ eshwa asafoi ni yɔɔ Society Islands lɛ anɔ, asafo kome kɛ kuu ni etse ehe banee kome yɛ Austral Islands, asafo kome kɛ kui ni etse amɛhe banee lɛ enyɔ yɛ Marquesas, kɛ kui ni etse amɛhe banee lɛ babaoo yɛ Tuamotu kɛ Gambier Islands. Aamamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei babaoo—etɛ yɛ Marquesas ni kpawo yɛ Tahiti—koni akɛkwɛ gbɔmɛi heei babaoo ni amɛyi faa daa ni baa kpeei lɛ anɔ. Yehowa ejɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ ni wɔtsu nii yɛ Tahitibii ashikpɔŋ nɔ lɛ nɔ lɛɛlɛŋ yɛ naagbee afii 20 lɛ amli.”

Babaoo Yɛ Lolo ni Abaatsu

Shweremɔ ni baaba yɛ French Polynesia lɛ he gbɛkpamɔi lɛ naa wa waa. Yɛ March 23, 1997 lɛ, mɛi aaafee 5,376 kɛ Yehowa Odasefoi bua amɛhe naa yɛ French Polynesia fɛɛ kɛha Yesu Kristo gbele lɛ Kaimɔ. Bɔni afee ni atsu mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii lɛ, aha aná wɔ Biblia he woji lɛ yɛ maŋ lɛ wiemɔi komɛi amli. Kɛfata Tahiti wiemɔ he lɛ, ato woji ahe gbɛjianɔ yɛ Paumotu ni awieɔ yɛ Tuamotu Archipelago lɛ, kɛ agbɛnɛ yɛ Marquesian North kɛ South hu lɛ.

Shweremɔ ni yaa nɔ fiofio kɛ niiashikpamɔi ni ŋɔɔ eye ebua Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ Tahiti lɛ koni amɛhiɛ asɔ Yehowa “ni sumɔɔ akɛ ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli,” yɛ South Sea ŋshɔkpɔi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ po lɛ suɔmɔ kɛ tsuishitoo lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (1 Timoteo 2:4) Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Tahiti kɛ French Polynesia ŋshɔkpɔi krokomɛi anɔ lɛ yɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa shiwoo lɛ mli, akɛ: “Ŋshɔkpɔi lɛ aaakwɛ mi gbɛ, ni minine nɔ amɛkɛ amɛhiɛ aaafɔ.”—Yesaia 51:5.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Tahiti nitsumɔhe nine lɛ tsuɔ French Polynesia hiamɔ nii ahe nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kɛjɛ abɛkugbɛ kɛmiiya ninejurɔgbɛ: Alain Jamet, Mary-Ann Jamet, Agnès Schenck, Paulette Inaudi, kɛ Jacques Inaudi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Tahiti nitsumɔhe nine

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje