Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 2/15 bf. 23-26
  • Mɛi Ni Edara Yɛ Afii Amli Lɛ Akwɛmɔ—Kaai kɛ Emli Nyɔmɔwoi

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɛi Ni Edara Yɛ Afii Amli Lɛ Akwɛmɔ—Kaai kɛ Emli Nyɔmɔwoi
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Jeŋba kɛ Ŋmalɛ Naa Gbɛnaa Nii
  • Nibii ni Mli Wawai ni Akɛkpeɔ lɛ Ahe Nitsumɔ
  • Heyeli ni Laajeɔ
  • Ni Oooha Amɛna Nɔ Ko Feemɔ
  • Gbɔlɛ ni Haaa Jwɛŋmɔ lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ lɛ He Nitsumɔ
  • Ehe Miihia ni Atsu Henumɔŋ Hiamɔ Nii Ahe Nii
  • Kwɛmɔ He Hiaa Kwɛlɔi lɛ Hu
  • Nyɔmɔwoi Babaoo Hu Yɛ Mli
  • Kwɛmɔ Ni Oookwɛ Ofɔlɔi Ni Amɛdara Lɛ​—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
  • Woo Ni Wɔkɛaaha Wɔ Fɔlɔi Ni Edara
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Kristofoi Aweku Yeɔ Buaa Mɛi Ni Edara Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Ni Aaajie lɛ Kpo Yɛ Fɔlɔi ni Amɛdara yɛ Afii Amli lɛ Ahe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 2/15 bf. 23-26

Mɛi Ni Edara Yɛ Afii Amli Lɛ Akwɛmɔ​—Kaai kɛ Emli Nyɔmɔwoi

SHINETSU, Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ miina enitsumɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ babaoo. Eshaayoo fata eweku ni amɛyi feɔ etɛ lɛ he. Amɛkɛ Yehowa Odasefoi asafo bibioo ko miitsu nii yɛ miishɛɛ mli, ni amɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ Biblia mli saji, kɛyashi be mli ni gbi ko lɛ akɛɛ lɛ akɛ esusu gbɛ ni ekɛ eŋa baafa ni amɛyasara asafoi krokomɛi lɛ he. Enɛ baabi ni amɛtsake amɛwɔɔhe daa otsi. Ena nitsumɔ nɛɛ he miishɛɛ, shi namɔ baakwɛ Awo, ni ji eshaayoo lɛ?

Be baashɛ ni wekui pii kɛ kaai ni tamɔ nɛkɛ baakpe​—gbɛ ni hi fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ akwɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ. Bei pii lɛ, asusuuu sane lɛ he yɛ be mli ni fɔlɔi lɛ yɔɔ hewalɛ ni amɛtsuɔ nii lɛ. Shi nibii bibii pii baanyɛ ajie lɛ kpo akɛ amɛmiidara, tamɔ niji ni kpokpoɔ yɛ be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɛ̃rɛ abui, loo hiɛ ni kpaa nii anɔ yɛ be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkai nɔ ko ni amɛŋmɛ lɛ abɛku lɛ. Shi, yɛ bei pii amli lɛ, oshara loo hela ko ni ba trukaa ji nɔ ni haa ayɔseɔ amɛ hiamɔ nii. Esa akɛ afee nɔ ko yɛ he.

Yɛ maji komɛi amli lɛ, fɔlɔi ni miina gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ lɛ sumɔɔ ni amɛkɛ amɛhefatalɔi ana amɛ gbɔlɛ be mli ŋɔɔmɔ moŋ fe ni amɛkɛ amɛbii aaahi shi. Yɛ maji krokomɛi amli hu, tamɔ Bokagbɛ kɛ Afrika maji komɛi amli lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji ni mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ kɛ amɛbii ahi shi, titri lɛ kromɔbi lɛ. Nakai enɛ ji titri lɛ kɛji akɛ fɔlɔi lɛ ateŋ mɔ ko nyɛɛ anyiɛ dɔŋŋ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Japan nɛkɛ lɛ, mɛi ni amɛye kɛjɛ afii 65 kɛmiiya ni amɛnyɛɛ amɛnyiɛ jogbaŋŋ lɛ ateŋ mɛi aaashɛ 240,000 yɛ ni amɛwekui kwɛɔ amɛ yɛ shia.

Jeŋba kɛ Ŋmalɛ Naa Gbɛnaa Nii

Eyɛ mli akɛ yinɔ ni mɛi pii etsɔmɔ “hesuɔlɔi” kɛ mɛi ni “edɔɔɔ mɔ he” mli wɔyɔɔ lɛ moŋ, shi kɛlɛ eka shi faŋŋ akɛ jeŋba kɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ni kɔɔ mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ ahe ka wɔnɔ. (2 Timoteo 3:​1-5) Tomiko, ni kwɛɔ enyɛ ni eda yɛ afii amli, ni yeɔ Parkinson hela ni tamɔ kuumɔ hela lɛ wie jeŋba he gbɛnaa nii ni enu he beni ewie nɛkɛ yɛ enyɛ lɛ he lɛ: “Ekwɛ mi afii 20. Agbɛnɛ mi hu miisumɔ ni mafee nakai nɔŋŋ maha lɛ.” Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo wo ŋaa akɛ: “Bo otsɛ ni fɔo lɛ toi, ni kaagbe onyɛ he guɔ, kɛ egbɔ lɛ.”​—Abɛi 23:⁠22.

Jamɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ ni ayɔɔ kɛ bɔ ni fɔlɔ ni heee yeee lɛ yɔɔ ohe jwɛŋmɔ fɔŋ ha lɛ efooo nakai Ŋmalɛ naa famɔ lɛ mli. Akɛ mumɔ tsirɛ Kristofonyo bɔfo Paulo ni eŋma akɛ: “Shi kɛ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eshia bii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” (1 Timoteo 5:⁠8) Yesu to okadi eha wɔ, akɛ enaagbee nifeemɔ dani eeegbo lɛ ateŋ ekome lɛ, beni eto gbɛjianɔ koni akwɛ enyɛ lɛ.​—Yohane 19:​26, 27.

Nibii ni Mli Wawai ni Akɛkpeɔ lɛ Ahe Nitsumɔ

Ehe hiaa ni mɔ fɛɛ mɔ afee tsakemɔi pii kɛ wekui bakpe ekoŋŋ yɛ be mli ni amɛhi hei krokomɛi afii babaoo lɛ. Nɛkɛ tsakemɔi nɛɛ biɔ suɔmɔ, tsuishitoo kɛ shishinumɔ babaoo ni aaana aha he. Kɛji akɛ bi nukpa lɛ loo binuu loo biyoo kroko kɛ eweku lɛ bahi efɔlɔi ashia lɛ, enɛ kɛ shihilɛi heei kwraa baa. Ekolɛ esa ni ana nitsumɔ hee, skul hee ni gbekɛbii lɛ baaya, kɛ akutso hee ni amɛbakase emli hilɛ. Yɛ bei pii amli lɛ nɔ ni ekɛbaa ji nitsumɔ ni fa kɛha ŋa lɛ.

Nakai nɔŋŋ ebaawa kɛha fɔlɔi lɛ akɛ amɛaatsake amɛhe amɛwo shihilɛ ni tamɔ nakai mli. Ekolɛ amɛle amɛ kome pɛ shihilɛ yɛ teemɔŋ, yɛ dioofeemɔ kɛ heyeli mli; agbɛnɛ amɛbaanu gbekɛbii ni yɔɔ hewalɛ kɛ amɛnanemɛi ahe. Nɔ ni amɛle ji ni amɛkpɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ ni amɛbasumɔŋ mɔdɛŋ ni aaabɔ akɛ aaakudɔ amɛ. Akɛni fɔlɔi pii tsɔ hiɛ amɛna akɛ gbi ko baaba ni amɛbii kɛ amɛwekui kɛ amɛ baaba abahi shi hewɔ lɛ, amɛmamɔ shiai komɛi yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ masɛi loo amɛmamɔ ekomɛi amɛfata he, kɛ gbɛ ni yaa asai lɛ anɔ, koni mɔ fɛɛ mɔ ana heyeli ko aha ehe.

Kɛ shia lɛ edaaa lɛ, belɛ ebaabi ni afee tsakemɔi wuji koni gbɛ aba aha mɛi heei ni baa lɛ. Nyɛ ko ŋmɔ aahu beni ekai bɔ ni ebiyei ejwɛ hao aahu beni akɛ tsũ mli nibii krokomɛi baa amɛtsũi amli be fɛɛ be koni akɛna gbɛ aha amɛ naa yoomo ni eye afii 80 lɛ. Shi anaa shihilɛi ni mli wawai nɛɛ anaa beni mɔ fɛɛ mɔ yɔseɔ bɔ ni tsakemɔ lɛ he hiaa ni amɛkaiɔ Biblia mli ŋaawoo akɛ suɔmɔ “epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ” lɛ.​—1 Korintobii 13:⁠5.

Heyeli ni Laajeɔ

Naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baanyɛ ate shi yɛ Kristofonyo yoo lɛ gbɛfaŋ kɛ ewu lɛ kɛ lɛ bɛ hemɔkɛyeli kome mli ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafa ni ekɛ efɔlɔi ayahi shi lɛ. Nɔ ni ebaabi ni etsu yɛ weku lɛ he lɛ haŋ enyɛ etsu e-Kristofoi agbɛnaa nii kɛ enitsumɔi krokomɛi lɛ ahe nii jogbaŋŋ. Setsuko kɛɛ: “Miwu nu he akɛ eyɛ oshara akɛ eeeshi enyɛ ni gbɔlɛ haaa enyɛ efee enii jogbaŋŋ lɛ kome pɛ akɛ ehi shi, ni eesumɔ ni mahi shia be fɛɛ be. Kɛ mibɔ mɔdɛŋ ni maya kpeei lɛ, emli fuɔ ni ewieɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, yɛ mitsɔsemɔ akɛ Japannyo lɛ hewɔ lɛ, mi hu minu he akɛ esaaa akɛ ashiɔ ekome yɛ shia. Shi yɛ be ni sa mli lɛ miyoo akɛ abaanyɛ ato naagba lɛ he gbɛjianɔ loo atsu he nii.”

Hisako kɛ naagba ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpe. Ebɔ amaniɛ akɛ: “Beni mikɛ miwu lɛ wekumɛi yahi shi lɛ, akɛni esheɔ nɔ ni ewekumɛi krokomɛi lɛ baawie lɛ gbeyei hewɔ lɛ, eesumɔ ni matsake mijamɔ ni maŋmɛɛ mijamɔ nifeemɔi ahe. Nɔ ni fite sane lɛ kwraa lɛ, ewekumɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ basaraa wɔ Hɔgbaa, ni efeɔ nɔ ni wa kɛhaa mi akɛ maya kpeei. Kɛfata he lɛ, gbekɛbii lɛ sumɔɔ ni amɛkɛ amɛtsɛkwɛmɛi abii lɛ ashwɛ, moŋ fe ni amɛaaya kpeei. Mina akɛ wɔmumɔŋ shihilɛ lɛ nɔ miigbɔ. Ehe bahia ni makɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ ni matsɔɔ mli matsɔɔ miwu lɛ akɛ mijamɔ lɛ jeee nɔ ko ni atsakeɔ tamɔ atade ko ni awoɔ, shi ehe hiaa mi waa. Weku lɛ tsake amɛshihilɛ lɛ mli yɛ be ni sa mli.”

Mɛi komɛi ena tsabaa amɛha bei babaoo ni amɛtaoɔ lɛ kɛtsɔ shiakwɛlɔ ko ni kɛ ebe fa tsuɔ nii ni amɛtaoɔ koni ebaye ebua yɛ gbi kome loo gbii enyɔ yɛ otsi mli lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu ena heyeli ko ni amɛkɛaatsu amɛ diɛŋtsɛ amɛ nibii kɛ Kristofoi anitsumɔi kɛtsɔ amɛbii kɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ amɛ, kɛ nanemɛi po ayelikɛbuamɔ ni amɛtao yɛ asafo lɛ mli lɛ nɔ. Wumɛi hu enyɛ amɛye amɛbua yɛ gbɛkɛnaashi kɛ otsii lɛ anaagbee beni amɛyɔɔ shia.​—Jajelɔ 4:⁠9.

