Shishitoo Mla Aloo Nɔ Ni Mɛi Fɛɛ Mifeee—Te Emli Nɔ Ni Kudɔɔ Bo?
BENI eyɔɔ sɛii ekpaa nɔ lɛ, be ko lɛ Norihito kɛ ehe wo shwɛmɔ akaŋshii ko mli. Trukaa, kɛkɛ ni ekɛ yiŋkpɛɛ feemɔ ko kpe. Aabi ni nikaselɔi lɛ fɛɛ kɛ amɛhe awo maŋhedɔɔ nifeemɔ ko mli. Ani esa akɛ eyafata enanemɛi nikaselɔi lɛ ahe yɛ nɛkɛ nii ni tamɔ nɔ ni amɛfeɔ daa nɛɛ mli?
Norihito ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ ejaaa gbɛ akɛ eeefata he yɛ jamɔ nifeemɔ ni akɛhaa nyɔŋmɔ kroko ni jeee Yehowa lɛ mli. (2 Mose 20:4, 5; Mateo 4:10) Ele hu akɛ esa akɛ Kristofoi ahi shi ni amɛkɛ amɛhe wooo je lɛŋ maŋkwramɔ saji lɛ eko kwraa mli. (Daniel 3:1-30; Yohane 17:16) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ enanemɛi nikaselɔi lɛ wo lɛ hewalɛ ni ekɛ ehe awo mli moŋ, shi ekɛ ekaa kɛ bulɛ damɔ shi shiŋŋ ni ekɛ ehe wooo mli. Kɛ oyaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛni obaafee?
Bɔ ni Asumɔɔ ni Atamɔ Mɛi Krokomɛi Lɛ
Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɛi adesai ni amɛkɛ adesai krokomɛi abɔ, ni amɛkɛ amɛhe ahi shi jogbaŋŋ, ni amɛfee ekome kɛtsu nii yɛ miishɛɛ mli. Eji adebɔɔ su akɛ mɔ ko aaasumɔ ni etamɔ etipɛŋfoi, ni akpɛlɛ enɔ akɛ efata amɛhe. Henumɔi ni tamɔ nɛkɛ haa shihilɛ ŋɔɔ ni eyeɔ ebuaa ni toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpamɔ baa wɔkɛ wɔnanemɛi asharamɔ mli.—1 Mose 2:18; Lala 133:1; 1 Petro 3:8.
Mligbɛ su ni haa asumɔɔ ni afata mɛi krokomɛi ahe lɛ jeɔ kpo yɛ bɔ ni amaa nifeemɔi komɛi anɔ mi ni atsakeee yɛ hiŋmɛigbelemɔi komɛi amli ŋmɛnɛ po lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, atsɔseɔ Japan gbekɛbii kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi afii amli tɔ̃ɔ ni amɛle bɔ ni anyiɛɔ nɔ ni mɛi pii miifee eko lɛ sɛɛ, ni amɛ hu amɛfee nakai. Amɛgboshinii lɛ tsɔɔ amɛ akɛ sɔ̃i wuji ni jwere amɛnɔ lɛ ateŋ ewulu kome ji ni amɛkɛ amɛkuuŋbii akpa gbee. Edwin Reischauer, tsutsu U.S. Amerika maŋ najiaŋdamɔlɔ yɛ Japan, ni ekaseɔ Japanbii asui ahe nii waa lɛ wie akɛ: “Japanbii tamɔ mɛi komɛi ni baafee amɛnii kuikui fe Anaigbɛ bii.” Ekɛfata he hu akɛ: “He ni Anaigbɛ bii baasumɔ moŋ ni ana amɛ yɛ kponɔgbɛ akɛ amɛyɛ heyeli ni esoro amɛ lɛ, Japanbii pii baasumɔ moŋ ni amɛ atadewoo, jeŋba, shihilɛ gbɛ, kɛ amɛsusumɔi po atamɔ mɛi ni yɔɔ amɛkuu lɛ mli lɛ anɔ pɛpɛɛpɛ.” Shi, suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaatamɔ mɛi krokomɛi lɛ bɛ Japanbii pɛ he. Eyɛ adesai fɛɛ he.
Nɔnyɛɛi ni Atamɔ Mɛi Krokomɛi
Eyɛ mli akɛ ehi jogbaŋŋ akɛ mɔ ko aaabɔ mɔdɛŋ ni ekɛ mɛi krokomɛi ahi shi jogbaŋŋ moŋ, shi oshara yɛ he akɛ aaanyiɛ nɔ ni mɛi fɛɛ feɔ lɛ sɛɛ kɛkɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ ji akɛ, bei pii lɛ nɔ ni mɛi fɛɛ sumɔɔ feemɔ waa lɛ kɛ nɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ kpaaa gbee. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Satan tsɔɔ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ ekɛ nɔ fɛɛ nɔ ni enine shɛɔ nɔ—heloonaa ninamɔ, jeŋba shara, hewolo nɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ, jamɔi ahe tsui ni anaaa, maŋhedɔɔ, kɛ nibii krokomɛi—tsuɔ nii ni ekɛnaa gbɔmɛi anɔ hewalɛ ni ekɛgbalaa amɛ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he. Nɔ ni nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ asɛɛnyiɛmɔ tsɔɔ kɛkɛ ji akɛ, ehaa mɔ lɛ batsɔɔ Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe shitee-kɛ-wolɔ. No hewɔ ni awoɔ Kristofoi aŋaa akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.”—Romabii 12:2.
Akɛni amɛyɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli hewɔ lɛ, Kristofoi yɛ nɔnyɛɛ shishi be fɛɛ be akɛ amɛ hu amɛfee nɔ ni mɛi fɛɛ feɔ lɛ eko. Obalaŋtai titri nine shɛɔ amɛnɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛtamɔ amɛskulbii ni amɛfee amɛnii tamɔ amɛ lɛ mli wa waa. Ebiɔ ekaa diɛŋtsɛ koni amɛkɛgbala nɔ hewɔ ni amɛkɛ amɛhe wooo nifeemɔi komɛi amli lɛ mli amɛtsɔɔ amɛtipɛŋfoi lɛ. Shi, kɛ amɛfee dioo ni amɛwieee he lɛ, ebaanyɛ etsɔ mumɔŋ oshara diɛŋtsɛ kɛha amɛ.—Abɛi 24:1, 19, 20.
Onukpai hu kɛ nɔnyɛɛi ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ yɛ amɛnitsumɔ he. Ekolɛ akpaa amɛ gbɛ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo nifeemɔi komɛi amli yɛ nitsumɔ kpamɔ sɛɛ aloo yɛ hejɔɔmɔ gbii komɛi anɔ. Ekolɛ nakai ni amɛfeŋ lɛ baaha amɛfee tamɔ mɛi ni etse amɛhe ni amɛkɛ mɛi krokomɛi efeee ekome, ni ekɛ jaramɔ shihilɛ baaba nitsumɔ he lɛ. Ekolɛ mɛi komɛi nuɔ he akɛ esa akɛ amɛ hu amɛtsu nii ŋmɛlɛtswai babaoo yɛ nitsumɔ kpamɔ sɛɛ ejaakɛ mɛi krokomɛi miifee nakai, ni aakpa gbɛ yɛ amɛ hu amɛhe. Amɛhe ni amɛaaŋmɛɛ amɛha nɛkɛ nibii nɛɛ baanyɛ aye amɛ awui yɛ mumɔŋ, ni ebaatsi amɛnaa ni amɛkanyɛ amɛtsu gbɛnaa nii krokomɛi ni jwere amɛnɔ lɛ ahe nii.—1 Korintobii 15:33; 1 Timoteo 6:6-8.
Nɔnyɛɛ koni afee nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ yɛ hei krokomɛi hu fe skul kɛ nitsumɔ he pɛ. Nyɛ Kristofonyo ko wie akɛ be ko lɛ etsi tsɔsemɔ ni ekɛaaha ebi lɛ naa, eyɛ mli akɛ ehe miihia waa moŋ, ejaakɛ enu he akɛ shianyɛmɛi krokomɛi ní yɔɔ jɛmɛ lɛ ekpɛlɛŋ ni etsɔse ebi lɛ.—Abɛi 29:15, 17.
Mɛi Babaoo lɛ Baanyɛ Atɔ̃
Biblia lɛ kɛ ŋaawoo babaoo ni yɔɔ tɛɛ haa wɔ kɛ ebalɛ akɛ esa akɛ wɔfee nɔ ni mɛi krokomɛi fɛɛ feɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akɛɛ Israel maŋ lɛ akɛ: “Kaanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee efɔŋ; ni asaŋ kaawie yɛ sane ko mli ni oŋɔ ohe obɔ mɛi pii ahe ni atsɔ sane hiɛ abu shi.” (2 Mose 23:2; okɛto Romabii 6:16 he.) Jeee be fɛɛ be amɛnyiɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ. Be ko, beni amɛshi Mizraim lɛ sɛɛ etsɛko tsɔ, ni Mose bɛ jɛmɛ lɛ, mɛi aŋkroaŋkroi komɛi nyɛ Aaron kɛ gbɔmɛi lɛ anɔ ni amɛfee shika tsina bi ni amɛja lɛ akɛ “gbijurɔ [kɛ]ha Yehowa.” Gbɔmɛi lɛ ye nii ni amɛnu dãai ni amɛmii shɛ amɛhe waa kɛ lala kɛ joo beni amɛshaa afɔle amɛhaa shika tsina bi lɛ. Yɛ nɛkɛ amɛjeŋba shara, kɛ wɔŋjamɔ nifeemɔ nɛɛ hewɔ lɛ, agbe mɛi ni nyiɛ hiɛ ni afee lɛ aaafee 3,000. Shi Yehowa tswia mɛi krokomɛi lɛ hu ateŋ mɛi babaoo nii yɛ mɛi lɛ asɛɛ ni amɛnyiɛ kɛkɛ ní amɛsusuuu he lɛ hewɔ.—2 Mose 32:1-35.
Nɔkwɛmɔ nɔ kroko hu ni tsɔɔ bɔ ni mɛi pii asɛɛnyiɛmɔ kɛ efɔŋ ba lɛ ba mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli yɛ Yesu Kristo gbele lɛ he sane lɛ mli. Akɛni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi awuŋayelɔi lɛ tsirɛ amɛyisɛɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo yafata he kɛwie akɛ agbe Yesu. (Marko 15:11) Beni Petro tsɔɔ tɔmɔ wulu ni amɛtɔ̃ lɛ mli faŋŋ yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ, yɛ Yesu shitee kɛ ŋwɛi yaa lɛ sɛɛ lɛ, mɛi pii ji mɛi ni “etsurɔ amɛtsuiiaŋ” ni amɛyoo nɔ ni amɛfee lɛ, yɛ mɛi asɛɛ ni amɛyanyiɛ lɛ hewɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:36, 37.
Biblia Shishitoo Mlai Hi Waa
Taakɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ tsɔɔ faŋŋ lɛ, ni wɔɔfee nɔ ni mɛi fɛɛ miifee lɛ baanyɛ ekɛ nibii ni yɔɔ hiɛdɔɔ aba. Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ aaanyiɛ Biblia lɛ sɛɛ ni aha eshishitoo mlai lɛ akudɔ wɔ yɛ wɔshihilɛi amli! Yehowa kɛɛ: “Bɔ ni ŋwɛi kwɔ fe shikpɔŋ lɛ, nakai migbɛi lɛ kwɔ fe nyɛgbɛi lɛ, ni mijwɛŋmɔi lɛ hu kwɔ fe nyɛjwɛŋmɔi lɛ!” (Yesaia 55:9) Yɛ nibii ni kɔɔ jeŋba kɛ adesai ateŋ sharamɔ he saji ahe lɛ mli—lɛlɛŋ, yɛ shihilɛ mli yiŋkpɛi fɛɛ amli lɛ—efee faŋŋ shii abɔ akɛ Yehowa gbɛi lɛ asɛɛnyiɛmɔ hi kwraa fe ni wɔɔnyiɛ nɔ ni eba ni mɛi fɛɛ miifee eko lɛ sɛɛ. No ji nɔ ni he hiaa titri kɛha shihilɛ ni kɛ miishɛɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa baa.
Susumɔ Kazuya niiashikpamɔ lɛ he akɛ nɔkwɛmɔ nɔ. Eyɛ mli akɛ ekɛ be saŋŋ ekase Biblia lɛ moŋ, shi etee nɔ enyiɛ nɔ ni eba ni mɛi fɛɛ miifee lɛ sɛɛ—ni eebɔ mɔdɛŋ waa ni ena nii babaoo ni eye omanye. Bei pii lɛ, mɔdɛŋ ni ebɔɔ ni esa enukpai ahiɛ, ni enanemɛi nitsulɔi asusu ehe kɛ bulɛ lɛ haa ekɛ amɛ jeɔ kpo kɛhaa daanumɔ, ni amɛtsɛɔ aahu kɛyashiɔ maŋkɛ ni jenamɔ yi ewa. Ebatsɔ mɔ ni yɔɔ shɛii, mɔ ni nyɛɔ mɛi anɔ, kɛ mɔ ni mli fuɔ mra. Etsɛɛɛ ni eshihilɛ gbɛ ni yɔɔ keketee nɛɛ ha ena hela ni gbeɔ gbɔmɔtso afã lɛ eko, ni eha ekumɔ fã kɛ fã. Beni eka helatsamɔ he ni atsaa lɛ lɛ, ena be ni ekɛsusu nɔ ni ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli, kɛ bɔ ni ehiɔ shi ehaa lɛ he. Ekpɛ eyiŋ akɛ agbɛnɛ esa akɛ ekɛ nibii ni ekase lɛ abɔi nitsumɔ. Eŋmɛɛ nitsumɔ nɔkwɛmɔ gbɛhe ni eyɔɔ mli lɛ he, ni etsake mɛi ni ekɛbɔɔ nanemɛi lɛ hu. Ekɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo hu tsu nii ni ekɛná Kristofoi asu ni etsake esu hu kwraa yɛ heloonaa ninamɔ he. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, esui tsake kwraa, ni egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hu bahi saŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa ni abaptisi lɛ.
Kɛ mɔ ko aaaye omanye yɛ nɔ ni mɛi pii efeee lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, no lɛ esa akɛ mɔ lɛ ale shishitoo mlai ni ekɔɔ he lɛ ni ekpɛlɛ nɔ kwraa akɛ amɛja. Nɔ ni Masaru kɛkpe lɛ tsɔɔ akɛ nɛkɛ ji bɔ ni eji. Beni eyɔɔ skul sɛii ekpaa nɔ, yɛ shishijee skul lɛ, eklasbii lɛ jie eyi akɛ mɔ ni amɛsumɔɔ ni ahala lɛ akɛ skul nikaselɔi ajinafoi akuu lɛ sɛinɔtalɔ. Ekɛ hiɛgbele fioo kaiɔ akɛ akɛni enuuu Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ he lɛ fɛɛ shishi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ egbala nɔ hewɔ ni enyɛŋ etsu maŋkwramɔ gbɛhe he nii lɛ mli jogbaŋŋ etsɔɔ amɛ. Gbɔmɔ gbeyeishemɔ etsi enaa ni enyɛɛɛ ejie lɛ kpo etsɔɔ faŋŋ akɛ Kristofonyo ji lɛ. Nɔ pɛ ni enyɛ efee ji, ekpa eyitso afã fioo ni ekɛɛ kɛ yaafonui akɛ, “Minyɛŋ mafee.”
Nɛkɛ niiashikpamɔ kɛ dɔlɛ nɛɛ ha etao nɔ hewɔ ni Kristofonyo kɛ ehe wooo maŋkwramɔ saji amli lɛ mli jogbaŋŋ. (Okɛto Yohane 6:15 he.) Sɛɛ mli, beni eyɔɔ nɔtsamɔ skul lɛ, shihilɛ ni tamɔ nakai saa ete shi ekoŋŋ. Shi, yɛ enɛ mli lɛ, efee klalo akɛ ebaagbala eshidaamɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛ nɔmimaa etsɔɔ etsɔɔlɔ lɛ. Tsɔɔlɔ lɛ kpɛlɛ esane naatsɔɔmɔ lɛ nɔ, taakɛ eklasbii ni bibii lɛ ehemɔkɛyelii ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he saji lɛ hu fee lɛ.
Beni Mɛi Fɛɛ Aaafee nɔ ni Ja Lɛ
Nɔ ni mɛi fɛɛ baafee yɛ jeŋ hee ni baa yɛ Kristo nɔyeli shishi lɛ baafee nɔ ni ja gbɛ ni sa akɛ afee. Kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, ebaabi ni wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ ni wɔwuu wɔshi nɔnyɛɛ akɛ wɔfee nɔ ni mɛi fɛɛ miifee lɛ. Wɔbaanyɛ wɔna hewalɛwoo kɛjɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ mli, akɛ: “Wɔ hu, gbii abɔ ni wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni ka wɔhiɛ lɛ.”—Hebribii 12:1.
Kɛ saji komɛi kɛ kaai ba ogbɛ nɔ lɛ, mɛni obaafee? Ani obaaŋmɛɛ ohe oha gbɔmɔ gbeyeishemɔ koni oyafee nɔ ni mɛi fɛɛ miifee lɛ? Aloo ani obaatsɔ ohe kɛya Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ mli, ni onyiɛ eshishitoo mlai lɛ asɛɛ? Jeee sɛɛnamɔ kɛkɛ baajɛ sɛɛkpee gbɛ lɛ kɔmɔ mli aba aha bo, shi moŋ eeeha ona gbɛkpamɔ hu akɛ ooofata mɛi ni “tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ naa shiwooi lɛ” ahe.—Hebribii 6:12.