Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 10/15 bf. 24-27
  • Anɔkwale Nui Fɔ Maŋ Bibioo ni Nui Pii Yɔɔ Jɛmɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Anɔkwale Nui Fɔ Maŋ Bibioo ni Nui Pii Yɔɔ Jɛmɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Blema kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Fɛɛ Kpeɔ yɛ Rahbeh
  • Anɔkwale Nui lɛ Yashɛ Rahbeh
  • Shweremɔ kɛ Shitee-Kɛ-Woo Ba
  • Anɔkwale Nui lɛ Fɔ Rahbeh
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 10/15 bf. 24-27

Anɔkwale Nui Fɔ Maŋ Bibioo ni Nui Pii Yɔɔ Jɛmɛ

KWƐ bɔ ni eyɔɔ naakpɛɛ ha! Ana ni kumai miiye shikpɔŋ ni ehe gbɛi kɛ enɔ nui pii lɛ! Ana ni shikpɔŋ ni nui yɔɔ nɔ babaoo lɛ egbi ni efɛlɛ! Eji kumai ni nɔ ni abaanyɛ akɛgbe pɛ ji anɔkwale nui ni jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ. Eji sane ni kɔɔ Rahbeh, maŋ bibioo ko ni gbɔmɛi 2,200 yɔɔ mli, ni yɔɔ Lebanon kooyigbɛ gɔji lɛ anɔ, aaafee kilomitai 130 (shitoi 80) jɛkɛmɔ kɛjɛ Beirut lɛ he.

Gbɛi Rahbeh lɛ shishi ji “he ko ni gbɛ yɔɔ” yɛ Arabik wiemɔ mli, ni eshishifa jɛ Sembii awiemɔ ni ji “falɛ, gbɛ shwa” mli. Taakɛ eji lɛ maŋ bibioo lɛ egbɛ eshwa gɔji wuji enyɔ ni ekwɔlɛ shɛɔ ninetalɔi 2,000 kɛjɛ ŋshɔ ŋɛlɛ nɔ. Yɛ fɛi be kɛ agbiɛnaa be mli lɛ, anaa snoo yɛ gɔji lɛ ayiteŋ yɛ bokagbɛ, ni ehaa efeɔ fɛo waa. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Rahbeh ji maŋ bibioo ko ni nui pii yɔɔ jɛmɛ. Nuhiŋmɛii wuji kɛ bibii 360 yɛ jɛmɛ ni ekɛ nui kpakpai haa shikpɔŋ kpakpa ni anaa ŋmaa kɛ pɛya kɛ wein yibii kɛ aduawai sɔrɔtoi yɛ jɔɔi ni ebɔle ehe lɛ amli.

Blema kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Fɛɛ Kpeɔ yɛ Rahbeh

Shihilɛ ni yɔɔ Rahbeh lɛ ehi shi nakai nɔŋŋ yɛ gbɛi pii anɔ kɛjɛ Biblia bei amli. Shiai ni yɔɔ maŋ bibioo nɛɛ mli lɛ kpɛtɛkpɛtɛɛ amɛhe. Gbɛjegbɛi lɛ yɛ fintɔŋŋ, elɔgɔɔ shi, ni ahoɔ yɛ nɔ waa​—tejii kɛ tsinai. Eyɛ mli akɛ lɔlei komɛi yɛ moŋ, shi kooloi lɛ moŋ yɔɔ hegbɛ yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ yɛ biɛ. Yɛ bei pii amli lɛ amɛnɔtsɛmɛi lɛ kɛ ŋmɔshi nibii tereɔ amɛ ni kooloi lɛ diɛŋtsɛ kɛyaa shia. Amɛnyiɛɔ gbɛjegbɛi ni yɔɔ fintɔŋŋ lɛ anɔ ni amɛnaa gbɛ kɛtsɔɔ hei ni jɛmɛ tsɔmɔ wa lɛ kɛyaa shia. Ani enɛ aaanyɛ atamɔ nɔ ni yɔɔ Yesaia jwɛŋmɔ mli beni ekɛɛ akɛ: “Tsina le etsɛ, ni teji hu le enuŋtsɔ niyenii anɔ” lɛ?​—Yesaia 1:⁠3.

Nibii ni yɔɔ sɔrɔtoi hu yɛ Rahbeh. Obaana mɛi ni amɛgbe univɛsiti nikasemɔ naa kɛ ohiafoi ni amɛyako maŋtiase ko mli pɛŋ. Tsui wuji ni abɔɔi fɛfɛji ebɔle amɛhe yɛ, ni akrowa tsui bibii kɛ amɛkooloi ni miibɔle shi hu yɛ. Anaa sarawa hewalɛ he nibii yɛ shia fɛɛ shia, shi jeee be fɛɛ be anaa sarawa hewalɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ shiai pii yɛ tsɔnei ni akɛnaa sarawa hewalɛ. Asaa maŋ lɛ mli gbɛjegbɛ titri lɛ, shi naji agbɛi pii ni yaa amɛŋmɔshi lɛ yɛ koikoi. No hewɔ lɛ, gbɛ kome pɛ ni aaatsɔ nɔ akɛ ŋmɔshi nibii aba shia ji kɛtsɔ shia kooloi nɛɛ anɔ. Obaana ni teji tere sarawa hewalɛ tsɔne po kɛmiiya ŋmɔ mli koni akɛha tsɔnei ni yɔɔ ŋmɔ shi ni akɛtsuɔ nii afataa kooloi lɛ ahe lɛ atsu nii.

Nakai nɔŋŋ hu shihilɛ ni yɔɔ maŋ bibioo nɛɛ mli lɛ tsakeko tsɔ. Kɛ owɔ maŋ bibioo nɛɛ mli gbɛkɛ lɛ, wuɔ gbɛɛmɔ aaafee maŋkɛ ŋmɛji enyɔ loo ŋmɛji etɛ baatsiɛ bo. Daa gbi shihilɛ mli nitsumɔ jeɔ shishi mra, no hewɔ lɛ kaaha onaa miikpɛ ohe kɛ onu ni gbɔmɛi miibolɔ kɛmiiwo amɛhe yɛ duŋ lɛ mli yɛ be mli ni amɛsaa kooloi lɛ. Kɛ jetsɛre pɛ lɛ obaana akrowaiaŋbii pii ni miiho kɛ amɛkooloi ni tere jatsui kɛmiiya ŋmɔshi loo jara nɔ koni amɛyahɔɔ amɛnibii lɛ.

Beni gbi lɛ yaa hiɛ lɛ, gbekɛbii hii kɛ yei jeɔ kpo kɛbaa gbɛjegbɛi lɛ anɔ kɛ blohuiaŋ amɛbashwɛɔ. Amɛbolɔmɔi kɛ ŋmɔlɔ yiɔ kɔɔyɔŋ obɔ, tamɔ bɔ ni gbalɔ Zakaria tsɔɔ bɔ ni blema Yerusalem ji lɛ: “Ni maŋ lɛŋ blohui lɛaŋ aaayimɔ tɔ kɛ gbekɛbii hii kɛ gbekɛbii yei sɔŋŋ ni shwɛɔ yɛ emli blohui lɛaŋ.” (Zakaria 8:⁠5) Obaana maŋ lɛ mlibii lɛ hu akɛ amɛyɛ naanyobɔɔ su ni amɛsumɔɔ sane waa. Aakpa gbɛ akɛ obaaŋa mɔ fɛɛ mɔ ni okɛlɛ kpeɔ, ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛle mɔ ni oji, he ni ojɛ, nɔ hewɔ ni oyɔɔ jɛmɛ, kɛ he ni oyaa. Gbɔmɛi leɔ amɛhe jogbaŋŋ.

Anɔkwale Nui lɛ Yashɛ Rahbeh

Saji gbɛɔ shwaa oyayaayai yɛ akutsei ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa nɛkɛ mli. Enɛ ji nɔ ni ba beni Asaad Younis ku esɛɛ kɛjɛ U.S. Amerika kɛba Rahbeh ekoŋŋ yɛ 1923 lɛ. Akɛni Asaad naanyo Abdallah Blal miisusu akɛ eyatsɔ niiatsɛ yɛ Amerika hewɔ lɛ etee eŋɔɔ. Ni eeewie shika he lɛ, Asaad ha lɛ wolo ni ji The Harp of God ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Naa anɔkwa ninamɔ.” Abadalla ni tsutsu lɛ eji Protestantnyo lɛ kane wolo ni damɔ Biblia lɛ nɔ nɛɛ ni enaa kpɛ ehe diɛŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ Asaad efeee babaoo tsɔ yɛ sane lɛ he moŋ, shi Abdallah nya nɔ ni ekase lɛ he ni ejaje yɛ faŋŋ mli akɛ ena anɔkwale lɛ.

Yɛ sɛɛ mli be ko lɛ Abdallah fa kɛtee Tripoli, maŋtiase wulu ni yɔɔ Lebanon kooyigbɛ lɛ mli. Jɛmɛ ji he ni eyana Biblia Kaselɔi babaoo taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai be lɛ mli lɛ yɛ, ni etee ehiɛ waa yɛ Biblia lɛ kasemɔ diɛŋtsɛ mli. Eku esɛɛ kɛtee Rahbeh ekoŋŋ yɛ sɛɛ mli koni eyagbɛ sanekpakpa lɛ ni ekase lɛ eshwa. Ekɛ akrowa lɛ mlibii lɛ gbaa sane yɛ saji tamɔ Triniti, kɛji akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni gbooo, hɛl la, osɔfoyeli, Mass, kɛ amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ ahe, ni egbaa amɛ nɔ ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ enɛɛmɛi ahe lɛ.

Akrowa lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi komɛi na he miishɛɛ. Amɛteŋ mɛi etɛ loo ejwɛ yafata Abdallah he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛkɛ ni amɛje kpeei ashishi yɛ Hɔgbaa. Nɔ ni afeɔ ji shiɛmɔ wiemɔi ni akɛwo plɛtei anɔ ni atswaa aboɔ toi, aloo sane ni akaneɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli, kɛ nɔ ni amɛnu lɛ he susumɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ amɛkɛ woji ni akɛkaseɔ Biblia lɛ tsu nii, ni The Harp of God, Riches, kɛ “Let God Be True” fata he. Mɛi ni baa kpee lɛ ayi faaa fe gbɔmɛi nyɔŋma, ni amɛteŋ mɛi pii ji mɛi ni taoɔ ale nɔ ni yaa nɔ lɛ fe miishɛɛ diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ yɛ anɔkwale lɛ he. Etamɔ nɔ ni mɛi komɛi baa jɛmɛ kɛkɛ yɛ niyenii ni akɛhaa amɛ yɛ kpee fɛɛ kpee naagbee lɛ hewɔ.

Yɛ afi 1940 mli lɛ, akɛ kuu ni yɔɔ Rahbeh lɛ nɔkwɛmɔ wo Abdallah Blal dɛŋ. Ebafee Yehowa tsulɔ anɔkwafo ni yɔɔ ekaa, ni eto okadi kpakpa efɔ shi eha mɛi krokomɛi lɛ. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɔ kome, Nyɛmi nuu Mattar, kaiɔ bɔ ni amɛshiɛɔ yɛ nakai be lɛ mli: “Akɛni lɔlei bɛ yɛ nakai bei lɛ amli hewɔ lɛ, mikɛ Nyɛmi nuu Blal nyiɛɔ kɛyaa akrowai ni bɛŋkɛ lɛ amli wɔyashiɛɔ. Mitereɔ tsɔne ni wɔkɛtswaa shiɛmɔ wiemɔi lɛ, ni Nyɛmi nuu Blal tsɔɔ hiɛ kɛ wiemɔ. Wɔkɛ wɔhe woɔ mli aaafee gbii enyɔ loo gbii etɛ dani wɔbaa shia.” Nyɛminuu Blal sɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli aahu kɛyashi egbele be yɛ 1979 beni eye afii 98.

Shweremɔ kɛ Shitee-Kɛ-Woo Ba

Beni nitsumɔ lɛ yaa hiɛ lɛ, kɛkɛ ni nyɛmimɛi lɛ kɛ shitee-kɛ-woo kpe. Yɛ 1950 mli lɛ, akɛni osɔfo ni yɔɔ maŋ bibioo nɛɛ mli lɛ wo gbɔmɛi lɛ ayiŋ hewɔ lɛ, aje shitee-kɛ-woo he tafaa shishi ashi nyɛmimɛi ni nyɔɔ Rahbeh lɛ. Osɔfo lɛ folɔ nyɛmimɛi lɛ anaa akɛ amɛbule sɔlemɔ lɛ. Akrowa lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛikomɛi amli wo la aahu akɛ amɛtswia nyɛmimɛi lɛ atɛi, ni amɔmɔ nyɛmimɛi lɛ ekomɛi ni awo amɛ tsuŋ. Shi saji amlipɛimɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ ha ana akɛ sane lɛ bɛ mli. Ni fɛɛ sɛɛ hu lɛ, aha nyɛmimɛi lɛ hi tsuŋwoo he lɛ gbii babaoo.

Shitee-kɛ-wolɔ kroko bɔ mɔdɛŋ ni enine ashɛ akrowa lɛ mli bii ni leee woloŋ jogbaŋŋ lɛ anɔ koni amɛkɛ amɛwao naa gbɛi awo wolo ko ni kɛ apasa saji babaoo folɔɔ nyɛmimɛi lɛ anaa lɛ shishi, ni nibii lɛ ekomɛi ji akɛ, nyɛmimɛi lɛ gbaa mɛi anaa kɛtsɔɔ amɛshiai amli ni amɛbaa kpitiokpitio lɛ nɔ. Bɔni afee ni amɛnine ashɛ gbɔmɛi pii anɔ koni amɛkɛ amɛwao naa gbɛi awo shishi lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ eji nibimɔ koni aha nitsulɔ ko aku esɛɛ kɛba akrowa lɛ ekoŋŋ. Beni gbɔmɛi lɛ yoo akɛ eji apasa naafolɔ ni akɛmiifɔ̃ Odasefoi lɛ anɔ lɛ, amɛfolɔ amɛwao naa gbɛi lɛ amli kɛjɛ wolo lɛ mli. Saji ni tamɔ nɛkɛ ye bua ni anyɛ aye nɔyeli lɛ mli onukpai ni yɔɔ nɛkɛ he nɛɛ odase jogbaŋŋ.

Yɛ shitee-kɛ-woo diɛŋtsɛ ni nyɛmimɛi lɛ kɛkpeɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ gbɛtsii nii kroko kpeɔ. Yɛ akrowa fioo ko ni mɔ fɛɛ mɔ le mɔ fɛɛ mɔ shishi lɛ, ebaa mli taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Abɛi 29:25 lɛ, akɛ, “gbɔmɔ shemɔ tsɔɔ tsɔne.” Ebiɔ ekãa dani nyɛmimɛi lɛ nyɛɔ amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ akutseiaŋbii, nanemɛi kɛ wekumɛi ni wieɔ shiɔ amɛ ni yeɔ amɛhe fɛo daa lɛ. Ehaa Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 10:36 lɛ baa mli diɛŋtsɛ akɛ: “Mɔ diɛŋtsɛ shia teŋ bii aaatsɔmɔ ehenyɛlɔi.” Ni kɛlɛ taakɛ abɛi lɛ yaa nɔ ekɛɔ lɛ, “shi mɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔɔ Yehowa nɔ lɛ, aaabu ehe.” Nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli kɛ tsuishiŋmɛɛ ewo yibii kpakpai.

Anɔkwale Nui lɛ Fɔ Rahbeh

Afii ni hoɔ lɛ ha akrowa lɛ mli bii lɛ ahiɛ basɔ Yehowa Odasefoi ajeŋba, ni mɛi pii ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Nyɛmimɛi lɛ na miishɛɛ pii beni ato asafo ni ji enyɔ shishi yɛ Rahbeh yɛ 1969 lɛ. Amɛtee nɔ amɛtsu nii waa. Mɛi pii kɛ amɛhe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, ni mɛi komɛi fa koni amɛyasɔmɔ yɛ shikpɔŋkukuji krokomɛi amli, ni Beirut maŋtiase lɛ fata he. Yehowa jɔɔ amɛnitsumɔ dɛŋdɛŋ lɛ nɔ, ni ato asafo ni ji etɛ shishi yɛ Rahbeh yɛ 1983. Beni be shwieɔ mli lɛ nyɛmimɛi pii fa gbɛ loo amɛyahi maji wuji lɛ amli. Ní kɛlɛ yifalɛ lɛ tee nɔ, ni ato asafo ni ji ejwɛ shishi yɛ Rahbeh yɛ 1989 mli, ni ato nɔ ni ji enumɔ shishi yɛ 1990.

Amrɔ nɛɛ, weku fɛɛ weku loo shia fɛɛ shia ni yɔɔ akrowa lɛ mlinyo yɛ wekunyo loo naanyo ni ji Odasefonyo. Shitee-kɛ-woo ni yɔɔ jɛmɛ be ko lɛ sɛɛ efo. Gbɔmɛi ebale Odasefoi lɛ jogbaŋŋ. Ní yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔi tamɔ, “onukpa,” “gbɛgbalɔ,” “kpokpaa nɔkwɛlɔ,” “kpee,” kɛ “Harmagedon” etsɔ akrowalɛ mli bii lɛ awiemɔi lɛ fa. Kɛ bei krɛdɛɛi komɛi shɛ, tamɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ saramɔ loo Kaimɔ lɛ yeli lɛ, anaaa mɛi yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ, nɔ ni anaa ji Maŋtsɛyeli Asai ni eyimɔ obɔbɔ kɛ gbɔmɛi. Asafoi komɛi po kɛ tsɔnei ni awieɔ awoɔ mli ni gbɛɛɔ mamɔɔ ablanai anɔ koni akutseiaŋbii lɛ anu nɔ ni yaa nɔ lɛ.

Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fe 250 yɛ Rahbeh bianɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ Odasefonyo 1 yɛ mɛi 8 fɛɛ mli yɛ akrowa lɛ! Asafo kome ko ni shiɛlɔi 51 yɔɔ mli lɛ yɛ shikpɔŋkuku ni shiai 76 pɛ yɔɔ mli, ni amɛtsuɔ mli nii daa otsi. Susumɔ nɔ ni ba yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ March kɛ April nyɔji lɛ amli lɛ he okwɛ, beni shiɛlɔi 250 ni yɔɔ Rahbeh lɛ amli 98 kɛ amɛhe wo gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli, kɛfata daa gbɛgbalɔi 13 ni yɔɔ lɛ ahe lɛ. Atsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii shii abɔ daa otsi. Ebɛ naakpɛɛ akɛ shiɛlɔi akui sɔrɔtoi enyɔ loo etɛ aaaya shia kome mli yɛ gbi kome too lɛ nɔŋŋ mli loo ni kui lɛ fɛɛ aaapue yɛ shia kome too lɛ nɔŋŋ mli. Akrowa lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi ni fa ele nɛkɛ saramɔi nɛɛ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ beni nuu ko wie shi enɛ lɛ, shiɛlɔ ko ha lɛ hetoo akɛ: “Kɛ okpɛlɛ nɔ akɛ akɛ bo akase Biblia lɛ, kɛkɛ lɛ wɔbaaba oŋɔɔ shikome pɛ yɛ otsi lɛ mli.” Agbɛnɛ amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni amɛkɛkpeɔ yɛ ŋmɔji lɛ amli lɛ​—gbɔmɛi ni miihu, ni miitɛo, ni miishwa nibii anɔ nu, loo mɛi ni tara tejii anɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia anɔkwale nui lɛ efɔ Rahbeh, akrowa ni nui pii yɔɔ jɛmɛ lɛ. Jeee fɛɛ nɛ. Taakɛ Rahbeh ji nui ajɛɛhe kɛha akrowai krokomɛi pii ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ, nakai nɔŋŋ hu ekɛ Biblia mli anɔkwale nui ni haa wala lɛ eha amɛ. Shiɛlɔi jɛɔ Rahbeh amɛnyiɛɔ shikpɔŋ kɛyasaraa gbɔmɛi ni yɔɔ akrowai ni bɛŋkɛ amɛ lɛ amli lɛ, ni kui toɔ tsɔnei ahe gbɛjianɔ kɛyaa akrowai ni jɛkɛ lɛ koni amɛyashiɛ yɛ jɛmɛ. Shiɛlɔi komɛi hu faa kɛyaa koni amɛyasɔmɔ yɛ maŋtiasei lɛ amli. Yehowa jɔɔmɔ hewɔ lɛ, shweremɔ lɛ baaya nɔ ni enɛ kɛ yijiemɔ babaoo baaba abaha ŋwɛi Tsɛ lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Nɔ ni yaa nɔ yɛ Rahbeh gbɛjegbɛ nɔ

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje