Yiwalɛ Nifeemɔ Naagbee Kwraa—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
BƆNI afee ni atsi yiwalɛ nifeemɔ naa lɛ, maŋtiasei ni yɔɔ United States lɛ ekomɛi ka nɔ ko hee kwraa amɛkwɛ—shika loo heloo gbɛfaŋ nibii ni akɛmiitsake tui ni akɛbaaba, ni abiii sane yɛ he. Mɛni jɛ mli ba? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, St. Louis maŋtiase lɛ fite shika ni shɛɔ $341,000 ni akɛbua tũi 8,500 naa. Gbɛjianɔtoo ko ni tamɔ nakai ni akɛtsu nii yɛ New York Maŋtiase lɛ mli lɛ ha nine shɛ tawuu nii fe akpe nɔ.
Mɛɛ hewalɛ enɛɛmɛi fɛɛ na yɛ awuiyeli nɔ? Dɔlɛ sane ji akɛ, bibioo pɛ. Gbɔmɛi ni akɛ tu gbeɔ amɛ lɛ yashɛ he ni fa fe fɛɛ yɛ St. Louis yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Yɛ New York Maŋtiase lɛ mli lɛ, abuɔ naa akɛ, tũi ni shɛɔ akpekpei enyɔ yɛ gbɔmɛi adɛŋ lolo yɛ gbɛjegbɛi anɔ. Yɛ Unites States fɛɛ lɛ gbɔmɛi yɛ tũi ni shɛɔ akpekpei 200 yɛ amɛshiai amli, nɔ ni miihe ashɛ ekome kɛha nuu fɛɛ nuu, kɛ yoo fɛɛ yoo, kɛ gbekɛ fɛɛ gbekɛ. Ni yiwalɛ nifeemɔ ni kɔɔ tũi kɛ nitsumɔ he lɛ miiya hiɛ waa yɛ maji krokomɛi anɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ. Yɛ Britain lɛ, The Economist lɛ wie akɛ, “shwɛ fioo ni efɔŋ ni afee kɛjɛ 1983 kɛbashi 1993 ni kɔɔ tũi ahe ni polisifoi ŋmala he saji amɛshwie shi lɛ aku abɔ he kɛyashɛ 14,000.” Eyɛ mli akɛ kɛ akɛto he lɛ gbɔmɛi ni akɛ tũi gbeɔ amɛ lɛ baa shi fioo moŋ, shi tawuu nii aaafee akpeiakpe kome ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ yɛ nakai maŋ lɛ mli.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, yifalɛ ni asheɔ he gbeyei nɛɛ ni aaaba amɛ shi lɛ ji nifeemɔ kpakpa. Shi kɛlɛ, gbɛjianɔ ni ato tamɔ nɔ ni atsɔɔ mli yɛ yiteŋgbɛ lɛ shɛɛɛ nɔ ni kɛ yiwalɛ nifeemɔ baa lɛ he kwraa. Mɛni kɛ enɛɛmɛi baa? Atsi nibii pii ata, shi fioo ko yɛ ni he hiaa titri. Weku shihilɛ kɛ jeŋba he tsɔsemɔ ni bɛ shiŋŋ eha gbekɛbii pii kɛ amɛhe eyabɔ kui ahe koni amɛnu he akɛ asumɔɔ amɛ. Sɛɛnamɔi wuji lakaa mɛi pii koni amɛkɛ amɛhe awo yiwalɛ nifeemɔ mli. Jalɛ sane ni ayeee tsirɛɔ mɛi krokomɛi koni amɛtsɔ yiwalɛ nifeemɔ nɔ amɛtsu saji ahe nii. Maŋ, weku, loo gbɛhe yɛ shihilɛ mli henɔwomɔ haa mɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ mɛi krokomɛi apiŋmɔ nɔ. Enɛɛmɛi ji sui ni amɛ shishifai wawai ni amɛnaa tsabaa bɛ mlɛo.
Mɛni Abaanyɛ Afee?
Polisifoi babaoo, tsuŋwoo toigbalamɔ ni naa wa, tũi ni aaakudɔ ehemɔ, gbele ni akɛgbalaa toi—áwie enɛɛmɛi fɛɛ he, ni abɔ nomɛi ahe mɔdɛŋ akɛ aaatsɔ nɔ ni akɛkũ awuiyeli kɛ yiwalɛ nifeemɔ naa. Amɛye omanye yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, shi anɔkwa sane ni yɔɔ awerɛho ji akɛ, yiwalɛ nifeemɔ kɛ wɔ yɛ lolo. Mɛni hewɔ? No ji akɛ amɛtsuɔ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ pɛ he nii.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ he nilee lɛ ateŋ mɛi pii nuɔ he akɛ nɔ titri ni kɛ yiwalɛ nifeemɔ baaba naagbee ji tsɔsemɔ. Yɛ be mli ni jwɛŋmɔ nɛɛ hi lɛ, esa akɛ wɔyoo akɛ, yiwalɛ nifeemɔ bɛ maji ni hegbɛi kɛha tsɔsemɔ eyako hiɛ tsɔ lɛ pɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ nɔ ni maji ni yiwalɛ nifeemɔ yaa nɔ waa yɛ mli lɛ hu ji nɔ ni tsɔsemɔ etee hiɛ waa yɛ mli lɛ. Ewaaa akɛ aaana akɛ nɔ ni he hiaa lɛ jeee tsɔsemɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ tsɔsemɔ ni ja. Mɛni nɛkɛ enɛ baaji? Ani mɔ ko yɛ ni baanyɛ atsɔɔ gbɔmɛi ni amɛtsɔmɔ aŋkroaŋkroi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni amɛfee mɛi ni ja hu?
“Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ. Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa, ni ojalɛ hu aaatamɔ ŋshɔkei.” (Yesaia 48:17, 18) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔɔ etsɔɔ gbɔmɛi anii koni amɛsumɔ hejɔlɛ kɛ jalɛ? Titri lɛ, kɛtsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ.
Hewalɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Yɔɔ
Eyɛ Faŋŋ akɛ Biblia lɛ jeee blema adesãi kɛ wiemɔi ni abua naa ni be eho ni kɔɔɔ wɔhe. Adesai a-Bɔlɔ ni jɛ eshihilɛ he ni kwɔ fe fɛɛ lɛ ni le adesã su kɛ baŋ jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ lɛ shishitoo mlai kɛ ejwɛŋmɔi yɔɔ mli. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Bɔ ni ŋwɛi kwɔ fe shikpɔŋ lɛ, nakai migbɛi lɛ kwɔ fe nyɛgbɛi lɛ, ni mijwɛŋmɔi lɛ hu kwɔ fe nyɛjwɛŋmɔi lɛ.”—Yesaia 55:9.
Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, bɔfo Paulo ye odase akɛ, “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ ka, ni eyɛ hewalɛ, ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashiɔ beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Hebribii 4:12) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaabote mli ni enine ashɛ mɔ ko tsui nɔ ni etsake esusumɔ kɛ subaŋ. Ani jeee enɛ ji nɔ ni he hiaa koni etsake gbɔmɛi ayiwalɛ nifeemɔ gbɛ̀i lɛ ŋmɛnɛ?
Yehowa Odasefoi, ni amɛ yifalɛ aaafee akpekpei enumɔ yɛ shikpɔji fe 230 nɔ lɛ ji odaseyeli ni hiɛ kã ni tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ lɛlɛŋ ni ekɛaatsake gbɔmɛi ashihilɛi koni efee ekpakpa. Mɛi ni fata amɛhe ji gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji, wiemɔ kɛ wekui sɔrɔtoi fɛɛ mli. Amɛjɛ shihilɛi kɛ gbɛhei sɔrɔtoi fɛɛ hu mli. Tsutsu lɛ amɛteŋ mɛi komɛi hi shi akɛ mɛi ni feɔ yiwalɛ nii ni amɛshihilɛ mli eyi kɛ naagbai. Shi, ni amɛaaŋmɛ gbɛ ni shihilɛ nɛɛ atee hetsɛ̃, awuŋayeli, hiɛaŋkwɛmɔ, kɛ nyɛ̃ɛ shi yɛ amɛteŋ lɛ, amɛkase bɔ ni amɛaafee ni amɛye gbɛtsii nii nɛɛ anɔ kunim, ni amɛbatsɔmɔ mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni amɛfee ekome yɛ jeŋ fɛɛ. Mɛni ha enɛ ba lɛ nakai?
Tafaa ni kɛ Yiwalɛ Nifeemɔ Baa Naagbee
Ekã Yehowa Odasefoi anɔ akɛ amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛna Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni ajie lɛ kpo yɛ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ he anɔkwa nilee. Amɛmiitao mɛi ni sumɔɔ ni amɛkase Yehowa gbɛ̀i ahe nii ni etsɔɔ amɛ nii lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ koŋ fɛɛ koŋ. Amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ miiwo yibii. Nɔ ni ejɛ tsɔsemɔ he tafaa ni tamɔ nɛkɛ mli eba ji akɛ gbalɛ ko ni yɔɔ naakpɛɛ miiba mli.
Aaafee afii 2,700 ni eho nɛ, ni akɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yesaia ni ekɛɛ akɛ: “Ni aaaba mli akɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, . . . majimaji pii aaatee ayakɛɛ akɛ: ‘Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, kɛyaa Yakob Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ, koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ.’ ”—Yesaia 2:2, 3.
Ni Yehowa aaatsɔɔ mɔ nii ni anyiɛ yɛ etempɔŋi anɔ lɛ baanyɛ ekɛ naakpɛɛ tsakemɔi aba gbɔmɛi ashihilɛi amli. Agba tsakemɔi lɛ ekome afɔ shi yɛ nakai gbalɛ lɛ nɔŋŋ mli: “Amɛkɛ amɛklantei aaasɔ kɔii, ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!” (Yesaia 2:4) Mɛi pii ekane ŋmalɛ nɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ákpɛ nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ yɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ Kponɔ Gbɛ Gwabɔɔ He ni yɔɔ New York Maŋtiase lɛ mli lɛ. Eji kaimɔ kɛha nɔ ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ shweɔ ni efee shi enyɛɛɛ eha eba mli lɛ. Tawuu kɛ yiwalɛ nifeemɔ jiemɔ nɛɛ jeee nɔ ni adesa maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo baatsu. Eji nɔ ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ atsu. Mɛɛ gbɛ nɔ eeetsɔ efee enɛ yɛ?
Eyɛ faŋŋ akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ baakpɛlɛ ninefɔɔ akɛ “nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ” ni ‘atsɔɔ wɔ egbɛi,’ “ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ” lɛ nɔ; ni asaŋ jeee mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ ni ‘amɛkɛ amɛklantei asɔ kɔii ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu asɔ adedai.’ Mɛni Yehowa baafee yɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ he? Egbeleŋ hegbɛ shinaa lɛ naa efɔŋ shi kɛyaŋ naanɔ aloo ni eeemɛ amɛ ni amɛtsake. Bɔni afee ni ekɛ yiwalɛ nifeemɔ aba naagbee lɛ, Yehowa hu kɛ mɛi ni maa nɔ mi akɛ amɛaaya nɔ yɛ amɛ yiwalɛ nifeemɔ lɛ mli lɛ baaba amɛ naagbee.
Nikasemɔ ko ni He Hiaa
Nɔ ni Nyɔŋmɔ fee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ he nikasemɔ haa wɔ ŋmɛnɛ. Nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Biblia mli lɛ tsɔɔ nɔ̃ je ni hi shi yɛ nakai be lɛ mli: “Ni shikpɔŋ lɛ nɔ efite yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ.” Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ ni jɛ amɛ; ni naa, mibakpata amɛkɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ.”—1 Mose 6:11, 13.
Esa akɛ wɔkadi sane kome ko ni he hiaa. Beni ekɛ Nu Afua lɛ baa nakai yinɔ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ baa Noa kɛ eweku lɛ yi. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ haa hetoo: “Noa ji jalɔ, ni eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ; ni Noa kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 6:9; 7:1) Yɛ be mli ni jeee mɔ fɛɛ mɔ ni hi shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ ji yiwalɛ nifeelɔ lɛ, Noa kɛ eweku lɛ pɛ “kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” Yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛyi na wala beni akɛ nakai yiwalɛ je lɛ ba naagbee lɛ.
Yɛ be mli ni wɔnaa bɔ ni “awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ” ekoŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ ejeee nɔ ni Nyɔŋmɔ enaaa. Taakɛ efee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ etsɛŋ ebaatsu he nii ni ekɛ yiwalɛ nifeemɔ aba naagbee—kwraa kɛya naanɔ. Shi ebaato yibaamɔ hu he gbɛjianɔ eha mɛi ni kaseɔ bɔ ni ‘amɛkɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ aaanyiɛ’ bianɛ lɛ, mɛi ni boɔ etsɔsemɔ he tafaa kpeteŋkpele kɛha toiŋjɔlɛ lɛ toi lɛ.
Yehowa tsɔɔ lalatsɛ lɛ nɔ ekɛ nɔmimaa nɛɛ haa: “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ okwɛ eshihilɛ he lɛ, ebɛ jɛi. Shi mɛi ni he jɔ lɛ shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Lala 37:10, 11.
Yehowa Odasefoi aaana he miishɛɛ akɛ amɛkɛ bo aaakase Biblia lɛ koni onyɛ ofata mɛi ni kɛɔ akɛ: “Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, kɛyaa Yakob Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ, koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ” lɛ ahe. (Yesaia 2:3) Kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, obaanyɛ ofata mɛi ni baana efɔŋ feemɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔ fɛɛ naagbee lɛ ahe. Obaanyɛ ona “miishɛɛ yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 5 lɛ Jɛ]
Reuters/Bettmann