Ni Oooha Amɛna Nɔ Ko Feemɔ

Ni oooha mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ ana nɔ ko feemɔ be fɛɛ be lɛ hu ji kaa ni esa akɛ atsu he nii. Mɛi ní amɛdara nɛɛ ateŋ mɛi komɛi naa miishɛɛ akɛ amɛaahoo niyenii ni amɛtsu shia lɛ mli nitsumɔi komɛi. Kɛ akɛɛ amɛ akɛ amɛkwɛ gbekɛbii lɛ anɔ, amɛkwɛ abɔɔ ko nɔ ni amɛshwa fɔfɔii kɛ aduawai anɔ nu lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛhe hiaa ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli.

Amɛteŋ mɛi krokomɛi hu sumɔɔ ni amɛwɔ gbi muu fɛɛ ni akwɛ amɛ. Shi ni oooha amɛna nɔ ko feemɔ bɔ ni sa lɛ tamɔ nɔ ko ni he hiaa ni baahi aha amɛ, ebaaha amɛwala sɛɛ atsɛ, ni amɛbaafee mɛi ni le nii. Hideko yɔse akɛ, eyɛ mli akɛ enyɛ taa shwiili mli moŋ, shi kpeei ni ekɛ lɛ yaa lɛ kanya enyɛ waa. Mɛi pii kɛ miishɛɛ here lɛ atuu ni akɛ lɛ gba sane. Bɔ ni asusu ehe aha nɛkɛ lɛ ha ekpɛlɛ nɔ akɛ agbɛnɛ ekɛ yoomo ko baakase Biblia lɛ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ ko ni yɔɔ fɔlɔ ko ni miiye Alzheimer hela ni haaa jwɛŋmɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ kɛ lɛ yaa amɛ Kristofoi akpeei ashishi. Amɛyoo akɛ, “kulɛ esumɔɔɔ ni efeɔ nɔ ko nɔ ko, shi enaa miishɛɛ yɛ kpeei ashishi. Akɛ miishɛɛ hereɔ lɛ atuu, no hewɔ lɛ ejɛɔ esuɔmɔ mli ebaa. Wɔnuɔ he akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha lɛ.”

Shinetsu, ni atsi eta yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ na naagba nɛɛ naa tsabaa kɛtsɔ tsu ni amɛtao amɛha eshaayoo lɛ yɛ he ni bɛŋkɛ he ni esɔmɔɔ yɛ akɛ sɔɔlɔ gbɛfalɔ lɛ. Ekɛ eŋa fɛɛ kɛ lɛ hiɔ shi daa otsi yɛ be mli ni eyasara asafoi lɛ eba lɛ. Eŋa, Kyoko kɛɛ: “Minyɛ nuɔ he akɛ ebatsɔ wɔnitsumɔ lɛ fa ko ni he hiaa, no hewɔ lɛ enuɔ he akɛ ehe miihia waa. Kɛ miwu kɛɛ lɛ akɛ ehoo niyenii krɛdɛɛ ko eha wɔ lɛ, enaa he miishɛɛ waa.”

Gbɔlɛ ni Haaa Jwɛŋmɔ lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ lɛ He Nitsumɔ

Beni fɔlɔi gbɔɔ lɛ, amɛboteɔ shihilɛi sɔrɔtoi ni haaa jwɛŋmɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ mli, no hewɔ lɛ ebiɔ ni agbala jwɛŋmɔ kɛya amɛnɔ waa. Amɛhiɛ kpaa gbii, bei, kɛ shiwooi anɔ. Amɛnyɛɛɛ amɛku amɛyitsɔi, ni amɛfɔɔɔ amɛtadei ahe. Amɛhiɛ baanyɛ akpa bɔ ni awoɔ atade ahaa kɛ bɔ ni ajuɔ he ahaa po nɔ. Amɛteŋ mɛi pii ajwɛŋmɔ futuɔ amɛ, ni ewa waa kɛha mɛi krokomɛi hu akɛ amɛaawɔ gbɛkɛ. Amɛtiɔ saji amli ni amɛmli fuɔ kɛ agbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nɔ. Jwɛŋmɔ lɛ lakaa amɛ ni efutuɔ amɛ. Amɛbaama nɔ mi akɛ aju amɛ nɔ ko, aloo akɛ julɔi miibɔ mɔdɛŋ ni amɛba shia lɛ mli amɛbaju nii. Ehe bahia ni weku ko ni biyei ejwɛ yɔɔ mli adamɔ daa naafolɔmɔ ni bɛ mli akɛ amɛbɔ ajwamaŋ lɛ naa. Amɛkɛɛ: “Wɔsumɔɔɔ nakai kwraa, shi wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ naafolɔmɔ lɛ mli ni wɔtsake sanegbaa lɛ. Nɔ ko jɛŋ Nanaa ni okɛ lɛ kpaaa gbee lɛ mli baŋ.”​—Abɛi 17:⁠27.

