Mɛni Hewɔ Esa akɛ Osumɔ Onaanyo?
NAANƆ wala damɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo lɛ nɔ. Ama nakai sane titri lɛ nɔ mi yɛ sanegbaa ko ni tee nɔ aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ mli.
Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔ ko ni le Mose Mla lɛ jogbaŋŋ bi Yesu Kristo akɛ: “Mɛni mafee ni mana naanɔ wala?” Yesu ha hetoo akɛ: “Mɛni aŋma yɛ Mla lɛ mli lɛ? Te okaneɔ tɛŋŋ?” Yɛ be mli ni etsɛɔ wiemɔ kɛjɛɔ Mla lɛ mli lɛ, nuu lɛ kɛɛ: “‘Suɔmɔ Nuŋtsɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛjɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ mli, kɛ onaanyo hu tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’” Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Bɔ ni oto he lɛ ja; feemɔ nakai, ni oyi aaana wala.”—Luka 10:25-28.
Kɛkɛ ni nuu nɛɛ bi Yesu akɛ: “Ni namɔ ji minaanyo?” Ni Yesu aaaha lɛ hetoo tɛɛ lɛ, ekɛ sane ko ni egba ni kɔɔ nuu Yudanyo ko ni yagbee ojotswalɔi ateŋ, ni atswa lɛ ojo, ayi lɛ, ni ashi lɛ akɛ mɔ ni nɔ̃ enyɔ enɔ fee nɔkwɛmɔ nɔ. Yudafoi enyɔ banina nuu nɛɛ—klɛŋklɛŋ lɛ osɔfo, kɛkɛ ni Levinyo hu ba. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ na shihilɛ mli ni amɛ maŋnyo Yudanyo lɛ yɔɔ mli lɛ, shi amɛfeee nɔ ko ni amɛkɛye amɛbua lɛ. Kɛkɛ ni Samarianyo ko hu ba. Musuŋtsɔlɛ tsirɛ lɛ ni efimɔ Yudanyo ni epila lɛ pilamɔi lɛ anɔ, ekɛ lɛ tee gbɔiatoohe ko, ni ekɛ nɔ ko ha koni aya nɔ akɛkwɛ lɛ.
Yesu bi mɔ ni biɔ lɛ sane lɛ akɛ: “Mɛi etɛ nɛɛ ateŋ namɔ osusuɔ akɛ etsɔ mɔ ni gbee ojotswalɔi ateŋ nɛɛ naanyo?” Eka shi faŋŋ akɛ Samarianyo ni na mɔbɔ lɛ ni. Yesu tsɔɔ mli akɛ anɔkwa naanyo suɔmɔ nɔ kwɔ fe weku loo maŋ gbɛtsii nii.—Luka 10:29-37.
Naanyo Suɔmɔ ni Bɛ
Ŋmɛnɛ, béi miite shi yɛ gbɔmɛi ni jɛ wekui loo wiemɔi sɔrɔtoi amli lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nazibii ni yɔɔ Germane lɛ tsi nuu ko amɛtswa shi ni amɛkɛ amɛ aspaatrei ni tsiitsii lɛ naanaa enɔ ni amɛkumɔ eŋmawu tsei fɛɛ. Kɛkɛ ni amɛkɛ tsofa ko ni tsoɔ ni tamɔ dãa ni wa kpa ehe ni amɛbɔi lɛ shãa. Amɛyatutua nuu ni amɛshi lɛ koni egbo nɛɛ ejaakɛ amɛyasusu akɛ Yudanyo ni. Nɔ kroko ni kɔɔɔ enɛ he moŋ ni ba ji shia ko ni akɛ la shã yɛ Hamburg [Germane] ni shã Turkeybii etɛ kɛtee gbele mli—ni gbekɛyoo ko ni eye afii nyɔŋma fata he lɛ.
Beni enɛ yaa nɔ lɛ, weku mli bei hu miiya nɔ yɛ Balkan maji ni yɔɔ Europa kɛ bokagbɛ shɔŋŋ lɛ anɔ ni gbɔmɛi akpei abɔ miigboi yɛ tawuu nɛɛ hewɔ. Mɛi krokomɛi hu gboi yɛ shihilɛi sɔrɔtoi ni amɛjɛ mli lɛ hewɔ yɛ Bangladesh, India, kɛ Pakistan. Ni yɛ Afrika hu lɛ weku kɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli bei gbeɔ mɛi pii lolo.
Mɛi pii nyaŋeɔ awuiyeli ni tamɔ nɛkɛ ni amɛfeŋ nɔ ko ni baanyɛ aye amɛnaanyo awui. Yɛ anɔkwale mli lɛ, asafoi babaoo ni yɔɔ Germane ete shi amɛwo weku mli awuiyeli ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Ni kɛlɛ, The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ akɛ: “Etamɔ nɔ ni gbɔmɛi ni jɛ je lɛŋ hiŋmɛigbelemɔi fɛɛ mli lɛ buɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ gbɛ lɛ akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe amɛnanemɛi loo akutseiaŋbii ni bɛŋkɛ amɛ kpaakpa lɛ fɛɛ nɔ̃.” Susumɔi loo jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ tsĩɔ naanyo suɔmɔ gbɛ. Ani abaanyɛ afee nɔ ko yɛ enɛ he, titri lɛ akɛni Yesu kɛɛ wala damɔ Nyɔŋmɔ kɛ naanyo suɔmɔ nɔ hewɔ lɛ?
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]
Cover: Jules Pelcog/Die Heilige Schrift
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
Samarianyo ni Na Mɔbɔ Lɛ /The Doré Bible Illustrations/Dover Publications, Inc