“Mɛni Ji Anɔkwale?”
ESORO hii enyɔ ni damɔ shi hiɛ kɛ shiɛ nɛɛ kwraa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Mɔ kome lɛ, eji maŋkwralɔ ni naa mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ, mɔ ni sumɔɔ ni ena gbɛi, niiatsɛ, ni efee klalo akɛ ebaafee nɔ fɛɛ nɔ ni ekɛha enitsumɔ aya hiɛ. Mɔ kroko lɛ ji tsɔɔlɔ ko ni ekpoo ninamɔ kɛ gbɛi-hemɔ, ni efee klalo akɛ ekɛ ewala baasha afɔle ni ekɛhere mɛi krokomɛi ayiwala. Anaa faŋŋ hu akɛ, nɛkɛ hii enyɔ nɛɛ asusumɔi kɛ amɛhe kpaaa gbee! Sane titri ko yɛ, ni no lɛ amɛkɛ amɛhe kpaaa gbee kwraa yɛ he—anɔkwale he sane lɛ.
Hii lɛ ji Pontio Pilato kɛ Yesu Kristo. No mli lɛ Yesu damɔ Pilato hiɛ akɛ efɔŋ feelɔ ni abu lɛ fɔ. Mɛni hewɔ? Yesu tsɔɔ mli akɛ yiŋtoo ni yɔɔ enɛ sɛɛ—lɛlɛŋ, yiŋtoo titri hewɔ ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ ni ebatsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ—bagbeɔ naa yɛ sane kome ko nɔ: anɔkwale. Ekɛɛ: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ mi, ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.”—Yohane 18:37.
Pilato naajiemɔ lɛ ji sanebimɔ ko ni sa kadimɔ waa: “Mɛni ji anɔkwale?” (Yohane 18:38) Ani eetao hetoo lɛlɛŋ? Ekolɛ dabi. Yesu ji mɔ ko ni baanyɛ aha sane fɛɛ sane ni abiɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ hetoo, shi ehaaa Pilato hetoo. Ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ yɛ esanebimɔ nɛɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Pilato je kpo kɛtsɔ toibolɔi lɛ ahenaabuamɔ he lɛ kɛtee. Ekolɛ Roma amralo lɛ bi sane lɛ kɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ni ji hemɔkɛyeli ni ebɛ lɛ hewɔ, tamɔ nɔ ni eekɛɛ akɛ, “Anɔkwale? Mɛni ji no? Nɔ ko tamɔ nakai bɛ!”a
Pilato ŋwanejee jwɛŋmɔ yɛ anɔkwale he lɛ egbɛ eshwa waa ŋmɛnɛ. Mɛi pii heɔ yeɔ akɛ anɔkwale damɔɔ mɔ lɛ nɔ—yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, ekolɛ nɔ ni ji anɔkwale kɛha mɔ ko lɛ efeŋ anɔkwale kɛhaŋ mɔ kroko, no hewɔ lɛ, ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ “ja.” Nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ egbɛ eshwa aahu akɛ ayɛ blɔfo wiemɔ kɛha lɛ—“relativism.” Ani nɛkɛ ji bɔ ni osusuɔ yɛ anɔkwale he sane lɛ he? Kɛ nakai lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ okpɛlɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ nɔ ni obiko he sane jogbaŋŋ? Kɛji okpɛlɛko nɔ po lɛ, ani ole bɔ ni nɛkɛ jeŋ nilee nɛɛ saa oshihilɛ he ehaa?
Tutuamɔ ko ni Ba Anɔkwale Nɔ
Jeee Pontio Pilato ji klɛŋklɛŋ mɔ ni wie eshi susumɔ ni ji anɔkwale ni ja kɛmɔ shi lɛ. Blema Hela jeŋ nilelɔi komɛi kɛ nɛkɛ ŋwanejee wiemɔi nɛɛ atsɔɔmɔ fee amɛshihilɛ be mli nitsumɔ kwraa! Afii ohai enumɔ dani afɔ Pilato lɛ, Parmenides (ni abuɔ lɛ akɛ eji Europa jeŋ nilee fɛɛ tsɛ lɛ) he eye akɛ anyɛŋ ashɛ nilee diɛŋtsɛ he kɔkɔɔkɔ. Democritus, ni abuɔ lɛ waa akɛ “blema jeŋ nilelɔi lɛ ateŋ mɔ wulu fe fɛɛ lɛ,” wie kɛ nɔmimaa akɛ: “Atsimɔ anɔkwale nɔ. . . . Wɔleee nɔ ko kwraa kɛ nɔmimaa.” Amɛteŋ mɔ ni ekolɛ abuɔ lɛ waa fe fɛɛ, ni ji Socrates, wie akɛ nɔ ni eyɔɔ nɔmimaa yɛ he jogbaŋŋ akɛ ele ji akɛ, eleee nɔ ko kwraa.
Nɛkɛ tutuamɔ ni akɛba susumɔ ni ahiɛ akɛ abaanyɛ ale anɔkwale nɔ nɛɛ etsa nɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, jeŋ nilelɔi komɛi kɛɔ akɛ akɛni nilee bashɛɔ wɔ ŋɔɔ kɛtsɔɔ wɔhenumɔi, ni abaanyɛ alaka amɛ lɛ anɔ hewɔ lɛ, nilee ko bɛ ni eji anɔkwale ni abaanyɛ ama nɔ mi. French jeŋ nilelɔ kɛ akɔntaabulɔ René Descartes kpɛ eyiŋ akɛ ebaapɛi nibii fɛɛ ni esusuɔ akɛ ele jogbaŋŋ lɛ mli ekwɛ. Ekpoo fɛɛ, ja anɔkwale koome pɛ ni esusuɔ akɛ anyɛŋ aje he ŋwane lɛ: “Cogito ergo sum,” aloo, “Bɔ ni misusuɔ lɛ, nakai miji.”
Tsɔɔmɔ ni Eba ni Ji Anɔkwale ni Akɛɛ Edamɔ Mɔ ni Heɔ Yeɔ lɛ Nɔ
Jeee jeŋ nilelɔi pɛ wieɔ anɔkwale ni akɛɛ edamɔ mɔ ni heɔ yeɔ nɔ nɛɛ he. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi tsɔɔ, atsɔɔ yɛ skul sɔrɔtoi amli, ni adafitswaa woji hu gbɛɔ shwaa. Episkopal osɔfonukpa John S. Spong wie afii fioo ni eho nɛ akɛ: “Esa akɛ . . . wɔtsi wɔhe kɛjɛ susumɔ ni wɔɔsusu akɛ wɔ wɔhiɛ anɔkwale lɛ, ni esa akɛ mɛi krokomɛi akpɛlɛ wɔsusumɔi anɔ lɛ he, ni wɔyoo akɛ wɔteŋ mɔ ko kwraa nine nyɛŋ ashɛ nɔ ni ji anɔkwale kwraa kɛmɔ shi lɛ nɔ.” Taakɛ osɔfoi pii hu ji ŋmɛnɛ lɛ, Spong tsɔɔmɔ ni ji anɔkwale damɔ mɔ ni heɔ yeɔ nɔ lɛ kɛ oyaiyeli kpooɔ Biblia jeŋba kpakpa he tsɔɔmɔi lɛ ni ekpɛlɛɔ jeŋ nilee ni ji “mɔ fɛɛ mɔ akpɛ eyiŋ aha ehe” lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni eha hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ “ahe ajɔ amɛ jogbaŋŋ” yɛ Episkopal Sɔlemɔ lɛ mli hewɔ lɛ, Spong ŋma wolo ko ni ewie yɛ mli akɛ bɔfo Paulo kɛ hii feɔ yakayaka nii!
Yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, etamɔ nɔ ni skul gbɛjianɔtoi lɛ woɔ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ he hewalɛ. Allan Bloom ŋma yɛ ewolo ni gbɛi ji The Closing of the American Mind lɛ mli akɛ: “Nɔ kome ko yɛ ni univɛsiti tsɔɔlɔ baanyɛ ana nɔmimaa yɛ he: nikaselɔ fɛɛ nikaselɔ ni baa univɛsiti lɛ heɔ eyeɔ, loo ekɛɔ akɛ eheɔ eyeɔ akɛ, anɔkwale damɔ mɔ ni heɔ eyeɔ lɛ nɔ.” Bloom na akɛ kɛ ete shi ewo enikaselɔi lɛ ahemɔkɛyeli yɛ sane nɛɛ he lɛ, amɛhiɛ baafee amɛ yaa, “tamɔ nɔ ni eeje 2 + 2 = 4 he ŋwane.”
Aawo nakai susumɔ lɛ he hewalɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, bei pii lɛ, etamɔ nɔ ni TV kɛ woji amli adafitswalɔi sumɔɔ ni amɛha mɛi ni kwɛɔ lɛ ana miishɛɛ moŋ fe ni amɛaaha anɔkwale ni yɔɔ sane ko mli lɛ aje kpo. Adafitswaa gbɛjianɔtoi komɛi po etsake mfonirii ni amɛsha lɛ amli nibii komɛi bɔni afee ni amɛha efee tamɔ nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ. Ni aatutua anɔkwale waa hu yɛ hiɛtserɛjiemɔi amli. Abuɔ subaŋi kpakpai kɛ jeŋba mli anɔkwalei ni wɔ fɔlɔi kɛ wɔ fɔlɔi afɔlɔi hi shi yɛ naa lɛ yɛ he fɛɛ he akɛ amɛbe eho kwraa, ni bei pii lɛ ayeɔ he fɛo po diɛŋtsɛ.
Shi kɛlɛ, mɛi komɛi baawie akɛ nɛkɛ anɔkwale ni akɛɛ edamɔ mɔ ni heɔ eyeɔ nɔ nɛɛ babaoo haa mɛi ajwɛŋmɔ mli gbeleɔ, ni no hewɔ lɛ enaa hewalɛ kpakpa yɛ adesai ashihilɛ nɔ. Shi, ani efeɔ nakai lɛlɛŋ? Ni hewalɛ ni enaa yɛ onɔ lɛ hu? Ani oheɔ oyeɔ akɛ anɔkwale damɔ mɔ ni heɔ yeɔ lɛ nɔ, aloo ebɛ kwraa po? Kɛ nakai lɛ, no lɛ ekolɛ etaomɔ baafee tamɔ be fitemɔ kɛha bo. Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ baasa owɔsɛɛ he.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Taakɛ Biblia he nilelɔ R. C. H. Lenski tsɔɔ lɛ, Pilato “gbee ni ekɛwie lɛ tamɔ jeŋnyo ni jeee ehe sane ji nɔ ko, ni miitao etsɔ esanebimɔ lɛ nɔ ekɛɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ jamɔ mli anɔkwale he lɛ he bɛ sɛɛnamɔ ni aaka yiŋ aawie kɛkɛ.”