Ehe Miihia ni Atsu Henumɔŋ Hiamɔ Nii Ahe Nii

Gbɔlɛ kɛ kaai baa mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ anɔ. Helai ni mli wa baa, anyɛɛɛ aya he ko he ko, kɛ jwɛŋmɔŋ naagbai ni aaadamɔ naa. Amɛteŋ mɛi pii nuɔ he akɛ gbɛtsɔɔmɔ loo yiŋtoo ko kwraa bɛ amɛshihilɛ mli. Amɛbaanu he akɛ amɛtsɔ jatsu ni amɛwieɔ akɛ amɛbaasumɔ ni amɛgboi. Ehe miihia ni aha amɛnu he akɛ asumɔɔ amɛ, abuɔ amɛ, ni amɛfata weku lɛ he. (3 Mose 19:32) Hisako kɛɛ: “Wɔsumɔɔ ni wɔgbala mishaayoo wɔwo wɔ sanegbaa mli be fɛɛ be kɛ eyɛ wɔmasɛi, ni wɔhaa enuɔ he akɛ lɛ ehe sane wɔgbaa lɛ.” Weku kroko hu bɔ mɔdɛŋ ni amɛkanya bulɛ ni amɛ nuumo loo nii lɛ yɔɔ kɛhaa ehe lɛ kɛtsɔ bi ni amɛbiɔ lɛ koni ekwɛ daa gbi ŋmalɛ lɛ hesusumɔnɔ lɛ nɔ.

Esa akɛ abɔ mɔdɛŋ ni ana mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa be fɛɛ be. Mɛi ni amɛka saa mli lɛ sumɔɔɔ ni akɛ amɛ wieɔ tamɔ nɔ ni bulɛ ko bɛ amɛhe. Kimiko, ni kɛ eshaayoo ni nyɛɛɛ anyiɛ lɛ yɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Shaayoo hiɛ yɛ ehe nɔ waa, ni enaa eleɔ be mli ni mibɛ ekwɛmɔ he tsui aloo ekolɛ ehe afee ahuŋtoo lɛ.” Ehe bahia ni Hideko akwɛ esubaŋ jogbaŋŋ hu. Ekɛɛ: “Mihao waa kɛjɛ shishijee beni ehe bahia ni makwɛ mishaayoo lɛ. Mifee gbɛgbalɔ, Yehowa Odasefonyo be fɛɛ sɔɔlɔ ni minyɛɛɛ ni mikɛ mihe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛkɛ ni mina akɛ ehe miihia ni matsake misusumɔ. Eyɛ mli akɛ shia kɛ shia sɔɔmɔ lɛ he miihia moŋ, shi enɛ hu ji Nyɔŋmɔ kitai lɛ atoiboo lɛ fa ni he hiaa. (1 Timoteo 5:⁠8) Miyoo akɛ ehe miihia ni mana suɔmɔ kɛ na ni anaa mli babaoo ahaa mɛi kɛ mana miishɛɛ. Mihenilee gbaa minaa kɛ mifee nii kɛkɛ tamɔ jatsu ni akɛfɔ minɔ ni misumɔɔɔ. Beni mipila ni miipiŋ lɛ, misusu mishaayoo lɛ kɛ piŋmɔ ni ena lɛ he. Yɛ no sɛɛ lɛ ebafee mlɛo kɛha mi akɛ majie miishɛɛ kɛ henumɔ kpo matsɔɔ lɛ.”

Kwɛmɔ He Hiaa Kwɛlɔi lɛ Hu

Nɔ ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ hu ji bɔ ni ehe hiaa akɛ aaajie hiɛsɔɔ kpo atsɔɔ mɔ ni mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ akwɛmɔ ka enɔ titri lɛ. (Okɛto Abɛi 31:28 he.) Yei pii yaa nɔ amɛtsuɔ amɛgbɛnaa nii ahe nii ni amɛ nuuu hiɛsɔɔ wiemɔ kome po. Kɛ wɔsusu nibii ni amɛtsuɔ he nii lɛ ahe lɛ, eka shi faŋŋ akɛ hiɛsɔɔ wiemɔi sa amɛ jogbaŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ amɛbaana bɛɛmɔ, niiahefɔmɔ, kɛ nihoomɔ kroko ni fata he amɛtsu. Agbɛnɛ hu susumɔ helatsamɔ he loo datrɛfonyo namɔ, kɛ agbɛnɛ helatsɛ ni eda yɛ afii amli lɛ niyenii hamɔ loo ehejuu he okwɛ. Yoo ko ni kɛ afii pii kwɛ eshaayoo lɛ kɛɛ akɛ: “Mile akɛ ewa kɛha miwu akɛ eeejie hiɛsɔɔ kpo yɛ wiemɔi amli, shi etsɔɔ gbɛi krokomɛi anɔ etsɔɔ akɛ ehiɛ sɔɔ nɔ ni mifeɔ lɛ.” Shidaa wiemɔi kɛkɛ baanyɛ afee nɔ pɛ ni he hiaa.​—Abɛi 25:⁠11.

Nyɔmɔwoi Babaoo Hu Yɛ Mli

Wekui pii ni kɛ afii pii ekwɛ fɔlɔi ni amɛ dara yɛ afii amli lɛ kɛɔ akɛ enɛ eye ebua amɛ ni amɛna Kristofoi asui ni he hiaa: tsuishiŋmɛɛ, he-kɛ-afɔleshaa, suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli, hekamɔ, heshibaa, kɛ mlijɔlɛ. Enɛ egbala wekui pii kɛbɛŋkɛ amɛhe yɛ henumɔŋ. Nyɔmɔwoo kroko ni fata he ji hegbɛ ni anaa akɛ fɔlɔi gbaa sane babaoo kɛ bɔ ni no haa aleɔ amɛ jogbaŋŋ lɛ. Hisako wie eshaayoo lɛ he akɛ: “Eshihilɛ be yɛ miishɛɛ. Etsɔ niiashikpamɔi ni mli wawai amli. Eha mibale lɛ jogbaŋŋ, ni mihiɛ esɔ sui kpakpai ni eyɔɔ ni miyooo yɛ shishijee lɛ.”

Kimiko, ni kwɛ eshaanuu kɛ eshaayoo kɛ ewu lɛ naa ni nyɛɛɛ anyiɛ lɛ kɛɛ: “Beni mikaseko Biblia lɛ, be ko shɛ ni mitao akɛ matse gbala mli ni majo foi kɛjɛ shihilɛ lɛ naa. Kɛkɛ ni mikane akɛ esa akɛ ‘wɔkwɛ. . . okulafoi yɛ amɛhaomɔ bei amli.’ (Yakobo 1:27) Eŋɔɔ minaa akɛ mifee nɔ ni hi fe fɛɛ ni manyɛ, ejaakɛ amrɔ nɛɛ mɔ ko mɔ ko bɛ weku lɛ mli ni baawie ashi mihemɔkɛyelii lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Mihenilee mli tse keŋkeŋ.” Mɔ kroko kɛɛ: “Mikɛ mi diɛŋtsɛ mihiŋmɛi ena nɔ ni ehiii kwraa ni ejɛ Adam eshafeemɔ lɛ mli eba lɛ, ni mihiɛ sɔɔ bɔ ni kpɔmɔ nɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he hiaa waa ha lɛ babaoo.”

Ani etsɛŋ ni obaahere oweku lɛ mlinyo kroko kɛba oshia? Aloo ekolɛ obaafa ni okɛ ofɔlɔi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ ayahi shi? Ani otsui faa yɛ enɛ he? Anuɔ bo shishi. Okɛ kaai baakpe ni ehe baahia ni ofee tsakemɔi. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaana ni awo bo nyɔmɔ babaoo yɛ nɛkɛ niiashikpamɔ nɛɛ hewɔ.

[Mforini yɛ baafa 24]

Ehe miihia ni mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ anu he akɛ asumɔɔ amɛ ni abuɔ amɛ.

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje