Lidia—Nyɔŋmɔ Jálɔ ni Feɔ Mɔ Gbɔ
KƐJƐ blema bei amli tɔ̃ɔ lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ tsuji eha esoro amɛ yɛ amɛ gbɔfeemɔ su hewɔ. (1 Mose 18:1-8; 19:1-3) Taakɛ atsɔɔ shishi akɛ “suɔmɔ, miishɛɛ, loo mlihilɛ kɛha gbɔi” lɛ, gbɔfeemɔ ni jɛɔ tsui krɔŋŋ mli lɛ ji anɔkwa Kristojamɔ he kadimɔ nii ŋmɛnɛ po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji taomɔ nii kɛha mɛi fɛɛ ni baasumɔ ni amɛja Nyɔŋmɔ yɛ nɔkpɛlɛmɔ mli lɛ.—Hebribii 13:2; 1 Petro 4:9.
Mɔ ko ni jie gbɔfeemɔ su kpo yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ ji Lidia. “Ehiɛ” Kristofoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni saraa Filipi lɛ “aahu” ni amɛbahi eshia. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:15) Eyɛ mli akɛ atsi Lidia tã yɛ Ŋmalɛi lɛ amli kuku moŋ, shi ehe sane fioo ni awie lɛ baanyɛ afee hewalɛwoo nɔ̃ kɛha wɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Namɔ ji Lidia? Mɛni wɔle yɛ ehe?
“Kɔɔjaŋ Hɔ̃ɔlɔ”
Lidia hi shi yɛ Filipi, Makedonia maŋtiase lɛ mli. Shi kɛlɛ, ejɛ Tiatira, ni ji maŋ ni yɔɔ Lidia kpokpaa ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ anaigbɛ lɛ mli. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ “Lidia” ji sabala ko ni akɛwo lɛ yɛ Filipi. Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, eji “Lidianyo,” tamɔ bɔ ni abaanyɛ atsɛ yoo ni Yesu Kristo ye lɛ odase lɛ akɛ “Samariayoo lɛ.” (Yohane 4:9) Lidia hɔ̃ɔ “kɔɔjaŋ” loo nibii ni akɛ su nɛɛ ewo amɛ tsofa. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:12, 14) Shitsalɔi kɛha blema nibii ataomɔ eye mɛi ni feɔ tsofai ni akɛtsakeɔ nibii asui ni hi shi yɛ Tiatira kɛ Filipi fɛɛ, yɛ nibii ni aŋmala ni amɛna yɛ amɛ shitsaa lɛ mli lɛ ahe odase. Lidia baanyɛ afee mɔ ni fã kɛbahi shi yɛ enitsumɔ lɛ hewɔ, kɛha lɛ diɛŋtsɛ ejarayeli nitsumɔ aloo ákɛ Tiatirabii ni feɔ tsofai ni akɛwoɔ nii lɛ anitsumɔ lɛ he najiaŋdamɔlɔ.
Abaanyɛ ana kɔɔjaŋ tsofa kɛjɛ hei sɔrɔtoi. Anáa nɔ ni jara wa fe fɛɛ lɛ kɛjɛɔ ŋshɔŋ waa komɛi amli. Taakɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Roma lalafolɔ Martial tsɔɔ mli lɛ, hehaanɔ ni akɛ kɔɔjaŋ ni hi fe fɛɛ, ni jɛ Tiro (he kroko hu ni afeɔ nii nɛɛ yɛ) efee lɛ jara baanyɛ ashɛ sesterces 10,000, loo denarioi 2,500, nɔ ni shɛɔ apaafonyo nyɔmɔwoo kɛha gbii 2,500. Eyɛ faŋŋ akɛ, hehaanii ni tamɔ enɛɛmɛi ji nii ni haa mɔ ko naa miishɛɛ, shi mɛi fioo pɛ baanyɛ ahe. No hewɔ lɛ, Lidia baanyɛ afee mɔ ni yɔɔ nii waa ni nɔ ko he ehiaaa lɛ tsɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, enyɛ efee bɔfo Paulo kɛ enanemɛi—Luka, Sila, Timoteo, kɛ ekolɛ mɛi krokomɛi gbɔ.
Paulo Shiɛmɔ yɛ Filipi
Aaafee afi 50 Ŋ.B. lɛ mli ni Paulo fã gbɛ klɛŋklɛŋ kwraa kɛtee Europa, ni ebɔi shiɛmɔ yɛ Filipi.a Kɛ Paulo yashɛ maŋ hee ko mli lɛ, nɔ ko ni efɔɔ feemɔ ji ni eya kpeehei lɛ ni eshiɛ etsɔɔ Yudafoi lɛ kɛ mɛi ni atsake amɛ awo Yudafoi ajamɔ mli ni buaa amɛhe naa yɛ jɛmɛ lɛ klɛŋklɛŋ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 13:4, 5, 13, 14; 14:1 he.) Shi kɛlɛ, taakɛ mɛi komɛi tsɔɔ lɛ, Roma mla gu Yudafoi ajamɔ mli nifeemɔi yɛ “hei krɔŋkrɔŋi” ni yɔɔ Filipi maŋ lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, beni amɛye “gbii komɛi” yɛ jɛmɛ lɛ, yɛ Hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ na he ko yɛ faa ko naa, yɛ maŋ lɛ sɛɛ, he ni ‘amɛsusu akɛ amɛbaana he ko yɛ jɛmɛ ni amɛsɔle.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 16:12, 13) Enɛ baanyɛ afee Gangites Faa lɛ. Jɛmɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ na yei sɔŋŋ pɛ yɛ, ni amɛteŋ mɔ kome ji Lidia.
“Nyɔŋmɔ Jálɔ”
Lidia ji “Nyɔŋmɔ Jalɔ” (NW), shi ekolɛ eji mɔ ko ni atsake lɛ awo Yudafoi ajamɔ mli, yɛ jamɔ mli anɔkwale ni etaoɔ lɛ hewɔ. Eyɛ mli akɛ eyɛ nitsumɔ kpakpa moŋ, shi Lidia jeee mɔ ni diɔ heloonaa nibii asɛɛ babaoo. Shi moŋ, eto be kɛha mumɔŋ nibii. “Nuntsɔ [Yehowa, NW] gbele etsui naa, akɛ ebo nii ni Paulo wieɔ lɛ toi,” ni Lidia kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “abaptisi lɛ kɛ ewe lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 16:14, 15.
Biblia lɛ etsɔɔɔ mɛi ni Lidia shiabii krokomɛi nɛɛ ji pɔtɛɛ. Akɛni atsiii wu ko tã hewɔ lɛ, ekolɛ eji oshijafonyo loo okulafo. Ekolɛ “ewe” lɛ feɔ ewekumɛi, shi wiemɔ lɛ hu baanyɛ akɔ nyɔji loo tsuji ahe. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Lidia kɛ ekãa gba nibii ni ekase lɛ he saji etsɔɔ mɛi ni kɛ lɛ hi shi lɛ. Ni kwɛ miishɛɛ ni ebaaná beni amɛhe anɔkwa hemɔkɛyeli lɛ amɛye ni amɛkpɛlɛ nɔ lɛ!
‘Ehiɛ Wɔ Aahu ni Wɔba’
Dani maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ Lidia aaakpe lɛ, ekolɛ no mli lɛ, esa akɛ amɛhiɛ asɔ amɛ shiai ni amɛhiɔ mli ni amɛwoɔ he nyɔmɔ lɛ. Shi ena he miishɛɛ akɛ eeeha amɛ he kroko ni amɛbahi, ni amɛye nii hu yɛ. Shi, anɔkwale ni eji akɛ ema nɔ mi doo lɛ tsɔɔ akɛ, Paulo kɛ enanemɛi lɛ te shi wo enɛ yɛ gbɛ ko nɔ. Mɛni hewɔ? Paulo miisumɔ ni ‘ejaje sanekpakpa lɛ ni eheee nɔ ko, bɔni afee ni ekafee akɛ, ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ miitsu nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ,’ koni ekatsɔ jatsu hu kɛmiiha mɔ ko. (1 Korintobii 9:18; 2 Korintobii 12:14) Shi Luka kɛfata he akɛ: “Agbɛnɛ beni abaptisi lɛ kɛ ewe lɛ, ekpa wɔ fai akɛ: ‘Kɛji nyɛbu mi akɛ miyeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, nyɛbaa mishia ni nyɛbahia shi.’ Ni ehiɛ wɔ aahu ni wɔba.” (Bɔfoi lɛ Asaji 16:15, NW) Nɔ ni he hiaa Lidia waa ji ni eye Yehowa anɔkwa, ni gbɔfeemɔ yeɔ ehemɔkɛyeli lɛ he odase yɛ faŋŋ mli. (Okɛto 1 Petro 4:9 he.) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni nɔ bɛ nɛ! Ani wɔ hu wɔkɛ wɔ nibii tsuɔ nii koni wɔkɛha sanekpakpa lɛ he nibii aya hiɛ?
Nyɛmimɛi ni Yɔɔ Filipi Lɛ
Beni aŋmɛɛ Paulo kɛ Sila he kɛjɛ tsuŋwoo he lɛ yɛ sane ni kɔɔ tsulɔ yoo ni daimonio yɔɔ emli lɛ he lɛ sɛɛ lɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛtee Lidia we lɛ, he ni amɛyana nyɛmimɛi komɛi yɛ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:40) Ekolɛ heyelilɔi ni yɔɔ Filipi asafo hee lɛ mli lɛ kɛ Lidia shia lɛ feɔ he ni amɛkpeɔ yɛ daa. Eja gbɛ akɛ aaasusu akɛ, ewe lɛ tee nɔ efee he ni atsuɔ teokrase he nibii yɛ, yɛ maŋ lɛ mli.
Shishijee gbɔfeemɔ su ni yɔɔ miishɛɛ ni Lidia jie lɛ kpo etsɔɔ lɛ bafee asafo muu lɛ fɛɛ subaŋ. Yɛ ohia ni amɛyeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Filipibii lɛ kɛ nibii ni he hiaa Paulo majeɔ lɛ, ni bɔfo lɛ daa shi babaoo yɛ enɛɛmɛi ahewɔ.—2 Korintobii 8:1, 2; 11:9; Filipibii 4:10, 15, 16.
Atsĩii Lidia tã yɛ wolo ni Paulo ŋma eyaha Filipibii lɛ aaafee afi 60-61 Ŋ.B. lɛ mli. Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ nɔ ni ba enɔ yɛ saji ni ba ni atsɔɔ mli yɛ Bɔfoi lɛ Asaji, yitso 16 lɛ sɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, yoo ni yɔɔ ekãa ni atsi etã kuku nɛɛ haa wɔsumɔɔ akɛ ‘wɔɔbɔ gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ.’ (Romabii 12:13) Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi akɛ wɔyɛ Kristofoi ni tamɔ Lidia yɛ wɔteŋ! Amɛ mumɔ lɛ haa asafoi lɛ amii shɛɔ amɛhe, ni amɛnaa naanyobɔɔ su kɛwoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Yɛ maji ni yɔɔ Makedonia ni he hiaa waa lɛ ateŋ lɛ, kɛ hoo lɛ, Filipi shwere akɛ asraafoi ashihemɔ maŋ, ni jus italicum (Italia Mla) yeɔ nɔ. Nɛkɛ mla nɛɛ haa Filipibii lɛ naa hegbɛi ni tamɔ nɔ ni Romabii lɛ naa mli ŋɔɔmɔ lɛ nɔŋŋ eko.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:9, 12, 21.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]
Yudafoi Ashihilɛ yɛ Filipi
Shihilɛ yɛ Filipi efeŋ mlɛo kɛhaŋ Yudafoi kɛ mɛi ni etsake kɛtee Yudafoi ajamɔ mli lɛ. Ekolɛ subaŋi komɛi jeɔ kpo ni tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ Yudafoi lɛ asane, ejaakɛ be fioo ko dani Paulo aaayasara jɛmɛ lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛ Klaudio eshwie Yudafoi lɛ kɛjɛ Roma.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 18:2 he.
Nɔ ni sa kadimɔ waa lɛ, agbala Paulo kɛ Sila kɛtee kojolɔi lɛ ahiɛ beni amɛtsa tsulɔ yoo ni klamɔ mumɔ yɔɔ emli lɛ sɛɛ. Akɛni enuntsɔmɛi lɛ ashihilɛ mli ninamɔ jɛɛhe ni hi ha amɛ lɛ ebɔ amɛ agbɛnɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni amɛ maŋbii lɛ yɔɔ lɛ tsu nii, ni amɛkɛjaje akɛ: ‘Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ni ji Yudafoi lɛ, ewo wɔmaŋ lɛŋ hirihiri, ni amɛmiitsɔɔtsɔɔ gbɛnaa nii komɛi ni wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔmɔɔ mli loo wɔyeɔ nɔ, ejaakɛ Romabii ji wɔ.’ Enɛ hewɔ lɛ, akɛ kpãi yi Paulo kɛ Sila, ni ayawo amɛ tsuŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:16-24) Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ shishi lɛ, ni aaaja Yehowa, Yudafoi lɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yɛ faŋŋ mli lɛ biɔ ekãafeemɔ. Shi eka shi faŋŋ akɛ, Lidia haaa gbɔmɔ sɔrɔto ni efee lɛ agba enaa.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 27]
Filipi Amaŋfɔ̃i