“Wala Nu” Miiho Babaoo Yɛ Cape Verde
MAŊ sɔɔlɔ ni kwɛɔ kojomɔ saji anɔ yɛ Republic of Cape Verde lɛ tsɔɔ mli akɛ, “Yehowa Odasefoi ajamɔ ni yɔɔ shihilɛ mli ni atsuɔ he nii yɛ Cape Verde kɛjɛ 1958 mli lɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ.” Eewie eetsɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi enyɔ ko ni atsɛ amɛ kɛba enitsumɔ he lɛ. Ekɛfata he akɛ, “edɔ wɔ waa akɛ ehe be kakadaŋŋ nakai dani akpɛlɛ nyɛ jamɔ lɛ nɔ yɛ mla naa.”
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Cape Verde lɛ baakai nakai kpee ni afee yɛ November 30, 1990 lɛ waa. Eji okadi ni tsɔɔ akɛ nɔyeli lɛ ekpɛlɛ amɛnɔ akɛ jamɔ kuu ni mla ŋmɛɔ amɛ gbɛ yɛ nakai maŋ lɛ mli. Shi kɛha Odasefoi enyɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, eji henumɔŋ niiashikpamɔ ko, ejaakɛ afi 1958 mli ni amɛteŋ mɔ kome,—Luis Andrade—bana Biblia kasemɔ he woji komɛi ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ fee. Yɛ be mli ni ekane woji lɛ fɛɛ kɛjɛ shishijee kɛyashi naagbee lɛ, ena ele akɛ enine eshɛ anɔkwale lɛ nɔ. Ekɛ hehiamɔ gba nɔ ni ekase lɛ he sane etsɔɔ Francisco Tavares, ni ji enaanyo kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛtee nɔ amɛnu anɔkwale lɛ mli nui lɛ yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli kɛtsɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii ni amɛshɛɔ lɛ akanemɔ nɔ. Afii nyɔŋma sɛɛ, yɛ 1968 lɛ, abaptisi amɛ yɛ be mli ni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ba Cape Verde klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.
Nyɛmimɛi Andrade kɛ Tavares yɔse gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ akɛ amɛna gbɛfaŋnɔ yɛ ninefɔɔ nɛɛ jajemɔ mli: “Ba!. . . [baayɛ] wala nu lɛ yaka.” (Kpojiemɔ 22:17) Amɛmiisumɔ akɛ amɛaakpee kaa ni amɛshikpɔŋkuku ni egbɛ eshwa ni emli nitsumɔ wa lɛ kɛfɔɔ amɛnɔ lɛ naa. Ŋshɔkpɔi titrii nyɔŋma feɔ Cape Verde lɛ kɛ ŋshɔkpɔi bibii komɛi ni amɛgbɛ amɛshwa Atlantik Ŋshɔ lɛ mli, aaafee kilomitai 560 yɛ Dakar, Senegal anaigbɛ. Gbɛi Cape Verde lɛ shishi ji “Green Cape,” (meo ni baaŋmɔŋ eyi nɔ obɔ), ni nakai akɛtsɛɔ nɛkɛ Afrika ŋshɔnaa nɛɛ yɛ tsutsu. Shi nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ tamɔɔɔ nɔ ni baaŋmɔŋ eyi nɔ obɔ kwraa, ejaakɛ nugbɔ fioo ko pɛ nɛɔ yɛ biɛ, ni enɔ bii 350,000 lɛ kɛ tɔlɛ diɛŋtsɛ tsuɔ shikpɔŋ gbiŋ lɛ nɔ nii dani amɛnaa amɛdaaŋ ŋmaa.
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ kɛ afii 30 etsu nii waa akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi koni amɛkɛ wala nui lɛ abaha ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ. Mɛni ejɛ nɛkɛ deŋmegbomɔ nɛɛ mli eba? Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko jɛ Portugal eyara asafoi ni yɔɔ Cape Verde lɛ. Wɔbaaha egba wɔ nɔ ni eyana.
São Vicente Nu “Wiemɔ Krɔŋŋ” Lɛ
He ni wɔyawa yɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Cape Verde ji Porto Grande maŋtiase yɛ São Vicente Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Wɔta tsɔne mli kɛjɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔ he lɛ kɛtee maŋ lɛ mli, ni wɔna gɔji kɛ amɛhe tɛsaai ni kɔɔyɔɔ etswa shia eha he lɛ. Afrika Kooyigbɛ ni tsɔɔ shia lɛ eshɛ Cape Verde ŋshɔkpɔi lɛ anɔ! Kɛjɛ December kɛyashi February mli lɛ, aharabata—kɔɔyɔɔ ni mli egbi ni edɔ ni jɛ Sahara—lɛ tswaa kɛtsɔɔ ŋshɔ lɛ hiɛ ni ekɛ shia kɛ mlu haa ŋshɔkpɔi lɛ anɔ. Eshɛɔ be ní atatui ni mlu yɔɔ mli nɛɛ mli ti aahu akɛ kɔɔyɔŋ lɛji nyɛɛɛ afa. Kɛ aharabata lɛ ba lɛ, kwɛɛnii fioo ni eshwɛ lɛ fɛɛ gbiɔ.
Shi kɛ wɔɔwie yɛ mumɔŋ lɛ, nu jɛɛhei babaoo yɛ ni efee klalo. Yehowa Odasefoi eto asafoi enyɔ yɛ Porto Grande, ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 167 kɛ anɔkwale lɛ nui ni haa wala lɛ miiha São Vicente Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii 47,000 lɛ ni deka bɛ mli kwraa. Gbɔmɛi aaafee 400 baa Biblia kasemɔ he kpeei ni afeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ yɛ otsii lɛ anaagbee.
Yɛ otsi muu ni akɛbasara jɛmɛ lɛ mli lɛ, no mli lɛ aato naagbee gbɛjianɔ aha “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee ni abaafee yɛ shwɛmɔ he ni hi fe fɛɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ. (Zefania 3:9) Gbɔmɛi ni jɛ maŋ lɛ mli kɛ mɛi ni jɛ Santo Antão kɛ São Nikolau ŋshɔkpɔi lɛ anɔ ni ba kpee lɛ shishi lɛ ha amɛyifalɛ ni fe fɛɛ lɛ yashɛ 756. Abaptisi gbɔmɛi 24. Nɔ ni fata gbɛjianɔtoo lɛ he ji Biblia mli drama ni Odasefoi lɛ fee. Nuu ko ni kwɛɔ mɛi ni feɔ nɔkwɛmɔ nii yɛ nitsumɔ he ko ni feɔ sini lɛ anɔ lɛ ba drama lɛ shishi ni ekɛɛ akɛ: “Wɔtsɔɔ wɔwebii lɛ anii aahu afi ni wɔkɛ naagbai pii kpeɔ yɛ nomɛi amli po. Mɛi ni yɔɔ nyɛ drama lɛ mli ni kɛ nyɔji enyɔ pɛ kaseɔ nii lɛ bɔɔ mɔdɛŋ kwraa fe wɔ.” Akɛni kpee lɛ eba naagbee yɛ omanyeyeli mli hewɔ lɛ, be eshɛ ni esa akɛ wɔshi kɛya Praia maŋtiase lɛ, ni ji Cape Verde Republic maŋ wulu lɛ, ni yɔɔ São Tiago ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ mli.
Gbɔmɛi ni Atsuu Amɛhe
Gbɔmɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔi krokomɛi anɔ lɛ ateŋ mɛi pii ho yuu kɛba maŋ wulu lɛ mli ni amɛmiitao nitsumɔ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, amamɔ asesei bibii akpei abɔ yɛ maŋtiase lɛ sɛɛ, ni eha nu kɛ falefale-feemɔ he ehia. Wekui pii lɛɔ tooi, kpolokoi kɛ wuɔi koni amɛna nɔ ko fioo amɛfata shika ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ he. Ewaaa akɛ aaana kooloi nɛɛ ni nyiɛ gbɛjegbɛi anɔ babaoo. Enɛ hu eha helai egbɛ eshwa.
Shi yɛ shihilɛi ni mli wawai nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoi enyɔ ni miishwere waa yɛ Praia agbɛnɛ ni amɛyifalɛ shɛɔ aaafee Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 130. Eka shi faŋŋ akɛ Odasefoi ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ ‘ena nibii ahe sɛɛ’ kɛtsɔ nɔ ni amɛkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ni amɛkɛtsu nii lɛ hewɔ. Akɛni amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛhe atse ni amɛfee gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi hewɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ amɛbii ena gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa, yɛ mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ fɛɛ. Eyɛ mli akɛ amɛshihilɛ wa moŋ, shi amɛyɛ nii babaoo yɛ mumɔŋ.—Yesaia 48:17; 1 Petro 1: 15, 16.
Beni wɔshɛ jɛmɛ lɛ, no mli lɛ nyɛmimɛi lɛ bɛ deka kwraa kɛ amɛ hesaamɔ kɛha kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ. Odasefoi kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni jɛ São Tiago fɛɛ, kɛ agbɛnɛ mɛi ni jɛ Sal kɛ Fogo ŋshɔkpɔi lɛ anɔ ba kpee lɛ shishi, ni Yehowa kɛ yifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 472 jɔɔ amɛ. Mɔ fɛɛ mɔ na miishɛɛ, kɛ gbekɛbii bibii lɛ fɛɛ ni amɛhiɛ miikpɛlɛ kɛ ŋmɔlɔ lɛ! Yɛ be mli ni wɔtara gbɔmɛi ni boɔ sane toi jogbaŋŋ nɛɛ ateŋ lɛ, wɔyɔse akɛ esaaa akɛ wɔgbeɔ “nibii bibii agbi” lɛ he guɔ. (Zakaria 4:10) Enɛɛmɛi fɛɛ jɛ gbɔmɛi enyɔ pɛ ni mɔ anɔkwale lɛ mli nɔ ni fa fioo fe afii 30 ni eho nɛ!
Dani wɔɔshi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ, wɔtee wɔyasara kui bibii enyɔ, Vila Assomada kɛ Tarrafal ni yɔɔ maŋtiase lɛ sɛɛ lɛ. Gɔji yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, nɔ ko nɔ ko bɛ nɔ, ni enɔ egbi. Shi wɔna jwɛifɔ ni egbɛ eshwa fiofio kɛ tsei yɛ biɛ kɛ biɛ—akokoshi tsei, akwadu tsei, pɛya tsei, mango tsei kɛ aduawai krokomɛi ni adu babaoo akɛfee ŋmɔ. Enɛ ha wɔkai Yesaia gbalɛ lɛ akɛ gbi ko baaba ni shia ŋa aaagba afoforo tamɔ fɔfɔi. (Yesaia 35:1) Taakɛ shia ŋa teŋ shikpɔŋ ni nu kɛ tsei yɔɔ jɛmɛ ji lɛ, amrɔ nɛɛ po Odasefoi akui bii enyɔ lɛ kɛ mumɔŋ niyenii kɛ nui babaoo haa akpei abɔ ni yɔɔ he ko ni tamɔ mumɔŋ shikpɔŋ gbiŋ nɔ nɛɛ.
Ekaa ni Tamɔ La yɛ Fogo Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ
Ŋshɔkpɔ ni nyiɛ sɛɛ ji Fogo, ni eshishi ji “la.” Lasu gɔŋ ni kɛ ŋshɔkpɔ nɛɛ ba lɛ tsɔɔ egbɛi lɛ shishi. Cano Peak ka he efɛɔ la kɛ lasu. Ekwɔɔ kɛjɛɔ ŋshɔ lɛ mli kɛyashɛɔ mitai 2,800 (ninetalɔi 9,300) yɛ eyiteŋ kutruku ni tamɔ nɔ ni yeɔ emuu lɛ nɔ. Nugbɔ nɛ ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ babaoo etsɛko, klɛŋklɛŋ nɔ ni enɛ ni fa afii babaoo nɛ. Miishɛɛ henumɔ ko yɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ, ni amɛbɛ deka kwraa yɛ amɛ yɔɔ kɛ duadei ni ji Cape Verde niyenii lɛ ahe nitsumɔ mli.
Shi, nɛkɛ gbɔmɛi ni hiɛ sɔɔ nii nɛɛ jeee mɛi ni bɛ deka tsɔ akɛ amɛaakpa nitsumɔ ni amɛnu anɔkwale nui ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ. Wɔnyɛ wɔkɛ kui sɔrɔtoi etɛ kpe, eyɛ mli akɛ etɔ wɔ dani wɔyanina amɛ ejaakɛ lɔlei faaa ni amɛmlitamɔ hu ehiii. Wɔna miishɛɛ babaoo beni gbɔmɛi 162 ba kpee lɛ shishi lɛ, ejaakɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 42 pɛ yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Enɛ tsɔɔ ekãa ni nyɛmimɛi hii kɛ yei akuu fioo, ni kɛ aja mli lɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ŋmɛlɛtswaa 15 tsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ amɛkɛ anɔkwale nui kɛ wala bahaa Fogo Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii 32,000 lɛ yɔɔ.
Yibiiwoo yɛ Katolek Shikpɔŋ Nɔ
Eshwɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Santo Antão kɛ São Nikolau ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ ni wɔɔyasara amɛ. Taakɛ nɛkɛ gbɛi nɛɛ tsɔɔ lɛ, Roman Katolek Sɔlemɔ lɛ ena ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ anɔ hewalɛ waa afii ohai babaoo. Eyɛ mli akɛ Katolek jamɔ lɛ ka he eji Cape Verde jamɔ titri moŋ, shi gbɔmɛi anɔkwafoi babaoo miitsɔ amɛhe kɛmiiya Biblia lɛ he kɛha anɔkwale lɛ mli nui ni shɛjeɔ mɔ mii lɛ.
Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 49 ni yɔɔ asafoi bibii enyɔ ni yɔɔ Santo Antão lɛ amli lɛ tsuɔ nii waa koni amɛtsu enɔbii 44,000 lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Beni gbɔmɛi 512 babo Bíblia mli maŋshiɛmɔ ni aha yɛ Porto Novo Asafo lɛ mli lɛ toi lɛ, efee faŋŋ kɛha Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 32 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ akɛ gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi babaoo yɛ Santo Antão ni anɔkwale lɛ mli nui lɛ ahe kumai miiye amɛ.
São Nicolau Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ nitsumɔ je shishi afii komɛi nɛ, beni nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ Portugal tsɔ woloŋmaa nɔ ekɛ weku ko ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ fee Biblia mli nikasemɔ lɛ. Kɛkɛ ni yɛ 1978 lɛ, gbɛgbalɔ kroko ni yɔɔ Portugal kpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ eya he ni ejɛ ni ji São Nicolau ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ lɛ, koni eyashiɛ Biblia mli anɔkwale lɛ etsɔɔ enɔ bii 15,000 lɛ. Beni efee klɛŋklɛŋ Biblia kasemɔ he kpee yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ, mɔ kome pɛ ba—lɛ pɛ! Shi Yehowa Nyɔŋmɔ bo sɔlemɔ ni ejɛ etsuiŋ tɔŋŋ efee yɛ nakai kpee lɛ shishi lɛ toi. Beni wɔyasara jɛmɛ lɛ, shiɛlɔi 48 ni yɔɔ asafoi etɛ lɛ amli lɛ na miishɛɛ beni amɛna ni mɛi 335 eba kpee lɛ shishi lɛ.
Afee klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ yɛ be mli ni wɔyasara jɛmɛ lɛ, ni akɛ maŋ lɛ shwɛmɔ he lɛ ha wɔ akɛ wɔfee kpee lɛ yɛ jɛmɛ yaka ni aheee wɔ nɔ ko. Nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ ha wɔ tsɔnei ni awieɔ awoɔ mli kɛ tsɔne ni wɔkɛbaaya kɛba ni aheee wɔ nɔ ko. Shiɛlɔi 19 ni yɔɔ asafo ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ tao tsui ni gbɔi 100 baawɔ mli ni amɛto niyenii he gbɛjianɔ amɛha mɛi 208 ni ba kpee lɛ shishi lɛ. Yɛ deŋme ni wɔnyɛmimɛi lɛ gboɔ daa gbi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtsu onia amɛwo Asafo Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa he Shika lɛ mli.
Ale Yehowa Odasefoi asubaŋ kpakpa lɛ jogbaŋŋ yɛ biɛ, ni nitsumɔtsɛmɛi pii taoɔ amɛ kɛ́ nitsulɔi ahe miihia. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, pɛtrol hɔɔlɔ kome pɛ ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ bi ni Odasefonyo ko atsu nii aha lɛ, ejaakɛ eetao mɔ ni yeɔ anɔkwa. Nyɛmi nuu lɛ yɛ nitsumɔ ko momo, no hewɔ lɛ ekɛɛ ebaakwɛ akɛ ebaana mɔ ko ehalɛ lo. Nitsumɔtsɛ lɛ ma nɔ mi akɛ: “Ja eji Odasefonyo ni abaptisi lɛ!” Nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, ekɛɛ wɔnyɛmi nuu lɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi pɛ ji gbɔmɛi ni esa akɛ amɛtsu shika he nii!”
Wɔ Naagbee Gbɛfaa—Sal Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ
He ni wɔyawa yɛ naagbee yɛ gbɛfaa nɛɛ mli ji Sal ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Egbɛi lɛ shishi ji “ŋoo,” ni no tsɔɔ nitsumɔ titri ni yaa nɔ yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Shiɛlɔi 22 yɔɔ asafo bibioo nɛɛ mli, ni amɛtsuɔ nii waa koni amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ aha enɔbii 6,500 lɛ. Eji miishɛɛ sane diɛŋtsɛ akɛ aaawie sanekpakpa lɛ he atsɔɔ ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ bii lɛ, ejaakɛ afɔ nine atsɛ wɔ akɛ wɔba nɔ ni miihe ashɛ shia fɛɛ shia mli, ni wɔnyɛ wɔkɛ shia lɛ mlibii babaoo wie.
Sal Ŋshɔkpɔ lɛ saramɔ kɛ wɔgbɛfaa lɛ ba naagbee. Mɛɛ jɔɔmɔ eji nɛkɛ akɛ wɔkɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi ni yɔɔ Cape Verde nɛɛ aaatsu nii! Amrɔ nɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 531 yɔɔ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ, ni yibɔ nɛɛ baaya hiɛ kɛ̃, yɛ be mli ni mɛi 2,567 ni ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi yɛ 1991 lɛ anine shɛɔ mumɔŋ nibii anɔ lolo nɛɛ. Eyɛ mli akɛ heloo gbɛfaŋ nibii fioo ko pɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ biɛ lɛ ateŋ mɛi ni fa lɛ yɔɔ moŋ, shi amɛyɛ nii babaoo yɛ mumɔŋ ni amɛtɔrɔɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ hu. Ni kwɛ bɔ ni amɛdaa shi akɛ Yehowa miiha wala nui lɛ miiho babaoo yɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ kɛha enunyam kɛ eyijiemɔ!
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
(For fully formatted text, see publication.)
CAPE VERDE
SANTO ANTÃO
SÃO VICENTE
SÃO NICOLAU
SANTA LUZIA
SAL
BOA VISTA
MAIO
SÃO TIAGO
FOGO
BRAVA
Praia
Atlantik Ŋshɔ