Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 7/15 bf. 9-12
  • Yehowa Buɔ Ewebii Ahe yɛ Hungary

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yehowa Buɔ Ewebii Ahe yɛ Hungary
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Shishijee Bibioo Ko
  • Tutuamɔi lɛ Mli Bawo Wu
  • Afii Pii ni Akɛhi Naatsii Shishi
  • Tsakemɔ Ni Tamɔ Nɔ Ni Hi Lɛ Jeee Nɔ Ni Sɛɛ Tsɛɔ
  • Yiwaa lɛ Je Shishi
  • Gbɛkpamɔi ni Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Mli
  • Heyeli Eba Agbɛnɛ!
  • Nɔ ni Yaa nɔ Ŋmɛnɛ
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 7/15 bf. 9-12

Yehowa Buɔ Ewebii Ahe yɛ Hungary

HUNGARY, ni yɔɔ Europa teŋgbɛ lɛ enu yinɔsane mli tsakemɔi wuji ni baa trukaa he shii abɔ. Emli gbɔmɛi lɛ ena nɔ babaoo, yɛ be mli ni ajɔɔ amɛnɔ aha Maria Obalayoo Fro lɛ, ni amɛ klɛŋklɛŋ maŋtsɛ, Stephen, nyɛ amɛ nɔ koni amɛtsɔmɔ mɛi ni kɛ amɛnaabu kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi yɛ afi 1001 lɛ fɛɛ sɛɛ.

Maŋ lɛ mligbɛ béi babaoo ni tee nɔ yɛ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ gbɔjɔ Hungary ni eha maji krokomɛi ye amɛnɔ shii abɔ. Agbeɔ akrowa muu fɛɛ amlibii yɛ nɛkɛ béi nɛɛ amli, ni akɛ gbɔi loo maŋsɛɛ bii baa jɛmɛ kɛbayeɔ amɛnajiaŋ. No hewɔ lɛ maŋ bii lɛ batsɔmɔ gbɔmɛi ni jɛ maji sɔrɔtoi pii amli ni amɛfutu. Kɛ aaawie yɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ, maŋ lɛ mli gbɔmɛi ayifalɛ mlijaa etɛ mli enyɔ tee nɔ amɛhi shi akɛ Katolikbii, eyɛ mli akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ Jamɔ Tsakemɔ lɛ gbɛ eshwa yɛ hei krokomɛi

Shishijee Bibioo Ko

Afi 1908 mli ni atɛo Biblia mli anɔkwale dumɔwui lɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Hungary. Mɔ ní fee enɛ ji yoo ko ni kase anɔkwale lɛ kɛjɛ Biblia Kaselɔi lɛ adɛŋ, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ no mli lɛ. Yɛ eshiɛmɔ hewɔ lɛ, mɛi pii baná sanekpakpa lɛ he miishɛɛ. Etsɛɛɛ ni hii enyɔ ni miiku amɛsɛɛ kɛmiijɛ U.S. Amerika kɛmiiya Hungary gbɛ sanekpakpa lɛ amɛshwa kɛ amɛbe fɛɛ akɛ colporteurs [mɛi ni tsɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbɛgbalɔi ahiɛ]. Anɔkwale lɛ gbɛ shwa blɛoo shi etee hiɛ, ni ato nitsumɔ he kɛ woji akalamɔ tsɔne he gbɛjianɔ yɛ Kolozsvár.

Nine shɛ klɛŋklɛŋ akɔntaabuu loo amaniɛbɔɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ lɛ nɔ yɛ 1922, beni Biblia Kaselɔi 67 jɛ maji nyɔŋma mli ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi lɛ, Amɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ na mɛi anɔ hewalɛ amrɔ nɔŋŋ, ni nɔ ni jɛ mli ba ji shitee-kɛ-woo beni osɔfoi lɛ wo nɔyeli lɛ kɛ adafitswaa woji ayiŋ koni amɛtsi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa lɛ.

