Miyiŋ ni Mikpɛ akɛ Maya Hiɛ Kɛyashɛ Dalɛ Mli
TAAKƐ CARL DOCHOW GBA
“Hiɛyaa Kɛmiishɛ Dalɛ Mli loo Shigbeemɔ Kɛmiiya Esha Mli, Te Nɔ ni Obaahala?” ji sane ko ni je kpo yɛ June 15, 1948 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ saneyitso. Nakai sane ni aŋma lɛ kanya mi waa kɛjɛ mumɔŋ oshara ni miyɔɔ mli yɛ United States ŋmɔ ni miyɔɔ mli lɛ mli kɛtee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ mli yɛ Amerika Wuoyigbɛ, ni etsa nɔ aahu fe afii 43.
AFƆ mi March 31, 1914, ni mi ji gbekɛbii hii ejwɛ lɛ ateŋ mɔ ni ji etɛ, ni wɔyɛ tso tsu ko mli yɛ Vergas, yɛ Minnesota. Migbekɛbiiashi be lɛ bafee miishɛɛ be waa diɛŋtsɛ. Mikaiɔ akɛ mikɛ Ataa yashaa loo. Shi, Awo he yeɔ kpitiokpitio, ni ebalɛ akɛ esa akɛ mashi skul yɛ sɛi ni ji enumɔ lɛ nɔ koni mabaye mabua lɛ kɛ shia nitsumɔ. Beni miyeɔ afii 13 lɛ, no mli lɛ datrɛfoi ena akɛ ena kansa yɛ eflufla mli.
Awo le akɛ ewala sɛɛ etsɛŋ dɔŋŋ, no hewɔ lɛ ebɔi mi nitsɔɔmɔ koni ekɛtsɔse mi ni maye enajiaŋ kɛ shia nitsumɔ lɛ. Etaa shi yɛ kpatashi ni etsɔɔ mi bɔ ni ahoɔ nii kɛ bɔ ni ashãa bodobodo ahaa. Kɛfata he lɛ, etsɔɔ mi bɔ ni afɔɔ nii ahe hu, bɔ ni akwraa nibii ni wɔdũ yɛ wɔ abɔɔ lɛ mli lɛ, kɛ wuɔi oha ni wɔyɔɔ lɛ hu kwɛmɔ. Ewo mi hewalɛ hu ni mikane Biblia mli woji lɛ yitso kome daa gbi, ni mifee nakai, yɛ nikanemɔ fioo pɛ ni mile lɛ fɛɛ sɛɛ. Beni etsɔse mi nyɔji nyɔŋma sɛɛ lɛ, Awo gbo yɛ January 27, 1928.
Ta lɛ Tsake Wɔshihilɛi
Beni Jeŋ Ta II je shishi yɛ September 1939 lɛ, asɔleɔ ahaa asraafoi ni wuɔ ta lɛ daa Hɔgbaa yɛ wɔ Lutheran sɔlemɔ lɛ mli. Minyɛmi nukpa Frank tswa efai shi akɛ egbeŋ gbɔmɔ, no hewɔ lɛ beni ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ ewuɔ ta lɛ eko akɛ asraafoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, amɔ lɛ. Beni akojoɔ lɛ lɛ, ewie akɛ: “Dani magbe gbɔmɛi ni efeko nɔ ko lɛ, masumɔ moŋ ni nyɛyatswa mi tu!” Abu lɛ fɔ akɛ abaawo lɛ tsuŋ afi yɛ tsuŋwoo he ni yɔɔ McNeil Island lɛ, yɛ Washington State ŋshɔ lɛ naa.
Jɛmɛ ji he ni Frank kɛ Yehowa Odasefoi fe 300 kpe yɛ, ni amɛ hu awo amɛ tsuŋ yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo ta lɛ mli kwraa lɛ hewɔ. (Yesaia 2:4; Yohane 17:16) Etsɛɛɛ ni ekɛ amɛ bɔi bɔɔ, ni abaptisi lɛ yɛ jɛmɛ yɛ tsuŋwoo he lɛ. Jeŋba kpakpa ni eyɔɔ hewɔ lɛ, atse etsuŋwoo lɛ nɔ kɛba nyɔji nɛɛhu. Yɛ November 1942 lɛ, wɔnu adafitswaa akɛ ajie Frank kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli, ni no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, ekɛ wɔ wie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he. Beni wɔkɛ wɔ Biblia lɛ susu sane lɛ he jogbaŋŋ wɔgbe naa lɛ, wɔ fɛɛ wɔnyɛ wɔna akɛ nɔ ni Frank tsɔɔ wɔ lɛ ji anɔkwale lɛ.
Gbɛtsii Nii Kɛha Mumɔŋ Hiɛyaa
Yɛ 1944 mli lɛ, mifã kɛyahi Malta kpokpaa nɔ, yɛ Montana, ni mikɛ mitsɛkwɛ yahi shi. Wɔ fɛɛ wɔyɛ shihilɛ koome ko mli—wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyɛ ŋamɛi ni eshi wɔ, yɛ be mli ni wɔhi gbalashihilɛ mli nyɔji ekpaa sɛɛ. Ena he miishɛɛ waa akɛ miba ni mibaye mabua lɛ kɛ eŋmɔ lɛ kwramɔ kɛ nihoomɔ, ni wɔjaa wɔ sɛɛnamɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ. Mitsɛkwɛ lɛ kɛɛ mi akɛ kɛ mikɛ lɛ hi shi lɛ, no lɛ matsɔ eŋmɔ ni dalɛ shɛɔ acre 640 lɛ gboshiniyelɔ. Nakai be lɛ mli ji afii amli ni anaa shika waa yɛ ŋmɔ feemɔ mli lɛ, ni mina he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ! Daa afi lɛ, wɔ ŋmɔshi nii shwereɔ babaoo, ni ahɔ̃ɔ ŋmaa kɛ jara ni naa shɛɔ shika $3.16 tsɛŋsi kome.
Shi kɛlɛ, mitsɛkwɛ lɛ naaa he miishɛɛ kwraa akɛ mikɛ Odasefoi akuu bibioo ni yɔɔ Malta lɛ yaa kpeei. Yɛ June 7, 1947 lɛ, abaptisi mi yɛ kpokpaa nɔ kpee ko ni Yehowa Odasefoi fee yɛ Wolf Point lɛ shishi, ni mitsɛkwɛ lɛ leee. Jɛmɛ ji he ni Kristofonyo nyɛmi nuu ko fɔ̃ mi nine yɛ akɛ mifee gbɛgbalɔ, loo be-fɛɛ sɔɔlɔ. Eyɛ mli akɛ nɔ ni mishweɔ yɛ mitsui mli ji ni mikɛ miwala atsu nii nakai moŋ, shi migbala mli mitsɔɔ lɛ akɛ mitsɛkwɛ lɛ ekpɛlɛŋ ni matuu be babaoo nakai maha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.
No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mitsɛkwɛ lɛ gbele wolo ko ni aŋma mi kɛjɛ minaanyo ko ŋɔɔ, ni miiwo mi hewalɛ ni mifee be-fɛɛ sɔɔlɔ lɛ naa ni ekane wolo lɛ. Mitsɛkwɛ nɛɛ mli fu waa diɛŋtsɛ, ni ekɛ nibii enyɔ nɛɛ shwie mihiɛ ni mikɔ emli ekome—no ji, mikpa shiɛmɔ lɛ, loo mashi ŋmɔ lɛ mli kwraa. Nakai hegbɛ ni ekɛfɔ̃ mihiɛ lɛ ji nɔ kpakpa kɛha mi, ejaakɛ misumɔɔ ŋmɔ mli nitsumɔ aahu akɛ kulɛ miheŋ miyeŋ akɛ mi diɛŋtsɛ manyɛ mashi. No hewɔ lɛ miku misɛɛ kɛba miweku lɛ ŋɔɔ ekoŋŋ yɛ Minnesota, ni no mli lɛ abaptisi amɛ fɛɛ ni amɛyɛ Detroit Lakes Asafo lɛ mli.
Kɛjɛ shishijee lɛ, miweku lɛ wo mi hewalɛ akɛ mifee gbɛgbalɔ, shi yɛ 1948 mli lɛ, ekaa ni amɛyɔɔ yɛ mumɔŋ lɛ bɔi shibaa. Nakai beaŋ ji be ni saneyitso ni ji “Hiɛyaa Kɛmiishɛ Dalɛ Mli loo Shigbeemɔ Kɛmiiya Esha Mli, Te Nɔ ni Obaahala?” lɛ je kpo, ni ekɛ mumɔŋ ekaawoo ni he hiaa mi lɛ ha mi. Ebɔ kɔkɔ akɛ, “kɛ wɔhiɛ kã he ni wɔhiii shi yɛ nilee ni ja ni yaa hiɛ daa lɛ naa pɛpɛɛpɛ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ nibii ni yɔɔ dɔlɛ waa baanyiɛ sɛɛ aba kɛha wɔ.” Sane nɛɛ wie akɛ: “Wɔnyɛŋ wɔdamɔ shi yɛ he kome ni wɔbɔi sɛɛsɛɛ yaa, shi moŋ esa akɛ wɔya hiɛ yɛ jalɛ nifeemɔ mli. Hiɛyaa, ni awaaa adamɔɔɔ he kome, ji hewalɛ kpele ni wuuɔ eshiɔ shigbeemɔ.”
Eyɛ mli akɛ miweku lɛ kɛ naajiemɔi krokomɛi ha moŋ, shi miheɔ miyeɔ akɛ naagba lɛ diɛŋtsɛ ji suɔmɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛna nii lɛ. Amɛnaa shika gbɛfaŋ sɛɛnamɔi ni jɛɔ be babaoo ni akɛwoɔ ŋmɔ mli nitsumɔ mli kɛbaa lɛ babaoo fe nɔ ni akɛwoɔ shiɛmɔ mli lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni maha ninamɔ he tsɔne lɛ adũ mi lɛ, mito gbɛjianɔ akɛ mafee gbɛgbalɔ. Mile akɛ efeemɔ efeŋ mlɛo, ni misusu po akɛ minyɛŋ mafee. No hewɔ lɛ, yɛ 1948 mli lɛ, mika mikwɛ, ni mije gbɛ miŋma gbɛbimɔ wolo akɛ mikɛ mihe baawo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ afi lɛ mli be ni mli wa fe fɛɛ lɛ mli—yɛ December mli.
Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ lɛ Mli Botemɔ
Yehowa jɔɔ mimɔdɛŋbɔi lɛ anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbi ko lɛ jeŋ jɔ ŋanii kɛyashɛ -27° C., ni kɔɔyɔɔ ni tswaa kɛ fɛ̃i lɛ mlijɔlɛ po fataa he. No mli lɛ miitsu mi-daa gbi gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli nitsumɔ lɛ, ni mitsakeɔ miniji oyayaayai—mikɛ nɔ ni fɛ̃i emɔ lɛ lɛ woɔ mikotoku lɛ mli ni mikɛ ekroko lɛ hiɛɔ woji tɛtrɛbii lɛ kɛyashiɔ fɛ̃i baamɔ no hu, kɛkɛ lɛ mitsake mikɛ no hu ewo mikotoku lɛ mli fioo. Nuu ko banina mi. Beni ewie akɛ ekɛ be saŋŋ ekwɛ bɔ ni mitsuɔ nii lɛ, ebi mi akɛ: “Mɛni yɔɔ nakai woji tɛtrɛbii lɛ amli ni he hiaa waa nakai? Ha mi enyɔ nɛɛ ni ohiɛ lɛ ni makane.”
Yɛ nakai beaŋ lɛ, minaa akɛ miweku lɛ kɛ sharamɔ kɛ mi diɛŋtsɛ mimumɔŋ shihilɛ miiwo oshara mli, no hewɔ lɛ, miŋma wolo kɛyaha Buu Mɔɔ Asafo lɛ, ni aha mi nitsumɔ hee yɛ Miles City, yɛ Montana. Misɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ asafo nɔkwɛlɔ, nɔ ni ale amrɔ nɛɛ akɛ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ. Miyahi tsu ni akɛwoɔ tsɔne sɛɛ lɛ eko ni kɛlɛ ji mitai 2 ni elɛɛmɔ ji mitai 3 mli, ni mitsuɔ nii kɛ mibe fã yɛ niiahefɔmɔ he ko ni mikɛkwɛɔ mihe. Bei komɛi lɛ, aheɔ mi ni mitsuɔ nitsumɔ ni misumɔɔ fe fɛɛ lɛ—ŋmɔ mli nikpamɔ.
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mitee nɔ minu bɔ ni miweku lɛ mumɔŋ shihilɛ yaa nɔ efiteɔ waa lɛ he. Yɛ naagbee lɛ, amɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ Detroit Lakes Asafo lɛ mli lɛ te shi amɛwo Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ. Yɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 17 ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ateŋ lɛ, mɛi 7 pɛ hi shi akɛ anɔkwafoi. Miweku lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaajie mi hu kɛjɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli, no hewɔ lɛ miyoo akɛ tsabaa koome pɛ ji nɔ ni yɔɔ, ni no ji, ni maya hiɛ waa. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ lɛ Sɛɛdii
Mina maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ he nikaselɔi ni jɛ Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 15 lɛ naagbee nifeemɔ lɛ, yɛ majimaji ateŋ kpee wulu ko ni afee yɛ New York City yɛ 1950 lɛ shishi. Enɛ ha misusu akɛ: ‘Oh, eji mifata mɛi ni yaa maji asɛɛ ni amɛyasɔmɔ Yehowa lɛ ahe kulɛ, masumɔ waa.’
Miŋma gbɛbimɔ wolo kɛtee, ni akpɛlɛ minɔ akɛ Gilead klas ni ji 17, ni je shishi yɛ February 1951 mli lɛ ateŋ mɔ kome. He ni skul lɛ yɔɔ, yɛ ŋmɔ ko mli, yɛ New York ŋwɛigbɛ lɛ yɛ fɛo waa. Miisumɔ waa ni kulɛ matsu nii yɛ ŋmɔ lɛ mli yɛ klas nikasemɔ sɛɛ, ekolɛ yɛ kooloi aniyeli he lɛ kɛ tsinai lɛ, aloo yɛ ŋmɔ lɛ mli, kɛ ŋmɔshi nibii lɛ! Shi John Booth, ni ji Kingdom Farms nɔkwɛlɔ yɛ nakai beaŋ lɛ, gbala mli etsɔɔ mi akɛ mi pɛ ji mɔ ni yɔɔ niiahefɔmɔ he niiashikpamɔ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ akɛ nakai nitsumɔ lɛ ha mi akɛ mitsu.
Gilead efeee mlɛo kɛhaaa mɔ ko ni tee skul kɛyashi sɛi enumɔ nɔ pɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ beni aaashɛ gbɛkɛ 10:30 lɛ, agbe wɔɔhe tsũi lɛ amli kanei lɛ fɛɛ moŋ, shi mikaseɔ nii daa gbi kɛyashiɔ nyɔɔŋ teŋ tɔɔ. Gbi ko lɛ, nitsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome tsɛ mi kɛtee e-ɔfis. Ekɛɛ mi akɛ: “Carl, minaa akɛ eshwɛɔ omɔdɛŋbɔɔ fioo.”
Ni misusu yɛ miyiŋ akɛ: ‘Ao, no lɛ, abaakɛɛ mi akɛ miku misɛɛ kɛya shia.’
Shi, wɔ tsɔɔlɔ nɛɛ jɛ suɔmɔ mli ewo mi ŋaa, bɔ ni mafee ni mikɛ mibe atsu nii jogbaŋŋ ni ehe ehiaaa ni makase nii aahu kɛyashi nyɔɔŋ teŋ. Mikɛ gbeyei bi lɛ akɛ: “Ani miibɔ mɔdɛŋ bɔ ni sa ni abaaha maya nɔ makase nii yɛ biɛ yɛ Gilead?”
Ni eha hetoo akɛ: “Oh, hɛɛ. Shi minyɛŋ male akɛ ohe baanyɛ asa kɛha yijiemɔ wolo namɔ.”
Mina miishɛjemɔ kɛjɛ skul lɛ nɔ onukpa, Nathan H. Knorr wiemɔi lɛ amli. Ekɛɛ nikaselɔi lɛ mra mli kɛtsɔ hiɛ akɛ enaaa nikasemɔ mli yijiemɔ woji kpakpai ni mɔ ko aaana lɛ he miishɛɛ tsɔ tamɔ bɔ ni enaa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni “kãa-he-daa” lɛ ahiɛmiamɔ ni amɛkɛyaa nɔ be fɛɛ be yɛ amɛnitsumɔi lɛ amli lɛ he miishɛɛ lɛ.
Nikasemɔ ni wa kɛha mi fe fɛɛ ji Spanish wiemɔ, shi miikpa gbɛ akɛ abaaha mi nitsumɔ yɛ Alaska, ejaakɛ jɛmɛ ni jɔɔ ŋanii lɛ ji shihilɛ ko ni mile mli hilɛ momo beni miyɔɔ shia lɛ. Kɛfata he hu lɛ, no baaha manyɛ mashiɛ yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ mli. No hewɔ lɛ obaanyɛ ona bɔ ni mihiɛ fee mi yaa eha beni, yɛ wɔ nikasemɔ lɛ teŋgbɛ lɛ, minine shɛ he ni aha mi nitsumɔ yɛ lɛ nɔ akɛ Ecuador, yɛ Amerika Wuoyigbɛ lɛ. Hɛɛ, esa akɛ makase Spanish wiemɔ, ni mibahi hulu liamɔ shikpɔŋ ni nɔ dɔɔ waa lɛ nɔ!
Gbi ko lɛ, FBI (Federal Bureau of Investigation) nitsumɔ he lɛ najiaŋdamɔlɔ ko ba miŋɔɔ yɛ Gilead Skul lɛ. Ebi mi asafo lɛ nɔkwɛlɔ lɛ binuu ni eshi wɔ asafo ni yɔɔ Detriot Lakes lɛ he saji. No mli lɛ Korea ta lɛ eje shishi, ni nɛkɛ obalanyo nɛɛ kɛɛ Yehowa Odasefonyo sɔɔlɔ ji lɛ, ni no hewɔ lɛ eyeɔ ehe kɛjɛɔ asraafoi anitsumɔ mli. Migbala mli mitsɔɔ lɛ akɛ ejeee Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome dɔŋŋ. Beni najiaŋdamɔlɔ nɛɛ kɛ mi yeɔ shɛɛ koni eya lɛ, ekɛɛ ni akɛ: “O-Nyɔŋmɔ lɛ ajɔɔ bo yɛ onitsumɔ lɛ mli.”
Sɛɛ mli lɛ, mina mile akɛ agbe obalanyo nɛɛ yɛ eklɛŋklɛŋ tai ni etee yɛ Korea lɛ ekome mli. Mɛɛ dɔlɛ sane jɛ mli ba ha mɔ ni kulɛ ebaanyɛ eya hiɛ kɛyashɛ dalɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ nɛkɛ!
Yɛ naagbee lɛ, wɔ skul naagbee gbi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ bashɛ yɛ July 22, 1951. Shi, miweku lɛ mlibii lɛ eko kwraa baaa, shi mimiishɛɛ lɛ ye emuu beni aha mi yijiemɔ wolo yɛ hiɛyaa ni mina lɛ hewɔ lɛ.
Mitsake Mihe Miwo Maŋsɛɛ Shihilɛ Mli
Beni miyaje minitsumɔ lɛ shishi lɛ, mina akɛ Awo tsɔsemɔ lɛ he ba sɛɛnamɔ waa kɛha mi. Nihoomɔ, niji kɛ niiahefɔmɔ, kɛ paip mli nu ni bɛ lɛ efeee nɔ hee kɛhaaa mi. Shi shiɛmɔ yɛ Spanish wiemɔ mli bafee nɔ hee kwraa! Mikɛ Spanish shiɛmɔ wiemɔ ko ni yɔɔ wolo mli lɛ tsu nii be saŋŋ. Ehe mi afii etɛ dani minyɛ miha maŋshiɛmɔ yɛ Spanish wiemɔ mli, ni miŋmala nibii babaoo ni mikwɛ nɔ dani minyɛ miha maŋshiɛmɔ lɛ.
Beni miyashɛ Ecuador yɛ 1951 mli lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ shɛɛɛ 200. Ni etamɔ nɔ ni kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ yɛ shɔ̃ɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 25 lɛ mli. Esoro wɔ Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ kwraa yɛ Katolik jamɔ mli nifeemɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ ahe, ni wɔhe ni wɔkɛkpɛtɛɔ Biblia mli famɔ akɛ aye gbalashihilɛ mli hefatalɔ kome pɛ anɔkwale lɛ he lɛ ji nɔ ko ni amɛsumɔɔɔ kwraa.—Hebribii 13:4.
Shi kɛlɛ, wɔnyɛ wɔkɛ Biblia kasemɔ woji pii ha mɛi. Wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ yɛ Machala, yɛ ŋmɔji ashikpɔŋ ni adũɔ akwadu waa yɛ jɛmɛ lɛ teŋ tuuŋtu lɛ, yeɔ enɛ he odase jogbaŋŋ. Mikɛ Nicholas Wesley pɛ ji Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ beni wɔyashɛ jɛmɛ yɛ 1956 mli lɛ. Wɔtaa tsɔnei wuji ni akɛtsuɔ nii kɛgbaa gbɛjegbɛi wuji yɛ nakai beaŋ lɛ amli daa leebi maaŋkpa kɛyaa. Kɛ wɔta mli kɛtee hiɛ saŋŋ lɛ, wɔyimɔɔ shi ni wɔyeɔ gbɔmɛi lɛ odase kɛnyiɛɔ aahu kɛkuɔ wɔsɛɛ kɛbaa he ni wɔshihilɛ he lɛ yɔɔ lɛ.
Gbi pɔtɛɛ ko lɛ, mikɛ Nick fɛɛ kpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakwɛ wɔteŋ mɔ ni baaha woji tɛtrɛbii babaoo fe enaanyo. Mikaiɔ akɛ beni shɛɔ shwane lɛ, no mli lɛ minyiɛ Nick hiɛ, shi beni shɛɔ gbɛkɛnaashi lɛ, no mli lɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ woji tɛtrɛbii 114 eha. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, wɔkɛ wɔ woji lɛ ohai abɔ haa mɛi ni heɔ woji tɛtrɛbii lɛ daa lɛ. Shii ekpaa sɔŋŋ ji be ni minyɛ miha woji tɛtrɛbii fe akpe yɛ nyɔŋ kome mli. Susumɔ mɛi abɔ ni baanyɛ akase Biblia mli anɔkwale lɛ kɛjɛ nakai woji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ he okwɛ!
Wɔna hegbɛ hu yɛ Machala akɛ wɔɔma asafo lɛ diɛŋtsɛ klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa yɛ Ecuador. Enɛ ba aaafee afii 35 ni eho nɛ, yɛ 1960 mli. Nakai shishijee gbii lɛ amli lɛ, wɔnaa mɛi aaashɛ 15 pɛ yɛ wɔ kpeei ashishi. Ŋmɛnɛ lɛ, Machala yɛ asafoi 11 ni miishwere babaoo!
Mifa Gbɛ Kɛyasara States
Yɛ 1970 afii lɛ naagbee gbɛ lɛ, miku misɛɛ kɛtee United States kɛha gbɛhamɔ, ni mikɛ minyɛmi nuu Frank ye ŋmɛlɛtswai fioo ko. Ewo mi yɛ ekar mli kɛtee gɔŋkpɔ ko nɔ, ni wɔjɛ jɛmɛ wɔkwɛ hei ni yɔɔ shɔŋŋ kɛtee Red River Valley sɛɛ gbɛ. Eyɛ fɛo waa, kɛ ŋmaa ni egbi ni kɔɔyɔɔ miitswa lɛ kɛmiiya kɛmiiba, ni ji ŋmaa babaoo ni efee klalo kɛha kpamɔ. Kɛtee sɛɛ shɔŋŋ hu lɛ, wɔnyɛɔ wɔnaa Sheyenne Faa ni tsei mamɔ enaabu fɛɛ fɛfɛo lɛ. Miishɛɛ ni wɔnaa yɛ shihilɛ fɛfɛo nɛɛ he lɛ sɛɛ fo beni minyɛmi nuu lɛ je edaa gbi sanegbaa lɛ shishi lɛ.
“Kɛ jeee buulu ni ofee ni ooya ooba kɛmiifo shi yɛ Amerika Wuoyigbɛ kulɛ, nɛkɛ ŋmɔ nɛɛ baanyɛ atsɔ bo hu onɔ̃!”
Ni miha lɛ hetoo akɛ: “Bo lɛ, ehi, Frank. Wɔkɛwa biɛ.”
Ewieee nɔ ko dɔŋŋ. Afii fioo sɛɛ lɛ, hela ni gbeɔ mɔ afã lɛ eko mɔ lɛ ni egbo trukaa, ni eshi kooloi alɛɛhei wuji agboi etɛ yɛ North Dakota, ni fɛɛ dalɛ fe acre akpe, kɛ agbɛnɛ hu mitsɛkwɛ lɛ ŋmɔ ni dalɛ ji acre 640 ni yɔɔ Montana, ni tsɔ egboshinii lɛ.
Amrɔ nɛɛ miweku lɛ mli bii fɛɛ egboi. Shi mimii shɛɔ mihe waa akɛ miyɛ mumɔŋ weku ni edalɛ fe Kristofoi nyɛmimɛi hii kɛ yei 90 yɛ Detroit Lakes, he ni wɔ fɛɛ wɔje wɔshihilɛ shishi yɛ akɛ Yehowa Odasefoi afii saŋŋ ni eho nɛ lɛ.
Mihiɛ ni Mitee Lolo yɛ Mumɔŋ
Naagbee afii 15 lɛ ewo yibii babaoo yɛ mumɔŋ nikpamɔ lɛ mli yɛ biɛ yɛ Ecuador. Kɛjɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aaashɛ 5,000 yɛ 1980 mli lɛ, amrɔ nɛɛ wɔyɛ shiɛlɔi ni fa fe 26,000. Mina jɔɔmɔ babaoo akɛ miye mibua mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi ni fa fe oha kɛyashɛ baptisimɔ mli.
Amrɔ nɛɛ miye afii 80, ni etɔɔ mi waa dani minaa ŋmɛlɛtswai 30 yɛ nyɔŋ kome mli yɛ sɔɔmɔ lɛ mli, fe bɔ ni eji dani mishɛɔ miŋmɛlɛtswai 150 lɛ he yɛ 1951 mli. Kɛjɛ 1989 kɛbaa, beni mina mile akɛ mina kansa yɛ mimlinii lɛ eko he nɛɛ, mikɛ be ni mikɛjɔɔ mihe koni mana hewalɛ ekoŋŋ nɛɛ ekane nii waa. Kɛjɛ nakai afi lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, mikane Biblia muu lɛ fɛɛ shii 19, kɛ Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom wolo lɛ hu shii 6. Mitsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ mitee hiɛ aahu yɛ mumɔŋ.
Hɛɛ, kulɛ mina hegbɛi akɛ mana heloonaa sɛɛnamɔi yɛ United States shikpɔji ni akɛhuɔ lɛ anɔ. Shi heloonaa ninamɔ mli sɛɛnamɔi lɛ jeee nɔ ko kwraa kɛ akɛto miishɛɛ ni mina yɛ mumɔŋ nikpamɔ lɛ mli lɛ he. Nitsumɔ he nine ni yɔɔ biɛ yɛ Ecuador lɛ eha mile akɛ mikɛ woji tɛtrɛbii fe 147,000 kɛ woji wuji hu fe 18,000 eha yɛ mi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mibuɔ enɛɛmɛi akɛ mumɔŋ dumɔwui, ni amɛteŋ babaoo ekwɛ̃ momo; ekrokomɛi yɛ ni kpaako amɛbaakwɛ̃ yɛ gbɔmɛi lɛ atsuii amli beni amɛkaneɔ Maŋtsɛyeli anɔkwalei nɛɛ ahe sane lɛ.
Nɔ kpakpa ko bɛ ni manyɛ masusu he fe akɛ maya hiɛ aahu kɛyabote Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli kɛ mimumɔŋ bii kɛ mɛi krokomɛi akpekpei abɔ ni ehala akɛ amɛbaasɔmɔ wɔ-Nyɔŋmɔ, Yehowa lɛ fɛɛ. Shika hereŋ mɔ ko yiwala yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ mli. (Abɛi 11:4; Ezekiel 7:19) Shi kɛlɛ, yibii ni wɔmumɔŋ nitsumɔ lɛ woɔ lɛ baaya nɔ daa—kɛji wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kã he etee ehiɛ kɛyashɛ dalɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Mifee klalo kɛha gbɛgbamɔ yɛ Miles City, Montana, yɛ 1949 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Miihe nu kɛha wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia lɛ, 1952
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Shiɛmɔ yɛ Machala, 1957
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Kɛjɛ beni hela mɔ mi yɛ 1989 mli kɛbaa nɛɛ, mikane Biblia muu lɛ fɛɛ shii 19