Amɛfee Nɔkwɛmɔ Nɔ Amɛha Wɔ
TAAKƐ CRAIG ZANKER GBA
Mikɛ miŋa, Gayle, esɔmɔ aahu akɛ gbɛgbalɔi, ni ji be-fɛɛ sɔɔlɔi Yehowa Odasefoi afii kpaanyɔ sɔŋŋ. Wɔsɔmɔ yɛ Australia Shikwɛ̃ɛbii awekui ni yɔɔ akrowai amli lɛ ateŋ yɛ naagbee afii ekpaa ni eho lɛ amli. Wɔmiinyiɛ nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo ni mifɔlɔi kɛ minaa kɛ minii fee amɛfɔ shi amɛha wɔ lɛ sɛɛ kɛkɛ.
HA NI magba bo minaa kɛ minii titri ahe sane. Wɔkɛ miishɛɛ fɔɔ amɛ tsɛmɔ akɛ Opa kɛ Oma, ni ji Dutch wiemɔi kɛha nii kɛ naa lɛ. Minii, Charles Harris, miisɔmɔ kɛ ekaa lolo yɛ Melbourne, he ni ehi aahu nɔ ni miihe ashɛ afii 50 sɔŋŋ lɛ.
Biblia Mli Anɔkwalei lɛ Kasemɔ
Afɔ Opa yɛ maŋ bibioo ko mli yɛ Tasmania, yɛ Australia ŋshɔkpɔ maŋ wulu lɛ mli. Yɛ 1924 mli beni eye afii 14 lɛ, atswa amlakui adeka ko ni amɛkɛ amɛnibii woɔ mli yɛ ŋshɔ hiɛ lɛ eko ahunyaade ni etsɛ he. Yɛ naagbee lɛ, ebatsɔ jwetri toohe ni jara wa diɛŋtsɛ, kɛji wɔɔwie he yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa, ejaakɛ woji ni Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ, Charles Taze Russell ŋmala lɛ babaoo yɛ mli.
Etamɔ nɔ ni Opa papa naaa woji lɛ ahe miishɛɛ babaoo tsɔ̃ ko, shi Opa bɔi woji lɛ kanemɔ ni eyoo amrɔ nɔŋŋ akɛ Biblia mli anɔkwalei ni he hiaa waa yɛ mli. No hewɔ lɛ eje shishi etao Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi lɛ, ni ji mɛi ni ŋma wolo lɛ najiaŋdamɔlɔi, ni ale amɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ. Eetao ni ekɛ amɛ agba sane koni ena Biblia mli anɔkwalei ni ekaseɔ lɛ amligbalamɔ babaoo lolo.
Beni ebi mɛi aahu sɛɛ lɛ, eyana yei onukpai etɛ komɛi ni kɛ ekaa miitsɔɔ mɛi krokomɛi anii. Amɛna hewalɛ waa yɛ obalanyo Charles nɔ. Yɛ naagbee lɛ, ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa Nyɔŋmɔ ni abaptisi lɛ yɛ nu mli yɛ 1930 mli. Ekpa nitsumɔ ni etsuɔ akɛ kooloo gbelɔ lɛ ni efa kɛtee Sydney, yɛ kooyigbɛ, ni aha lɛ nitsumɔ yɛ jɛmɛ akɛ be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ.
Gbɛgbamɔ yɛ Australia
Afii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, hei ni fata Charles shiɛmɔ shikpɔŋkukuji lɛ ahe ji Sydney ŋshɔnaa maŋ ni ji Bondi kɛ agbɛnɛ akrowai ni yɔɔ New South Wales maŋ wulu lɛ he lɛ. Kɛkɛ ni aha lɛ nitsumɔ yɛ Perth, yɛ Australia Anaigbɛ, aaafee shitooi akpei abɔ yɛ shikpɔŋ wulu lɛ afa kroko lɛ. Ekɛ nyɔji ekpaa sɔŋŋ ye odase yɛ Perth nitsumɔ he shikpɔŋkuku lɛ mli, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, aha ekɛ gbɛgbalɔi krokomɛi enyɔ nitsumɔ yɛ shikpɔŋ agbo ni mɛi faaa yɛ mli yɛ Australia kooyi-anaigbɛ lɛ mli.
Shiɛmɔ shikpɔŋkuku ni aha mɛi etɛ—Arthur Willis, George Rollsten, kɛ Charles—nɛɛ dalɛ shɛɔ Italy shikpɔŋ lɛ dalɛ toi ejwɛ! Gbɔmɛi faaa kwraa yɛ jɛmɛ, ni shikpɔŋ nɛɛ baaa nii, ni jɛmɛ dɔɔ waa diɛŋtsɛ. Bei komɛi lɛ ehe hiaa ni afã gbɛ fe shitooi 300 kɛjɛ kooloi alɛɛhei, ni atsɛɔ amɛ tsinai ashihilɛi hei lɛ ekome mli kɛya ekroko mli. Tsɔne ni amɛtaa mli lɛ egbɔ ni etsɛ waa, kɛ akɛmiito 1930 beaŋ nɔ̃ po he, shi amɛyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa waa kɛ faishitswaa diɛŋtsɛ.
Afukpɔŋɔ nanegbɛi efolɔ mulu gbɛi bibii ni bui yɔɔ nɔ babaoo lɛ amli yɛ he fɛɛ he, ni mulu (ni atsɛɔ lɛ tsina najianaa mulu) lɛ etsĩ tsokui ni yɔɔ oshara lɛ anɔ yɛ he fɛɛ he. Ebɛ naakpɛɛ akɛ kar lɛ shishi dadei ni haaa etumɔ kɛji enyɔ bu mli lɛ kumɔɔ daa nɛɛ. Esɛɛ dade ni haa tsɔne lɛ nyiɛɔ lɛ ekumɔ shii enyɔ sɔŋŋ, ni nibii etsurɔ tai lɛ shii abɔ. Gbɛgbalɔi lɛ folɔɔ tai memeji ni amɛkɛ dade ni akɛwoɔ tsu lɛ mɔɔ lɛ yɛ tai ni yɔɔ tsɔne lɛ he lɛ mli bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsa amɛgbɛfaa lɛ nɔ.
Beni miji gbekɛ bibioo kwraa lɛ, mibi Opa nɔ ni wo amɛ hewalɛ ni amɛtee nɔ aahu yɛ shihilɛi ni wa tamɔ nɛkɛ shishi lɛ. Egbala mli etsɔɔ mi akɛ, eyɛ mli akɛ amɛyɛ he ko banee moŋ shi amɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Ewie akɛ, nɔ ni bei komɛi lɛ eji jaramɔ shihilɛ diɛŋtsɛ lɛ batsɔɔ mumɔŋ jɔɔmɔ.
Opa naa kpɛɔ ehe waa akɛ gbɔmɛi babaoo susuɔ heloonaa nii pii ni amɛaabua naa amɛha amɛhe lɛ he, jeee yɛ henɔwomɔ ni eyɔɔ aloo yɛ jalɔ ni ebuɔ ehe lɛ hewɔ. Ekaiɔ akɛ, “shihilɛ yɔɔ nɛɛ, ehi kwraa akɛ aaahi mli kɛ nibii fioo pɛ bɔ ni aaanyɛ. Kɛji Yesu sumɔ akɛ eeewɔ agbo naa kɛ ehe miihia lɛ, no lɛ esa akɛ wɔ hu wɔna miishɛɛ akɛ wɔɔfee nakai kɛji wɔnitsumɔ lɛ biɔ nakai.” (Mateo 8:19, 20) Ni, lɛlɛŋ hu, ekɛ enanemɛi lɛ fee nakai.
Afɔ̃ lɛ Nine Kɛtee Maŋsɛɛ Shikpɔŋkuku Mli
Yɛ 1935 mli lɛ, Opa nine shɛ shiɛmɔ lɛ he nitsumɔ hee nɔ—ni eyaye odase etsɔɔ Pasifik Wuoyigbɛ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ bii lɛ. Ekɛ lɛlɛ mli nitsulɔi krokomɛi ekpaa fã gbɛ yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛfaa lɛlɛ ni kɛlɛ ji ninetalɔi 52, ni atsɛɔ lɛ Lightbearer lɛ mli.
Be ko, beni amɛyɔɔ Coral Sea lɛ mli yɛ Australia kooyigbɛ lɛ, Lightbearer lɛ mli tsɔne ni ji enyɔ lɛ fite kwraa. Kɔɔyɔɔ ko kwraa etswaaa hu, no hewɔ lɛ amɛka, ni amɛkɛ shikpɔŋ jɛkɛ shitooi abɔ. Eyɛ mli akɛ oshara yɛ akɛ lɛlɛ lɛ baanyɛ eyasha shi yɛ Great Barrier Reef lɛ nɔ moŋ, shi Opa ná bɔ ni amɛ fɛɛ amɛfee dioo lɛ he miishɛɛ waa. Eŋma yɛ ewolo bibioo ni eŋmalaa daa gbi nibii ewoɔ mli lɛ mli akɛ: “Ŋshɔ lɛ tamɔ nu ni atsĩ naa, ni ma shi. Mihiɛ kpaŋ bɔ ni hulu nyɔɔ shi daa gbɛkɛ yɛ nakai ŋshɔ ni eŋmɛ diŋŋ lɛ hiɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Eyɛ fɛo aahu akɛ eka mijwɛŋmɔ mli kwraa yɛ be fɛɛ mli.”
Miishɛɛ sane ji akɛ, dani amɛaakpalaŋ kɛaaya shia mli lɛ, kɔɔyɔɔ bɔi tswaa, ni amɛkɛ abalaai tsa nɔ shweshweeshwe kɛtee Port Moresby, yɛ Papua New Guinea, ni amɛyasaa amɛtsɔne lɛ yɛ jɛmɛ. Kɛjɛ Port Moresby lɛ, amɛtee Thursday Island ni amɛjɛ jɛmɛ kɛtee Java, ni ji Indonesia ŋshɔkpɔ wulu ko nɔ. Opa ná suɔmɔ ni mli wa waa kɛha nɛkɛ maŋ ni awieɔ ehe akɛ “adiagbai ni atsɛ̃rɛ̃ ni foɔ hulu liamɔ lɛ mli lɛ.” Yɛ nakai beaŋ lɛ, Indonesia ji Dutchbii ashihemɔ maŋ, no hewɔ lɛ minii kase Dutch kɛ Indonesia wiemɔ fɛɛ. Shi woji ni ekɛhaa yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ yɛ wiemɔi enumɔ mli: Dutch, Indonesia, China, Blɔfo kɛ Arabik.
Opa ye omanye waa yɛ Biblia kasemɔ wolo kɛhamɔ mli. Be ko lɛ, atsɛ́ Clem Deschamp, ni kwɛɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji atoohe lɛ nɔ yɛ Batavia (amrɔ nɛɛ Djakarta) lɛ kɛtee Dutch onukpa ko ni etee nɔ ekwɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ teemɔŋ aahu lɛ hiɛ. Onukpa lɛ bi lɛ akɛ: “Gbɔmɛi enyiɛ oyɔɔ ni tsuɔ nii yɛ Java Bokagbɛ?”
Ni Nyɛminuu Deschamp ha hetoo akɛ: “Mɔ kome pɛ.”
Ni onukpa lɛ bo akɛ: “Ookpa gbɛ akɛ mahe nɔ ni okɛɔ nɛɛ maye? Kɛ mikɛɛ mikɛ nyɛ woji abɔ ni nyɛja yɛ he fɛɛ he lɛ baakojo lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ oyɛ mɛi babaoo ni okɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ!”
Opa nuɔ he akɛ no ji ewala be mli yijiemɔ ni ena he miishɛɛ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome. Shi esa nakai yijiemɔ lɛ hu, ejaakɛ efɔɔ kaa akɛ enyɛɔ ekɛ woji komekomei aaashɛ 1,500 kɛyashi 3,000 haa yɛ daa nyɔŋ nɔ.
Gbalashihilɛ, Nitsumɔ lɛ Guu, kɛ Ta
Yɛ December 1938 lɛ, Opa kɛ Indonesia obalayoo ko ni atsɛɔ lɛ Wilhelmina, ni batsɔ minaa lɛ bote gbalashihilɛ mli. Oma, loo minaa mli hi, ni ehe jɔ, etsuɔ nii waa, ni ewiemɔ yɛ blɛoo hu. Mile, ejaakɛ migbekɛbiiashi lɛ, no mli lɛ, lɛ ji minaanyo ni mibɛŋkɛɔ lɛ fe fɛɛ.
Yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ sɛɛ lɛ, Opa kɛ Oma fee ekome kɛtsa amɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ nɔ. No mli lɛ, mɛi krokomɛi ni tsuɔ nii yɛ Lightbearer lɛlɛ lɛ mli lɛ egbɛ eshwa kɛtee je lɛŋ hei krokomɛi aloo amɛku amɛsɛɛ kɛtee shia. Shi Opa kɛ Indonesia efee eshia, ni etswa efai shi akɛ ebaahi jɛmɛ.
Beni Jeŋ Ta II bɛŋkɛɔ lɛ, Dutch nɔyeli ni yeɔ Indonesia nɔ, ni tsu nii yɛ nɔnyɛɛ ni osɔfoi lɛ kɛba amɛnɔ lɛ hewɔ lɛ, bɔi Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naatsii fiofio, ni yɛ naagbee lɛ, amɛgu wɔ nitsumɔ lɛ kwraa. No hewɔ lɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ bawa waa, ni Biblia lɛ pɛ wɔkɛtsuɔ nii. Maŋ fɛɛ maŋ ni Opa kɛ Oma tee mli lɛ, amɔmɔ amɛ ni akɛ amɛ tee maŋ onukpai ahiɛ ni abibii amɛ saji. Akɛ amɛ ye tamɔ nɔ ni awuiyelɔi ji amɛ. Beni nitsumɔ lɛ guu lɛ ba etsɛɛɛ lɛ, ayawo Oma nyɛmiyoo onukpa wu tsuŋ yɛ eshidaamɔ akɛ Kristofonyo ni kɛ ehe wooo maŋ saji amli lɛ hewɔ. Egbo yɛ Dutch nɔyeli lɛ tsuŋwoo he lɛ mli.
Opa kɛ Oma hi tsɔne ko ni akpɛ tsu ama nɔ mli. Amɛkɛ nɛkɛ shia ni anyɛɔ akɛyaa he fɛɛ he nɛɛ tsu nii, ni amɛkɛshiɛ yɛ Java fɛɛ. Yɛ 1940 mli, beni asheɔ gbeyei akɛ Japanbii baanyɛ abatutua maŋ lɛ, ajɔɔ amɛ kɛ biyoo, mɔ ni batsɔ minyɛ lɛ. Amɛwo abifao lɛ gbɛi akɛ Victory, (Kunimyeli), ni amɛhala kɛjɛ wiemɔ ni Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ nɔ sɛinɔtalɔ yɛ nakai beaŋ, J. F. Rutherford hã aaafee afii enyɔ ni etsɔ hiɛ lɛ mli. Amɛtee nɔ yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli aahu yɛ abifao lɛ fɔmɔ beaŋ fɛɛ.
Yɛ 1942 shishijee gbɛ lɛ, Opa, Oma, kɛ Victory yɛ Dutch lɛlɛ ko ni looɔ jatsu mli, amɛmiiku amɛsɛɛ kɛba Borneo kɛkɛ ni anu tu gbɛɛmɔ ni naa wa kɛjɛ Japanbii ata lɛlɛ ko mli. Kanei lɛ fɛɛ gboi, ni gbɔmɛi lɛ bɔi bolɔmɔ. Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni ta lɛ sa miweku lɛ shihilɛ he. Eyɛ mli akɛ amɛbashɛ lɛji adaamɔhe lɛ shweshweeshwe moŋ, shi Japanbii lɛ batutua Java yɛ otsii fioo pɛ sɛɛ, ni Dutch onukpa ko tsɔɔ Japanbii asraafoi lɛ he ni Opa kɛ Oma yɔɔ.
Beni Japanbii lɛ yana amɛ lɛ, ahe amɛnibii fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ yɛ amɛdɛŋ, aahu kɛyashi abifao Victory shwɛmɔ nii po nɔ, ni akɛ amɛ tee yiwalɛ ŋsarai sɔrɔtoi enyɔ mli. Aha Victory kɛ Oma hi he kome, ni Opa enaaa amɛ yɛ afii etɛ kɛ fã ni nyiɛ sɛɛ lɛ fɛɛ mli.
Shihilɛ yɛ Yiwalɛ Ŋsarai Amli
Yɛ etsuŋwoo lɛ mli lɛ, ajie Opa kɛjɛ maŋ kome mli kɛtee ekroko mli—kɛjɛ Surabaja kɛtee Ngawi, kɛtsa nɔ kɛtee Bandung, ni naagbee lɛ akɛ lɛ tee Tjimahi. Atsake nɛkɛ hei nɛɛ nɔtonɔto koni akɛfite gbɛjianɔ ni amɛaato ni amɛkɛjo foi lɛ kwraa. Dutchbii titri ji gbokɛlɛfoi lɛ, kɛ Britaniabii fioo kɛ Australiabii komɛi. Beni eyɔɔ ŋsarai lɛ amli lɛ, Opa kase yikuu, ni ji ninenaa nitsumɔ ni ekɛtsuɔ nii lolo lɛ. Jamɔ he wolo ni aŋmɛ lɛ gbɛ ni ehiɛ pɛ ji Biblia lɛ—e-King James Version Biblia lɛ.
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli hu fɛɛ lɛ, akɛ Oma kɛ Victory hu jɛɔ ŋsara kome mli kɛyaa ŋsara kroko mli. Ŋsara lɛ nɔ onukpa lɛ tsɛɔ yei lɛ yɛ nɛkɛ ŋsarai nɛɛ amli ni amɛyasɔmɔ yɛ ŋsara lɛ sɛɛ kɛha “maŋbii ahiamɔ nii ahe nitsumɔ.” Shi, yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ, ahalaaa Oma afataaa he. Yɛ sɛɛ mli lɛ, ena ele akɛ akɛ yei lɛ yaa ni amɛsɔmɔɔ akɛ ajwamaŋbɔlɔi kɛha Japanbii asraafoi lɛ.
Akɛni Japanbii asraafoi lɛ sumɔɔɔ gbekɛbii yei asane hewɔ lɛ, Oma saa Victory he tamɔ gbekɛnuu be fɛɛ be, ni ekuɔ eyi ni ebaa shi hu. Gbɛi Victory (Kunimyeli) lɛ kɛ haomɔ babaoo ba beni ŋsara lɛ nɔ asraafonyo nukpa lɛ tao akɛ ele nɔ ni gbɛi lɛ tsɔɔ lɛ—ani Victory (Kunimyeli) kɛha Japan Maŋ ni yeɔ amɛnɔ lɛ Asraafoi lɛ aloo Kunimyeli kɛha Amerikabii lɛ?
“Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kunimyeli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nɔyelii fɛɛ nɔ!” ji bɔ ni minaa jie naa kɛ ekaa.
Akɛni amɛkɛɛɛ akɛ “Kunimyeli kɛha Japan Maŋ ni yeɔ amɛnɔ lɛ Asraafoi lɛ” hewɔ lɛ, aha Oma kɛ ebiyoo ni eye afii enumɔ lɛ damɔ shi jaŋŋ ni amɛtsii amɛhe, ŋmɛlɛtswai kpaanyɔ sɔŋŋ yɛ hulu ni tsoɔ waa lɛ nɔ ni akɛgbala amɛtoi. Hɔ̃lɔ̃ bɛ, nu bɛ, ataaa shi, adɔɔɔ mli kɛyaaa hiɛ. Shi kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛnyɛ amɛje nɛkɛ yiwalɛ nifeemɔ nɛɛ mli.
Oma tsuŋwoo lɛ sɛɛ afi lɛ, asraafonyo nukpa ni kwɛɔ ŋsara lɛ nɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ ewu egbo! Ekɛ Opa mfoniri wo edeka ni etadei yɔɔ mli, ni etserɛ lɛ shishi tɔ̃ɔ kɛ awerɛho, ni etsa nɔ, yɛ ewerɛho lɛ fɛɛ sɛɛ.
Tsuŋwoo he lɛ shihilɛ wa waa. Daa gbi niyenii ni ahaa mɔ fɛɛ mɔ ji tapioka kɔɔpoo kome akɛ leebi niyenii, bodobodo ni akɛ sago shã, ni tsiimɔ shɛɔ ŋsɛnii tɛ fã kɛha shwane niyeli, kɛ gbɛkɛ niyenii lɛ, omɔ ni ahoo yɛ baibai awonu nuinui ko mli hu kɔɔpoo kome. Yɛ niyenii bibii ni ajaa nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi pii naaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kwraa, ni mɛi gboiɔ daa yɛ musuŋtsɔmɔ helai ahewɔ.
Opa tsuŋwoo lɛ mli lɛ, emɔ musuŋ hela kɛ niyenii mli fuumɔ hela (ni ji hɔmɔ hela) ko. Shwɛ fioo ni Oma hu agbo, ejaakɛ bei pii lɛ, ekɛ eniyenii lɛ haa Victory koni hɔmɔ akaye gbekɛ lɛ aahu ni etsɔ mli egbo. Yiwalɛ kɛ hɔmɔ bafee nibii ni amɛkɛhi shi daa gbi. Shi amɛnyɛ amɛje mli kɛtsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ, Yehowa ni amɛtee nɔ amɛbɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ pɛ nɔ.
Mikaiɔ Opa wiemɔi ni esumɔɔ lɛ ateŋ ekome jogbaŋŋ, akɛ: “Heyeli ji ni akɛ Ŋwɛi Nyo lɛ, Yehowa aaaba gbeekpamɔ mli.” Enɛ hewɔ lɛ, Opa susuɔ ehe akɛ eye ehe yɛ eshishinumɔ naa diɛŋtsɛ, eyɛ mli akɛ eyɛ tsuŋwoo ni mli wa waa mli. Eka shi faŋŋ akɛ suɔmɔ ni ekɛ Oma yɔɔ amɛha Yehowa lɛ ye ebua amɛ ni ‘amɛto amɛtsui shi yɛ nii fɛɛ mli.’ (1 Korintobii 13:7) Nakai tsakpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ na lɛ ji nɔ ni mikɛ Gayle hu bɔɔ mɔdɛŋ ni wɔhiɛ mli lɛ.
Heyeli kɛ Ekomefeemɔ Ekoŋŋ ni Sa Kadimɔ
Yɛ naagbee lɛ, Jeŋ Ta II ba naagbee yɛ 1945. Beni Japan ŋmɛɛ ta lɛ he lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, akɛ Opa miifã gbɛ kɛ oketeke. Beni amɛnyiɛ gbɛ nɔ kɛjɛ Djakarta kɛyaa Bandung lɛ, Indonesia asraafoi wa oketeke lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛkɛ Japanbii anɔmɔ lɛ sɛɛ efo moŋ, shi Indonesiabii miiwuu ta lolo koni amɛna heyeli kɛjɛ Dutchbii ashishi. Opa hiɛ fee lɛ yaa akɛ ajie lɛ kɛjɛ oketeke lɛ mli ayi shi nɔŋŋ, aahu akɛ ehiɛ kpa nɔ akɛ ebaawie Blɔfo, ni ebɔi wiemɔ yɛ Dutch mli moŋ. Yɛ Indonesiabii agbɛfaŋ lɛ, Dutch ji henyɛlɔ lɛ wiemɔ, ni esa akɛ agbe henyɛlɔ nɛɛ.
Heniianaa lɛ, beni asraafoi lɛ kwɛɔ Opa nibii amli lɛ, amɛna e-Australia tsɔne kudɔmɔ gbɛŋmɛɛ wolo, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ehiɛ ekpa nɔ kwraa. Miishɛɛ sane ji akɛ, Indonesiabii kɛ Australiabii wuuu ta. Kɛbashi ŋmɛnɛ, Opa buɔ nɛkɛ tsɔne kudɔmɔ gbɛŋmɛɛ wolo ni ana ni ma nɔ mi akɛ Australianyo ji lɛ nɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ he ni ekɛwo sane lɛ mli, ejaakɛ ŋmɛlɛtswai fioo sɛɛ lɛ, nakai asraafoi lɛ gbe Dutchbii 12 ni ta oketeke lɛ mli kɛmiiho lɛ yɛ nakai shidaamɔ he lɛ.
Yɛ nɛkɛ sane nɛɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Oma kɛ Victory miimɛ ni amɛfo tsɔne kɛjɛ hei ni awuɔ ta lɛ yɛ lɛ. Beni amɛtara gbɛjegbɛ lɛ he lɛ, tsɔnei babaoo ni eloo asraafoi kɛ maŋbii foji babaoo baho kɛtsara nɔ aahu. Shi trukaa, kɛkɛ ni tsɔnei babaoo ni tsara nɔ nɛɛ wa, ni aleee nɔ hewɔ. Oma kwɛ tsɔne ni bɛŋkɛ amɛ fe fɛɛ lɛ sɛɛ, he ni agbele lɛ, ni nɔ ni fee lɛ naakpɛɛ waa ji akɛ, naa nuu ko ni etɔ lɛ waa ni eyoo lɛ amrɔ nɔŋŋ beni ena lɛ lɛ. Ewu ni! Wiemɔi nyɛŋ atsɔɔ henumɔi ni amɛna yɛ amɛ ekomefeemɔ ekoŋŋ nɛɛ mli lɛ mli.
Wɔku Wɔsɛɛ Kɛtee Australia
Beni minii kɛ eweku lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee Australia yɛ 1946 mli, beni amɛhi Indonesia aahu afii 11 sɛɛ lɛ, shihilɛ eyafeee mlɛo ehaaa amɛ. Amɛku amɛsɛɛ akɛ ta be mli abobalɔi—ohiafoi, ni amɛnaaa niyenii kpakpa, ni maŋbii lɛ kwɛɔ amɛ kɛ yiŋ enyɔnyɔ. Oma kɛ Victory kɛ hewolo nɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ayɔɔ yɛ Asiabii ni ebahi maŋ lɛ mli lɛ ahe lɛ kpe waa diɛŋtsɛ. Ehe bahia ni Opa atsu nii waa ŋmɛlɛtswai babaoo ni ekɛkwɛ eweku lɛ ni eha amɛ shia ni amɛhi mli. Yɛ nɛkɛ jaramɔ shihilɛi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛŋmɛ amɛtsui shi ni amɛje mli ni amɛhiɛ amɛmumɔŋ shihilɛ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.
Amrɔ nɛɛ, nɔ ni fe afii 48 sɛɛ nɛɛ, Opa yɛ Melbourne, ni ekɛ ehe woɔ shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ mli lolo. Ena akɛ Victory kɛ ebii lɛ fɛɛ emɔ anɔkwale lɛ mli, ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe ewo be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli.
Abaptisi Des Zanker, ni batsɔ mitsɛ lɛ kɛ Victory yɛ 1950 afii lɛ shishijee mli gbɛ, ni Des batsɔ Australia Betel weku lɛ mlinyo yɛ 1958 mli. Beni ekɛ Victory ni miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, amɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi be fioo ko, ni no sɛɛ lɛ atsɛ amɛ kɛha gbɛfaa nitsumɔ lɛ. Kɛkɛ ni abafɔ mi, ni ebalɛ akɛ esa akɛ amɛshi gbɛfaa nitsumɔ lɛ ni amɛbatsɔse mi. Ni kɛlɛ, yɛ afii 27 sɛɛ lɛ, Dada miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lolo.
Yɛ 1990 shishijee gbɛ lɛ, Oma gbo yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ shia, yɛ shia ni atsɔse mimami yɛ mli lɛ nɔŋŋ mli. Mi hu atsɔse mi yɛ nɛkɛ Melbourne shia nɛɛ nɔŋŋ mli, ni nakai nɔŋŋ hu ji minyɛminuu kɛ minyɛmiyoo fioo lɛ. Ebafee jɔɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔweku lɛ akɛ wɔ fɛɛ wɔɔhi shia kome mli kutuu. Bei komɛi lɛ, shia lɛ yiɔ ni anaaa gbɛ, shi minyɛɛɛ makai akɛ mihao yɛ he dã. Wɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ sɛɛ klɛŋklɛŋ afii ajwɛ lɛ mli po lɛ, miŋa, Gayle, hi shia lɛ mli nɔŋŋ ni ena he miishɛɛ waa. Beni wɔshi jɛmɛ kwraa kɛha wɔnitsumɔ hee lɛ, mifo. Mina sɛɛfimɔ kɛ suɔmɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ nakai shia lɛ mli.
Shi amrɔ nɛɛ, mikɛ Gayle fɛɛ yɛ nɔ ni haa wɔnaa miishɛɛ waa, ejaakɛ wɔnyɛɔ wɔfeɔ nɔ ni mifɔlɔi kɛ amɛ hu amɛfɔlɔi ni tsɔ amɛhiɛ lɛ fee lɛ. Beni wɔshi shia lɛ, wɔna miishɛjemɔ yɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔyaa lɛ mli, ni ji akɛ, ni wɔfee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ mli. Wɔmiibɔ mɔdɛŋ waa ni wɔnyiɛ anɔkwafoi ni etsɔ wɔhiɛ, ni na miishɛjemɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ beni amɛtsuɔ nii yɛ hei ni wa, beni amɛyɔɔ ohia futaa mli, kɛ beni awo amɛ tsuŋ afii abɔ yɛ Japanbii agbokɛlɛfoi aŋsarai amli lɛ anɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo lɛ sɛɛ.—2 Korintobii 1:3, 4.
Opa naa miishɛɛ be fɛɛ be yɛ Maŋtsɛ David wiemɔi ni ejɛ mumɔŋ ekɛ Yehowa wie nɛɛ mli, akɛ: “Omlihilɛ hi fe wala.” (Lala 63:4) Nɔ ni minii shweɔ waa be fɛɛ be ji akɛ, ena nakai mlihilɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ aahu kɛya naanɔ. Ni eji eweku muu lɛ hu fɛɛ suɔmɔnaa nii akɛ amɛkɛ lɛ fɛɛ aaana mli gbɛfaŋnɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Oma kɛ Opa Harris
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Craig Zanker (yɛ sɛɛ), kɛ eŋa kɛ efɔlɔi, kɛ enyɛminuu kɛ enyɛmiyoo fioo