Mɛɛ Sɛɛnamɔi Baanyɛ Ajɛ Jamɔ he Sanegbaa Mli Aba?
FƆLƆI kɛ miishɛɛ kpaa klɛŋklɛŋ wiemɔi ni amɛbi wieɔ lɛ gbɛ waa. Kɛ amɛnu ni eetsɛ wiemɔ ko kɛmiitsara nɔ, kɛfata eŋmɔlɔ lɛ he, ekolɛ “Mama” loo “Dada” lɛ, ehaa amɛtsuii yimɔɔ obɔ kɛ miishɛɛ. Oya nɔŋŋ ni amɛkɛ amɛnanemɛi kɛ amɛ kuuŋbii fɛɛ gbaa enɛ he sane. Klɛŋklɛŋ wiemɔi ni abifao lɛ wieɔ lɛ bafeɔ sane kpakpa ni kɛ miishɛɛ kpele baa lɛlɛŋ.
Gbɛɛmɔi ni enuɔ, nibii ni enaa, kɛ ŋmajeei ni abifao lɛ nuɔ kanyaa ehenumɔi koni etsu he nii. Eji anɔkwale akɛ, bɔ ni atsuɔ he nii ahaa lɛ yɛ sɔrɔto. Shi kɛji, yɛ be ko sɛɛ lɛ, abifao lɛ efeee nɔ ko yɛ nɛkɛ kanyamɔi nɛɛ ahe lɛ, fɔlɔi lɛ atsui yeɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ ekolɛ amɛbi lɛ efeŋ jogbaŋŋ bɔ ni amɛkpaa gbɛ.
Abifabii yaa mɛi ni amɛle amɛ jogbaŋŋ lɛ aŋɔɔ fe mɛi krokomɛi. Kɛ abifao lɛ nyɛ hiɛ lɛ lɛ, bei pii lɛ, eŋmɔɔ kɛ miishɛɛ. Shi kɛlɛ, wekunyo ko ni eba amɛ saramɔ, ni baata ehe lɛ baaha ebɔi yaafo nɔŋŋ, aloo ekolɛ ekɛ kuɛŋtimɔ ekpɛlɛŋ kɔkɔɔkɔ ni nakai mɔ lɛ ata ehe. Wekumɛi ni afeɔ amɛ nakai lɛ ateŋ mɛi pii anijiaŋ ejeee wui. Beni abifao lɛ yaa nɔ eleɔ amɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛnaa miishɛɛ waa akɛ gbɛtsii nii ni ji le ni abifao lɛ leee amɛ lɛ jeɔ jɛmɛ, ni fiofio lɛ, abifao lɛ bɔiɔ ŋmɔlɔ kɛji ena amɛ.
Nakai nɔŋŋ hu onukpai pii shashaoɔ shi akɛ amɛkɛ mɔ ko ni ejeee mɔ ni amɛle lɛ yɛ be babaoo mli aaawie amɛ jamɔ mli hemɔkɛyelii ahe yɛ faŋŋ mli. Ekolɛ amɛnuuu nɔ hewɔ ni gbɔ ko baasumɔ ni ekɛ amɛ asusu amɛ diɛŋtsɛ amɛ sane—ni ji jamɔ he lɛ shishi. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, amɛŋmɛɔ gbɛ ni gbɛtsii nii ko bakãa amɛkɛ mɛi ni wieɔ Bɔlɔ lɛ he lɛ teŋ. Amɛsumɔɔɔ ni amɛwieɔ nɔ ni, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eji su ko ni yɔɔ gbɔmɛi adesai fɛɛ mli, ni ji suɔmɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛja nɔ ko lɛ po he.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔna he miishɛɛ akɛ wɔɔkase wɔ-Bɔlɔ lɛ he nii, ni ekolɛ mɛi krokomɛi ni wɔkɛaagba sane lɛ baaha wɔna hegbɛ wɔkɛkase. Nakai eji ejaakɛ tsakpaa ehi Nyɔŋmɔ he nilee kɛ sanegbaa teŋ aahu be babaoo. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni ebaa lɛ ehaa.
‘Bo Toi ni Okase’
Klɛŋklɛŋ sanegbaa ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ ko ná ji ekɛ Adam yɛ Eden trom lɛ mli. Ni kɛlɛ, yɛ Adam kɛ Hawa esha lɛ sɛɛ lɛ, amɛhala akɛ amɛbaatee amɛhe beni Nyɔŋmɔ tsɛ amɛ, ni etaoɔ ekɛ amɛ agba sane lolo kɛtsa nɔ lɛ. (1 Mose 3:8-13) Shi, Biblia lɛ eŋmala saji ni kɔɔ hii kɛ yei komɛi ni sumɔ akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ agba sane lɛ ahe lɛ eshwie shi.
Nyɔŋmɔ kɛ Noa gba egbii lɛ amli yiwalɛ je lɛ hiɛkpatamɔ ni baa, ni Noa batsɔ “jalɛ shiɛlɔ” yɛ he lɛ he sane. (2 Petro 2:5) Akɛ Nyɔŋmɔ naawielɔ kɛha eyinɔbii lɛ, jeee akɛ Noa ná bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi yeɔ haa lɛ mli hemɔkɛyeli kɛkɛ, shi moŋ ejie ehe kpo yɛ faŋŋ mli akɛ eyɛ Yehowa masɛi. Te Noa na akɛ ahere lɛ nɔ aha tɛŋŋ? Mɔbɔ sane ji akɛ, eyinɔbii lɛ ateŋ mɛi pii “[ahiɛ] bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.” (Mateo 24:37-39) Shi miishɛɛ sane kɛha wɔ ji akɛ, Noa weku lɛ mlibii kpawo bo toi, ni amɛbo Nyɔŋmɔ famɔi atoi, ni amɛyi na wala kɛfo jeŋ fɛɛ Nu Afua lɛ. Amɛmli adesai fɛɛ ni yɔɔ wala mli ŋmɛnɛ lɛ jɛ.
Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ maŋ muu mli gbɔmɛi fɛɛ, ni ji blema Israel gba sane. Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ eha amɛ Kitai Nyɔŋma kɛ mlai krokomɛi aaashɛ 600 ni kɛ sɔ̃ fɔɔ amɛnɔ nakai nɔŋŋ. Yehowa kpa Israelbii lɛ agbɛ akɛ amɛbaabo fɛɛ toi. Mose kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha akɛ daa afii kpawo lɛ, kɛ aaye daa afi Asesei Agbijurɔ lɛ, esa akɛ akane Nyɔŋmɔ Mla lɛ waa ni anu. Efã amɛ akɛ: “Ha ni maŋ lɛ, hii kɛ yei kɛ gbekɛbii kɛ ogbɔ ni yɔɔ ogboi lɛ amli lɛ abua amɛhe naa.” Yɛ mɛɛ yiŋtoo hewɔ? “Koni amɛnu, ni amɛkase, ni amɛshe Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei, ni amɛjwɛŋ nɔ, ni amɛye nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ nɔ.” Esa akɛ mɛi lɛ fɛɛ abo toi ni amɛkase. Feemɔ bɔ ni amɛbaana nɔ ni amɛnu lɛ he sanegbaa he miishɛɛ waa lɛ he mfoniri okwɛ!—5 Mose 31:10-12.
Nɔ ni fe afii ohai enumɔ sɛɛ lɛ, Yuda Maŋtsɛ Yehoshafat to lumɛi lɛ kɛ Levibii lɛ ahe gbɛjianɔ yɛ tafaa ko mli koni esaa etswa Yehowa jamɔ krɔŋŋ ema shi ekoŋŋ. Nɛkɛ hii nɛɛ fã gbɛ kɛtee Yuda maŋtiasei lɛ fɛɛ mli ni amɛyatsɔɔ maŋbii lɛ Yehowa mlai lɛ. Kɛtsɔ mlai ni eha agba he sane yɛ faŋŋ mli nɛɛ nɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ ha ana faŋŋ akɛ eyɛ ekaa kɛha anɔkwa jamɔ. Ni yɛ eshishibii lɛ agbɛfaŋ lɛ, esa akɛ amɛbo toi ni amɛkase.—2 Kronika 17:1-6, 9.
Odaseyeli Kɛtsɔ Sanegbaa Nɔ
Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ e-Bi, Yesu, kɛba shikpɔŋ nɛɛ nɔ akɛ E-Naawielɔ. (Yohane 1:14) Beni kaselɔi etɛ ye Yesu tsakemɔ yɛ amɛhiɛ lɛ he odase lɛ, amɛnu Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbee miijaje akɛ: “Mɔ nɛ ji misuɔmɔ Bi ni minaa ehe tsui lɛ; nyɛboa lɛ toi!” (Mateo 17:5) Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛbo toi.
Nakai nɔŋŋ hu, Yesu fã ebɔfoi lɛ akɛ amɛjaje Nyɔŋmɔ yiŋtoi amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Shi beni eshwɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ be lɛ aaafee nyɔji ekpaa pɛ lɛ, Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ, ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛmɔ nitsumɔ lɛ da aahu akɛ ehe baahia ni ana kaselɔi babaoo abafata he. Etsɔɔ amɛteŋ mɛi 70 bɔ ni amɛkɛ gbɔi baagba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane amɛha, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ etsu amɛ akɛ amɛya ni amɛgbɛ sane lɛ amɛshwa yɛ faŋŋ mli. (Luka 10:1, 2, 9) Beni eshwɛ fioo ni ebaaku esɛɛ kɛya e-Tsɛ ŋɔɔ yɛ ŋwɛi lɛ, Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ ni amɛŋɔ hegbɛ lɛ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi awie nɛkɛ shɛɛ sane nɛɛ he, ni efã amɛ po akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ ŋmɛnɛ lɛ tsuɔ nakai famɔ lɛ he nii, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni amɛkɛ amɛ akutsoŋbii gbaa he sane lɛ nɔ. Nɛkɛ sanegbai nɛɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛyeɔ anɔkwale ni kɔɔ Bɔlɔ, Yehowa he lɛ he odase.—Mateo 24:14.
Toiŋjɔlɛ Sanegbai ni Tswaa Mɔ Emaa Shi
Yesu kaselɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi baagba amɛhemɔkɛyelii ahe sane yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Esaaa ni amɛwoɔ mɛi ni teɔ shi woɔ amɛ lɛ amlila, aloo ni amɛkɛ shitee-kɛ-wolɔi aaaje ŋwane. Shi moŋ, esa akɛ amɛtao mɛi ni kɛ miishɛɛ hereɔ sanekpakpa lɛ nɔ lɛ, ni no sɛɛ lɛ amɛkɛ Ŋmalɛ mli odaseyeli lɛ baaha amɛ kɛfi sɛɛ. Shi eji anɔkwale akɛ, Nyɔŋmɔ na bɔ ni mɛi ni kɛ e-Bi lɛ kaselɔi na sharamɔ lɛ fee amɛnii amɛha, taakɛ Yesu jaje lɛ, akɛ: “Mɔ ni hereɔ nyɛ lɛ, ehereɔ mi; ni mɔ ni hereɔ mi lɛ, ehereɔ mɔ ni tsu mi lɛ.” (Mateo 10:40) Kwɛ kpoomɔ ni amɛkpoo lɛ kwraa beni Yesu yinɔbii lɛ ateŋ mɛi pii kpoo eshɛɛ sane lɛ!
Kristofonyo bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ: “Nuntsɔ lɛ tsulɔ lɛ, esaaa akɛ ebeɔ.” Shi moŋ, “emli ajɔ aha mɛi fɛɛ, mɔ ni le nitsɔɔmɔ, mɔ ni toɔ etsui shi ehaa efɔŋ, mɔ ni kɛ mlijɔlɛ wieɔ etsɔɔ mɛi ni kuɔ enaa, akɛ aleee nɔ Nyɔŋmɔ aaaha amɛ tsuitsakemɔ ni amɛle anɔkwale” lɛ. (2 Timoteo 2:24, 25) Gbɛ ni Paulo tsɔ nɔ ejaje sanekpakpa lɛ etsɔɔ Ateenebii lɛ, yɛ Hela lɛ feɔ nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo ehaa wɔ. Ekɛ Yudafoi lɛ susu saji ahe yɛ amɛ kpeehei lɛ. Ekɛ mɛi ni “kɛ lɛ kpeɔ” daa gbi yɛ jara lɛ nɔ lɛ wieɔ. Eyɛ mli akɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛbo susumɔi heei atoi kɛkɛ moŋ, shi Paulo kɛ amɛ wie tɛɛ yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ hu. Ekɛ etoibolɔi lɛ wie Nyɔŋmɔ shɛɛ sane ni woɔ amɛ ŋaa ni amɛtsake amɛtsui lɛ he. Bɔ ni amɛfee amɛnii amɛha lɛ tamɔ bɔ ni gbɔmɛi feɔ amɛnii ŋmɛnɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. “Mɛi komɛi ye ehe fɛo, ni mɛi komɛi hu kɛɛ: ‘Wɔɔsaa wɔbo bo toi ekoŋŋ yɛ enɛ hewɔ.’ ” Paulo ekɛɛɛ doo akɛ ebaagbala sanegbaa lɛ mli. Akɛni eshiɛ eshɛɛ sane lɛ hewɔ lɛ, “[e]je amɛteŋ” etee.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:16-34.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, Paulo kɛɛ Kristofoi asafo ni hi Efeso lɛ mlibii lɛ akɛ ‘eshiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha amɛ lɛ eko nɔ, shi moŋ ejaje etsɔɔ amɛ yɛ faŋŋ kɛ shia fɛɛ shia hu.’ Kɛfata he lɛ, no mli lɛ, ‘eye tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli lɛ he odase etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21.
Nɛkɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii nɛɛ jieɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ wie jamɔ he saji ahe amɛha. No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi kɛ toiboo wieɔ jamɔ he saji ahe amɛtsɔɔ amɛkuuŋbii.
Sanegbai ni Woɔ Yibii Babaoo
‘Nyɛboa Nyɔŋmɔ Wiemɔ toi.’ ‘Nyɛboa efamɔi atoi.’ Kwɛ bɔ ni nɛkɛ ŋaawoo wiemɔi nɛɛ jeɔ kpo shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli! Obaanyɛ obo Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ atoi be kroko ni Yehowa Odasefoi kɛ bo baagba sane. Bo shɛɛ sane ni amɛkɛbaaha bo kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ toi. Nɛkɛ shɛɛ sane nɛɛ jeee maŋkwramɔŋ nɔ, shi moŋ etswaa ŋwɛi nɔyeli ko ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba, ni ji e-Maŋtsɛyeli lɛ he adafi. Enɛ ji gbɛ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ ejie nibii ni kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tai baa lɛ kɛjɛ jɛmɛ. (Daniel 2:44) Yɛ no sɛɛ lɛ, nɛkɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli ni jɛ ŋwɛi nɛɛ baato gbɛjianɔ koni atsake shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni afee lɛ paradeiso tamɔ Eden trom lɛ.
Kulɛ tsutsu polisifonyo ko ni tsuɔ awuiyeli saji ahe nii lɛ sumɔɔɔ kwraa ni eboɔ Yehowa Odasefoi atoi kɛ amɛkɛ lɛ miiwie Biblia lɛ he. Shi yɛ awuiyeli ni etee hiɛ waa ni ekɛkpeɔ lɛ hewɔ lɛ, nibii ni ekɛkpeɔ yɛ daa gbi shihilɛ mli lɛ ha enijiaŋ je wui kwraa. No hewɔ lɛ ekɛɛ Odasefonyo kroko ni ba eŋɔɔ lɛ akɛ ebaapɛi odaseyeli ni yɔɔ Biblia mli shɛɛ sane lɛ mli lɛ mli ekwɛ. Enɛ ha amɛgba sane kɛtsara nɔ. Eyɛ mli akɛ polisifonyo lɛ tsake eshihilɛ he shii abɔ moŋ, shi Odasefoi lɛ kɛ miishɛɛ tao lɛ aahu yɛ eshihilɛ he heei lɛ fɛɛ mli koni amɛtsa amɛsanegbaa lɛ nɔ. Yɛ naagbee lɛ, polisi onukpa nɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Odaseyeli ni mitaoɔ lɛ yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli nɔŋŋ be fɛɛ be. Eji nakai Odasefoi lɛ miaaa amɛhiɛ akɛ amɛkɛ mi baawie kulɛ, benɛ miyɛ je lɛŋ lolo ni miisusu akɛ mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mibana mile anɔkwale lɛ, ni mikɛ miwala be fɛɛ ni eshwɛ lɛ baatsu nii waa ni mikɛtao mɛi krokomɛi ni taoɔ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ tamɔ bɔ ni mi ji tsutsu lɛ.”
Toibolɔi ni yɔɔ he miishɛɛ lɛ kɛ anɔkwayeli taoɔ ni amɛle babaoo. Amɛbiɔ yiŋtoi ni yɔɔ hemɔkɛyelii ni awieɔ he lɛ asɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ. (1 Petro 3:15) Taakɛ bɔ ni gbekɛ bibioo yaa nɔ ebiɔ efɔlɔi saji be fɛɛ be, ni ekpaa amɛ gbɛ akɛ amɛaaha lɛ fɛɛ hetoo lɛ, nakai nɔŋŋ eja gbɛ akɛ oookpa Odasefoi lɛ agbɛ akɛ amɛaaha bo hetoi kpakpai ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ amɛkɛ miishɛɛ baaku amɛsɛɛ amɛba ekoŋŋ ni amɛkɛ bo abasusu Biblia shɛɛ sane lɛ he lolo.
Ekolɛ ole Biblia lɛ he saji fioo ko momo. Ekolɛ obaayoo akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ yɛ ohe lɛ baabi ni ofee tsakemɔi komɛi yɛ oshihilɛ mli. Kaashashao shi akɛ oootsu saji ahe nii akɛni osheɔ gbeyei akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii baabi ni okɛ nibii babaoo asha afɔle lɛ hewɔ. Amɛbaaha ona anɔkwa miishɛɛ. Obaana enɛ jogbaŋŋ beni oyaa ohiɛ fiofio kɛtsaraa nɔ lɛ.
Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, susumɔ mɔ ni Yehowa ji, nɔ ni ekpaa gbɛ yɛ ohe, kɛ nɔ ni ekɛhaa bo lɛ he. Bi Odasefoi lɛ ni amɛtsɔɔ bo nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ enɛ he. Taomɔ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ mli kɛjɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ mli ni okɛma nɔ mi. Kɛ ona ole akɛ Odasefoi lɛ kɛ nilee tsuɔ nii yɛ nɔ ni amɛkɛhaa akɛ anɔkwale yɛ jamɔ he lɛ gbɛfaŋ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, obaasumɔ ni opɛi nibii kpakpai babaoo ni amɛbaanyɛ amɛkɛ bo asusu he kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ mli.—Abɛi 27:17.
Wɔmiifɔ bo nine ni obakwɛ Odasefoi lɛ yɛ amɛ kpeehe ni yɔɔ maŋ nɛɛ mli, ni ji Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Obaanu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he sanegbai ni he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ jɛmɛ. Ni obaana bɔ ni mɛi ni eba jɛmɛ lɛ naa he miishɛɛ akɛ amɛaagba Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe sane. Ha nɛkɛ Odasefoi nɛɛ aye abua bo ni ole anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha wɔ ŋmɛnɛ lɛ he nii. Heremɔ Nyɔŋmɔ ninefɔɔ kɛha anɔkwa jamɔ he susumɔ lɛ nɔ, koni ona enɔkpɛlɛmɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli, kɛ naanɔ wala po yɛ Paradeiso mli.—Maleaki 3:16; Yohane 17:3.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Noa wie Nyɔŋmɔ yiŋtoo he yɛ faŋŋ mli
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]
Taakɛ Paulo fee yɛ blema Ateene lɛ, Yehowa Odasefoi tsɔɔ mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei