Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 10/15 bf. 23-26
  • Shiɛmɔ yɛ Shikpɔŋ ni Nibii Yɔɔ Sɔrɔtoi yɛ Nɔ lɛ Nɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Shiɛmɔ yɛ Shikpɔŋ ni Nibii Yɔɔ Sɔrɔtoi yɛ Nɔ lɛ Nɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Sanekpakpa lɛ Shwereɔ
  • Asai ni Amamɔɔ Oya yɛ Hei ni Yɔɔ Banee
  • Wɔmiiya “e-Kooyigbɛ Shɔŋŋ Fe Fɛɛ Lɛ”
  • Alice Springs ni Atee kɛ Jɛmɛ Shimɔ
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 10/15 bf. 23-26

Shiɛmɔ yɛ Shikpɔŋ ni Nibii Yɔɔ Sɔrɔtoi yɛ Nɔ lɛ Nɔ

KANGAROO, koala, wombat, kɛ platypus, Ayers Rock kɛ Great Barrier Reef​—enɛɛmɛi ji gbɛi ni baa jwɛŋmɔ mli beni mɛi susuɔ Australia he lɛ. Shi eeenyɛ efee naakpɛɛ sane akɛ, ekolɛ Australiabii lɛ ateŋ mɛi ni fa eyasarako Ayers Rock lɛ loo Great Barrier Reef lɛ ni amɛnako koala, wombat, loo platypus pɛŋ yɛ kooloi ashihilɛ he diɛŋtsɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, maŋ lɛ mli bii ayifalɛ ni ji akpekpei 17.3 lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 85 ji mɛi ni hiɔ maŋtiasei amli, yɛ ŋshɔnaa maji enumɔ lɛ amli.

Kɛ ashi ŋshɔnaa ni afa gbɛ kɛtee koo mli aaafee kilomitai 200 loo shitoi 125 loo nɔ̃ lɛ, kɛkɛ lɛ mɔ lɛ eje shikpɔŋ wulu lɛ koo loo sɛɛgbɛ shikpɔŋ ni etse ehe banee ni ehe gbɛi lɛ mlibotemɔ shishi. Shikpɔŋ lɛ tsakeɔ kɛjɛɔ koo ni nugbɔ nɛɔ yɛ mli kɛ ŋmɔ-feemɔ shikpɔŋ ni baa nii babaoo kɛyaa shikpɔŋ ni nɔ edɔ ni enɔ egbi ni ka shi shwɛtɛɛ, ni tsei bibii kɛ jwɛi fioo ko pɛ kwɛ̃ɔ yɛ nɔ. Shi wala yɛ sɛɛgbɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Tooi kɛ tsinai babaoo akwɛmɔ loo amɛshihilɛ hei ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yaa shitoi ohai abɔ koji-ejwɛ. Nɔ ni yɔɔ esɛɛgbɛ shɔŋŋ lolo ji shia-ŋai, ni kɛ akwɛɛɛ he nɔ jogbaŋŋ lɛ gbɔmɛi baanyɛ agboi yɛ nɔ.

Sanekpakpa lɛ Shwereɔ

Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ashiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ Australia. Akpei abɔ kpɛlɛɔ jalɛ jeŋ hee ni Yehowa ewo shi yɛ he lɛ nɔ. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ ayifalɛ shɛ yifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 57,000 yɛ nyɛsɛɛ sɔɔmɔ afi lɛ mli, eehe eku ebɔ afii nyɔŋma ni eho lɛ yibɔ lɛ he. Yɛ be mli ni shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi ni fa hiɔ ŋshɔnaa maji lɛ amli taakɛ maŋ lɛ mli bii ateŋ mɛi ni fa ji lɛ, kɛlɛ sanekpakpa lɛ shwereɔ yɛ koo mli gbɛ hu.

Bɔni afee ni ona bɔ ni shiɛmɔ ji yɛ nɛkɛ shikpɔŋ agbo ni sɔrɔto-feemɔ yɔɔ nɔ nɛɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔyafataa kpokpaa wuji anɔkwɛlɔi enumɔ lɛ ateŋ mɔ kome kɛ eŋa he yɛ be mli ni amɛsaraa asafoi ni yɔɔ maŋ lɛ sɛɛgbɛ shɔŋŋ lɛ ekomɛi lɛ. Amɛ gbɛfaa lɛ tsɔɔ Australia Anaigbɛ niiaŋ, Queensland shikpɔŋ lɛ fa, kɛ Kooyigbɛ Shikpɔŋkuku lɛ fɛɛ, edalɛ fe shitoi akpekpei 1.8 koji-ejwɛ loo kilomitai akpekpei 4.7 koji ejwɛ. Enɛ tamɔ Europa fa, ni nɔ ni ale tsutsu akɛ Soviet Union lɛ fataaa he.

Wɔ gbɛfaa lɛ jeɔ shishi yɛ Perth, yɛ Australia Anaigbɛ maŋtiase lɛ mli. Amrɔ nɛɛ Yehowa Odasefoi asafoi 49 yɛ nɛkɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ maŋ hee kɛ emli gbɔmɛi ni shɛɔ akpekpei 1.2 nɛɛ mli. Kɛfata Ŋleshi wiemɔ he lɛ, Hela, Italia, Portuguese, kɛ Spanish asafoi yɛ, kɛ kui bibii hu yɛ wiemɔi krokomɛi amli. Agbɛnɛ hu asafo ni Australia nyɛmimɛi hii kɛ yei ni ji shikwɛɛbii diɛŋtsɛ yɔɔ mli, ni tsuɔ nii yɛ shikwɛɛbii krokomɛi lɛ ateŋ yɛ maŋ wulu nɛɛ mli lɛ hu yɛ. Gbɔmɛi heshibalɔi nɛɛ ateŋ mɛi pii miibo Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ toi agbɛnɛ. Shi te nibii yɔɔ ha tɛŋŋ yɛ maŋtiasei lɛ asɛɛ shɔŋŋ?

Wɔfa gbɛ kɛjɛ Perth kɛtee shitoi 1,100 loo kilomitai 1,800 yɛ kooyigbɛ kɛyashɛ Port Hedland, he ni abaafee kpokpaa nɔ kpee yɛ lɛ. Mɛi 289 ni ba lɛ ateŋ mɛi pii fa gbɛ kɛjɛ shitoi 100 kɛmiiya 400 koni amɛba kpee lɛ shishi. Amɛba kɛjɛ hei ni yɔɔ banee, ni asafo ni bɛŋkɛ he ni amɛjɛ lɛ baanyɛ afee shitoi 150, kɛtsɔ mulu gbɛi ni asako nɔ kɛ enɔ tɛi ni gbuɔ lɔle tai yɛ bei komɛi amli lɛ anɔ. Asafoi etɛ ni yɔɔ nɛkɛ he nɛɛ etsɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ amamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai oyayaayai lɛ nɔ emamɔ ekomɛi nyɛsɛɛ nɛɛ.

Asai ni Amamɔɔ Oya yɛ Hei ni Yɔɔ Banee

Kwɛ sɔrɔto-feemɔ ni yɔɔ Maŋtsɛyeli Asa ni amaa yɛ nɛkɛ hei nɛɛ kɛ nɔ ni amaa yɛ maŋtiasei kɛ maji wuji amli lɛ teŋ! Esa akɛ akɛ tsumaa nibii lɛ babaoo awo tsɔne mli kɛjɛ Perth ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ kɛya shitoi akpe. Nyɛmimɛi hii kɛ yei ohai abɔ faa gbɛ ni tamɔ nɛkɛ, kɛ babaoo hu yɛ otsi naagbee ni atsɔɔ lɛ nɔ koni amɛbama Maŋtsɛyeli Asa yɛ jeŋ dɔlɛ ni naa wa waa ni esusumɔ shɛɔ kɛjɛ Fahrenheit 105 kɛyashi 115 naa. Gbɛ ni mɛi pii faa kɛbaa hei ni yɔɔ banee nɛɛ diɛŋtsɛ ji odaseyeli. Beni ama Maŋtsɛyeli Asa ko yɛ Tom Price, maŋ bibioo ko ni atsaa su ni asereɔ akɛfeɔ dadei yɛ mli lɛ mli lɛ, nɔ ni je kpo yɛ maŋ lɛ mli adafitswaa wolo lɛ hiɛ ji: “Akɛ miishɛɛ miihere ŋaanitsulɔi kɛ mɛi ni yeɔ buaa ni kɛ amɛhe ewo Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa gbii etɛ ‘tsumaa oya’ lɛ mli yɛ Tom Price lɛ atuu.”

Etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ miisumɔ ni eye ebua. Ni akɛ nibii ni amɛtsiimɔ shɛɔ tɔn 50 ni akɛwoɔ tsɔne mli akɛbaa jɛmɛ ni afiteɔ Australia dɔlai 11,000 yɛ he lɛ aaaba lɛ, tsɔne-tsɛ ko kɛɛ nyɛmimɛi lɛ akɛ amɛhe mu ni akɛwoɔ tsɔne lɛ mli lɛ pɛ koni ekɛya eha amɛ. Maŋ lɛ mli pentai kɛ paint galɔn 26 ke. Tsɔnei wuji ni akɛtsaa shi yɛ tsumaa mli anɔtsɛmɛi kɛ tsɔnei nɛɛ ha ni akɛtsu nii, ni nitsumɔ he ni tsaa dade yɛ maŋ lɛ mli lɛ kɛ tsɔne agbo ko ni atsɛɔ lɛ krein ha kɛha nitsumɔ ni ebiii nyɔmɔwoo ko. Tsu ni aaana aha gbɔi 300 lɛ bafee naagba, shi maŋ lɛ mli bii lɛ ye bua waa. Mɛi komɛi tswa tɛlifon ni amɛkɛ saatsei ha. Nuu ko tswa tɛlifon ni ekɛɛ akɛ, ebaafa gbɛ otsi lɛ naagbee, shi ebaashi etsu lɛ sɛɛgbɛ shinaa lɛ efɔ ni eŋaŋ. Ekɛɛ: “Shihilɛ he lɛ yɛ kɛha nyɛ kɛyashi be mli ni nyɛaagbe nyɛ tsumaa lɛ naa.”

Nɔ ko ni yɔɔ ŋmɔlɔ ba beni akɛ he ko ni esa akɛ nyɛmimɛi komɛi ayaŋɔ tsu ni afee ni tsɔne gbalaa ni ji kpokpaa lɛ nɔ̃ lɛ he adrɛs ha amɛ lɛ. Amɛnaa kpɛ amɛhe beni amɛna ni aŋma nɔ ko yɛ agbo lɛ naa akɛ, “Nyɔŋmɔjalɔi Akaba Biɛ” lɛ. Shi nɔ ni amɛbaagbala kɛya lɛ hu ma jɛmɛ lɛ. No hewɔ lɛ amɛkɛɛ yoo ni yɔɔ shia lɛ akɛ amɛmiigbala tsu ni jwɛi eyi mli obɔ lɛ kɛya. Yɛ be mli ni amɛbɛɔ jwɛi lɛ kɛjɛɔ mli lɛ pɛ kɛkɛ ni amɛyoo akɛ jeee kpokpaa lɛ tsu ni tsɔne gbalaa lɛ ni! Beni nɔtsɛ lɛ diɛŋtsɛ ba shia lɛ, eŋa lɛ kɛɛ lɛ akɛ Yehowa Odasefoi ebaŋɔ etsu ni tsɔne gbalaa lɛ kɛtee. Etsɛɛɛ ni nyɛmimɛi lɛ kɛ tsu ni tsɔne gbalaa ni amɛbɛɛ mli lɛ ba, ni amɛtsɔɔ tɔmɔ ni ba lɛ mli amɛha lɛ. Sanegbaa kpakpa tee nɔ, ni tsutsu mɛi ni teɔ shi woɔ anɔkwale lɛ yɛ saji babaoo ni amɛbaasumɔ amɛbi yɛ wɔ kɛ wɔ nitsumɔ lɛ he. Agbɛnɛ amɛmii eshɛ amɛhe akɛ amɛbaasumɔ ni amɛbakwɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ.

Sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ nɛkɛ he nɛɛ biɔ tsuishiŋmɛɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, gbɛ jɛkɛmɔ lɛ yɛ. Nyɛmiyoo ko ni ji gbɛgbalɔ kɛ ewu kudɔɔ tsɔne fe shitoi 220 yaa-kɛ-baa kɛtsɔɔ mulu gbɛi kɛ enɔ kpɔikpɔi nɔ kɛjɛɔ Port Hedland kɛyaa Marble Bar, koni amɛyafee sɛɛsaramɔ kɛ shia Biblia mli nikasemɔ. Marble Bar fata hei ni dɔɔ fe fɛɛ yɛ Australia lɛ he, ni edɔlɛ yashɛɔ fe dɔlɛ susumɔi 120 Fahrenheit kɛjɛ October kɛyashi March.

Wɔmiiya “e-Kooyigbɛ Shɔŋŋ Fe Fɛɛ Lɛ”

Darwin, ni ejɛkɛmɔ ji shitoi 1,550 yɛ ekooyigbɛ shɔŋŋ lɛ ji maŋ kroko ni abaafee kpokpaa nɔ kpee yɛ mli. Kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ kɛ eŋa lɛ ŋɔɔ hegbɛ ni tsɔne kudɔmɔ kakadaŋŋ lɛ kɛhaa lɛ ni amɛkɛtsaa amɛteemɔŋ nikasemɔ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ amɛkaneɔ ni amɛsusuɔ daa gbi ŋmalɛ lɛ he. Kɛkɛ lɛ amɛbo Biblia lɛ kanemɔ toi yɛ kasɛt nɔ. Akɛni amɛtsakeɔ tsɔne kudɔmɔ lɛ mli hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ naa hegbɛ ekaneɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ mli saji lɛ.

Gbɛjegbɛ nɔ okadi ko bɔ amɛ kɔkɔ ni amɛkwɛ jogbaŋŋ yɛ “gbɛjegbɛ nɔ oketekei” ahe. Nomɛi ji tsɔnei wuji kakadaji ni joɔ foi ni he wa waa ni gbalaa tsui ni tsɔnei gbalaa nɛɛ etɛ loo ejwɛ ni amɛkɛlɛmɔ shɛɔ aaafee ninetalɔi 180 loo mitai 55. No hewɔ lɛ esa akɛ ona gbɛ ni da yɛ be mli ni ohoɔ tsɔnei nɛɛ ahe lɛ. Akɛtereɔ tsinai kɛ jatsui ni tsiitsii kɛyaa maji ni yɔɔ hei banee lɛ amli.

Kɔɔyɔŋ dɔɔ be fɛɛ be ni daa nɛɛ kooi lɛ hu egbi. Abaanyɛ asusu shikpɔŋ ni nu efɔɔɔ nɛmɔ yɛ nɔ nɛɛ he akɛ gɔɔ agbo ko ejaakɛ nɔ ni eha shikpɔŋ lɛ fɛɛ hiɛ ji gbɔtsuii ni amɛteŋ jɛkɛmɔ yeɔ egbɔ. Gbɔtsuii nɛɛ asu yɛ sɔrɔtoi, ejaakɛ fɛɛ damɔ shikpɔŋ sũ ni tsatsũbii lɛ kɛmamɔ gbɔtsuii lɛ nɔ, ni amɛkɛlɛmɔ shɛɔ ninetalɔi etɛ kɛmiiya kpaanyɔ. Agbɛnɛ beni wɔ gbɛfalɔi lɛ foɔ Victoria River lɛ, kadimɔnii pii ni afee yɛ shĩa ni mɛi kɛmamɔ shi gbala amɛjwɛŋmɔ. Ekome nɔ niŋmaai kaneɔ akɛ: “Oshara: Aŋmɛɛɛ Faawumɔ Gbɛ Yɛ Biɛ. Baa ni Yeɔ Gbɔmɔ yɛ Nui nɛɛ Amli!” Amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nilee mli akɛ amɛbaatao gbɛi krokomɛi anɔ ni amɛaatsɔ amɛju amɛhe ni amɛhe ajɔ amɛ!

Yɛ naagbee lɛ amɛyashɛ Australia kooyigbɛ yiteŋ shɔŋŋ, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ “Top End” lɛ. Yehowa Odasefoi asafoi enyɔ ni dara yɛ Darwin, ni ji Northern Territory loo Kooyigbɛ Shikpɔŋkuku lɛ maŋtiase lɛ mli. Anaa bɔ ni Darwin ji maŋ ni gbɔmɛi ni jɛ hiŋmɛigbelemɔi kɛ kusumii sɔrɔtoi pii amli yɔɔ mli lɛ jogbaŋŋ yɛ be mli ni atee kpokpaa nɔ kpee yɛ jɛmɛ lɛ. Okɛ charles, ni eye afii 30, ni jɛ East Timor ni tawuu efite jɛmɛ ni yɔɔ Indonesia kɛba biɛ jeeŋmɔ lɛ akpe. Efɔlɔi ni ji Chinabii lɛ tsɔse lɛ koni ekɛ ehe awo blematsɛmɛi ajamɔ mli. Agbɛnɛ hu ekɛ ehe ewo abɔtirifɔɔ tamɔ judo kɛ karate mli vii. Enɛ kpamɔ bɛ mlɛo yɛ bɔ ni ekɛ ehe ewo mumɔi atsɛmɔ mli waa hu lɛ hewɔ. Shi akɛni Yesu shiwoo akɛ “ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe” lɛ yɔɔ ejwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, etse ehe kwraa kɛjɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. (Yohane 8:32) Nɔ ni ekɛɔ ji akɛ, “Miyɛ henilee ni mli tse keŋkeŋ yɛ Yehowa hiɛ, ni amrɔ nɛɛ miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Oti ni ma mihiɛ ji ni maya Ministerial Training School loo Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul lɛ eko.”

Esɛɛ lɛ, okɛ Beverly ni jɛ Papua New Guinea lɛ akpe. Beverly jaje akɛ: “Minaaa hekɛnɔfɔɔ tsɔ kɛjɛ shishijee akɛ manyɛ mashiɛ matsɔɔ blɔfomɛi, ejaakɛ Ŋleshi ji miwiemɔ ni ji enyɔ, ni wiemɔi komɛi kɛ gbɛ ni Australiabii wieɔ blɔfo amɛhaa lɛ, ha ewa kɛha mi akɛ manu shishi. Shi akɛni mikai akɛ Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ Yehowa nɔ ni wɔsa wɔnaa ni wɔbaana akɛ ehi hewɔ lɛ, mije be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ shishi yɛ January 1991. Klɛŋklɛŋ mɔ ni mikɛ lɛ kase Biblia lɛ ebatsɔ gbɛgbalɔ bianɛ. Ebiyei lɛ ateŋ mɛi enyɔ hu ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ni mɔ kome kɛ ehe ewo gbɛgbamɔ mli kɛ ewu fɛɛ.”

Dani wɔɔshi Darwin lɛ, nyɛhaa wɔshaa foi oya kɛyaa Kakadu National Park, ni ale jogbaŋŋ yɛ loofɔji sɔrɔtoi ni fa yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ ni ka bokagbɛ, ni ejɛkɛmɔ feɔ shitoi 155 loo kilomitai 250 lɛ. Biɛ ji he ni wɔkɛ Debbie, sanekpakpa shiɛlɔ kome pɛ ni yɔɔ nɛkɛ he nɛɛ fɛɛ kpe yɛ. Wɔbi lɛ bɔ ni efeɔ ni ehaa ehe waa yɛ mumɔŋ yɛ he ni yɔɔ banee nakai lɛ. Eha hetoo akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ. . . . Ni minaa miishɛjemɔ kɛjɛɔ ŋmalɛi tamɔ Yesaia 41:10 (NW), ni kɛɔ akɛ: ‘Kaashe gbeyei, ejaakɛ mikɛo yɛ. Kaakwɛ ohe kɛmiikpe, ejaakɛ miji o-Nyɔŋmɔ lɛ. Mawaje bo. Ni maye mabua bo. Ni mikɛ mijalɛ ninejurɔ lɛ aaahiɛ omli kpɛŋŋ.’”

Wɔkɛ Shikwɛɛbii akuu fioo ko kpe yɛ Jilkmingan, ni yɔɔ Darwin wuoyigbɛ shitoi 280 loo kilomitai 450 lɛ. Afii pii nɛ ni abu Shikwɛɛbii akutso nɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi ejaakɛ amɛteŋ mɛi pii yaa kpeei wuji kɛ kpeei bibii daa, eyɛ mli akɛ abaptisiko amɛteŋ mɔ ko. Ale akutso nɛɛ jogbaŋŋ yɛ amɛ hetsemɔ hewɔ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ekɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ gbɛfaŋ agbɛnɛ ni abaptisi amɛ. Amɛji klɛŋklɛŋ Shikwɛɛbii ni yɔɔ akrowaiaŋ ni fee nakai. Ebiɔ ekãa kɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ni akɛ he fɔɔ diɛŋtsɛ dani nɛkɛ heshibalɔi nɛɛ aye amɛhe kɛjɛ afii ohai abɔ blema saji kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni amɛweku lɛ mli bii kɛ amɛhe ewo mli lɛ mli.

Alice Springs ni Atee kɛ Jɛmɛ Shimɔ

Agbɛnɛ be eshɛ ni esa akɛ ashi “Kooyigbɛ Shɔŋŋ Fe Fɛɛ lɛ,” ni aya wuoyigbɛ shitoi 1,000, kɛya Alice Springs, ni yɔɔ shikpɔŋ wulu lɛ “Teŋgbɛ Tsuru” lɛ ni bɛŋkɛ Ayers Rock ni ehe gbɛi lɛ. Tsɔne ni haa tsu mli jɔɔ ŋanii yɛ Maŋtsɛyeli Asa tsu nɛɛ mli, ni ehaa mɛi ahe jɔɔ amɛ kɛhaa kpee, ni mɛi ni shɛɔ 130 loo nɔ ni fe nakai jɛ asafoi enyɔ ni yɔɔ nɛkɛ he nɛɛ ba kpee lɛ. Naa Polynesiabii, Europabii, kɛ Shikwɛɛbii ni yɔɔ miishɛɛ ni amɛfee ekome yɛ Kristofoi anaanyobɔɔ mli ekoŋŋ ni wɔmiina.

Yɛ naagbee lɛ wɔshi Alice Springs ni wɔje wɔnaagbee gbɛ ni wɔkɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ kɛ eŋa lɛ fa lɛ shishi. Nɛkɛ gbɛfaa nɛɛ kɛ wɔ tee shitoi 1,250, kɛfo shikpɔŋ wulu lɛ, ni wɔmiiya kooyigbɛ kɛ bokagbɛ. Wɔkɛ nakai feemɔ kɛ shɛɛ ha shikpɔŋ ni wɔshi yɛ wɔ sɛɛgbɛ lɛ, ejaakɛ wɔyashɛ Queensland koo ni nugbɔ nɛɔ yɛ mli babaoo lɛ mli ekoŋŋ. Biɛ, yɛ Queensland kooyigbɛ ŋshɔnaa​—he ni Great Barrier Reef shikpɔŋ lɛ ka lɛ​—asafoi babaoo ni Odasefoi fa yɛ mli lɛ yɔɔ.

Shi wɔgbeee gbɛfaa lɛ naa ni wɔtee kpokpaa nɔ kpee kome hu shishi. Wɔta kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli yɛ Cairns​—Queensland Barrier Reef maŋ ni ehe gbɛi ni nugbɔnɛmɔ kɛ hulutsoo fɛɛ fa yɛ jɛmɛ lɛ​—kɛteke Australia shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ kɛha gbɛfaa kuku kɛfoŋ yɛ Cape York Ŋshɔnine lɛ naabu kɛfo Torres Strait, kɛtee Thursday Island. Asafo bibioo ko ni shiɛlɔi 23 pɛ yɔɔ mli yɛ biɛ. Mɛɛ miishɛɛ ji enɛ akɛ mɛi 63 sɔŋŋ aaaba wɔnaagbee kpee yɛ nɛkɛ gbɛfaa nɛɛ mli lɛ shishi!

Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ ona Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ ni nibii sɔrɔtoi yɔɔ nɔ nɛɛ ni ona ehe nɔ ko bibioo ko lɛ he miishɛɛ. Ekolɛ obaana hegbɛ gbi ko ni obasara wɔ yɛ Australia loo shishigbɛ shikpɔŋ ni enɔ nibii yɔɔ miishɛɛ nɛɛ nɔ ni bo diɛŋtsɛ okɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni kɛ anɔkwayeli tsuɔ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ ni ekaaa nɛɛ he nii lɛ abakpe.

[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Port Hedland

Canberra

Tom Price

Marble Bar

Newman

Darwin

Katherine

Alice Springs

Ayers Rock

Thursday Island

Cairns

Adelaide

Melbourne

Hobart

Sydney

Brisbane

Perth

Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Perth, Australia Anaigbɛ maŋtiase

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli woɔ yibii kpakpai

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje