Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 6/1 bf. 21-25
  • Aha Wɔ Adiagba Ko Ni Jara Wa Waa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Aha Wɔ Adiagba Ko Ni Jara Wa Waa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Niiashikpamɔ ko ni Sa Kaimɔ
  • Kusum Hee
  • Spanish Kasemɔ kɛ Nitsumɔ lɛ Shishijee
  • Shishijee Kaai yɛ Madrid
  • Niiashikpamɔi ni Yɔɔ Miishɛɛ yɛ Madrid
  • Sɔɔmɔ ni Wo Yibii yɛ Asraafoi Ateŋ
  • Biblia Mli Nikasemɔ ko ni Esoro Lɛ
  • Ninefɔɔ ni Yɔɔ Naakpɛɛ
  • Wɔ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Shimɔ
  • Shiɛmɔ yɛ Mɛi ni kɛ Tsofai Fɔji Tsuɔ Nii kɛ Awuiyelɔi Ateŋ
  • Yiŋkpɛɛ ko ni Wa Waa
  • “Akɛ Nɔ ni Wɔhiɛ Nɛkɛ Sɔɔmɔ Nɛɛ . . . , Wɔtsui Efãaa”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Shihilɛ ni kɛ Nibii ni Yɔɔ Naakpɛɛ Ba yɛ Yehowa Sɔɔmɔ lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • ‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ní Wɔɔha Wɔhiŋmɛii kɛ Wɔtsui Ahi Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 6/1 bf. 21-25

Aha Wɔ Adiagba Ko Ni Jara Wa Waa

TAAKƐ RICHARD GUNTHER GBA

September 1959 mli ni. No mli lɛ wɔyɛ Italia lɛlɛ ni atsɛɔ lɛ Julio Caesar lɛ mli kɛmiifo Atlantik Ŋshɔ lɛ kɛjɛ New York kɛmiiya Cádiz, yɛ Spain. Buu Mɔɔ Asafo lɛ eha mikɛ miŋa, Rita, kɛ Paul kɛ Evelyn Hundertmark, ni ji gbalashihilɛi mli hefatalɔi maŋsɛɛ sanekpakpai shiɛlɔi lɛ nitsumɔ yɛ nakai Iberian maŋ lɛ mli. Wɔkɛ jaramɔ shihilɛ babaoo baakpe. Shi te ebalɛ tɛŋŋ ni wɔyaje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ mli?

ABAPTISI mikɛ Rita akɛ Yehowa Odasefoi yɛ 1950 yɛ New Jersey, U.S.A. No sɛɛ nɔŋŋ lɛ, wɔfee yiŋkpɛɛ ko ní yɛ be ko sɛɛ lɛ, ekɛ adiagba ko ni jara wa waa baawo wɔdɛŋ. Wɔyɛ asafo ko mli, he ni nyɛmimɛi hii kɛ yei fa saŋŋ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛtsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii. No hewɔ lɛ wɔnu he akɛ sɔ ka wɔnɔ akɛ wɔkɛ wɔhe aha ni wɔyasɔmɔ yɛ he ni shiɛlɔi ahe hiamɔ lɛ da waa yɛ. Wɔŋma gbɛbimɔ wolo kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ lɛ, yɛ majimaji ateŋ kpee ni Yehowa Odasefoi fee yɛ New York City, yɛ 1958 latsaa be mli lɛ shishi.

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, afɔ̃ wɔ nine kɛtee Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, ni beni shɛɔ afi lɛ, wɔnyiɛ gbɛ nɔ kɛmiiya Spain akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Nibii babaoo ahe gbɛjianɔ ni wɔtoɔ kɛ bɔ ni wɔna miishɛɛ aahu kɛteke nɔ hewɔ lɛ, wɔyooo nɔ ni akɛha wɔ lɛ yɛ nakai beaŋ. Yesu ewie adiagba ko ni jara wa waa he. (Mateo 13:45, 46) Eyɛ mli akɛ jeee no ji oti ni ewieɔ he yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ moŋ, shi hegbɛ ni wɔna akɛ wɔɔsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ tamɔ nakai adiagba lɛ kɛha wɔ. Kɛ wɔkwɛ be ni eho lɛ, wɔhiɛ sɔɔ nɛkɛ jwetri ni jara wa waa, ni ji sɔɔmɔ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ agbɛnɛ.

Niiashikpamɔ ko ni Sa Kaimɔ

No mli lɛ afeɔ Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anikasemɔ lɛ yɛ kpokpaa ko ni nɔ yɔɔ fɛo waa, yɛ Finger Lakes niiaŋ, yɛ New York State. Wɔye nyɔji ekpaa ni yɔɔ miishɛɛ waa yɛ jɛmɛ, ni wɔkɛ wɔhe wo Biblia kasemɔ kɛ Kristofoi anaanyobɔɔ diɛŋtsɛ mli, ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ je nɛŋ saji kɛ emli haomɔi fɛɛ he. Wɔnanemɛi nikaselɔi lɛ jɛ je lɛŋ hei babaoo kɛba, tamɔ Australia, Bolivia, Britain, Greece, kɛ New Zealand. Shi, etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔ skul naagbee gbi lɛ shɛ. Yɛ August 1959 mli lɛ, wɔkɛ wɔhe ye shɛɛ kɛ wɔhiŋmɛiiaŋ yaafonui beni wɔtara lɛji amli kɛmiiya hei ni aha wɔ nitsumɔ yɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ. Nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, wɔyashɛ Spain.

Kusum Hee

Wɔ lɛlɛ lɛ yawa yɛ wuoyigbɛ lɛji adaamɔ he ni ji Algeciras, yɛ Gibraltar Tɛsaa kpeteŋkpele lɛ masɛi. Nakai gbɛkɛ lɛ, wɔyi ejwɛ lɛ fɛɛ, Rita kɛ mi kɛ Hundertmark kɛ eŋa, ta oketeke mli kɛtee Madrid. Wɔtee Hotel Mercador, ni wɔyamɛ yɛ jɛmɛ aahu kɛyashi be mli ni Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni tsuɔ nii yɛ nu shishi lɛ mli bii lɛ ba wɔ ŋɔɔ. No mli lɛ, Spain yɛ Generalissimo Francisco Franco yiwalɛ nɔyeli lɛ shishi. Enɛ tsɔɔ akɛ jamɔ pɛ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ mla naa yɛ maŋ lɛ mli ji Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ. Mla eŋmɛɛɛ gbɛ akɛ mɔ ko kɛ ehe baawo jamɔ kroko ko mli yɛ faŋŋ mli, ni no hewɔ lɛ agu Yehowa Odasefoi ashia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Akpɛlɛɛɛ jamɔ kpeei ni aaafee lɛ po, no hewɔ lɛ Yehowa Odasefoi, ni amɛyifalɛ shɛɔ aaafee mɛi 1,200 yɛ asafoi 30 mli yɛ Spain yɛ nakai beaŋ lɛ, nyɛɛɛ amɛkpe yɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ taakɛ afeɔ yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ. Esa akɛ wɔkpe yɛ teemɔŋ yɛ mɛi ashiai amli.

Spanish Kasemɔ kɛ Nitsumɔ lɛ Shishijee

Wɔ klɛŋklɛŋ kaa ji ni wɔkase wiemɔ lɛ. Yɛ klɛŋklɛŋ nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, wɔyeɔ ŋmɛlɛtswai 11 gbi kome ni wɔkɛmiikase Spanish—ŋmɛlɛtswai 4 daa leebi yɛ klas, no sɛɛ lɛ, ŋmɛlɛtswai 7 ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛkaseɔ nii yɛ teemɔŋ. Nyɔŋ ni ji enyɔ lɛ hu nakai nɔŋŋ yɛ leebi mli, shi wɔtuu shwane bei lɛ wɔha shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Ani obaanyɛ osusu he okwɛ? Akɛni wɔnuuu wiemɔ lɛ lolo, ni wɔkase hiɛkpamɔ wiemɔi ni wɔŋmala wɔwo wolo nɔ lɛ wɔwo wɔyitsoŋ hewɔ lɛ, mikɛ Rita je kpo akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔmiiya shia-kɛ-shia nitsumɔ!

Mikaiɔ akɛ miyatswa shinaa ko yɛ Vallecas, ni ji nitsulɔi ashihilɛ he ko yɛ Madrid. Mihiɛ miwolo lɛ, koni makwɛ mli kɛji mihiɛ aaakpa wiemɔ ko nɔ lɛ, ni miwie yɛ Spanish mli akɛ: “Ojekoo. Wɔmiitsu Kristofoi anitsumɔ ko. Biblia lɛ kɛɔ akɛ (kɛkɛ lɛ wɔkane ŋmalɛ lɛ). Wɔbaasumɔ ni wɔshi wolo bibioo nɛɛ wɔha bo.” Ojogbaŋŋ, obalayoo lɛ kwɛ wɔ gãa, kɛkɛ ni ehe wolo bibioo lɛ. Beni wɔtee eŋɔɔ kɛha sɛɛsaramɔ lɛ, efɔ wɔ nine kɛba shia lɛ mli, ni beni wɔwieɔ lɛ, belɛ eekwɛ wɔ gãa kɛkɛ. Wɔkɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi kɛ wiemɔ fioo ni wɔnuɔ lɛ, bɔ ni wɔɔnyɛ, ni kɛ wɔmiifee nikasemɔ lɛ, eboɔ toi ni ekwɛɔ wɔ kɛkɛ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, naagbee lɛ ekɛɛ wɔ akɛ enuuu nɔ ni wɔwie beni wɔba jɛmɛ klɛŋklɛŋ lɛ shishi, shi enu wiemɔ Dios (Nyɔŋmɔ) lɛ, ni no kɛkɛ fa ha lɛ ni ekɛaale akɛ eji nɔ ko kpakpa. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, ebana Biblia mli nilee ni fa saŋŋ, ni abaptisi lɛ ni ebatsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome.

Spanish wiemɔ kasemɔ wa waa diɛŋtsɛ kɛha mi. Kɛ miiya he ko yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ, mikaseɔ feemɔ-wiemɔi miwoɔ miyitsoŋ. Kɛ mikase nɔ ko otsi nɛɛ, kɛkɛ lɛ otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mihiɛ ekpa nɔ! Eyɛ nijiaŋwujee waa. Shwɛ sharao ni makpa kasemɔ kwraa, shii abɔ. Akɛni mi-Spanish wiemɔ lɛ mli tseee kwraa hewɔ lɛ, ehe bahia ni Spanish nyɛmimɛi lɛ ato amɛtsui shi amɛha mi, beni minyiɛɔ hiɛ yɛ amɛteŋ lɛ. Be ko ni wɔtee kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, nyɛmi nuu ko kɛ adafitswaa ni akɛ nine eŋma ha mi akɛ miyakane yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ. Akɛni ewaonaa niŋmaa lɛ kanemɔ wa kɛha mi hewɔ lɛ, mitswa adafi lɛ akɛ: “Nyɛkɛ nyɛ muletas (akpake tsei) lɛ abaa shwɛmɔ he lɛ wɔ.” Kulɛ esa akɛ efee akɛ, “Nyɛkɛ nyɛ maletas (jatsui) lɛ abaa shwɛmɔ he lɛ wɔ.” Shi kɛlɛ, nyɛmimɛi lɛ ŋmɔ kɛkɛ, shi taakɛ akpaa gbɛ lɛ, mihiɛ gbo fioo.

Shishijee Kaai yɛ Madrid

Nakai klɛŋklɛŋ afii fioo ni wɔye yɛ Madrid lɛ mli wa waa kɛha mikɛ Rita fɛɛ yɛ henumɔŋ. Wɔhiɛ tseɔ wɔshia kɛ wɔnanemɛi lɛ waa diɛŋtsɛ. Be fɛɛ be ni wɔnine shɛɔ wolo nɔ kɛjɛɔ United States lɛ, ehaa bɔ ni wɔhiɛ tseɔ shia waa lɛ mli waa fioo. Nakai bei ni wɔhiɛ tseɔ shia lɛ na wɔnɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ, shi amɛsɛɛ fo. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔŋmɛɛ wɔshia, wɔweku, kɛ wɔnanemɛi ahe koni wɔnine ashɛ adiagba ko ni jara wa waa nɔ yɛ amɛnajiaŋ. No hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛ lɛ mli.

Beni wɔhi Madrid klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ wɔyahi shihilɛ he ko ni jɛmɛ ewo muji waa diɛŋtsɛ. Wɔyɛ wɔtsu, ni ahaa wɔ niyenii shii etɛ jenamɔ. Eji tsu bibioo ko ni mli ewo duŋ, ni jwɛi akɛfee bɛlei ni jwere mli lɛ. Tsu lɛ nyɔŋ-gbele nyɔmɔwoo lɛ heɔ shika fioo ni ahaa wɔ daa nyɔŋ nɔ lɛ fɛɛ yɛ wɔdɛŋ. Wɔfɔɔ wɔ shwane niyenii yeli yɛ jɛmɛ, ni shianyɛ lɛ kɛ wɔ gbɛkɛ niyenii woɔ stof lɛ shishi flɔnɔɔ lɛ mli koni emli akajɔ, no hewɔ lɛ kɛ jenamɔ yi ewa kwraa po lɛ, wɔbaana nɔ ko wɔye. Shi kɛlɛ, bɔ ni wɔnyiɛɔ shwane kɛ gbɛkɛnaashi fɛɛ hewɔ lɛ, ehaa hɔmɔ yeɔ wɔ waa. Kɛ shika ni ahaa wɔ ni wɔkɛkwɛ wɔhe lɛ ta lɛ, wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ shika fioo ni wɔyɔɔ lɛ eko heɔ daaŋ-jiemɔ nii ni jara waaa kwraa ni wɔnine baashɛ nɔ. Shi etsɛɛɛ kwraa ni shihilɛ lɛ tsake, beni Asafo lɛ shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ lɛ basara wɔ lɛ. Ena wɔ shihilɛ lɛ ni ewie akɛ wɔbaanyɛ wɔyatao shihilɛ he bibioo ko ni wɔkɛ jɛmɛ afee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia. Ojogbaŋŋ, enɛ baahi kwraa fe klɛmpɛ mli ni wɔdamɔɔ wɔjuɔ wɔhe yɛ kpatashi lɛ. Agbɛnɛ wɔbaana hejuuhe diɛŋtsɛ, kɛ frij ni wɔkɛ niyenii baato mli, kɛ stof ni kɛ sarawa hewalɛ tsuɔ nii, ni wɔkɛbaahoo wɔniyenii. Wɔhiɛ sɔ nɛkɛ mɔ hesusumɔ nɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Niiashikpamɔi ni Yɔɔ Miishɛɛ yɛ Madrid

Wɔtsuɔ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ hiɛshikamɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Daa gbi yaa-kɛ-baa kɛ hoofeemɔ ni yɔɔ Madrid lɛ bafee hegbɛ kɛha wɔ, ejaakɛ ehaaa gbɔmɛi ajwɛŋmɔ aba wɔnɔ, ni no hewɔ lɛ amɛyooo wɔ jogbaŋŋ. Wɔbɔ mɔdɛŋ wɔsaa wɔhe ni wɔfee wɔnii tamɔ mɛi krokomɛi lɛ koni ekasoro wɔ kwraa akɛ gbɔi ji wɔ. Bɔ ni wɔtsuɔ wɔ shinaai anaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ wɔhaa ji akɛ, wɔboteɔ shia ni tsui pii yɔɔ mli lɛ eko mli, ni wɔtswaa shinaa lɛ, ni wɔkɛ mɔ lɛ wieɔ, kɛkɛ lɛ wɔshi nakai shia lɛ, kɛ gbɛjegbɛ ni eyɔɔ nɔ lɛ, kɛ akutso lɛ mli kwraa. Enyɛɔ ebaa be fɛɛ be akɛ shiatsɛ lɛ baanyɛ atsɛ polisifoi lɛ kɛba, ni no hewɔ lɛ efeŋ nilee gbɛ akɛ wɔɔya nɔ wɔtsu nii yɛ akutso lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ bɔ ni amɛkɛ gbɛ nɛɛ tsu nii amɛha yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nine shɛ Paul kɛ Evelyn Hundertmark nɔ gbi ko ni ashwie amɛ kɛjɛ maŋ lɛ mli yɛ 1960 mli. Amɛtee Portugal ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, ni amɛyasɔmɔ yɛ jɛmɛ afii babaoo, ni Paul ji mɔ ni kwɛɔ nitsumɔ he nine ni tsuɔ nii yɛ nu shishi lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ, eji maŋtiase nɔkwɛlɔ yɛ San Diego, yɛ California.

Shi kɛlɛ, egbɔyeli ko ba yɛ wɔ gbɛfaŋ. Nyɔji fioo ko pɛ sɛɛ lɛ, ashwie maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ekpaa ni aha amɛ nitsumɔ yɛ Portugal lɛ kɛjɛ nakai maŋ lɛ mli! Enɛ kɛ shihilɛ ko ni yɔɔ miishɛɛ ba ejaakɛ akɛɛ Eric kɛ Hazel Beveridge, ni wɔkɛ amɛ hi Gilead klas kome mli hu lɛ, akɛ amɛshi Portugal ni amɛba Spain. No hewɔ lɛ, naa wɔ yɛ February 1962 mli, yɛ Hotel Mercador shikome ekoŋŋ—shi agbɛnɛ, wɔbaakpee Eric kɛ Hazel beni amɛbashɛ lɛ.

Nɛkɛ shishijee afii nɛɛ amli yɛ Madrid ji be mli ni mikɛ Rita ná niiashikpamɔ ni kɔɔ jamɔ mli osatofeemɔ he. Wɔkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, Bernardo kɛ Maria kaseɔ Biblia lɛ, ni amɛyɛ asese bibioo ko ni ehiii, ni Bernardo kɛ tsumaa nibii bibii komɛi ni enine shɛ nɔ lɛ ma lɛ mli. Wɔkɛ amɛ kaseɔ nii aahu kɛyashiɔ nyɔɔŋ teŋ tɔ̃ɔ, ni kɛ wɔgbe nikasemɔ lɛ naa lɛ, amɛhaa wɔ bodobodo, wein, kɛ keesuu aloo nɔ fɛɛ nɔ ni amɛyɔɔ. Mina akɛ keesuu lɛ tamɔ Amerika keesuu pɛpɛɛpɛ. Gbi ko gbɛkɛ ni wɔgbe nikasemɔ lɛ naa lɛ, amɛkɛ tsɛŋsi ni keesuu lɛ yɔɔ mli lɛ batsɔɔ wɔ. Akɛ niŋmaa wuji eŋmala nii yɛ he, yɛ Blɔfo mli akɛ, “Kɛjɛ Amerikabii aŋɔɔ kɛbaha Spainbii lɛ—esaaa ni ahɔ̃ɔ.” Mɛɛ gbɛ nɔ ohiafoi aweku nɛɛ tsɔ ni amɛnine shɛ keesuu nɛɛ nɔ? Nɔyeli lɛ kɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ tsu nii ni eja eha ohiafoi lɛ. Shi osɔfo lɛ miihɔ̃ɔ!

Sɔɔmɔ ni Wo Yibii yɛ Asraafoi Ateŋ

Etsɛɛɛ kɛkɛ ni naakpɛɛ nɔ ko ba, ni ebatsɔ jɔɔmɔ kpele kɛha mi kɛ mɛi krokomɛi babaoo hu. Wɔnine shɛ wolo ko nɔ kɛjɛ nitsumɔ he nine lɛ akɛ wɔyasara obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ Walter Kiedaisch, ni yɔɔ U.S. Air Force nitsumɔ he lɛ yɛ Torrejón, ni kɛ Madrid jekɛmɔ feɔ shitoi fioo ko pɛ lɛ. Wɔyasara ekɛ eŋa, ni wɔkɛ amɛ kɛ Air Force gbalashihilɛ mli hefatalɔi krokomɛi hu je Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ jɛmɛ.

Nakai beaŋ lɛ, mikɛ U.S. Air Force nitsumɔ he lɛ mli bii miifee Biblia mli nikasemɔi aaashɛ enumɔ, yɛ Blɔfo wiemɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, abaptisi amɛteŋ mɛi kpawo, ni ní amɛku amɛsɛɛ kɛtee United States lɛ, hii lɛ ateŋ mɛi ejwɛ batsɔmɔ asafoŋ onukpai.

Nɛkɛ be nɛɛ ji be mli ni gbɛi fioo ko pɛ atsɔɔ nɔ akɛ woji wuji, woji tɛtrɛbii, kɛ Bibliai baa maŋ lɛ mli yɛ wɔnitsumɔ ni agu lɛ hewɔ. Shi, wɔtsɔ shishɛralɔi ni baa maŋ lɛ mli, kɛ mɛi ni wɔkɛshãraa yɛ Amerika lɛ anɔ wɔkɛ woji komɛi ba. Nitsumɔ he nine lɛ ha mi nitsumɔ akɛ mikwɛ woji atoohe ko ni wɔkɛtsu nii yɛ teemɔŋ lɛ nɔ. Eji nitoohe tsu yɛ woji ahɔɔmɔ he ko sɛɛ yɛ Vallecas. Nɔtsɛ lɛ ŋa lɛ, Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome ji lɛ. Eyɛ mli akɛ nɔtsɛ lɛ jeee Odasefonyo moŋ, shi ebuɔ wɔ nitsumɔ lɛ, ni ekɛ ehe kɛ enitsumɔ lɛ wo oshara kpele mli, ni eŋmɛ mi gbɛ akɛ mikɛ gbɛ ni yɔɔ sɛɛ nɛɛ atsu nii ni mikɛto woji miwo adekai amli ni mikɛmaje kɛya maŋ lɛ mli maŋtiasei fɛɛ mli. Akɛni esa akɛ tsu nɛɛ mli afee bɔ ni akpaa gbɛ akɛ emli baafee—tsu ni mli ewo mulu, ni adekai eyi mli obɔ—hewɔ lɛ, esa akɛ mafee okpɔlɔ kɛ woji adekai ni abaanyɛ ato woji ashwie nɔ amrɔ nɔŋŋ ni akɛtsu nii yɛ hiŋmɛitswaa mli, koni anyɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ato oya nɔŋŋ. Daa gbi kɛ mikpa nitsumɔ lɛ, mimɛɔ aahu kɛyashiɔ be mli ni mɔ fɛɛ mɔ shiɔ shwapo lɛ mli kɛkɛ lɛ mikɛ miwoji kɛ adekai lɛ aje kpo oya.

Eji hegbɛ diɛŋtsɛ akɛ mana mumɔŋ nibii, tamɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii kɛ woji krokomɛi ni akɛmajeɔ asafoi fɛɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli he fɛɛ he lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Nakai be lɛ bafee miishɛɛ be waa.

Rita naa miishɛɛ waa akɛ efee shia Biblia mli nikasemɔi 16, ni amɛteŋ mɛi aaashɛ kpaanyɔ batsɔmɔ Yehowa Odasefoi ni abaptisi amɛ. Dolores ji obalayoo ko ni ebote gbalashihilɛ mli, ni eyeɔ fɛ̃i be lɛ yɛ saa mli ejaakɛ tsui hela ko yɛ ehe. Kɛ eshɛ agbiɛnaa be mli lɛ, enyɛɔ eteɔ shi ekoŋŋ ni etsuɔ nii jogbaŋŋ bɔ ni sa. Dolores hemɔkɛyeli mli wa, no hewɔ lɛ, beni be shɛ kɛha wɔ kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Toulouse, yɛ France lɛ, eesumɔ waa ni eya eko. Datrɛfonyo lɛ wo lɛ ŋaa akɛ nilee bɛ mli akɛ eeeya, yɛ etsui hela lɛ hewɔ. Ewo eshia-nyiɛmɔ atadei kɛ tokota hu ni ekɛnyiɛɔ shia, ni ehiɛɛɛ jatsu ko kwraa, ni etee oketeke shidaamɔ he lɛ akɛ eyaajie ewu, kɛ emami, kɛ mɛi krokomɛi lɛ agbɛ. Yaafo nui ni yimɔ ehiŋmɛiaŋ obɔbɔ lɛ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ ekwɛ amɛ ni amɛshi lɛ ni amɛya, no hewɔ lɛ ekwɔ oketeke lɛ, ni efata amɛhe kɛfa gbɛ lɛ kɛtee France! Rita leee akɛ nɔ ko tamɔ nakai eba. Shi enaa kpɛ ehe waa yɛ kpee lɛ shishi, beni ena Dolores, ní ena miishɛɛ waa kɛ ŋmɔlɔ lɛ!

Biblia Mli Nikasemɔ ko ni Esoro Lɛ

Wɔnyɛŋ wɔmu wɔ nitsumɔ yɛ Madrid he sanegbaa nɛɛ naa ni wɔkɛ Don Benigno Franco, “el profesor” fataaa he. Odasefonyo ko ni ji maŋ lɛ mlinyo ha mifata ehe kɛtee ni wɔyasara nuu onukpa ko ni eda yɛ afii amli, ni ekɛ eŋa yɛ shia ni tsui pii hiɔ mli lɛ eko ni ehiii kwraa mli. Mikɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Beni wɔkase nii aahu aaashɛ afi kɛ fã lɛ, ebi akɛ eesumɔ ni abaptisi lɛ koni ebatsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko.

Nɛkɛ nuu onukpa, Don Benigno Franco nɛɛ, ji Francisco Franco, yiwalɔ ni yeɔ Spain nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ tsɛkwɛ bi nuu. Etamɔ nɔ ni Don Benigno ji mɔ ko ni sumɔɔ heyeli waa be fɛɛ be. Beni awuɔ Spanish Maŋ Ta lɛ, eyafi Maŋ Nɔyeli lɛ sɛɛ ni ete shi ewo etsɛkwɛ bi nuu lɛ—asraafonyo nukpa ni ye kunim yɛ ta lɛ mli ni eto Katolik yiwalɛ nɔyeli shishi lɛ. Kɛjɛ 1939 kɛbaa lɛ, ahaaa Don Benigno hegbɛ ni ebaanyɛ ekɛtsu nii, ni shika fioo pɛ ahaa lɛ kɛhaa eshihilɛ. Nɛkɛ ji bɔ ni ebalɛ ni Generalissimo Francisco Franco, Spain nɔyelɔ asraafonyo yiwalɔ lɛ tsɛkwɛ bi nuu lɛ batsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko.

Ninefɔɔ ni Yɔɔ Naakpɛɛ

Yɛ 1965 mli lɛ, Spain nitsumɔ he nine lɛ fɔ̃ wɔ nine akɛ wɔbaje gbɛfaa shishi yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ mli yɛ Barcelona. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaashi wɔnyɛmimɛi ni wɔsumɔɔ amɛ waa, ni wɔkɛ amɛ efee ekome waa yɛ Madrid lɛ. Agbɛnɛ, jeee niiashikpamɔ hee kɛkɛ baaje shishi lɛ, shi kɛha mi lɛ, kaa hu. Niiashikpamɔ nɛɛ wo mihe gbeyei fioo, ejaakɛ misusuɔ be fɛɛ be akɛ minyɛŋ matsu. Mile jogbaŋŋ akɛ Yehowa ji mɔ ni ye ebua mi ni minitsumɔ mɔ shi jogbaŋŋ yɛ sɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ.

Asafo kome saramɔ daa otsi lɛ tsɔɔ akɛ wɔyahiɔ nyɛmimɛi lɛ ashiai amli. Ebalɛ akɛ wɔhiii shihilɛ he kome daa, ni aaafee daa otsii enyɔ lɛ, wɔfaa kɛyahiɔ shia kroko mli. Enɛ wa waa, titri lɛ kɛha yoo. Shi etsɛɛɛ kɛkɛ ni José kɛ Roser Escudé, ni yɔɔ Barcelona lɛ, fɔ̃ wɔ nine akɛ wɔkɛ amɛ abahi shi gbii saŋŋ kɛtsara nɔ. Enɛ bafee suɔmɔ kpele diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ kɛha wɔ, ejaakɛ etsɔɔ akɛ wɔbaana he ko ni wɔkɛ wɔ nibii baato kwraa, kɛ he ko ni ji shia ni wɔbaaku wɔsɛɛ kɛba jɛmɛ daa Hɔgbaa gbɛkɛ.

Mikɛ Rita ye afii ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ yɛ kpokpaa nitsumɔ lɛ mli yɛ Catalonia kpokpaa nɔ, yɛ Mediteranea Ŋshɔ lɛ naa gbɛ. Wɔfeɔ wɔ Biblia kpeei fɛɛ yɛ teemɔŋ yɛ mɛi ashiai amli, ni wɔkɛ ŋaalee tsuɔ wɔ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu, bɔni afee ni wɔkagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ. Bei komɛi lɛ wɔhaa asafo muu lɛ fɛɛ buaa amɛhe naa Hɔgbaa kɛha “hiɛtserɛjiemɔ” yɛ koo mli, titri lɛ kɛ wɔmiifee kpokpaa nɔ kpee.

Wɔbaana mumɔŋ nyɛmimɛi babaoo ni tuu amɛhe amɛha, ni kɛ amɛ nitsumɔi kɛ amɛ heyeli wo oshara mli, ni amɛmia amɛhiɛ waa koni amɛha asafo lɛ afee ekome ni amɛna ekaa hu lɛ ahe miishɛɛ be fɛɛ be. Amɛteŋ mɛi pii nyiɛ hiɛ ni akɛlɛɛ nitsumɔ lɛ mli kɛtee maji ni yɔɔ maŋtiase lɛ sɛɛ lɛ amli. Enɛ bafee nɔdaamɔ nɔ kɛha shweremɔ kpele ni ba yɛ Spain beni ajie naatsii lɛ ni aha jamɔ mli heyeli yɛ 1970 mli lɛ.

Wɔ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Shimɔ

Yɛ afii nyɔŋma ni wɔye yɛ Spain lɛ mli lɛ, shihilɛ ni wɔfɔlɔi yɔɔ mli lɛ fite nɛkɛ jɔɔmɔ krɛdɛɛ ni ji Yehowa sɔɔmɔ mli ŋɔɔmɔ ni wɔnaa nɛɛ. Yɛ bei babaoo mli lɛ, shwɛ fioo ni kulɛ wɔshi wɔ maŋsɛɛ nitsumɔ lɛ ni wɔya shia ni wɔyakwɛ minyɛ kɛ mitsɛ. Shi, kɛtsɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ suɔmɔ ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ mifɔlɔi lɛ amli lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔnyɛ wɔtee nɔ lolo yɛ Spain. Hɛɛ, hegbɛ ni wɔna akɛ wɔkɛ nakai afii lɛ aaasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ fã jɛ mɛi krokomɛi ni fata wɔhe kɛtsu nii, ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ hewɔ.

Yɛ naagbee lɛ, yɛ December 1968 mli lɛ, wɔtee shia koni wɔyakwɛ minyɛ. Nakai nyɔŋ lɛ nɔ nɔŋŋ ni mitsɛ je mli, ni agbɛnɛ ebashwɛ minyɛ kometoo. Akɛni wɔyɛ hejɔlɛ fioo ni wɔbaanyɛ wɔkɛsɔmɔ kɛ wɔbe fɛɛ hewɔ lɛ, wɔnine shɛ nitsumɔ nɔ akɛ wɔbasɔmɔ yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ mli, shi amrɔ nɛɛ yɛ United States. Afii 20 ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔsɔmɔ kpokpai ni wieɔ Spanish wiemɔ. Eyɛ mli akɛ wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ adiagba ni jara wa waa lɛ eje wɔdɛŋ moŋ, shi akɛ ekroko ewo wɔdɛŋ.

Shiɛmɔ yɛ Mɛi ni kɛ Tsofai Fɔji Tsuɔ Nii kɛ Awuiyelɔi Ateŋ

Agbɛnɛ wɔkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli hei ni awuiyeli fa babaoo yɛ lɛ efee ekome kɛmiisɔmɔ. Lɛlɛŋ, yɛ wɔ klɛŋklɛŋ otsi ni wɔye yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Brooklyn, New York lɛ, ahe Rita baagi bibioo ni ehiɛ lɛ yɛ edɛŋ.

Be ko lɛ, mikɛ Rita fata kuu ko he ni wɔmiishiɛ yɛ shia-kɛ-shia yɛ New York City maŋtiase lɛ fã kroko ko. Beni wɔnyiɛ gbɛjegbɛ ko nɔ ni wɔgba kɛtsɔ koŋ ko lɛ, wɔna akɛ mɛi komɛi eto srɛnɛɛ kɛdamɔ shi yɛ fɔlɔ ko ni agbu yɛ tsu ko ni mɔ ko wɔɔɔ mli lɛ hiɛ. Beni wɔnyiɛ gbɛ lɛ nɔ kɛtee wɔhiɛ saŋŋ lɛ, wɔna akɛ obalanyo ko damɔ gbɛ lɛ toi he ni anyiɛɔ lɛ, ni eekwɛ wɔ. Mɔ kroko hu damɔ gbɛ lɛ koŋ kroko lɛ yɛ shɔŋŋ eekwɛ akɛ ani polisifoi atsɔne ko miiba lo. Wɔna akɛ wɔbabote tsofai fɔji akuu ko nitsumɔ mli! Mɔ ni na wɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ tsui fã, shi nɔŋŋ kɛkɛ ni ena Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ ni etsui nyɔ emli fioo. Ejaakɛ, ekolɛ manyɛ mafee polisifonyo! Kɛkɛ ni ebo yɛ Spanish mli akɛ, “¡Los Atalayas! ¡Los Atalayas!” (Buu-Mɔɔ! Buu-Mɔɔ!) Amɛle mɛi ni wɔ ji, woji tɛtrɛbii lɛ ha amɛyoo wɔ, no hewɔ lɛ sane ko kwraa bɛ. Beni mishɛ emasɛi lɛ, miwie akɛ, “¿Buenos dias, como está?” (Ojekoo, te oyɔɔ tɛŋŋ?) Eha mi hetoo akɛ kɛ fee lɛ, misɔle miha lɛ!

Yiŋkpɛɛ ko ni Wa Waa

Yɛ 1990 mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ esa akɛ mahi minyɛ masɛi daa gbi. Wɔbɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔɔhi gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli, shi nilee tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔtsu gbɛnaa nii enyɔ lɛ fɛɛ he nii shikome. Eyɛ faŋŋ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔna akɛ Awo miina kwɛmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli. Shi shikome ekoŋŋ lɛ, esa akɛ wɔŋmɛɛ adiagba ko ni jara wa waa he, nɔ ko ni jara wa waa diɛŋtsɛ kɛha wɔ. Jwetrii diɛŋtsɛ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ fɛɛ, kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ amɛfee amɛha mɔ lɛ ji nɔ ko bibioo kwraa kɛ akɛto jwetrii ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ lɛ aloo nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ni mɔ ko ji yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ he.

Amrɔ nɛɛ mikɛ Rita fɛɛ eye fe afii 60 kɛmiiya. Wɔtsui nyɔɔ wɔmli bɔ ni sa, ni wɔnaa miishɛɛ akɛ wɔkɛ asafo ko ni yɔɔ maŋ lɛ mli ni wieɔ Spanish lɛ miisɔmɔ. Kɛ wɔku wɔ sɛɛ wɔkwɛ afii abɔ ni wɔye yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ, wɔdaa lɛ shi waa akɛ ekɛ adiagbai komɛi ni jara wa waa wo wɔdɛŋ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mikɛ Rita kɛ Paul kɛ Evelyn Hundertmark (ninejurɔ) yɛ Madrid tsinai anɔmɔ he lɛ agbo lɛ naa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Asafo ko sɔɔmɔ yɛ “hiɛtserɛjiemɔ” ko shishi yɛ koo mli

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje