Ani Nyɔŋmɔ jamɔ miitsu ohiamɔ nii ahe nii?
KƆƆYƆƆ, nu, niyenii, shihilɛ he—akpɛlɛɔ enɛɛmɛi anɔ yɛ he fɛɛ he akɛ adesai ahiamɔ nii. Kɛji mɔ ko naaa enɛɛmɛi lɛ, jaramɔ shihilɛ kɛ gbele baa enɔ. Shi, afii babaoo ni eho nɛ lɛ, Israel hiɛnyiɛlɔ Mose gbala jwɛŋmɔ kɛtee adesai ahiamɔ nii kroko, ni he hiaa kwraa fe niyenii kɛ nu po nɔ. Mose kɛɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ haa gbɔmɔ yi naa wala.”—5 Mose 8:3.
Mose kɛ nɛkɛ wiemɔi ni mli wa waa nɛɛ tsɔɔ bɔ ni wɔjamɔ loo mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii ni wɔɔtsu lɛ he hiaa ha. Etsɔɔ akɛ wɔwala diɛŋtsɛ damɔ enɛɛmɛi ahe nii ni wɔɔtsu lɛ nɔ! Yɛ afii 40 ni amɛkɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, Israelbii lɛ hi shi diɛŋtsɛ kɛtsɔ ‘Yehowa daaŋ wiemɔi’ anɔ. Amɛtsɔ nɔ ni kulɛ eeefee niiashikpamɔ ni kɛ gbele baa lɛ mli shweshweeshwe. Yɛ Nyɔŋmɔ famɔ naa lɛ, niyenii ko ni atsɛɔ lɛ mana lɛ jɛ ŋwɛi eshwie shi yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Nu jɛ tɛsaai amli ni amɛkɛgbe amɛkumai. Shi Nyɔŋmɔ fee babaoo fe amɛheloonaa hiamɔ nii ni eha amɛ lɛ kɛkɛ. Mose kɛɛ: “Bɔ ni mɔ tsɔseɔ ebi lɛ, nakai Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ tsɔseɔ bo nɛɛ.”—5 Mose 8:4, 5; 2 Mose 16:31, 32; 17:5, 6.
Ashiii Israelbii lɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛbɔ amɛhe mɔdɛŋ ni amɛle nɔ ni ja loo ejaaa, yɛ jeŋba loo jamɔ gbɛfaŋ. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa amɛ yɛ he. Ekɛ Mose Mla, ni ji mla gbɛjianɔtoo ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ni tsɔɔ niyenii kpakpa ni amɛye, hetsemɔ he mla ni yɔɔ shiŋŋ, kɛ jeŋba kɛ jamɔ he shishitoo mlai ni hi jogbaŋŋ lɛ ha amɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ha Israel hewalɛnamɔ kɛ mumɔŋ shihilɛ kpakpa tee hiɛ. Amɛ hi shi yɛ ‘Yehowa daaŋ wiemɔi’ anaa.
Enɛ hewɔ lɛ, esoro Israel kwraa yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ ahe. Yɛ Mose gbii amli lɛ, Mizraim ye nɔ akɛ jeŋ hewalɛ ni fe fɛɛ. Eji shikpɔŋ ni ajaa nyɔŋmɔi yɛ nɔ waa. World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Blema Mizraimbii lɛ heɔ yeɔ akɛ nyɔŋmɔi sɔrɔtoi (nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔ-yei) lɛ naa adebɔɔ mli nɔ fɛɛ nɔ kɛ adesai anifeemɔi fɛɛ anɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ amɛjaa nyɔŋmɔi babaoo. . . . Yɛ Mizraim maŋtiase kɛ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, gbɔmɛi lɛ jaa amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɔŋmɔ krɛdɛɛ ko kɛfataa nyɔŋmɔi wuji lɛ ahe.”
Ani nɛkɛ nyɔŋmɔi babaoo jamɔ nɛɛ tsu Mizraimbii amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii? Dabi. Mizraim batsɔ shikpɔŋ ni hemɔkɛyeli gbonyo kɛ bɔlɛnamɔ nifeemɔi fɔji he shi waa yɛ. Mizraimbii ashihilɛ nɛɛ kɛ wala kɛ hewalɛnamɔ kpakpa baaa, shi moŋ ekɛ “helai fɔji” ba. (5 Mose 7:15) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Biblia lɛ wie Mizraim nyɔŋmɔi lɛ ahe kɛ heguɔgbee, ni etsɛ amɛ “wɔji.”—Ezekiel 20:7, 8.
Shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ ŋmɛnɛ. Kɛ hoo lɛ, mɛi babaoo yɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli ko kɛ̃; mɛi fioo ko pɛ baatsɛ amɛhe mɛi ni jaaa Nyɔŋmɔ. Shi, eyɛ faŋŋ akɛ jamɔ nyɛko atsu adesai amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Eji gbɔmɛi hiɔ shi yɛ “nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ” lɛ naa lɛlɛŋ kulɛ, ani naagbai ni ji tai, hewolonɔ sui amligbalamɔi, hɔmɔ, kɛ ohia ni yaa nɔ emli waa daa nɛɛ baahi shi ŋmɛnɛ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Ni kɛ mɛi komɛi baasusu akɛ amɛaatsake amɛjamɔ po lɛ, eeefee mɛi fioo pɛ. Shi, mɛi komɛi sumɔɔɔ ni amɛwieɔ jamɔ he saji ahe po aloo amɛsusuɔ jamɔ mli susumɔi heei ahe!
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nuu ko ni jɛ Ghana, yɛ Afrika Anaigbɛ kɛɛ Kristofonyo sɔɔlɔ ko akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ejie ehe kpo etsɔɔ wɔ Afrikabii kɛtsɔ wɔ wulɔmɛi kɛ wɔyei ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni ejie ehe kpo etsɔɔ Yudafoi lɛ kɛtsɔ amɛgbalɔi lɛ anɔ lɛ. Eyɛ mɔbɔ waa akɛ wɔ Afrikabii lɛ ekomɛi ebuuu wɔ diɛŋtsɛ wɔ wulɔmɛi lɛ, ni wɔwieɔ Yesu, Muhammad, kɛ mɛi krokomɛi moŋ ahe.”
Yɛ Afrikabii diɛŋtsɛ ashihilɛi pii amli lɛ, abuɔ Kristojamɔ akɛ blɔfomɛi ajamɔ—gbɛjianɔtoo ko ni akɛjɛ maŋsɛɛ kɛba, ni efite nii babaoo kwraa fe ekpakpa ni ekɛba. Shi ani su ni ooona akɛ osumɔɔɔ ni osusuɔ susumɔi sɔrɔtoi ahe lɛ baaye abua bo ni ona omumɔŋ hiamɔ nii, aloo ebaatsi enamɔ moŋ naa? Abuɔ Afrika abɛ ko akɛ: “Akɛ niji enyɔ yeee nii yɛ hɔmɔ hewɔ.” Bulɛ bɛ niyeli su ni tamɔ nɛkɛ he, ni eyɛ oshara hu—titri lɛ kɛji oleee nɔ ni yɔɔ tsɛŋsi lɛ mli! Ni kɛlɛ, mɛi babaoo halaa amɛ jamɔ, jeee ni amɛdamɔ niiahesusumɔ jogbaŋŋ nɔ, shi moŋ amɛdamɔɔ henumɔi aloo nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ amɛweku mli lɛ nɔ.
Esa akɛ jamɔ ni tsuɔ omumɔŋ hiamɔ nii ahe nii lɛ afee “jamɔ krɔŋŋ kɛ oniiahesusumɔ jwɛŋmɔ.” (Romabii 12:1, New World Translation) Esa akɛ efee nɔ ni ole he saji jogbaŋŋ, ni ohala yɛ nilee mli. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔsusua sane ni kɔɔ mɔ jamɔ halamɔ he, yɛ Afrikabii asusumɔ naa lɛ he wɔkwɛa. Shi, kanelɔi ni yɔɔ he fɛɛ he hu baana nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he miishɛɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]
Mose tsɔɔ bɔ ni wɔ mumɔŋ hiamɔ nii ahe nitsumɔ he hiaa ha
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Niiashikpamɔ ni Afrika ena yɛ Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ahe lɛ eha mɛi komɛi ejie Biblia kwraa kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ mli