Abua Miishɛɛ Naa Ato Aha Mɛi ni Naa Anɔkwale Lɛ
NUU ko ni jɛ Finland na wolo, Divine Plan of the Ages lɛ yɛ etsuyiteŋ tsu bibioo ko mli. Eje ekanemɔ shishi amrɔ nɔŋŋ, ni etsɛɛɛ ni ekɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ, ‘Anɔkwale lɛ nɛ; anɔkwale lɛ nɛ.’ Beni ekpeleke shi kɛjɛ etsuyiteŋ tsu lɛ mli lɛ, ekɛɛ eŋa akɛ: “Mina anɔkwale jamɔ lɛ.”
Niiashikpamɔ nɛɛ ekaaa, yɛ gbɛ ni nuu nɛɛ tsɔ nɔ ena anɔkwale lɛ, shi Yehowa Odasefoi pii baanyɛ agba nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ. Amɛ fɛɛ amɛbaanyɛ amɛgba bo miishɛɛ ni anɔkwale lɛ namɔ kɛbaa lɛ he sane. Niiashikpamɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ maa enɛ nɔ mi.
Anɔkwa Biblia Tsɔɔmɔi kɛ Miishɛɛ Baa
Margarita Königer da yɛ Munich, Germany, yɛ Jeŋ Ta II be lɛ mli. Anaa shiai ni akɛ okpɛlɛm etswiatswiai ni miishã be fɛɛ be. Enyɛmi nuu gbo yɛ ta lɛ mli. Etee Roma Katolik sɔlemɔ lɛ sɔlemɔi, enu sɔlemɔi ni afee aha German asraafoi kɛ hiɛnyiɛlɔ Hitler. Yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, aha lɛ skɔlaship koni eyakase nii yɛ kɔleji yɛ United States, akɛ nikaselɔi atsakemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ fã. Ena akɛ gbɔmɛi sumɔɔ esane, no hewɔ lɛ esusu nɔ̃ koome ni tsirɛɔ gbɔmɛi, ni yɛ amɛ bɔɔsu naa lɛ amɛsumɔɔ ni amɛhi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ ayisɛɛ, ni amɛkahe amɛhe amɛye, ni amɛnyɛnyɛɛ amɛhe yɛ tawuu be mli lɛ he. Beni eku esɛɛ kɛba Munich lɛ, ekɛ Yehowa Odasefoi bakpe, ni kɛtsɔ Biblia lɛ ni ekɛ amɛ kase nɔ lɛ, ená esanebimɔi lɛ ahetoo. Ekɛɛ: “Ajɛ Biblia lɛ mli atsɔɔ mi akɛ mumɔi fɔji ni yi wa fata he . . . Biblia lɛ tsɛɔ amɛ ‘je lɛŋ lumɛi,’ ni yɛ anɔkwale mli lɛ ekɛɔ akɛ, Satan ‘miishishiu shikpɔŋ ni ayɔɔ nɔ lɛ fɛɛ.’ . . . Kɛ wɔkwɛ jeŋmaji kɛ gbɔmɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ abonsamii anifeemɔi lɛ, kwɛ bɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ hetoo nɛɛ mli ni ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli ha!”—Efesobii 6:12; Kpojiemɔ 12:9.
Margarita tee nɔ akɛ: “Mina miishɛɛ babaoo beni mikase gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto ni ekɛbaatsu shikpɔŋ lɛ naagbai ahe nii lɛ he nii lɛ. Enɛ baŋ kɛtsɔŋ adesa susumɔ loo maŋ nɔkwɛmɔ gbɛjianɔtoo nɔ, taakɛ jeŋ tsɔselɔi susuɔ lɛ, dabi. Shi moŋ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ ŋwɛi nɔyeli hee ko baakwɛ shikpɔŋ lɛ saji anɔ. . . . Yesu Kristo tsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ amɛsɔle akɛ: ‘Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba.’ . . . Mije shishi miyoo akɛ nɛkɛ maŋtsɛyeli nɛɛ ji nɔyeli diɛŋtsɛ, ni akɛ no pɛ nɔ abaatsɔ ni nine ashɛ jeŋ muu fɛɛ toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ nɔ.” Margarita kɛ aaafee afii 30 esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ yɛ Afrika maji enumɔ mli—ni ekɛ emli naagbee afii 19 lɛ ejaje anɔkwale lɛ eha gbɔmɛi heshibalɔi ni yɔɔ Ouagadougou, yɛ Burkina Faso lɛ.
Margarita niiashikpamɔ lɛ jeee nɔ ni yɔɔ sɔrɔto. Mɛi pii efee amɛnii yɛ gbɛ kpakpa nɔ nakai nɔŋŋ, beni amɛna akɛ Kristendom osɔfoi ni yɔɔ afa gbɛ enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ fɛɛ sɔleɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ kɛha kunimyeli lɛ. Mɛi ni yɔɔ anɔkwa tsui lɛ naa jwɛŋmɔ ni yɔɔ sane mlitsɔɔmɔ ni Biblia lɛ kɛhaa akɛ Nyɔŋmɔ bɛ nɔ ko feemɔ yɛ gbɔmɔ tawuu mli, shi ákɛ enɛɛmɛi baa “ejaakɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ hewalɛ mli” lɛ hewɔ lɛ he. Mɛi ni taoɔ anɔkwale nɛɛ kaseɔ akɛ, anɔkwa Kristofoi “jɛɛɛ je lɛ mli,” shi moŋ esa akɛ amɛhi shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo esaji amli. Akɛni amɛyoo akɛ Yehowa Odasefoi ekɔ shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ ena nɔmimaa akɛ amɛna anɔkwale lɛ. Mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ daraa yɛ hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛɛ mli beni amɛ nilee ni kɔɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ efɔŋ feemɔ gbɛ kɛ bɔ ni etsɛŋ ekɛ toiŋjɔlɛ kɛ jalɛ shihilɛi baaba shikpɔŋ nɔ kɛtsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ daa kɛyaa hiɛ lɛ.—1 Yohane 5:19; Yohane 17:16; Mateo 6:9, 10.
Anɔkwa Biblia Mli Shishitoo Mlai kɛ Miishɛɛ Baa
Daniel Rosero ni jɛ Ecuador lɛ nu he akɛ shishinumɔ bɛ shihilɛ mli, no hewɔ lɛ eje dãa ni wa numɔ shishi. Sɔlemɔ ni etee lɛ tsɔɔ lɛ akɛ, nɔ̃ pɛ ni esa akɛ ekpa gbɛ ji gbele kɛ hɛl la. Eha hetoo akɛ, “Abaashã mi, no hewɔ lɛ nyɛhaa manua dãa!” Eyɛ weku ni feɔ mɛi kpaanyɔ ni enyɛɛɛ ekwɛ amɛ, ni ekɛ eŋa Delia beɔ be fɛɛ be. Tsakemɔ be lɛ ba Hɔgbaa leebi ko, beni Yehowa Odasefoi yasara amɛ ni amɛje Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ. Beni Daniel tee Yehowa Odasefoi akpokpaa nɔ kpee shishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eyoo akɛ ena anɔkwale lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Gbɛjianɔtoo lɛ ha minaa kpɛ mihe naakpa. Amɛteŋ mɛi pii kɛ amɛhe yeɔ sharamɔ jogbaŋŋ. Onyɛɔ onuɔ suɔmɔ he yɛ kuu lɛ mli. Mɔ ko mɔ ko shɛreee tawa. Awieee wiemɔ sha. . . . Mikaiɔ akɛ misusu akɛ, ‘Anɔkwale lɛ nɛ!’ Jeee gbele he gbeyeishemɔ loo je lɛ naagbee he gbeyeishemɔ tsirɛ mi. Bɔ ni gbɛjianɔtoo lɛ he tse ha lɛ ni.”
Rosero weku muu lɛ fɛɛ batsɔmɔ Yehowa Odasefoi. Amɛ weku shihilɛ kɛ shika shihilɛ tee hiɛ beni amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ. Delia Rosero kɛɔ akɛ: “Nyɛle akɛ nɔyaa ni eba mishihilɛ mli lɛ fɛɛ jɛ Biblia mli anɔkwale lɛ. Namɔ le he ni mibii lɛ baahi kɛ jeee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ? Abaptisi mɛi kpawo lɛ fɛɛ ni amɛyɛ shiŋŋ. Anɔkwale lɛ etsɔ shihilɛ hee, miishɛɛ hee kwraa kɛha mi.”
Rosero weku lɛ niiashikpamɔ lɛ jeee nɔ ni yɔɔ sɔrɔto. Naagbai miihao mɛi pii yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Yiŋtoo kome ji akɛ, abuuu jeŋba he taomɔ nii ni akɛha yɛ Biblia lɛ mli lɛ dɔŋŋ, taakɛ yinɔi ni eho lɛ fee lɛ. Jamɔi pii enyiɛ su nɛɛ sɛɛ, ákɛ, gbɛ ni aŋmɛ ni eya nɔ, loo akɛni amɛnuɔ he akɛ bei ni tsakeɔ lɛ haa tsutsu jeŋbai feɔ nɔ ni be eho hewɔ. No hewɔ lɛ, taakɛ mɛi komɛi ji lɛ, ashi Rosero weku lɛ koni amɛtsomlo ni Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ bɛ mli. Shi kɛ gbɔmɛi heshibalɔi ni tamɔ nɛkɛ banu bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ jeŋba kɛ weku shihilɛ he ehaa lɛ shishi lɛ, amɛtsuɔ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. Wɔjɛɔ amɛ saji lɛ amli wɔnaa nibii kpakpai ni jɛɔ nakai feemɔ mli baa lɛ.
Esa akɛ Atao Miishɛɛ
Shi, enɛ etsɔɔɔ akɛ, Kristofonyo nuɔ he be fɛɛ be akɛ eyɛ jogbaŋŋ. Eyɛ faŋŋ akɛ, nibii ni mli wawai ni gbɔmɛi kɛkpeɔ, tamɔ nitsumɔ ni anaaa atsu, hela, kɛ gbele saa Kristofoi hu he. Esa akɛ Kristofoi hu kɛ amɛhe awo ta ni amɛwuɔ daa amɛshiɔ emuu ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyeee kɛ amɛ gbɔjɔmɔi lɛ mli. Biblia mli sane lɛ kɛɔ akɛ, Lot “hao yɛ nɔtɔlɔi lɛ anyenyeŋtswibɔɔ jeŋba lɛ he” yɛ Sodom maŋ lɛ mli. Anɔkwa Kristofoi nyɛŋ ajo henumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ naa foi beni amɛnaa shihilɛi gbohii ni yaa nɔ lɛ.—2 Petro 2:7, 8.
Shi, mɛi ni ena anɔkwale lɛ ena hegbɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esaaa akɛ heyelilɔ ni miiye awerɛho yɛ mɔ ni egbo he lɛ nuɔ he “tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, mɛi ni bɛ nɔhiɛkamɔ ko lɛ.” Ewerɛho lɛ efeŋ nɔ ni bɛ naagbee. Enɛ ji anɔkwale yɛ naagbai krokomɛi hu he. Mɔ ni ena anɔkwale lɛ le akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ ni mli wawai nɛɛ asɛɛ etsɛŋ. Hiɛnɔkamɔ haa efeɔ mlɛo akɛ aaakpee shihilɛ ni mli wawai lɛ anaa. Shihilɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ hu yeɔ ebuaa.—1 Tesalonikabii 4:13.
Paulo kɛ ŋaawoo nɛɛ ha Kristofoi: “Nyɛmli afilia nyɛ yɛ Nuntsɔ lɛ mli daa! Miisaa miikɛɛ: Nyɛmli afilia nyɛ!” (Filipibii 4:4, NW) Enɛ tsɔɔ akɛ yɛ be mli ni wɔ fɛɛ wɔnine baanyɛ ashɛ miishɛɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ eba hu akɛ wɔnine shɛŋ nɔ. Nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ mli yeyeeye-feemɔi baanyɛ atsɔ gbɛtsii nii. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, ehe miihia ni wɔtao miishɛɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ateŋ ekome lɛ. (Galatabii 5:22) Kɛ otee nɔ ona anɔkwale lɛ he nilee be fɛɛ be, ni okai ohe yɛ mumɔŋ ninamɔi pii ni ekɛba ni ekãa he ekɛbaa lɛ he lɛ, omiishɛɛ lɛ nɔ gbɔŋ. Ehe baawa be fɛɛ be, yɛ be mli ni wɔbɛŋkɛɔ be ni Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ . . . yaafonui” kɛaajɛ gbɔmɛi ahiɛaŋ ni no mli lɛ “ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ” lɛ he lɛ.—Kpojiemɔ 21:4.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8]
Mɛi pii ahiɛ sɔɔ miishɛɛ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa ni amɛnaa yɛ Yehowa Odasefoi akpeei ashishi lɛ