Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 6/1 bf. 31
  • Sanebimɔi Nl Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sanebimɔi Nl Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kaashe Kooloi Ni He Yɔɔ Gbeyei Lɛ Gbeyei
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2019
  • Mple ni Akɛ Kooloi Awuiyelɔi Enyɔ Shiɔ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
  • Babilon Kpeteŋkpele lɛ Hiɛkpatamɔ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
  • Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 6/1 bf. 31

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani Biblia lɛ fiɔ sɛɛ akɛ ŋmaŋmai ni atsiɔ amɛta yɛ shishitsɔɔmɔi komɛi amli lɛ yɛ?

King James, Douay, kɛ shishitsɔɔmɔi krokomɛi tsiɔ ŋmaŋmai ata. Shi jeee nakai eji yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi ni tsɔɔ Hebri wiemɔ lɛ shishi pɛpɛɛpɛ lɛ agbɛfaŋ.​—Lala 22:​22; 29:6; 92:11 (21:​22; 28:6; 91:11, Douay).

Agba blema adesai babaoo yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ fɛɛ amli yɛ kooloo ko ni hiɛ okpɔŋɔ yitso kɛ esu, shi ehiɛ adowa naji kɛ jata lei he. Ekolɛ nɛkɛ adesã mli kooloo nɛɛ he nɔ ko ni akɛkadiɔ lɛ waa ji akoloŋto kome ni etsɔmɔ ni ma ehiɛnaa tuuŋtu Iɛ.a

“Be ko lɛ, gbɔmɛi he amɛye akɛ tsofa ko yɛ ŋmaŋma akoloŋto mli ni nyɛɔ ekuɔ ebɔɔ naa, ni yɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli lɛ, ahɔ̃ɔ nɛkɛ akoloŋtoi ni agbɛlɛ lɛ mlumlu nɛɛ kɛ jara ni wa waa diɛŋtsɛ. Woloŋlelɔi pii heɔ yeɔ akɛ ana bɔ ni afeɔ ŋmaŋma he mfoniri akɛ eji lɛ kɛjɛ Europabii adesai ni atã kɛtsara nɔ aahu yɛ shwuɔ koŋ-kometsɛ kooloo lɛ he lɛ mli.” (The World Book Encyclopedia) Ashurbii kɛ Babilonbii ablema kaimɔ tɛi komɛi yɛ ni atɛŋ kooloi akoloŋto komekomei-tsɛmɛi yɛ he. Amrɔ nɛɛ ayooɔ enɛɛmɛi akɛ ofrotei, gɔji anɔ tooi, tsina yei, kɛ tsina hii ni atɛŋ kɛjɛ amɛkoŋ nɔ gbɛ, ni no hewɔ Iɛ, amɛ akoloŋtoi enyɔ lɛ fɛɛ ejeee kpo yɛ nitɛŋmɔ lɛ mli.

Enɛ he hiaa Biblia kaselɔi jogbaŋŋ ejaakɛ Ŋmalɛi lɛ tsiɔ kooloo ko ta shii nɛɛhu sɔŋŋ ni ekɛ Herbi wiemɔ reʼemʹ tsɛɔ lɛ. (4 Mose 23:​22; 24:8; 5 Mose 33:​17; Hiob 39: 9, 10; Lala 22:​22; 29:6; 92:​11; Yesaia 34:⁠7) Be saŋŋ diɛŋtsɛ ho ni wiemɔi ashishitsɔɔlɔi leee kooloo ni atsɔɔ Iɛ. Hela Septuagint lɛ tsɔɔ reʼemʹ shishi kɛ shishinumɔ akɛ ‘eyɛ akoloŋto kome,’ aloo ŋmaŋma. Bei pii Iɛ, Latin Vulgate lɛ tsɔɔ shishi akɛ “shwuɔ koŋ-kometsɛ.” Shishitsɔɔmɔi krokomɛi kɛ ‘kooŋ tsina,’ ‘kooloi awuiyelɔi,’ aloo ‘wuo’ tsuɔ nii. Robert Young tsɔɔ bɔ ni Hebri wiemɔ nɛɛ gbɛɔ lɛ shishi kɛba Ŋleshi Blɔfo mli akɛ “Reem,” ni enɛ haaa nikanelɔ lɛ ale nɔ ni ataoɔ atsɔɔ lɛ.

Shi, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ woloŋlelɔi ejie yiŋfutumɔ ni yɔɔ reʼemʹ he lɛ saŋŋ kɛjɛ jɛmɛ. Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji aŋmalɔi, Ludwig Koehler kɛ Walter Baumgartner tsɔɔ akɛ eshishi ji “Kooŋ tsinai,” ni gbɛi ni amɛkɛtsɛ amɛ yɛ jeŋ nilee he nikasemɔ mli ji Bos primigenius. Enɛɛmɛi fata “kooloi akuu ni yɔɔ akoloŋtoi agboi kɛ nane koklotoi Iɛ” ahe. The New Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ mli akɛ:

“Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lalafoo wiemɔi komɛi tsiɔ kooloo ko ni he wa ni yɔɔ akoloŋto fɛfɛo ko ta ni etsɛɔ lɛ reʼemʹ. Atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ ‘ŋmaŋma’ aloo ‘shwuɔ koŋ-kometsɛ’ yɛ shishitsɔɔmɔi pii amli, shi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔlɔi sumɔɔ ni amɛfee lɛ ‘kooŋ tsina’ (aurochs), ni ji Hebri wiemɔ reʼemʹ lɛ shishitsɔɔmɔ ni ja lɛ.”

Akɛni yɛ amrɔ nɛɛ Ŋleshi Blɔfo mli lɛ, “ox” hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ tsina nuu ni asa lɛ hewɔ lɛ, New World TransIation of the Holy Scriptures lɛ tsɔɔ wiemɔ reʼemʹ shishi be fɛɛ be yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “kooŋ tsina nuu.” Etamɔ nɔ ni beni shɛɔ afii ohai 17 lɛ amli lɛ, no mli lɛ auroch (kooŋ tsina, loo tsina nuu) lɛ fɛɛ egboi, shi jeŋ nilelɔi epɛi nii amli ni amɛna akɛ esoro lɛ kwraa yɛ ŋmaŋma ni yɔɔ blema adesãi amli lɛ he. Blema auroch lɛ nɔ kwɔlɛ aaashɛ ninetalɔi ekpaa, ni ekɛlɛ hu miihe ashɛ aaafee ninetalɔi nyɔŋma. Ekolɛ etsiimɔ baanyɛ ashɛ ŋsɛnii tɛi 2,000, ni ekoloŋtoi enyɔ lɛ ateŋ eko fɛɛ eko kɛlɛ aaashɛ waotalɔi 30.

Eka shi faŋŋ akɛ enɛ kɛ reʼemʹ, loo kooŋ tsina nuu ni Biblia lɛ tsiɔ ta lɛ kpaa gbee. Ale lɛ jogbaŋŋ yɛ ehewalɛ kɛ esubaŋ ni haaa anyɛ akudɔ lɛ kɛtsu nii (Hiob 39:​10, 11) kɛ agbɛnɛ bɔ ni ehe yɔɔ oya lɛ hewɔ. (4 Mose 23:​22; 24:⁠8) Eka shi Faŋŋ akɛ eyɛ akoloŋtoi enyɔ, jeee ekome tamɔ blema adesa mli ŋmaŋma lɛ ji lɛ. Mose tsi ekoloŋtoi lɛ ata beni efeɔ akutsei enyɔ ni he wa ni baajɛ Yosef bihii enyɔ lɛ mli aba lɛ ahe mfoniri lɛ.​—5 Mose 33: 17.

No hewɔ lɛ Biblia lɛ fiii ŋmaŋmai ahe jwɛŋmɔ ni ahiɛ taakɛ ale jogbaŋŋ yɛ blema adesãi amli lɛ sɛɛ. Shi ewieɔ auroch, aloo kooŋ tsina nuu, ni he wa waa ni ehe yɔɔ gbeyei, ni hi shi yɛ Biblia bei amli ni etsa nɔ aahu kɛbashi be fioo ni ho etsɛko tsɔ nɛɛ mli lɛ he, eyɛ mli akɛ ewieɔ he fioo ko pɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Nilelɔ Paul Haupt tsɔɔ mli akɛ: ‘Abuɔ shwuɔ koŋ-kometsɛmɛi lɛ akoloŋtoi loo ŋshɔŋ loo ni atsɛɔ lɛ narwhal (ni atsɛɔ Iɛ ŋmaŋma loo aloo ŋmaŋma boŋso hu) Iɛ tsoji ni ebua naa yɛ blema bei mli lɛ akɛ eji ŋmaŋma akoloŋtoi.’

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 31 lɛ Jɛ]

Treasury of Fantastic and Mythological Creatures: 1,087 Renderings from Historic Sources, ni Richard Huber/Dover Publications, Inc. fee

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje