Yehowa Tsakeɔ Bei kɛ Yinɔi yɛ Romania
TSAKEMƆ shihilɛ ko ba Europa Bokagbɛ fɛɛ yɛ 1989 mli. Yɛ nyɔji fioo komɛi amli lɛ, nɔyelii ni be ko ni eho lɛ amɛdamɔ shi tamɔ mɔji ni yɔɔ hewalɛ lɛ kokolo kɛbagbee shi tamɔ ludu mli tɛ loo dais. Nɔ ni fata maŋkwramɔŋ hiɛtsakemɔ lɛ he ba ji tsakemɔi ni ba yɛ kwasafoŋ kɛ shika helɛtemɔi amli, kɛ agbɛnɛ tsakemɔi ni ba yɛ jamɔ gbɛfaŋ ni ha Yehowa Odasefoi amii shɛ amɛhe waa lɛ. Aŋmɛ Yehowa Odasefoi agbɛ yɛ mla naa, yɛ maji wuji sɔrɔtoi amli, ni aha amɛ heyeli yɛ mla naa bɔni afee ni amɛya nɔ amɛtsu amɛjamɔ mli nifeemɔ nii he nii ekoŋŋ.
Shi etamɔ nɔ ni nibii baafee sɔrɔto yɛ Romania. Nɔyeli lɛ ena gbɔmɛi lɛ anɔ hewalɛ waa akɛ ebafee tamɔ nɔ ni hewalɛ fioo ko pɛ tsakemɔ lɛ baana yɛ amɛnɔ. Beni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nu nɔ ni yaa nɔ yɛ Europa Bokagbɛ maji krokomɛi lɛ amli lɛ he lɛ, amɛbi amɛhe akɛ, “Ani be ko baashɛ ni wɔbaana jamɔ mli heyeli mli ŋɔɔmɔ dani Harmagedon aba lo?” Amɛtsuii miishwe be ni baaba ni amɛaanyɛ amɛkɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei abua amɛhe naa yɛ Kristofoi akpee shishi, ni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ faŋŋ mli, ni amɛkase amɛ-Bibliai he woji lɛ yɛ faŋŋ mli, ni ehe ebahiaŋ ni amɛkɛtee be fɛɛ be. Enɛɛmɛi fɛɛ fee tamɔ lamɔ ko kɛkɛ.
Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni lamɔ lɛ ba mli anɔkwale! Enɛ ba mli yɛ December 1989 mli. Eji naakpɛɛ sane ko kɛha mɛi fɛɛ akɛ, enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni Ceauşescu’s nɔyeli lɛ butu, amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni nakai Kristofoi lɛ na heyeli. Aha Yehowa Odasefoi lɛ hegbɛ yɛ mla naa akɛ jamɔŋ gbɛjianɔtoo ko yɛ Romania yɛ April 9, 1990. Yehowa etsake bei kɛ yinɔi lɛ eha Odasefoi 17,000 ni yɔɔ ekaa yɛ jɛmɛ lɛ.—Okɛto Daniel 2:21 he.
Yinɔsane ni Sɛɛ Kɛ
Yɛ afi 1911 lɛ, Carol Szabo kɛ Josif Kiss ku amɛsɛɛ kɛjɛ United States, Amerika, he ni amɛkase Biblia mli anɔkwale lɛ yɛ ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ lɛ kɛtee Romania. Amɛmiisumɔ ni amɛkɛ amɛmaŋbii lɛ ana sanekpakpa lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Beni amɛyashɛ pɛ ni amɛbɔi shiɛmɔ amrɔ nɔŋŋ yɛ Romania. Beni Jeŋ Ta I fɛ lɛ, amɔmɔ amɛ yɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ hewɔ. Kɛlɛ, Maŋtsɛyeli lɛ dumɔwui ni amɛdu lɛ bɔi yibiiwoo. Beni afi 1920 shɛɔ ni asaa ato nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ ekoŋŋ lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ni amɛyifalɛ shɛɔ 1,800 yɔɔ Romania.
Yɛ nakai be lɛ mli lɛ anu maŋ hiɛtsakemɔ he mumɔ ni te shi yɛ Balkanbii ateŋ lɛ he babaoo yɛ Romania, ni basabasa-feemɔ bagbɛ eshwa babaoo diɛŋtsɛ. Wɔmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ tee nɔ amɛtsu nii yɛ shihilɛi ni mli wawai lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ afi 1924 lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbele nitsumɔ he ko naa yɛ 26 Regina Maria Street yɛ Cluj-Napoca bɔni afee ni akɛkwɛ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Romania, Hungary, Yugoslavia, kɛ Albania.
Maŋkwramɔŋ shihilɛ lɛ mli bawa waa, ni yɛ naagbai ni hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛba lɛ sɛɛ lɛ, naagbai yɛ asafo lɛ mli. 1930 Year Book lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Akɛni mɔ ni Asafo lɛ tsu kɛtee jɛmɛ lɛ yayeee anɔkwa hewɔ lɛ, nanemɛi lɛ fɛɛ egbɛ amɛshwa ni hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ lɛ mli egbɔjɔ kwraa. Asafo lɛ miitao hegbɛ bɔni afee ni atsiɛ nitsumɔ ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ hiɛ ekoŋŋ, shi hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ekpoo nɔ fɛɛ nɔ, ni ehe baahia ni wɔmɛ kɛyashi beyinɔ ni Nuŋtsɔ lɛ aaagbele gbɛ kroko ni hi babaoo.” Kɛkɛ ni ahala Martin Magyarosi, ni ji Odasefonyo ko ni jɛ Romania, ni abaptisi lɛ yɛ 1922 mli lɛ akɛ sɔɔlɔ hee ni baakwɛ asafo lɛ nitsumɔ he nine lɛ nɔ yɛ 1930 mli, ni sɛɛ mli lɛ ajie nitsumɔ he lɛ kɛtee 33 Crişana Street, yɛ Bucharest. Be mli ni akɛ be kakadaŋŋ epele he aahu sɛɛ lɛ, akɛ Asafo lɛ gbɛi wo wolo nɔ yɛ naagbee mli akɛ nitsumɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ mla naa yɛ Romania, yɛ afi 1933.
Shihilɛi ni mli Wawai Tee Nɔ
Kaai ni mli wawai waa tee nɔ eba Odasefoi lɛ anɔ yɛ Romania. 1936 Year Book lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, he ko he ko bɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni nyɛmimɛi lɛ tsuɔ nii yɛ shihilɛi ni mli wawai ashishi babaoo fe Rumania.” Yɛ fimɔ shihilɛi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afi 1937 sɔɔmɔ amaniɛbɔi lɛ tsi ta etsɔɔ akɛ ana asafoi 75 kɛ emli shiɛlɔi 856 yɛ Romania. Mɛi 2,608 sɔŋŋ ji mɛi ni ba Kaimɔ lɛ shishi.
Be mli ni Jeŋ Ta II yaa nɔ lɛ, esa Romania he. Yɛ September 1940 mli lɛ, General Ion Antonescu shɔ nɔyeli hegbɛ lɛ ni ebɔi nɔyeli taakɛ bɔ pɛ ni Hitler ye nɔ lɛ. Nifeemɔ nii ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ lɛ bagbɛ eshwa. Amɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ ohai abɔ, ayi amɛ, ni apiŋ amɛ. Amɔ Nyɛminuu Magyarosi yɛ September 1942, shi kɛlɛ, enyɛ etee nɔ ekwɛ nitsumɔ ni yɔɔ Transylvania lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ kɛjɛ etsuŋwoo he lɛ.
Yiwalɛ tee nɔ be mli ni Hitler asraafoi lɛ kpata nibii ahiɛ yɛ maŋ lɛ mli yɛ 1944 lɛ. Amaniɛbɔɔ ko ni jɛ Bucharest lɛ tsɔɔ shihilɛ ni tee nɔ yɛ Nazi nɔyeli lɛ shishi lɛ mli akɛ: “Awa Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maŋ nɛɛ mli lɛ ayi waa diɛŋtsɛ. Awo amɛ kɛ Komunistbii atsuŋ, Hitler osɔfoi lɛ folɔ amɛnaa akɛ mɛi ni Komunistbii lɛ hi kwraa fe amɛ, abu wɔteŋ mɛi babaoo fɔ akɛ mɛi ni sa tsuŋwoo afii 25, aloo akɛ mɛi ni sa tsuŋwoo amɛwala gbii abɔ fɛɛ, loo akɛ mɛi ni abu amɛ gbele fɔ.”
Yɛ naagbee lɛ, ta lɛ ba naagbee, ni yɛ June 1, 1945 lɛ, Asafo lɛ nitsumɔ he ni yɔɔ Bucharest lɛ bɔi nitsumɔ. Yɛ bɔ ni ewa waa akɛ aaana woji kɛha nibii akalamɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nitsulɔi ni etuu amɛhe amɛha lɛ kala woji bibii ni fa fe 860,000 kɛ Buu-Mɔɔ lɛ hu fe 85,000 yɛ Romania kɛ Hungary wiemɔi amli. Yehowa jɔɔ nii ni amɛkɛ ekãa tsu lɛ nɔ babaoo. Aaafee afii 1946 mli lɛ, abaptisi mɛi heei ni shɛɔ 1,630. Nɔ ni afee ni akɛma nakai afi lɛ nɔ mi ji kpee ni afee yɛ Bucharest yɛ September 28 kɛ 29 lɛ nɔ. Osɔfoi lɛ bɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛaatsi kpee lɛ naa koni afɔɔ, shi amɛyeee omanye, ni mɛi ni naa shɛɔ 15,000 babo maŋshiɛmɔ lɛ toi. Enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Romania lɛ nyɛ amɛfee kpee.
Asafo lɛ tsu Nyɛminuu Alfred Rũtimann kɛjɛ Swiss nitsumɔ he nine lɛ kɛtee Romania. Yɛ August 1947 lɛ, enyɛ ekɛ nyɛmimɛi ni fa fe 4,500 ni yɔɔ hei sɔrɔtoi 16 wie, ni ewaje amɛ kɛha nitsumɔ ni ka amɛhiɛ lɛ tsumɔ. Etsɛɛɛ ni nɔnyɛɛi sɔrɔtoi bɔi nyɛmimɛi lɛ anɔ baa ekoŋŋ, shi amrɔ nɛɛ enɛ jɛ Komunist nɔyeli lɛ dɛŋ. Hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ gu wɔwoji akalamɔ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ February 1948. Kɛkɛ ni atutua nitsumɔ he ni yɔɔ 38 Alion Street lɛ yɛ August 1949. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji akɛ amɔmɔ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo, ni Nyɛminuu Magyarosi fata he. Shi afolɔ amɛnaa yɛ enɛ mli akɛ amɛji anaigbɛbii, ni amɔmɔ amɛ kɛtee tsuŋwoo hei aloo yiwalɛ ŋsrai amli. Akɛ afii 40 sɔŋŋ gu nitsumɔ lɛ, ni Yehowa Odasefoi lɛ na nɔ babaoo. Naagbai ni jɛɔ henyɛlɔi adɛŋ baje gbɛjianɔtoo lɛ mli ni enɛ ha fimɔ shihilɛi lɛ amli bawo wu. Naagbee kwraa lɛ abutu Ceauşescu’s nɔyeli lɛ yɛ 1989, ni nyɛmimɛi lɛ ye amɛhe! Mɛni amɛkɛ amɛheyeli lɛ baatsu agbɛnɛ?
Shiɛmɔ Yɛ Faŋŋ Mli Ekoŋŋ
Odasefoi lɛ fiteee be ko kwraa. Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni amɛbɔi shiɛmɔ yɛ shia kɛ shia. Shi enɛ jeee nɔ ko ni yɔɔ mlɛo kɛha mɛi ni etsu nitsumɔ lɛ afii babaoo kɛ ekaa yɛ teemɔŋ kɛtsɔ trukaa odaseyeli nɔ lɛ. Amrɔ nɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛshiɛ yɛ faŋŋ mli moŋ lɛ, amɛtsui miifa. Amɛteŋ mɛi babaoo tsuko enɛ eko pɛŋ, ni naagbee be ni amɛkɛshiɛ yɛ shia kɛ shia ji 1940 afii lɛ naagbee beaŋ. Mɛni jɛɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anitsumɔ lɛ mli baa? Nyɛhaa wɔkwɛa.
He ni sa fe fɛɛ ni abaanyɛ aje shishi yɛ ji maŋtiase lɛ mli, yɛ Bucharest, ni maŋbii ni amɛyifalɛ shɛɔ akpekpei 2.5 yɔɔ mli lɛ. Afii enyɔ ni eho nɛ, ni asafoi ejwɛ pɛ yɔɔ maŋtiase lɛ mli. Amrɔ nɛɛ asafoi nyɔŋma yɔɔ jɛmɛ, ni mɛi ni fa fe 2,100 ba 1992 Kaimɔ gbijurɔyeli lɛ shishi. Yɛ shia Biblia mli nikasemɔi babaoo ni yaa hiɛ ni afeɔ hewɔ lɛ, etsɛŋ ni abaato asafoi heei.
Craiova ji maŋ ko ni mɛi ni naa shɛɔ 300,000 yɔɔ mli, yɛ maŋ wulu lɛ mli wuoyi-anaigbɛ. Kɛbashi 1990 mli lɛ, Odasefoi ni miihe ashɛ 80 yɔɔ maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Kɛkɛ ni gbɛgbamɔ mumɔ lɛ bote amɛmli, ni nitsumɔ lɛ bɔi hiɛyaa kɛ foi. Yɛ 1992 mli pɛ lɛ, abaptisi mɛi 74, ni afee Biblia mli nikasemɔ ni fa fe 150. Akɛni amɛfalɛ fe shiɛlɔi 200 hewɔ lɛ, amɛkɛ ekãa miitao he ko ni sa kɛha Maŋtsɛyeli Asa maa.
Odasefonyo yoo ko kɛ nyɛmimɛi hii enyɔ komɛi tee Ortodɔks osɔfo lɛ ŋɔɔ yɛ Tirgu-Mures koni ajie egbɛi kɛjɛ sɔlemɔ lɛ woji amli. Beni osɔfo lɛ na ele nɔ hewɔ ni amɛbaa lɛ, efɔ amɛ nine etsɛ amɛ ni ekɛ amɛ na sanegbaa. Kɛkɛ ni osɔfo lɛ kɛɛ: “Mihe miitsɛ nyɛ moŋ, shi jeee yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Esa akɛ wɔtsu nɔ ni nyɛtsuɔ lɛ eko. Ehiii kwraa akɛ Ortodɔks Sɔlemɔ feɔ tamɔ oblaŋ ni wɔɔ”! Eŋɔ wolo tɛtrɛɛ ni ji Ani Esa akɛ Ohe Triniti lɛ Oye? lɛ kɛ Buu-Mɔɔ lɛ eko. Eŋɔɔ nyɛmiyoo lɛ naa akɛ efataaa “oblaŋ ni wɔɔ” lɛ he dɔŋŋ.—Kpojiemɔ 18:4.
Esa kadimɔ jogbaŋŋ akɛ mɛi babaoo ni kaseɔ anɔkwale lɛ ŋmɛnɛ lɛ ji obalaŋtai. Mɛni hewɔ? Eka shi faŋŋ akɛ amɛkpa babaoo gbɛ kɛjɛ nɔyeli ni atsake lɛ dɛŋ, shi amɛhiɛnɔkamɔ fee yaka. Eŋɔɔ amɛnaa akɛ amɛkase amɛle akɛ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ ekɛ naanɔ tsabaa abaha wɔnaagbai lɛ.—Lala 146:3-5.
Nibii Wuji Miiya nɔ yɛ Hei Bibii
Ocolis ji akrowa bibioo ko yɛ Romania kooyigbɛ. Yɛ 1920 mli lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Pintea Moise lɛ ku esɛɛ kɛjɛ Russia tawuu he lɛ, ni ji he ni aŋɔ lɛ yɛ akɛ tawuu mli gbokɛlɛfonyo lɛ. Kulɛ eji Katoleknyo, shi dani eeeku esɛɛ lɛ etsɔ Baptistnyo. Otsii etɛ sɛɛ lɛ, Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai bei amli lɛ tee eŋɔɔ. Yɛ nakai saramɔ lɛ sɛɛ lɛ, ejaje akɛ: “Agbɛnɛ mina anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ!” Beni afi 1924 shɛɔ lɛ kuu ko ni amɛyifalɛ shɛɔ 35 yɛ Ocolis.
Ayɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 170 yɛ maŋbii ni amɛyifalɛ ji 473 lɛ ateŋ yɛ jɛmɛ ŋmɛnɛ. Shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ yɛ aaafee shiai enyɔ ni akɛha lɛ akɛ eshikpɔŋ kuku, ni amɛtsuɔ nii hu yɛ akrowai ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ amli. Nyɛmimɛi lɛ ka he amɛmiikpa nɔ ni hi fe fɛɛ gbɛ. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ni amɛma Maŋtsɛyeli Asa fɛfɛo ko ni emli sɛii lɛ baanyɛ ahe gbɔmɛi 400. Nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ji mɛi ni tsu nɔ fɛɛ nɔ.
Valea Largã ji he ni Nyɛmimɛi hii Szabo kɛ Kiss yahi yɛ 1914 mli lɛ. Yɛ 1991 mli lɛ, ana asafoi kpaanyɔ ni Maŋtsɛyeli jajelɔi 582 yɔɔ mli yɛ maŋbii ni amɛyifalɛ ji 3,700 lɛ ateŋ. Yɛ 1992 Kaimɔ lɛ shishi lɛ, mɛi 1,082 ba—ni amɛshɛɔ gbɔmɛi ni yɔɔ nɛkɛ jɔɔ nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi 3 fɛɛ 3 mli mɔ 1.
Gbɛgbalɔi Krɛdɛɛ Saa Gbɛ
Gbɛgbalɔi krɛdɛɛ lɛ miitsu nii waa yɛ sanekpakpa lɛ ni amɛkɛyaa mɛi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ aŋɔɔ lɛ hewɔ. Be mli ni akɛ hegbɛ ha ni ashiɛ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni Ionel Alban bɔi nitsumɔ yɛ maji enyɔ komɛi amli, ni eye gbii enyɔ otsi fɛɛ otsi yɛ Orşova ni eye gbii enumɔ yɛ Turnu-Severin.
Beni Ionel shɛ Orşova lɛ, no mli lɛ Odasefoi bɛ jɛmɛ. Ekɛ gbekɛnuu ko ni eye afii 14 bɔi Biblia mli nikasemɔ yɛ klɛŋklɛŋ otsi lɛ mli. Gbekɛ lɛ fee tsakemɔi babaoo yɛ nyɔji enyɔ mli, ni no hewɔ lɛ enaanyo ko kɛ agbɛnɛ mɔ kroko ko hu bɔi nikasemɔ. Mɔ kroko ni ji Roland, ni kulɛ eji Katoleknyo lɛ tee hiɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Yɛ nyɔŋ kome kɛ fa pɛ mli lɛ efata Ionel he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni nyɔji enumɔ sɛɛ lɛ abaptisi lɛ. Ekɛ ehe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Enyɛ hu bɔi nikasemɔ ni abaptisi lɛ yɛ 1992 “La Hiɛlɔi” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ shishi. Amrɔ nɛɛ shiɛlɔi nyɔŋma yɔɔ Orşova, ni amɛmiifee shia Biblia mli nikasemɔi 30.
Mɔ klɛŋklɛŋ ni he anɔkwale lɛ yɛ Turin-Severin lɛ ji mɔ ko ni kulɛ etaa Hotel ko naa yɛ he ni Ionel yahi lɛ. Nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ nuu lɛ batsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni yɛ nyɔji etɛ sɛɛ lɛ abaptisi lɛ. Amrɔ nɛɛ efata shiɛlɔi 32 ni yɔɔ jɛmɛ ni feɔ shia Biblia mli nikasemɔi 84 lɛ ahe.
Gbɛgbalɔ krɛdɛɛ kroko hu ni atsɛɔ lɛ Gabriela Geica lɛ, sɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ yɛ be mli ni agu wɔnitsumɔ lɛ po. Nɔ ni eshweɔ ji ni etsu nii yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ. Aha lɛ shikpɔŋ kuku agbo ko. Bei komɛi lɛ, efaa gbɛ aaafee shitoi 60 kɛyashiɔ shitoi 100 bɔni afee ni eyasara mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ. Motru ji maŋ ko ni etsu nii yɛ jɛmɛ, ni Odasefoi ejwɛ pɛ yɔɔ jɛmɛ. Nɔ ni ekɛɛ ji akɛ: “Akɛni nitsumɔ lɛ tee hiɛ waa yɛ Motru hewɔ lɛ, osɔfoi lɛ kɛ jamɔ kui krokomɛi lɛ je shishi akɛ amɛaate shi amɛwo wɔ. Amɛtsɔ maŋkralo lɛ kɛ polisifoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayiŋ koni amɛkɛ nɔnyɛɛ aba wekui ni ha mi wɔɔhei lɛ anɔ. Amɛfa mi kɛjɛ tsu lɛ mli, no hewɔ lɛ, esa akɛ matao he ko ni mawɔ aaafee daa nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ.”
Gabriela kɛ mɔ ko ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee, ni kɛɛ akɛ ebɛ jamɔ loo Biblia lɛ he miishɛɛ lɛ bɔi nikasemɔ yɛ Orşova. Shi be mli ni akɛ nyɔji ejwɛ pɛ kɛkɛ ekase nii sɛɛ lɛ, yoo lɛ bɔi Biblia lɛ he famɔ. Eyɛ mli akɛ ewu haaa lɛ shia lɛ mlibotemɔ gbɛ kɛ eshɛ gbɛkɛ, ni ewo ehe gbeyei akɛ ebaafite gbala lɛ loo ebaagbe lɛ tete moŋ, shi ehiɛ emuuyeli mli. Dani aaabaptisi lɛ tete lɛ, no mli lɛ eefee shia Biblia mli nikasemɔi nyɔŋma.
Gbɛkpamɔi ni Yɔɔ Naakpɛɛ Jwere Wɔhiɛ
Romania na shiɛlɔi ayibɔ ni fe fɛɛ ni ji 24,752 yɛ asafoi 286 mli yɛ August 1992 mli. Mɛi ni ba Kaimɔ lɛ ayibɔ fe mɛi 66,000. Nitsulɔi 17 ni miifee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkwɛ amɛnyɛmimɛi lɛ amumuŋ hiamɔ nii anɔ yɛ nitsumɔ he nine bibioo ni yɔɔ Bucharest lɛ. Amɛmiikpa gbɛ akɛ etsɛŋ ni amɛbaaje nitsumɔ he nine kroko ni da fe enɛ maa shishi.
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Romania lɛ nyɛŋ afee nɔ ko akɛ ja amɛnaa kpɛ amɛhe yɛ tsakemɔi ni baa oyayaayai yɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli lɛ hewɔ. Amɛdaa Yehowa Nyɔŋmɔ shi waa akɛ amɛji majimaji ateŋ asafo ni egbɛi ka amɛnɔ ni kudɔɔ mɛi koni amɛna ehe anɔkwa nilee kɛ eyiŋtoo ni tsakeee lɛ he nilee lɛ fa. Beni amɛkɛ afii babaoo ni shihilɛi ni mli wawai kɛ yiwaa yɔɔ mli etsu nii sɛɛ lɛ, kwɛ bɔni amɛdaa Yehowa shi amɛhaa akɛ etsake bei kɛ yinɔi lɛ lɛlɛŋ yɛ Romania!
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
HUNGARY
ROMANIA
Bucharest
Cluj-Napoca
Craiova
Tirgu-Mures
Orşova
Turnu-Severin
Motru
Turda
BULGARIA
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24, 25]
1. Nyɛmimɛi aaashɛ 700 bua amɛhe naa yɛ koo ko mli yɛ 1947 mli
2. Dɛhiɛmɔ woji kɛha maŋshiɛmɔ yɛ 1946 mli
3. Kpee yɛ Alba lulia yɛ 1992 mli
4. Odaseyeli yɛ Cluj-Napoca ŋmɛnɛ
5. Maŋtsɛyeli Asa yɛ Turda masɛi
6. Betel weku lɛ yɛ Bucharest