Tutuamɔi lɛ Mli Bawo Wu

Yɛ 1928 mli lɛ, Katolik osɔfo Zoltán Nyisztor ŋma wolo bibioo ko eha ni egbɛi ji Millennialist Bible Students (Afii Akpe Biblia Kaselɔi). Ewie Biblia Kaselɔi lɛ ahe yɛ mli akɛ: “Bolshevik bii ni kɛ tawuu nii tutuaa wɔ lɛ hi fe amɛ kwraa, ejaakɛ mɛnɛɛmɛi lakaa mɛi ni leee nɔ ko nɔ ko lɛ kɛtsɔɔ Biblia lɛ ni amɛkɛtsuɔ nii koni amɛkɛha yiŋtoo diɛŋtsɛ ni amɛhiɛ lɛ nɔ lɛ nɔ. Hungary Maŋ Polisifoi lɛ kɛ hehiamɔ miikwɛ amɛnifeemɔ lɛ.”

Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ ekãa yɛ nakai be lɛ mli ni atsɛɔ lɛ Josef Kiss yasaraa asafoi lɛ. Amɛ polisifoi lɛ nyiɛ esɛɛ blɛoo. Ebashɛ nyɛmi nuu ko shia yɛ 1931 mli beni polisifoi lɛ ha enaa kpɛ ehe ni amɛfa lɛ ni eshi amrɔ nɔŋŋ. Beni Nyɛmi nuu Kiss je shishi akɛ eeebua enibii anaa pɛ kɛkɛ ni polisifoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ tu ni ehiɛ lɛ sɛɛ tso lɛ shi lɛ, ni ewo he gbeyei akɛ: “Feemɔ oya, kɛ jeee nakai lɛ abaatsu omusuŋ nii kɛje kpo!” Nyɛmi nuu Kiss ŋmɔ ni ekɛɛ akɛ: “No baaha maya shia mra,” ni eetsɔɔ eŋwɛi-yaa he hiɛnɔkamɔ akɛ Kristofonyo ni afɔ lɛ mu lɛ.

Asraafoi lɛ nyiɛ Nyɛmi nuu Kiss sɛɛ kɛtee oketeke lɛ mli. Aakpa lɛ gbɛ akɛ ebaashɛ asafo ni yɔɔ Debrecen lɛ mli yɛ June 20, 1931, shi ebaaa. Nyɛmimɛi lɛ mu sane naa akɛ ehenyɛlɔi lɛ egbe lɛ, ‘etee shia’ kɛtee eŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ he. Eyɛ mli akɛ atsi enitsumɔ lɛ naa moŋ, shi nɔyelɔi lɛ nyɛɛɛ agbe anɔkwale la lɛ kɔkɔɔkɔ.

Akɛ nilee tsuɔ nii yɛ bei komɛi amli koni akɛye odase. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ 1930 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, nyɛmi nuu ko gbo yɛ Tiszakarád. Anyɛɔ afeɔ yara yɛ nɔyelɔi lɛ agbɛŋmɛɛ naa pɛ. Aha nyɛmimɛi lɛ hegbɛ ni amɛkɛ miniti kome asɔle ni amɛkɛ miniti kome ala. Polisifoi ni kɛ tui ni dukpei mamɔ naa eba yarafeemɔ lɛ shishi lɛ baakwɛ ni aye mla nɛɛ nɔ. Maŋ lɛ mlibii pii ba ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛle gbɛ ni aaatsɔ nɔ afee yara lɛ.

Nyɛmi nuu ko yadamɔ gbonyo adeka lɛ he ni ekɛ ŋmɛlɛtswaa fa loo minitii nyɔŋmai etɛ sɔle, shi yɛ gbɛ ni ha gbɔmɛi lɛ kɛɛ akɛ amɛnuko eko ni tamɔ nakai da nɔ. Amɛkɛɛ: “Eji osɔfoi ekpaa po kwɛ nɛkɛ yara-feemɔ nɛɛ nɔ kulɛ efeŋ nɔ ko ni taa mɔ mli nɛkɛ.” Kɛkɛ ni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ gbee kpakpa je lala lɛ shishi, shi polisinyo ko kɛɛ lɛ akɛ efee diŋŋ. Polisifoi lɛ jaje yɛ sɛɛ mli akɛ, eyɛ mli akɛ amɛhe ejɔɔɔ amɛ moŋ, shi amɛnyɛɛɛ amɛfo sɔlemɔ lɛ mli loo ni amɛha akpa sɔlemɔ lɛ.

Yɛ be mli ni tutuamɔi lɛ yaa nɔ lɛ, Lajos Szabó, Reformed Church lɛ mli osɔfo ko ŋma nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ yɛ wolo bibioo ko ni egbɛi ji Antichrist by the River Tisza lɛ mli akɛ: “Eji susumɔ ko ni nilee yɔɔ mli akɛ akɛ bolshevikbii asusumɔ aaalɛ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛ ŋaa kɛ nilee yɛ jamɔ gbɛi amli . . . Marx fee ehe tamɔ Kristo . . Antikristo lɛ ewo tade tsuru lɛ ni ekɛ Yehowa Odasefoi yɛ biɛ.”

Afii Pii ni Akɛhi Naatsii Shishi

Agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ kwraa yɛ 1939. Atsɛ enɛ akɛ nitsumɔ “ni teɔ shi woɔ jamɔ kɛ gbɔmɛi ashihilɛ.” Adventist bii, Baptist bii, Evangelical bii, kɛ Presbyteria bii ŋmala woji bibii amɛshi Odasefoi lɛ. Shi Yehowa kwaaa etsuji lɛ, ni Odasefoi ni yɔɔ maji krokomɛi amli lɛ kwɛ amɛnɔ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ Hungary lɛ na niiashikpamɔi pii ni woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ.

Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni nyɛmi nuu ko kɛ wɔwoji tɛtrɛbii baagi obɔ ni efi ekpɛtɛ esɛɛ jɛ Czechoslovakia ba lɛ, onukpa ni kwɛɔ nibii ni ashɛɔ kɛbaa maŋ lɛ mli, yɛ husu naa lɛ bi akɛ: “Mɛni yɔɔ baagi ni ofi okpɛtɛ osɛɛ lɛ mli?” Nyɛmi nuu lɛ kɛ anɔkwayeli ha lɛ hetoo akɛ: “Watchtowers.” Kɛkɛ ni onukpa lɛ kɛ enine fee okadi ko ni tsɔɔ akɛ nyɛmi nuu lɛ bɛ jwɛŋmɔ, ni eŋmɛ lɛ gbɛ koni etsa egbɛfaa lɛ nɔ. Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni mumɔŋ niyenii lɛ bashɛ Hungary shweshweeshwe

Ni kɛlɛ, haomɔ lɛ baaa naagbee. Atee nɔ amɔmɔ nyɛmimɛi babaoo lolo, ni atsi amɛ naa yɛ bei sɔrɔtoi amli. Kɛkɛ ni akɛ hegbɛ ha kuu krɛdɛɛ ko ni pɛiɔ saji amli koni amɛgbala Yehowa Odasefoi atoi. Abua hii, yei, kɛ gbekɛbii anaa yɛ 1942 ni akɛ amɛ wo okpɔŋɔi atsui kɛ Yudafoi askul tsũi ni kamɔ shi efolo lɛ amli. Yɛ be mli ni afee amɛ niseniianii nyɔji enyɔ sɔŋŋ sɛɛ lɛ, akojo amɛ ni awo amɛ tsuŋ. Akɛ wala be fɛɛ mli tsuŋwoo gbala mɛi komɛi atoi; mɛi krokomɛi hu na kɛjɛ afii 2 kɛmiiya 15 yɛ tsuŋwoo he lɛ. Abu nyɛmimɛi hii etɛ​—Dénes Faluvégi, András Bartha, kɛ János Konrád ​—gbele fɔ kɛtsɔ sɛŋmɔ nɔ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ atsake toigbalamɔ nɛɛ afee lɛ wala be fɛɛ mli tsuŋwoo. Kɛkɛ ni akɛ nyɛmimɛi 160 tee gbele ŋsaraŋ, yɛ Bor. Beni amɛteke husu lɛ pɛ kɛkɛ ni akɛɛ amɛ akɛ amɛkuŋ amɛsɛɛ amɛbaŋ akɛ hiɛkalɔi dɔŋŋ. Yudafoi 6,000 ni atswa amɛnaneshi tu kɛtee nɛkɛ ŋsara nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi 83 pɛ hi wala mli. Shi Odasefoi lɛ fɛɛ ku amɛsɛɛ, ja mɛi ejwɛ pɛ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ekomɛi gboi akɛ lá Odasefoi. Nazibii lɛ gbe nyɛmimɛi saŋŋ kɛmiiba Jeŋ Ta II lɛ naagbee mli. Atswia Bertalan Szabó, János Zsondor, kɛ Antal Hónis tui agbe amɛ, ni asɛŋ Lajos Deli.​—Mateo 24:⁠9.

Tsakemɔ Ni Tamɔ Nɔ Ni Hi Lɛ Jeee Nɔ Ni Sɛɛ Tsɛɔ

Yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ sɛɛ lɛ, shihilɛ lɛ tsake ekoŋŋ. Maŋkwramɔ kui enyɔ nɔyeli wo adesa heyeli shi. Nyɛmimɛi ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ gboklɛfoi aŋsaraŋ amɛba lɛ je shiɛmɔ shishi amrɔ nɔŋŋ ni amɛto gbɛjianɔ amɛha asafoi lɛ. Amɛnu he akɛ Yehowa eha amɛ heyeli koni amɛnyɛ amɛjie egbɛi kpeteŋkpele lɛ yi, shi jeee ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtao heloo gbɛfaŋ nibii. Beni shɛɔ 1945 naagbee lɛ, amɛna Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 590 ni yɔɔ ekãa. Amɛhe shia ko yɛ 1947 koni amɛkɛfee Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine, ni amɛfee klɛŋklɛŋ maŋ kpee yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ asa ko nɔ. Mɛi ni ba kpee lɛ shishi lɛ ayifalɛ ji 1,200, ni Hungary maŋ oketeke nitsumɔ he lɛ po ha mɛi ni faa gbɛ kɛyaa kpee lɛ shishi lɛ wo gbɛfaa he nyɔmɔ lɛ mli fã pɛ.

Shi heyeli sɛɛ etsɛɛɛ. Etsɛɛɛ ni Komunist Maŋkwramɔ Kuu lɛ bana hewalɛ, ni nɔyeli lɛ tsake. Yehowa webii ayifalɛ ni yaa hiɛ lɛ gbala nɔyeli hee lɛ jwɛŋmɔ, ejaakɛ amɛyi efa kɛjɛ shiɛlɔi 1,253 yɛ 1947 kɛyashɛ 2,307 yɛ 1950. Nakai afi lɛ mli ni nɔyeli lɛ mli onukpai je shishi akɛ amɛkɛ pampii aaawowoo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Abi ni ana shiɛmɔ gbɛŋmɛɛ wolo dani ashiɛ, shi nɔyeli lɛ nitsumɔ he ni kwɛɔ enɛ nɔ lɛ kɛhaaa hu, ni Maŋ Polisifoi lɛ yiɔ mɛi ni biɔ shiɛmɔ gbɛŋmɛɛ woji lɛ. Adafitswaa woji tee nɔ amɛgbe Odasefoi lɛ ahe guɔ akɛ ‘anaigbɛ nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi.’ Nɔ ni sa kadimɔ hu ji akɛ, dani Komunist nɔyeli aaaye nɔ lɛ, awoɔ Odasefoi lɛ atsuŋ yɛ gboklɛfoi aŋsaraŋ akɛ amɛji ‘Komunist kɛ Yudafoi asɛɛfilɔi.’

Yiwaa lɛ Je Shishi

Amɔmɔ nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ lɛ kɛ woji ashishitsɔɔlɔ lɛ (mɛi ni abu amɛ gbele fɔ yɛ tsutsu lɛ ateŋ mɛi enyɔ) yɛ November 13, 1950, kɛ klɛŋklɛŋ kpokpaa lɛ nɔkwɛlɔ lɛ. Akɛ amɛ tee shikpɔŋ shishi gboklɛfoi atsu ni jɛmɛ ehiii kwraa lɛ yɛ 60 Andrássy Street yɛ Budapest, koni “ayagbɔjɔ amɛ.” Aye amɛsane lɛ yɛ February 2, yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ mli. Awo nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ lɛ tsuŋ afii nyɔŋma, ni woji ashishitsɔɔlɔ lɛ na afii nɛɛhu, ni kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ na afii kpaanyɔ. Ashɔ nibii ni mɛi etɛ nɛɛ yɔɔ lɛ fɛɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. Awo asafoŋ nɔkwɛlɔi krokomɛi ejwɛ tsuŋ yɛ saneyeli lɛ mli kɛjɛ afii enumɔ kɛmiiya afii ekpaa kɛ naafolɔmɔ akɛ amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛbutu nɔyeli lɛ.

Awo nyɛmimɛi lɛ atsuŋ yɛ he ni akɛ veveeve-feemɔ buɔ amɛhe yɛ, he ni amɛnine shɛŋ woji ni aaaŋmala amɛ, nikeenii, loo saralɔi anɔ yɛ. Amɛ wekui lɛ nuuu amɛhe sane ko. Bulɔi lɛ po nyɛŋ atsi amɛ gbɛ́i ata. Bɔni afee ni anyɛ ayoo amɛ lɛ, tso ni aŋmala yibɔ okadi ko yɛ nɔ tsotsoro amɛkuɛ. Aŋma nɔ ko yɛ gbogbo lɛ he ni kaneɔ akɛ: “Nyɛkabua gboklɛfoi lɛ ahe kɛkɛ; nyɛ̃nyɛ̃a amɛ.”

Odasefoi lɛ tee amɛhe, shi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kpaaa. Odasefoi krokomɛi tee nɔ amɛshiɛ yɛ mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ anajiaŋ. Be shɛ ni amɔmɔ mɛi ni baye amɛnajiaŋ nɛɛ hu. Beni shɛɔ 1953 lɛ amɔmɔ nyɛmimɛi fe 500 ni awo amɛ tsuŋ, shi anyɛɛɛ ni akɛ kɔsɔŋkɔsɔ afimɔ sanekpakpa lɛ. Nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ he bulɔi lɛ alakamɔ shiwoo wiemɔi lɛ amɛye ni amɛshi anɔkwale lɛ.

Gbɛkpamɔi ni Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Mli

Afi 1956 gbo be mli ni gbɔmɛi lɛ je shishi akɛ amɛaatse nɔyeli lɛ hiɛ atua. Soviet Russia Asraafoi lɛ ba maŋ hiɛ atuatsemɔ lɛ shi, ni Komunist Maŋkwramɔ Kuu lɛ bana nɔyeli hewalɛ ekoŋŋ.

No mli lɛ aŋmɛɛ Odasefoi ni awo amɛ tsuŋ lɛ fɛɛ he, shi aku sɛɛ akɛ nyɛmimɛi komɛi ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ tee gboklɛfoi atsui lɛ amli ekoŋŋ koni amɛyatsa amɛtsuŋwoo lɛ nɔ, eyɛ mli akɛ awooo mɛi heei atsuŋ. Yɛ naagbee lɛ, yɛ 1964 mli lɛ, shihilɛ lɛ bɔi hilɛ. Nɔyelɔi lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsi yarafeemɔi kɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛi anaa dɔŋŋ. Afee kpokpaa nɔ kpeei yɛ kooi amli. Eyɛ mli akɛ atsi enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi anaa moŋ, shi awooo Odasefoi krokomɛi atsuŋ dɔŋŋ.

Yɛ 1978 mli lɛ, aŋmɛ nyɛmimɛi ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ agbɛ ni amɛya kpee yɛ Vienna. Nɔyelɔi lɛ wo Yehowa Odasefoi ashi yɛ nakai afi lɛ mli akɛ amɛbaakpɛlɛ amɛjamɔ lɛ nɔ yɛ mla naa, shi afii nyɔŋma ho dani enɛ ba mli diɛŋtsɛ. Afi 1986 mli ni yɛ nɔyeli lɛ gbɛŋmɛɛ naa lɛ, afee klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Youth Park ni yɔɔ Kamara Forest lɛ nɔ. Aŋma okadi ko po akpɛtɛ shi ni tsɔɔ akɛ enɛ ji “Ŋwɛi Toiŋjɔlɛ” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee. No sɛɛ afi lɛ, afee “Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ” Kpee lɛ, ni yɛ 1988 mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ mii shɛ amɛhe yɛ “Ŋwɛi Jalɛsaneyeli” Kpee lɛ shishi.

Heyeli Eba Agbɛnɛ!

June 27, 1989, ji miishɛɛ gbi, ejaakɛ no mli nyɛmimɛi lɛ anine shɛ wolo ni kpɛlɛɔ Jamɔ Gbɛjianɔtoo ni ji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Hungary lɛ anɔ yɛ mla naa. Yɛ July mli ni mɛi 9,477 ba “Nyɔŋmɔ-Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee ni afee yɛ Budapest Sports Hall wulu lɛ shishi. Afee “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ yɛ asa nɛɛ nɔŋŋ nɔ yɛ 1990, ni afee kpeei yɛ maji wuji krokomɛi etɛ mli yɛ Hungary.

Amrɔ nɛɛ ni ajie naatsii lɛ kwraa lɛ, anyɛ ato klɛŋklɛŋ majimaji ateŋ kpee he gbɛjianɔ. Yɛ bɔ ni kɔɔyɔŋ ehiii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anyɛ afee kpee lɛ yɛ Népstadion yɛ Budapest, he ni mɛi 40,601 kpe yɛ koni amɛna nyɛmimɛi asuɔmɔ mli miishɛɛ lɛ. Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ ba kpee lɛ shishi, ni amɛkɛ amɛwiemɔi lɛ wo nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli hewalɛ, ni ajie woji wuji kɛ woji bibii heei ni hiɛ mfonirii kɛ emli sui sɔrɔtoi akpo yɛ nɛkɛ kpee nɛɛ shishi.

Nɔ ni Yaa nɔ Ŋmɛnɛ

Akalaa Hungary wiemɔ mli Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli bianɛ tamɔ Ŋleshi nɔ lɛ yɛ esu kɛ baŋ fɛfɛo lɛ fɛɛ naa. Aje Yearbook lɛ kalamɔ shishi yɛ Hungary wiemɔ mli yɛ 1992. Sanekpakpa lɛ shiɛlɔi lɛ ayifalɛ tee hiɛ oyayaayai kɛjɛ 6,352 yɛ 1971 kɛyashɛ 13,136 yɛ January 1993.

Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Hungary lɛ naa jamɔ mli heyeli mli ŋɔɔmɔ ni amɛshiɛɔ yɛ heyeli mli yɛ shia kɛ shia. Amɛyɛ asafoi 205, ni mɛi 27,844 ba April 17, 1992 Kaimɔ lɛ shishi. Asafoi lɛ yaa nɔ amɛkpeɔ yɛ skul tsũi sɔrɔtoi, shwɛmɔ hei, asraafoi awɔɔhe tsũi ni mɛi bɛ mli, kɛ Komunist Maŋkwramɔ Kuu lɛ anitsumɔ he tsũi po mli kɛyashi be mli ni amɛaana Maŋtsɛyeli Asai ni fa. Beni shɛɔ 1992 lɛ, no mli lɛ asafoi nyɔŋma ejɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ amɛha, ni ahiɛ mli aamamɔ asai krokomɛi lolo.

Nyɛmimɛi lɛ etee nɔ amɛkɛ anɔkwayeli ehi Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo masɛi, ni amɛtee nɔ amɛshiɛ yɛ tsakemɔi kɛ maŋ hiɛ atuatsemɔi lɛ fɛɛ mli. Bei lɛ amli haomɔi loo naagbai lɛ kpatako amɛhiɛ, ejaakɛ Yehowa ebu ewebii ni yɔɔ Hungary lɛ ahe.​—Abɛi 18:⁠10.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Vienna

AUSTRIA

Budapest

Debrecen

HUNGARY

ROMANIA

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yehowa webii ni amɛbua amɛhe naa yɛ Budapest

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje