Shiɛmɔ yɛ Maputo—Mozambique Maŋtiase ni Teeɔ Miishɛɛ Shi Lɛ!
Akpɛlɛ Yehowa Odasefoi anɔ yɛ mla naa akɛ jamɔ yɛ 1991. Kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ etee hiɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ yɛ Afrika wuoyi-bokagbɛ ŋshɔnaa maŋ ni nugbɔ fɔɔ nɛmɔ yɛ jɛmɛ nɛɛ mli. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ bɔni Yehowa Odasefoi tsuɔ amɛ Biblia tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ Mozambique, titri lɛ Maputo ni ji maŋtiase lɛ kɛ ehewɔ.
AKƐNI India Ŋshɔ ni mli efee kulɔkulɔ lɛ naa Mozambique kɔɔyɔŋ tsakemɔ nɔ hewalɛ hewɔ lɛ, jɛmɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ haa mɔ he jɔɔ lɛ. Ŋshɔnaa ni akokooshi tsei eyi jɛmɛ obɔ kɛ nu mli tɛsaai ni kwɛɛnii eyi nɔ obɔ yɛ ŋshɔ lɛ naa fɛɛ. Ŋshɔ nine agbo ko kɛ emli nui ni abaa yi ka kɛmiiya maŋ lɛ wuoyigbɛ—he ni yɔɔ fɛo diɛŋtsɛ kɛha emaŋtiase, Maputo.
Bɔ ni shikpɔŋ nɛɛ yɔɔ fɛo kɛ kpoo ha lɛ haa awuiyeli ni yɔɔ eyinɔsane mli lɛ feɔ tamɔ amale. Ekɛ afii ohai abɔ pelɛ yɛ maŋsɛɛ nɔyeli shishi, klɛŋklɛŋ lɛ Arabiabii, no sɛɛ lɛ kɛ Portugiibii. Nɛkɛ sɛɛkpee bii nɛɛ ba kɛ Katolek Sɔlɛmɔ lɛ jɔɔmɔi fɛɛ koni amɛbaha maŋ lɛ jwetrii—shuɔ wu, shika futru, kɛ nyɔji. Yɛ naagbee lɛ, beni maŋsɛɛ bii eye amɛnɔ aahu afii ohai abɔ lɛ, nibii ahepelemɔ kɛ joomɔ te shi yɛ maŋ lɛ mli ni nɔ ni jɛ mli ba ji heyeli ni amɛna yɛ 1975 mli lɛ. Shi nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, tsakemɔ lɛ haaa shihilɛ afee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe, ejaakɛ maŋ lɛ kɛ ehe wo maŋ ta mli, ni eha gbɔmɛi lɛ ena nɔ babaoo, titri lɛ mɛi ni leee he eko ni yɔɔ akrowai lɛ amli lɛ.
Yɛ Maputo, Maŋtiase Lɛ
Mozambikbii akpei abo ejo foi kɛtee maji wuji ni tamɔ nɔ ni jɛmɛ yɔɔ shweshweeshwe fioo lɛ amli yɛ afii nyɔŋma ni eho nɛɛ amli. Ayɔseɔ enɛ waa yɛ Maputo, he ni Portugiibii atsũi memeji ni yɔɔ fɛo lɛ kɛ Afrika nɔ̃ ni efutu lɛ haa efeɔ miishɛɛ maŋ lɛ. Kɛ onyiɛ Maputo gbɛjegbɛi ni lɛɛ ni adu tsei yɛ efa gbɛ biɛ kɛ biɛ lɛ anɔ ŋmɛnɛ lɛ, klɛŋklɛŋ nii ni obaayɔse ji gbɔmɛi babaoo ni kɛ amɛhe ewo amɛ daa gbi nitsumɔi amli lɛ. Shi sɔrɔto-feemɔ yɛ mli. Rodrigo, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni yɔɔ Maputo lɛ wie akɛ: “Yɛ bɔ ni gbɔmɛi lɛ ayi fa ha kɛ daa gbi shihilɛ mli nibii ni wa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi lɛ efee klalo kɛ ŋmɔlɔ be fɛɛ be. Ewa akɛ ooona gbɔmɛi ni ebuuu nii!” Hɛɛ, ale Mozambikbii akɛ gbɔmɛi ni gbaa sane ni sumɔɔ naanyobɔɔ.
Shi, taakɛ eji yɛ Afrika hei babaoo lɛ, he ni akɛ gbɔmɛi lɛ kpeɔ yɛ be fɛɛ be ji jarawoo he. Bɔni afee ni oshɛ jɛmɛ lɛ, esa akɛ ota Chapa 100 lɛ eko mli, taakɛ atsɛɔ pikɔp tsɔnei ni ataraa mli akɛyaa hei lɛ. Taakɛ amɛfɔɔ feemɔ lɛ, mɛi ni tsotsoroɔ tsɔne lɛ he lɛ ayi fa fe mɛi ni tara mli diɛŋtsɛ lɛ. Ekolɛ ehi moŋ akɛ ooonyiɛ shikpɔŋ.
Mozambikbii hiɛ jarayeli su ko ni anyɛŋ atsake amɛ kɛjɛ he. Nɔ ni gbɔ ni eyasara Maputo lɛ baana ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he ji bɔ ni gbɔmɛi lɛ diɛŋtsɛ tsuɔ amɛnii, bɔ ni amɛtoɔ shwapoi bibii yɛ gbɛjegbɛi anyiɛmɔ hei kɛ ekoji amɛhaa lɛ. Ani obaasumɔ ni ohe aduawai ni atserɛ amɛ ehee, baaibaai, tsofai ni akɛwoɔ niyenii amli? Babaoo yɛ kɛha mɔ fɛɛ mɔ. Ni wuɔ, atia, loo galai ni okɛbaama otsu hu? Nɔ ko bɛ ni gbaa mɔ ko naa tsɔ, ni afeɔ nɔ fɛɛ nɔ yɛ naanyobɔɔ su mli. Nitsumɔi tamɔ osepaaterei loo tokotai ni aaasha he ahao loo kar ni aaafɔ he ahao lɛ hu yɛ. Gbekɛnuu baanyɛ ni ekɛ dade kɛ plastik afee hehaa nɔ aha woji ni he hiaa bo waa lɛ.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, mla eŋmɛɛɛ gbɛjegbɛi anɔ jarayeli lɛ fɛɛ eko gbɛ. Shi afeɔ kɛ̃. Atsɛɔ nihɔɔlɔi ni mla eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ lɛ akɛ dumba nenge, ni eshishi ji “okɛ ohe afɔ onane nɔ.” Nakai eji, ejaakɛ kɛ mɛi ni kwɛɔ koni aye mla nɔ lɛ miiba lɛ, foijee he hiaa kɛha amɛnitsumɔ ni bɛ shweshweeshwe lɛ yibaamɔ.
Nɔ ko he sã ni wɔnuɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiibɛŋkɛ looi ajarawoo he lɛ! Daa gbi, yɛ shwane mli lɛ, nitsumɔ ko yaa nɔ yɛ Costa do Sol ŋshɔnaa, he ni mɛi pii buaa amɛhe naa kɛbɔleɔ lɛji ni kɛ amɛlooi bakpelekeɔ lɛ ahe yɛ lɛ. Kɛfata looi sɔrɔtoi fɛɛ he lɛ, ŋaa, sɔŋ, kɛ Mozambigue sɔŋ wuji ni ehe gbɛi lɛ hu yɛ. Shi obaanya wuoyaa nitsumɔ kroko ni miiya nɔ yɛ Maputo kɛ ehewɔ fɛɛ lɛ he.
“Gbɔmɛi Ahe Wolɛi”
Kɛjɛ be mli ni mla kpɛlɛ amɛnitsumɔ yɛ Mozambique lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, maŋbii lɛ ehere Yehowa Odasefoi ahiɛmɛɛ babaoo. Nuu ko tsɔɔ bɔ ni ehiɛ esɔ enɛ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Minaa nyɛteŋ mɛi pii yɛ London gbɛjegbɛi anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, minaa Yehowa Odasefoi yɛ he fɛɛ he ni miyɔɔ. Agbɛnɛ eŋɔɔ minaa akɛ nyɛyɛ biɛ hu.”
Kɛji bɔ ni aheɔ Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji ni yɔɔ Portugii kɛ maŋ lɛ wiemɔ ni ji Tsonga mli lɛ tsɔɔ nɔ ko lɛ, belɛ gbɔmɛi ni diɔ mumɔŋ nibii asɛɛ diɛŋtsɛ nɛ. Paula ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ kroko lɛ bɔ amaniɛ akɛ, kɛ aja mli lɛ, daa Hɔɔ leebi titri lɛ, anyɛɔ akɛ woji tɛtrɛbii fe 50 haa yɛ jarawoo hei lɛ. Wolo, Questions Young People Ask—Answers That Work lɛ miihe gbɛi waa. Obalaŋtai pii bɛ shia loo tawuu lɛ eha amɛtsɔmɔ awusai, ni etamɔ nɔ ni amɛhiɛ sɔɔ saji ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni wolo nɛɛ kɛhaa lɛ jogbaŋŋ.
Akɛ Afrikabii ni kɛ henumɔ eteee lɛ, mɛi pii ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nyɛɔ amɛbuaa amɛhe naa kɛbɔleɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ he koni amɛbo nɔ ni ekɛɔ lɛ toi. Nɛkɛ henaabuamɔi yɛ gbɛjegbɛi atoi lɛ tsɔɔ Ŋmalɛi amli sanegbaa ni yɔɔ miishɛɛ yɛ be babaoo mli. Nyɛmiyoo ko kaiɔ niiashikpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ.
“Be ko beni miyeɔ odase yɛ gbɛjegbɛ nɔ lɛ, mitsui fa waa beni asraafoi atsɔne ko bawa yɛ mimasɛi lɛ. Obalanyo asraafonyo ko bo etsɛ mɛi ni damɔ jɛmɛ lɛ akɛ: ‘Hei, nyɛkwɛa, nyɛkɛɛa awura lɛ akɛ eba biɛ.’ Ni mitee eŋɔɔ pɛ, kɛkɛ ni asraafonyo lɛ kɛ ŋmɔlɔ kɛɛ mi akɛ: ‘Gbɔmɛi kpakpai ji nyɛ. Eŋɔɔ wɔ naa akɛ wɔna nyɛ yɛ biɛ. Miheɔ miyeɔ akɛ nyɛyɛ wolo ko ni kɔɔ obalaŋtai ahe. Mi hu masumɔ ekome.’ Miha lɛ hetoo akɛ mibɛ eko, shi kɛji akɛ wɔnine shɛ eko nɔ pɛ lɛ maha enine ashɛ eko nɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshia.”
Hei ni Akɛ Woji lɛ Yatoɔ
Bɔni afee ni anyɛ atsu woji babaoo ni ataoɔ lɛ ahe nii lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ South Africa lɛ kɛ woji yaa nitoohe ko yɛ Maputo daa otsii enyɔ. Manuel, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kwɛɔ woji ni akɛbatoɔ jɛmɛ lɛ anɔ, ni lɛ ekwɛɔ ni ajaa kɛyaa hei sɔrɔtoi.
Gbi ko leebi lɛ, nuu ko ni eda saŋŋ nyiɛ gbɔjɔɔ ni ebabi nɔ ni afeɔ yɛ jɛmɛ. Manuel ha lɛ hetoo akɛ eji Biblia kasemɔ he wojiatoo he. Nuu lɛ je kpo, shi eku esɛɛ eba ekoŋŋ yɛ hiŋmɛitswaa fioo ko sɛɛ.
Ebi lɛ akɛ: “Ani okɛɛ Biblia kasemɔ he woji nɛ, aloo jeee nakai?”
Manuel ha hetoo akɛ: “Hɛɛ, nakai pɛpɛɛpɛ ni.”
Nuu lɛ bi lɛ akɛ: “Mɛɛ jamɔ gbɛjianɔtoo nɛ?”
Manuel ha lɛ hetoo akɛ: “Yehowa Odasefoi,” ni ekɛfata he akɛ, “Wɔkɛ woji nɛɛ haa asafoi ni yɔɔ maŋ nɛɛ mli lɛ.”
Nuu lɛ hiɛ kpɛ kɛ miishɛɛ: “Ah, Yehowa Odasefoi! Nibii babaoo yɛ ni misumɔɔ yɛ nyɛhe. Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, nɔ ko yɛ ni misumɔɔɔ yɛ nyɛhe.”
Manuel kɛ ŋaa bi lɛ akɛ: “Ojogbaŋŋ, mɛni osumɔɔ yɛ wɔhe lɛ?”
Nuu lɛ ha hetoo akɛ: “Misumɔɔ nyɛ tsɔsemɔ loo nikasemɔ woji ni nyɛfeɔ lɛ jogbaŋŋ. Ni nɔ ni misumɔɔɔ ji akɛ, minine shɛɛɛ babaoo nɔ. Onyɛŋ ohe bɔ ni wɔ mɛi ni wɔyɔɔ Maputo lɛ sumɔɔ nyɛ woji nɛɛ waa lɛ oye.” Kɛkɛ ni egbala wolo ko ni eŋmala Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji sɔrɔtoi babaoo gbɛi yɛ nɔ lɛ etsɔɔ lɛ, ni tsutsu Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji trɛtrɛbii lɛ eko ni enine shɛɛɛ nɔ lɛ fata he.
Ekɛɛ Manuel akɛ: “Mikɛ wolo nɛɛ foɔ shi daa. Ni he fɛɛ he ni mikɛ Yehowa Odasefoi aaakpe yɛ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ ni mahe woji sɔrɔtoi ni amɛyɔɔ lɛ eko. Kɛ ooonyɛ oye obua mi ni minine ashɛ nɔ ni mito naa nɛɛ nɔ lɛ, masumɔ po ni mawo jara ni fe nakai mahao.”
Kɛkɛ ni sanegbaa je shishi. Manuel na le akɛ nuu lɛ bale Yehowa Odasefoi klɛŋklɛŋ kwraa yɛ 1950 afii lɛ amli beni ekane wolo ni atsɛɔ lɛ Creation lɛ. Shi akɛni atsi Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa yɛ Portugii nɔyeli lɛ shishi hewɔ lɛ, enyɛɛɛ eya ehiɛ.
No hewɔ lɛ beni Manuel yasara nuu nɛɛ yɛ enitsumɔ he lɛ, ekadi akɛ akɛ plastik woji eha Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji lɛ fɛɛ he ni ato ashwie shi fɛfɛo. Manuel nyɛ ena woji lɛ fɛɛ ni nuu lɛ taoɔ lɛ eha lɛ, ni eto gbɛjianɔ koni ekɛ nuu lɛ kɛ eweku akase Biblia lɛ.
Nɛkɛ mumɔŋ nidumɔ kɛ enɔ nushwamɔ nɛɛ fɛɛ miije shishi awo yibii babaoo yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ ‘haa eshwereɔ’ lɛ. Nibii pii tsɔɔ akɛ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ tsuijurɔ ni abuaa amɛ naa nɛɛ baafa babaoo diɛŋtsɛ yɛ Mozambique!—1 Korintobii 3:6; Yohane 4:36.
Teokrase Nɔyaa Yɛ Gbɛtsii Nii lɛ Fɛɛ Sɛɛ
Ŋmɛnɛ, asafoi fe 50 yɛ Maputo maŋtiase lɛ kɛ ehewɔ maji bibii lɛ amli. Shi anaaa Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa kome po yɛ he ko. Mɛni hewɔ? Yɛ ohia shihilɛ hewɔ lɛ, asafoi lɛ nyɛko amɛmamɔ ekomɛi eyɛ mli akɛ asafoi lɛ ekomɛi yɛ shikpɔji ni jwere shi afii babaoo nɛ.a
Ni kɛlɛ, gbɛtsii nii ni tamɔ nɛkɛ etsiii nɔyaa gbɛ. Amrɔ nɛɛ aafee shia Biblia mli nikasemɔi fe 6,000 yɛ Mozambique wuoyigbɛ. Bɔ ni mɛi babaoo taoɔ nikasemɔ hewɔ lɛ, ebi ni ato nibii ni he hiaa titri lɛ ahe gbɛjianɔ klɛŋklɛŋ. Kɛ mɔ ko bi ni akɛ lɛ akase nii lɛ, aŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ni baaba asafoŋ kpeei lɛ fɛɛ.
Asafo kome ko yɛ he ko ni bɛ shihilɛ he kpakpa mli, ni mɛi 189 ba Hɔgbaa kpee ni amɛfee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ shishi, eyɛ mli akɛ amɛyɛ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi 71 pɛ. Nɛkɛ kuu babaoo nɛɛ kpeɔ yɛ shia ko kpo nɔ. Akɛ ziŋle kɛ galai efo afabaŋ awo amɛhe koni akana amɛ. Dani abaaje kpee fɛɛ kpee shishi lɛ, abɛɔ kpo lɛ nɔ fɛɛ falefale, ni toibolɔi lɛ ateŋ mɛi ni fa, ni onukpai pii fata he tataa saai ni akɛ galai elo nɔ yɛ shikpɔŋ. Kwɛ bɔ ni amɛboɔ wiemɔ lɛ toi jogbaŋŋ amɛhaa! Akɛni mɛi heei lɛ ateŋ mɛi pii bɛ Buu-Mɔɔ ni akaseɔ lɛ eko hewɔ lɛ, amɛboɔ kukuji lɛ akanemɔ lɛ toi jogbaŋŋ, ni kɛ nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ bi sane lɛ mɛi pii holeɔ amɛniji anɔ.
Asafo kroko ni hiɛ shiɛlɔi 59 naa mɛi fe 140 yɛ amɛkpeei ashishi daa. Amɛkpeɔ yɛ kpoku tɛtrɛɛ ko nɔ. Shi yɛ nugbɔnɛmɔ be mli lɛ, asafo lɛ buaa amɛhe naa amɛwoɔ tsui bibii enyɔ ko mli. Toibolɔi lɛ ayifalɛ haa mɛi komɛi yadamɔɔ abalanaa nɔ, kpatashi, kɛ kpokui anɔ. Shikome ekoŋŋ lɛ, anaa hiɛsɔɔ kɛ sane toiboo kpakpa yɛ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, kɛ gbekɛbii pii ni boɔ wiemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ.
He ko he ko bɛ ni anaa shweremɔ ni baaba Mozambique yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ tamɔ yɛ amɛkpeei ashishi. Afee kpokpaa nɔ kpee ko nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ blema tsina hii anɔmɔ he ko yɛ maŋtiase lɛ teŋ. Ani obaanyɛ ofee bɔ ni shiɛlɔi aaafee 3,000 lɛ anaa baakpɛ amɛhe amɛha beni mɛi 10,000 ba kpeei lɛ fɛɛ shishi kɛgbe naa lɛ he mfoniri okwɛ?
“Nikpamɔ lɛ Fa”
Niiashikpamɔi nɛɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ nitsumɔ babaoo yɛ ni esa akɛ atsu yɛ Mozambique. Kpaako nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi ni nitsumɔ he nine lɛ tsuɔ amɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi eyasara asafoi komɛi klɛŋklɛŋ be mli kwraa. Akɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa amɛ waa lɛ miiha koni amɛnyɛ amɛtsu nii yɛ asafo lɛ gbɛjianɔtoo naa.
Asafoi lɛ ahiɛ esɔ Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni ba jɛmɛ nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ waa. Francisco, ni eji onukpa yɛ Maputo lɛ kɛɛ: “Enɛ ji nɔyaa kpele kɛha wɔ. Wɔyɛ ekãa lɛ. Wɔyɛ suɔmɔ lɛ. Ni kɛlɛ gbɛjianɔtoo lɛ he saji pii yɛ ni wɔleee. Nɔ ni he hiaa wɔ titri ji ni wɔna mɔ ko ni he esa ni baatsɔɔ wɔ bɔ ni afeɔ nii ahaa. Amrɔ nɛɛ, wɔna miishɛɛ waa akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ eba biɛ.”
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ hu yɛ miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ. Hans, ni akɛ lɛ tee Mozambique nyɛsɛɛ nɛɛ, yɛ be mli ni ekɛ afii 20 esɔmɔ yɛ Brazil lɛ mu sane lɛ fɛɛ naa akɛ: “Eji hegbɛ kpele akɛ aaatsu nii yɛ Mozambique shikpɔŋ nɔ! Wɔnuɔ he akɛ wɔbɛŋkɛ yifalɛ kpele ko he yɛ biɛ. Nitsumɔ babaoo yɛ ni esa akɛ atsu. Wɔbaanyɛ wɔkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 10 loo 20 kroko atsu nii yɛ Maputo maŋtiase lɛ pɛ mli.”
Teokrase nitsumɔ ni yaa hiɛ babaoo yɛ Mozambique bianɛ lɛ kaiɔ wɔ Yesu wiemɔi ni he hiaa nɛɛ: “Nikpamɔ lɛ fa, shi nitsulɔi lɛ faaa. No hewɔ lɛ nyɛkpaa nikpamɔ Nuŋtsɔ lɛ fai, koni ewo nitsulɔi agbɛ kɛba enikpamɔ lɛ mli!” (Mateo 9:37, 38) Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ni wɔɔnyɛ wɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ Yehowa baaha etsuji ni yɔɔ Mozambique lɛ asɔlemɔ kɛ faikpamɔ ni he hiaa nɛɛ hetoo.
Yehowa Odasefoi akpei abɔ hi gboklɛfoi aŋsaraŋ afii 12 loo nɔ ni fe nakai yɛ Mozambique kooyi-anaigbɛ. Beni amɛteŋ mɛi komɛi ku amɛsɛɛ kɛba Maputo nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ, heloo naa nii ni amɛhiɛ pɛ ji mama kome ni amɛkɛfiɔ amɛhɛ. Nɔ ni amɛyɔɔ lɛ babaoo ji hemɔkɛyeli! Niyenii kɛ hehaa nii ni amɛnanemɛi Odasefoi ni jɛ shikpɔji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ anɔ kɛmaje amɛ lɛ ye bua amɛ ni amɛje shihilɛ shishi ehee.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛ mɔ ko he ba nii ni ena nitsumɔ yɛ biɛ lɛ, kɛ aja mli lɛ, enyɔŋgbele nyɔmɔwoo ji kɛjɛ ₵8,000 kɛmiiya ₵12,000.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Asafoi lɛ anine shɛɔ mɛi pii anɔ kɛhaa odaseyeli yɛ Hɔɔ leebi
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]
Naa Jaimito ni eye afii 5. Afɔ lɛ yɛ gboklɛfoi aŋsaraŋ. Jaimito fɔlɔi ena miishɛɛ akɛ agbɛnɛ amɛku amɛsɛɛ amɛba Maputo. Daa otsi lɛ, Francisco ni ji Jaimito tsɛ lɛ buaa weku muu lɛ fɛɛ naa kɛhaa Biblia mii nikasemɔ. Fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ be babaoo woɔ amɛbii lɛ atsɔsemɔ mli koni amɛhe asa akɛ tsɔɔlɔi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Jaimito nyaa woji kɛhamɔ he waa yɛ amɛjarawoo he lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Anɔkwale ni eji akɛ asafoi lɛ bɛ Mantsɛyeli Asai ni amɛyaa mii lɛ etsiii amɛshweremɔ naa. Hei pii yɛ ni mɛi ni baa kpeei lɛ ayifalɛ tekeɔ shiɛlɔi lɛ ayibɔ nɔ toi enyɔ