Kristofoi Emuuyeli Mlihiɛmɔ yɛ Tawuu Maŋ—Liberia
Taakɛ mɔ ko ni kɛ ehiŋmɛi na lɛ gba lɛ
“KƐJI shwuɔi miinɔ lɛ, jwɛi lɛ hu baana amanehulu.” Kwɛ bɔ ni nakai Afrika Anaigbɛ abɛbua lɛ muaa nɔ ni ba yɛ ta ni awuu nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Liberia lɛ naa jogbaŋŋ ehaa! Gbɔmɛi aaashɛ 20,000 laaje amɛwala, ni maŋ lɛ mlibii akpekpei 2.6 lɛ mlijaa shi maŋ lɛ mli kɛtee hei krokomɛi. Mɛi ni na amanehulu lɛ ateŋ mɛi pii jeee asraafoi; amɛji “jwɛi lɛ”—hii, yei, kɛ gbekɛbii ni yeee awui ko kwraa lɛ.
Beni ta lɛ fɛ yɛ December 1989 mli lɛ, no mli lɛ Yehowa Odasefoi ni miihe ashɛ 2,000 ni yɔɔ Liberia lɛ miina nɔyaa kɛmiitsara nɔ yɛ amɛyifalɛ mli, ni amɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni mli wa miikwɛ wɔsɛɛ gbɛ. Shi mɔbɔ sane ji akɛ, amɛ hu amɛfata ‘jwɛi ni na amanehulu’ lɛ ahe.
Ta lɛ Gbɛɛ kɛ Shwamɔ
Ta lɛ je shishi yɛ Liberia kɛ Cóte d’Ivoire husu lɛ naa, ni etsɛɛɛ kɛkɛ ni abobalɔi bɔi foijee kɛ maŋtiase, Monrovia, ni ji maŋtiase ni mlibii fa fe akpei ohai enumɔ lɛ mlibaa. Kɛjɛ March kɛyashi May 1990, beni ta lɛ bɛŋkɛɔ wuoyigbɛ lɛ, ajie Yehowa Odasefoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛjɛ Ganta klɛŋklɛŋ, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ kɛjɛ Gbarnga hu. Amɛfata mɛi babaoo ni shi nɛkɛ maji nɛɛ amli naagbee lɛ ahe. Ta lɛ mli bawa fe fɛɛ beni asraafoi fa kɛtee Monrovia maŋ lɛ mli yɛ July 2, 1990 lɛ.
Mɔ ko mɔ ko esako ehe kɛhako nibii ni yɔɔ gbeyei ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ. Asraafoi akui etɛ kɛ amɛhe wuu ta lɛ aahu yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ okpɛlɛmii wuji, osaramaŋi, kɛ tui atswiamɔ. Mɛi ni ji akutsei ni anyɛɔ amɛ lɛ amlibii, shi amɛhe ba nii ni agbeee amɛ lɛ yaje amɛnaagbamɔ kɛ amɛshiai amlikwɛmɔ shihilɛ mli be fɛɛ be. Gbi gbɛkɛ ko yɛ August mli lɛ, mɛi ni wuuɔ ta lɛ ateŋ mɛi komɛi ni gbɔmɔgbee eyi amɛmli lɛ yagbe hii, yei, kɛ gbekɛbii 600 ni eyaba abo yɛ St. Peter’s Lutheran church sɔlemɔ tsu lɛ mli.
Mɛi ohai abɔ yɛ ni atadei ni amɛwo lɛ pɛ amɛkɛjo foi kɛjɛ ta lɛ mli. Wekui amli gbala, ni yɛ nyɔji babaoo sɛɛ lɛ amɛnyɛko amɛfee ekome lolo. Etamɔ nɔ ni mɛi ni yɔɔ Monrovia lɛ fɛɛ fa kɛtee hei krokomɛi, ni ashi shiai efoji ni asraafoi kɛ abobalɔi ni ejo foi kɛjɛ maŋ lɛ mli hei krokomɛi lɛ bahi mli. Gbɔmɛi ni yɔɔ Monrovia lɛ ateŋ mɛi ni fe fa shi kɛtee hei krokomɛi. Mɛi babaoo laaje nibii fɛɛ ni amɛyɔɔ, kɛ agbɛnɛ kɛ hooo kwraa lɛ wekunyo kome yɛ gbele mli. Mɛi komɛi laaje amɛwekumɛi babaoo.
Shihilɛ lɛ yashɛ he ni agbɛnɛ ehiii dɔŋŋ akɛ enɛ ha Afrika Anaigbɛ maji enumɔ tsu asraafoi kɛtee ni amɛyakwɛ ni toiŋjɔlɛ aba ekoŋŋ. Beni shɛɔ October 1990 naagbee lɛ, no mli lɛ ta lɛ eba shi kwraa. Kɛkɛ ni hɔmɔ kpele ba maŋ ni efee shwɛtɛɛ nɛɛ mli he fɛɛ he. Yelikɛbuamɔ kui ni kɛ niyenii ba lɛ bɔ amaniɛ akɛ eshɛ he ko ni Monrovia gbekɛbii ni yeko afii enumɔ lɛ fɛɛ amlijaa etɛ mli ekome naaa niyenii kpakpa amɛye, ni gbɔmɛi fe oha gboiɔ daa gbi. Jarayelɔi ni shiɔ koŋko lɛ hu haaa shihilɛ lɛ afee mlɛo kwraa; mɛi pii yajuɔ omɔ ni akɛba kɛha yelikɛbuamɔ lɛ ni amɛyahɔ̃ɔ lɛ jarawalɛ, kɔɔpoo kome dɔlai 20 loo nɔ ni fe nakai po. Helai gbɛ eshwa he fɛɛ he, titri lɛ cholera, ejaakɛ akpata maŋtiase lɛ mli nitsumɔ hei ni kwɛɔ nu kpakpa namɔ, falefale-feemɔ, kɛ srawa hewalɛ nɔ lɛ fɛɛ hiɛ kwraa.
Yehowa Odasefoi ni miihe ashɛ akpe ni yɔɔ Monrovia lɛ hu na amanehulu babaoo diɛŋtsɛ. Amɛteŋ mɛi pii jo foi kɛjɛ maŋ lɛ mli ni amɛtee akrowai amli, ni mɛi krokomɛi kɛ lɛji tee Ghana kɛ Nigeria aloo amɛkɛ tsɔnei fa gbɛ kɛtee Cóte d’Ivoire loo Sierra Leone. Kɛjɛ July kɛyashi December 1990 lɛ, Odasefoi fe 30 laaje amɛwala. Atswia mɛi komɛi tui ni amɛgboi, ni mɛi krokomɛi hu gboi yɛ helai kɛ hɔmɔ hewɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, Alan Battey kɛ Arthur Lawson, ni amɛji Amerikabii maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni gbe nikasemɔ naa yɛ Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul lɛ fata mɛi ni agbe lɛ ahe. Oh, kwɛ bɔ ni Biblia mli gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ ji miishɛjemɔ nɔ kɛha wɔteŋ mɛi ni laaje wekumɛi loo nanemɛi yɛ nakai be ni jaraa waa lɛ mli lɛ!—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
Kristofoi a-Nyɛmifeemɔɔ Miitsu Nii
Beni ta lɛ yaa nɔ lɛ, Odasefoi ni shi amɛshiai lɛ ateŋ mɛi pii jo foi kɛba Yehowa Odasefoi anitsumɔ he nine lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ maŋ lɛ afa kroko lɛ ni amɛbaba abo. Mɛi komɛi batao hebuu ejaakɛ amɛji maŋ nɔ bii ni asraafoi ni yɔɔ nakai akutso lɛ mli lɛ gbeɔ amɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi. Aha amɛteŋ mɛi pii nitsumɔ yɛ nitsumɔ he nine lɛ, ni amɛye amɛbua waa kɛ nihoomɔ kɛ jɛmɛ saamɔ, beni ahaa mɛi krokomɛi hu nitsumɔ koni amɛyatao baai ŋmɔji ni hiɔ yeli lɛ yɛ hei ni nu tara lɛ kɛji shihilɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ baaŋmɛ gbɛ lɛ.
Gbɔmɛi lɛ wɔɔ he fɛɛ he, yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ atsui amli, yɛ ablanaai anɔ, yɛ Woji Amajemɔ Nitsumɔ he lɛ, kɛ ɔfis tsui amli. Wɔtsa tiafii ni wɔkwɛ nɔ jogbaŋŋ. Ahala yei lɛ ekomɛi ni amɛkwɛ helatsɛmɛi lɛ, ni amɛnyɛ amɛkwɛ mɛi babaoo ni atridii mɔmɔ amɛ lɛ jogbaŋŋ. Musuŋtsɔmɔ bafee naagba be fɛɛ be.
Wɔto shia nifeemɔi komɛi ahe gbɛjianɔ, tamɔ bɔ ni ajoɔ okpɛlɛmii anaa foi ahaa. No hewɔ lɛ, kɛji mɛi ni kɛ amɛhe wuuɔ ta lɛ tswia tuŋtɛi wuji lɛ, wɔtsɔɔ bɔ ni amɛaafee ni amɛshɛ shia lɛ mli hei ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ oya. Eyɛ mli akɛ wɔgbogbo ni nɔ kwɔlɛ shɛɔ ninetalɔi 10 lɛ bu wɔhe fioo moŋ, shi enyɛɛɛ etsi tuŋtɛi ni tsɔɔ ŋwɛigbɛ kɛbaa lɛ anaa. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔtsu lɛ yiteŋ fɛɛ batsɔ tamɔ shaanii yɛ emli ni gbulɔ fɔji babaoo lɛ hewɔ!
Mɛi pii kɛ amɛwala wo oshara mli ni amɛkɛbu amɛnanemɛi Odasefoi ahe kɛjɛ mɛi ni taoɔ agbe amɛ akɛni amɛfata maŋ nɔ bii ni anyɛɔ amɛ lɛ ahe lɛ adɛŋ. Gbi ko lɛ Kristofonyo nyɛmiyoo ko kɛ yaafonui ba nitsumɔ he nine lɛ ni ebii fata ehe, ni mɔ kome lɛ, abifao ni eye otsii enyɔ. Atswia ewu kɛ ebinuu ni hiɛ efa fioo lɛ tu ni agbe amɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛiŋ. Odasefonyo ko kɛ lɛ kɛ ebii krokomɛi lɛ to jogbaŋŋ beni mɛi ni gbe ewu kɛ ebii lɛ ku amɛsɛɛ amɛba ni amɛbatao amɛ hu lɛ.
Weku kroko hu bashɛ nitsumɔ he nine lɛ kɛ shiɛlɔ ko ni abaptisiko lɛ ni ye bua ni akɛbu amɛhe koni lɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ maŋbii akagbe amɛ. Kɛkɛ ni, beni shihilɛ lɛ tsake ni shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ baje oshara mli lɛ, nakai weku lɛ here eyiwala kɛjɛ weku lɛ maŋbii adɛŋ.
Yɛ be kɛ bei amli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ hii ni hiɛ tui wieɔ yɛ nitsumɔ he nine agbo lɛ naa ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkabakwɛ shia lɛ aloo ni amɛbaha emli nibii kɛtee. Gbi ko lɛ kuu ko ni mli efu waa ba shia lɛ, ni amɛkɛ amɛtui lɛ bamamɔ wɔhiɛ, ni amɛmiiwie akɛ wɔkɛ maŋ nɔ bii pɔtɛɛ komɛi eto shia lɛ mli. Amɛnaa kpɛ amɛhe akɛ amɛaana bɔ ni Odasefoi ni ji maŋbii lɛ efee dioo amɛha, ni amɛtara shi ni mɔ fɛɛ mɔ miibo Kristofoi akpee ni wɔfeɔ lɛ toi lɛ. Amɛkwɛ shia lɛ mli fɛɛ, shi amɛnaaa nɔ ni amɛtaoɔ lɛ. Wɔnyɛɔ wɔmaa nɔ mi wɔhaa mɛi ni bagbaa wɔnaa lɛ be fɛɛ be akɛ wɔkɛ asrafonyo ko loo amɛhenyɛlɔ ko etoko wɔshia lɛ mli. Akɛ Kristofoi lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo maŋ saji amli.
Gbi ko beni ta lɛ naa wa waa lɛ, Odasefoi akuu ko kɛ nyɛminuu ko ni miiye helooŋ fala hela ba nitsumɔ he nine lɛ. Mɔbɔ sane ji akɛ, no sɛɛ etsɛɛɛ ni egbo. Ni wɔtsa bu yɛ shia lɛ mli nɔŋŋ, ni mɛɛ yarafeemɔ ni yɔɔ mɔbɔ po tee nɔ nɛkɛ! Nyɛminuu lɛ kɛ afii babaoo esɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli akɛ onukpai ni jɛ maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome ni bɔɔ mɔdɛŋ waa. Mɛi ni ejo foi kɛshi amɛshia nɛɛ ateŋ mɛi aaashɛ oha bua amɛhe naa yɛ asa bibioo ko mli kɛha wiemɔ ni aha yɛ eyara lɛ nɔ lɛ, ni beni ahaa wiemɔ lɛ, belɛ aanu tu gbɛɛmɔ lolo.
Niyenii kɛ Nu Namɔ
Niyenii fioo pɛ yɔɔ. Dani ta lɛ baaje shishi po lɛ, no mli lɛ jarayelɔi ekpa nii ni amɛaashɛ kɛaaba maŋ lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, niyenii fioo ko pɛ eshwɛ yɛ maŋ lɛ mli. Kulɛ niyenii ni wɔyɔɔ yɛ nitsumɔ he nine lɛ baashɛ wɔweku lɛ mlibii 12 lɛ nyɔji pii, shi bei komɛi lɛ wɔnaa gbɔmɛi aaashɛ 200 kɛbafataa wɔhe yɛ shia lɛ, kɛ akutsoŋbii ni jeee Odasefoi ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ waa diɛŋtsɛ. Mɔ fɛɛ mɔ yeɔ niyenii bibioo shikome daa gbi; ni wɔhi shi kɛ niyenii ajaa nɛɛ aahu nyɔji babaoo. Hɔmɔ miiye mɔ fɛɛ mɔ. Abifabii lɛ tara loo ni eshwɛ amɛhewolo pɛ yɛ amɛwui ahe, ni amɛfɔlɔi hiɛ amɛ yɛ amɛkpɔkɔiaŋ.
Etsɛɛɛ tsɔ ni wɔniyenii lɛ bɔi taa. Nɛgbɛ wɔbaana eko yɛ? Agbeleee shwapo ko kwraa yɛ Monrovia. He fɛɛ he ni obaakwɛ lɛ, obaana gbɔmɛi ni miigboi kɛ hɔmɔ nyiɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ amɛmiitao niyenii. Gbɔmɛi ye nɔ fɛɛ nɔ—kɛ gbeei, alɔŋtei, kɛ obishii po. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi enyɔ ni jɛ nitsumɔ he nine lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ amɛya Kakata, maŋ ko ni jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 60, he ni akpa ta lɛ wuu yɛ fioo lɛ.
Amɛkɛ Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii kɛ okadii tsɛrɛ amɛkar lɛ samfɛji lɛ amli fɛɛ koni amɛkɛha mɛi ale akɛ Yehowa Odasefoi ji amɛ. Beni amɛtsɔmɔ hei ni awaa tsɔnei yɛ lɛ saŋŋ sɛɛ lɛ, nuu gojoo ko ni efimɔ tuŋtɛi kɛtsotsoro etsitsi nɔ, ni tu hu tsɛ egboŋ wa amɛ, ni ebɔi amɛ saji bimɔ. Amɛha ele akɛ Yehowa Odasefoi ji amɛ ni amɛkɛɛ lɛ akɛ amɛmiitao amɛya Kakata ni amɛyatao niyenii yɛ jɛmɛ.
Ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛnyiɛa misɛɛ. Miji tatsɛ nukpa yɛ biɛ.” Kɛkɛ ni ekɛ amɛ tee enitsumɔ he yitso lɛ. Beni ena ele akɛ amɛha mɛi ni ta lɛ eha amɛjo foi kɛjɛ amɛshiai lɛ wɔɔhe lɛ, ekɛɛ emɛi lɛ ni amɛbaha wɔnitsumɔ he nine lɛ omɔ kotokui 20, ni eko fɛɛ eko tsiimɔ ji 45 kg! Agbɛnɛ hu, eha amɛ gbɛŋmɛɛ wolo koni amɛkɛya Kakata, ni eha amɛ hebulɔ ko ni hiɛ tu koni enyiɛ amɛhiɛ shweshweeshwe kɛtsɔ hei ni eshwɛ ni awaa tsɔnei yɛ lɛ fɛɛ.
Beni amɛshɛ Kakata lɛ, amɛyana wɔnyɛminuu Kristofonyo Abraham ni eyɛ shwapo. Ebua niyenii babaoo naa ema shi eha wɔ, tamɔ miliki, sikle, tsɛŋsi mli niyenii, kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa lɛ babaoo. Eyɛ naakpɛɛ lɛlɛŋ akɛ aaana bɔ ni akwɛ wɔnyɛmimɛi lɛ anɔ jogbaŋŋ yɛ amɛgbɛfaa lɛ mli fɛɛ lɛ. Etsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa na he miishɛɛ akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi kɛ wɔkutsoŋbii lɛ ja wɔniyenii lɛ, ejaakɛ agbɛnɛ wɔna niyenii babaoo ekoŋŋ.—Abɛi 11:25.
Yɛ Monrovia fa kroko hu lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ amɛshia mli lɛ kwɛɔ mɛi ni ejo foi kɛba amɛŋɔɔ lɛ, ni amɛ hu amɛnine shɛ yelikɛbuamɔ nɔ kɛjɛ hei ni amɛkpaaa gbɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko nine shɛ omɔ kotokui etɛ nɔ kɛjɛ asraafonyo ko ni kai lɛ kɛjɛ be ni ni esɔmɔ yɛ asraafonyo lɛ akutso mli aaafee afii 16 ni eho nɛ lɛ hewɔ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ kroko hu nine shɛ omɔ kotokui ejwɛ nɔ beni kui ni wuuɔ ta lɛ ateŋ ekome hiɛnyiɛlɔ lɛ ebibii lɛ saji lɛ sɛɛ.
Eshɛ he ko ni ebafee akɛ esa akɛ wɔshi nitsumɔ he nine lɛ ejaakɛ wɔnaaa nu yɛ shia lɛ mli dɔŋŋ. Nu bu ni wɔyɔɔ yɛ shia lɛ ji he pɛ ni anaa nu kpakpa yɛ kɛha mɛi pii yɛ akutso lɛ mli. Shi, mu ni wɔkɛwoɔ tsɔne ni feɔ srawa hewalɛ lɛ mli ni tsɔne ni shiɔ nu lɛ kɛtsuɔ nii lɛ bɔi taa. Beni nuu ko ni wɔha lɛ hebuu yɛ nitsumɔ he nine lɛ yɛ ta lɛ shishijee gbii lɛ amli lɛ nu wɔnaagba lɛ he lɛ, ejɛ hiɛsɔɔ ni ena yɛ nɔ ni wɔfee wɔha lɛ lɛ hewɔ lɛ mli eyatao mu ebaha wɔ, no hewɔ lɛ wɔnu lɛ etaaa kɔkɔɔkɔ.
Mumɔŋ Hewalɛ Mlihiɛmɔ
Beni awo wɔ hewalɛ ni wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni eshwɛ lɛ ashi Liberia yɛ October 1990 lɛ, nɔ ni kã wɔjwɛŋmɔ nɔ fe fɛɛ ji, Te wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ baafee tɛŋŋ? Wɔna faŋŋ kɛjɛ amaniɛbɔi ni wɔnine shɛ nɔ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ amli akɛ, amɛkɛ amɛdeka fɛɛ etsu nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.
Dani ta lɛ baaje shishi lɛ, no mli lɛ Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo kɛ ŋmɛlɛtswai 17 tsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa nyɔŋ nɔ. Shi kɛlɛ, yɛ hiamɔ ni ebaka shi akɛ esa akɛ ayatao niyenii yɛ jwɛi amli, yɛ ta lɛ hewɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Odasefoi ni yɔɔ asafoi komɛi amli lɛ naa nɔ ni fe ŋmɛlɛtswai 20 kɛha shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ! Ni kɛfata he lɛ, akɛni amɛnine shɛɛɛ Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii lɛ babaoo nɔ hewɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɛi pii kwɛɔ saji ni abaakase lɛ anɔ amɛkɛ amɛniji ŋmalaa eko bɔni afee ni ana babaoo kɛha nikasemɔ lɛ yɛ Hɔgbaa.
Asafoi ejwɛ ni bɛŋkɛ Monrovia fe fɛɛ lɛ ayi bafa fe nine kɛ Odasefoi ni ejo foi yɛ ta ni awuɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ hewɔ. Nɛkɛ nanemɛi nɛɛ laaje nibii fɛɛ ni amɛyɔɔ, ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛshiai ni amɛyakɔ nɔ ko kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nyɔji babaoo ho ni mɛi pii eyaje kui ni kɛ amɛhe wuuɔ ta lɛ ekome kpokpaa nɔ yɛ be mli ni amɛbii kɛ amɛfɔlɔi hu yɛ kuu kroko lɛ kpokpaa nɔ! Nɛkɛ asafoi ejwɛ nɛɛ fɛɛ na gbɔmɛi ni amɛyifalɛ ji 1,473 kɛba Yesu gbele lɛ Kaimɔ ni afee yɛ March 30 lɛ.
Odasefoi aaashɛ 300 loo nɔ ni shwɛ yɛ Monrovia lɛ bɔ mɔdɛŋ waa ni amɛkɛ amɛhe wo gbɛgbalɔi awalɔi asɔɔmɔ lɛ mli yɛ Kaimɔ nyɔŋ lɛ mli, eyɛ mli akɛ otsii fioo ko ni tsɔ hiɛ lɛ, no mli lɛ hɔmɔ eye amɛ aahu akɛ amɛgbɔjɔ kwraa ni amɛnyɛɛɛ amɛnyiɛ po. Amɛkɛ hiɛmiamɔ tsu nii ni amɛkɛfɔ mɛi anine kɛba Kaimɔ lɛ, ni mɛi 1,116 nyɛ amɛba.
Kristofonyo onukpa ko ni yɔɔ Monrovia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaabɔi kpeeiyaa yɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ekoŋŋ, ni wɔje shishi yɛ December 1990. Mɛi ni ba klɛŋklɛŋ kpee lɛ ji mɛi 17. Yɛ sɛɛ mli lɛ eyashɛ 40, ni wɔtee nɔ wɔhi 40 lɛ mli be saŋŋ. Kɛkɛ ni yɛ February 24 lɛ, wɔyifalɛ lɛ tee hiɛ kɛyashɛ 65 ni yɛ otsi mli lɛ eyashɛ 85. Agbɛnɛ hu, shwɛ fioo kɛkɛ ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ amɛhe aha kɛha gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ March mli.”
Mɛi Krokomɛi Akwɛmɔ
Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome wekunyo ko ni jeee Odasefonyo lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔsɔlemɔ lɛ mli nyɛmimɛi lɛ ahiɛ edɔ kɛmiigbegbee amɛhe [mɛi ni jɛ akutsei krokomɛi amli lɛ] yɛ ta lɛ mli, ni amɛnaaa deka bibioo kwraa po amɛhaaa amɛnanemɛi heyelilɔi.” Shi kwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ sɔrɔto kwraa ha yɛ Yehowa webii agbɛfaŋ!
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akutso lɛ mli kuu ni yeɔ amɛbuaa lɛ hiɛnyiɛlɔ ŋma wolo kɛbaha wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli ni kwɛɔ nitsumɔ he nine lɛ nɔ lɛ yɛ February 1991 mli akɛ: “Nɛkɛ wolo nɛɛ ji okadi ko ni wɔkɛtsɔɔ shidaa kɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha nyɛ kɛ nyɛnitsumɔ he lɛ yɛ hei ni nyɛha wɔ ni wɔkɛ nibii to beni wɔjaa niyenii wɔhaa wɔmaŋbii lɛ hewɔ. Mlihilɛ ni nyɛjie lɛ kpo nyɛtsɔɔ wɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni nyɛsumɔɔ ni nyɛha toiŋjɔlɛ kɛ shihilɛ kpakpa aba maŋ nɛɛ mli ekoŋŋ akɛ Asafo. Nyɛfainɛ nyɛyaa nɔ kɛ nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ.”
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ ahe fee oya ni amɛtsu amɛnyɛmimɛi Liberiabii lɛ ahiamɔ nii ahe nii. Akɛ yelikɛbuamɔ nibii jɛ maji tamɔ Sierra Leone kɛ Côte d’Ivoire, yɛ Afrika Anaigbɛ, kɛ Netherlands kɛ Italia hu yɛ Europa, kɛ United States, Amerika kɛba.
Gbekɛyoo fioo ko, ni agbe enyɛ akɛni ejɛ maŋ nɔ bii ni he tsɛɔ amɛ lɛ ateŋ hewɔ lɛ, tsɔɔ hiɛsɔɔ ni ena kɛha yelikɛbuamɔ ni enine shɛ nɔ lɛ. Eŋma akɛ: “Miida nyɛ shi waa yɛ nibii fɛɛ ni nyɛkɛmaje mi lɛ hewɔ. Nyɛhaa minuɔ he tamɔ nɔ ni minyɛ bɛŋkɛ mi kpaakpa. Lɛ kɛ minyɛminuu fioo lɛ gboi yɛ ta lɛ mli. Miibi Yehowa jɔɔmɔ kɛmiiha nyɛ fɛɛ. Miye afii 11.”
Nyɛminuu kroko hu ni yɛ weku ni amɛyifalɛ ji ekpaa, ni ehe bahia ni eŋa ayatee ehe nyɔji babaoo yɛ maŋ nɔ ni ejɛ hewɔ lɛ da shi waa yɛ nibii ni enine shɛ nɔ lɛ he, ni eŋma akɛ: “Wɔyaaa mɛi ashiai amli ni wɔbaaloo amɛnii ni wɔyahɔɔ amɛnibii, ni kɛlɛ, akɛ mɛi ni tamɔɔɔ wɔkutsoŋbii lɛ, wɔyɛ nɔ ni wɔyeɔ daa gbi ejaakɛ wɔle bɔ ni wɔkɛ nii fioo ni wɔyɔɔ lɛ tsuɔ nii yɛ nilee mli. Wɔkase enɛ kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ.”
Nɔ ni sa kadimɔ waa hu ji mumɔ ni nyɛminuu ko ni kɛ eŋa kɛ ebii enyɔ jo foi kɛtee Côte d’Ivoire lɛ jie lɛ kpo lɛ. Eshi shia fɛfɛo ko yɛ sɛɛ ni ayashã shia muu lɛ fɛɛ kwraa. Ni kɛlɛ, ekɛɛ nɔ ni dɔlɛ waa fe fɛɛ lɛ, jeee eshia ni ashã lɛ, shi eteokrase woji ni yɔɔ woji atoo he lɛ!
Nibii ni he Yɔɔ Sɛɛnamɔ ni Wɔkase Kɛjɛ Mli
Kɛ mikwɛ nibii ni ba lɛ, minyɛɔ minaa akɛ Yehowa etsɔɔ wɔ nibii pii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Akɛni mile mɛi saŋŋ ni hiɛ amɛ emuuyeli lɛ mli ni amɛyi na wala, kɛ mɛi hu ni hiɛ amɛ emuuyeli lɛ mli shi amɛgboi lɛ fɛɛ hewɔ lɛ, eha mikase bɔ ni ehe hiaa ni wɔna jwɛŋmɔ ni bɔfo Paulo na lɛ nɔŋŋ eko, mɔ ni ŋma akɛ: “Shi kɛji wɔhiɛ ka lɛ, Yehowa wɔhiɛ ka wɔha, ni kɛji wɔgboi hu, Yehowa wɔgboi wɔha. No hewɔ lɛ wɔhiɛ ka jio wɔgboi jio, Yehowa nii ji wɔ.”—Romabii 14:8, New World Translation.
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ kroko ni kɛ be babaoo etsu nii lɛ wie akɛ: “Wɔkase kɛjɛ nibii nɛɛ fɛɛ mli akɛ, Yehowa ji Yelikɛbualɔ ni mɔ ko tamɔɔɔ lɛ. Taakɛ Paulo kɛɛ lɛ: ‘Wɔ diɛŋtsɛ wɔna yɛ wɔmli faŋŋ akɛ wɔbaagboi, koni wɔkaŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ, shi moŋ wɔŋɔfɔ Nyɔŋmɔ ni teeɔ gbohii ashi lɛ nɔ.’” (2 Korintobii 1:9; Lala 30:11) Ekɛfata he akɛ: “Ta lɛ ha ebafee faŋŋ eha wɔ akɛ Yehowa webii ji nyɛmifeemɔ kuu lɛlɛŋ, ni amɛkɛ suɔmɔ ni haa amɛkɛ amɛhe shaa afɔle ni Yesu ma nɔ mi lɛ eha amɛhe tamɔ atade.”—Yohane 13:35.
Wolo ko ni jɛ Liberia nyɛmiyoo ko dɛŋ kɛbaha wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni ehe bahia ni wɔshi maŋ lɛ mli beni ta lɛ yaa nɔ yɛ October 1990 mli lɛ tsɔɔ hewalɛ ni yɔɔ wɔ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli lɛ mli jogbaŋŋ. Eŋma akɛ: “Misɔlemɔ ji akɛ etsɛŋ ni nyɛ fɛɛ nyɛbaaku nyɛsɛɛ kɛba Liberia ekoŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔfee wɔkpee lɛ. Oh! Miikpa nakai gbi lɛ gbɛ waa diɛŋtsɛ. Ehe susumɔ po kɛkɛ haa minaa miishɛɛ.”
Hɛɛ, ebaafee miishɛɛ sane akɛ aaana Kristofoi anitsumɔ ni asaa aje shishi ekoŋŋ yɛ Liberia. Wɔnyɛmiyoo lɛ sane lɛ ja; klɛŋklɛŋ kpee ni abaafee yɛ Monrovia yɛ be mli ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ni yaba abo lɛ eku amɛsɛɛ kɛba ekoŋŋ lɛ baafee miishɛɛ be waa diɛŋtsɛ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ enɛ he!
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
(For fully formatted text, see publication.)
LIBERIA
Monrovia
Kakata
Gbarnga
Ganta
SIERRA LEONE
GUINEA
CÔTE D’IVOIRE
Atlantic Ocean
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Odasefoi ni ejo foi kɛshi amɛshiai lɛ abii yɛ nitsumɔ he nine lɛ yɛ ta be lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Liberia abobalɔi ni miihala atadei ni Odasefoi krokomɛi kɛbake amɛ lɛ mli yɛ Côte d’Ivoire