Sanekpakpa lɛ Eyashɛ Akrowai yɛ South Afrika
ASAFOI ni feɔ basabasa, polisifoi ni kuɔ basabasa-feemɔ naa, kɔɔyɔɔ fɔŋ ni akɛshwieɔ asafoi ni feɔ basabasa. South Afrika maji kɛ maŋtiasei amli efee basabasa kɛ naagbai ni tamɔ nɛkɛ. Akrowai fɛfɛji lɛ po—ni gbɔmɛi lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 40 hiɔ jɛmɛ lɛ—yeko ehe yɛ maŋkwramɔŋ awuiyeli ni fiteɔ nii lɛ he. Shi, Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛjaje “toiŋjɔlɛ sanekpakpa lɛ” yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli.—Efesobii 6:15, New World Translation.
Odasefoi lɛ etee nɔ amɛfee daa afi nyɔji etɛ shiɛmɔ he tafaa yɛ mɛi ni hiɔ akrowai nɛɛ amli lɛ ateŋ afii babaoo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fe 12,000 ni jɛ asafoi 334 mli kɛ amɛhe wo tafaa nɛɛ mli yɛ 1990. Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ aye gbɛtsii nii babaoo nɔ kunim dani ayashɛ mɛi ni hiɔ akrowai ni egbɛ eshwa yɛ Afrika wuoyigbɛ nɛɛ amli lɛ aŋɔɔ.
Nibii krokomɛi ni esa akɛ Odasefoi lɛ kɛkpe hu ji kusumii kɛ wiemɔi sɔrɔtoi. Ni kwɛ bɔ ni eyɔɔ sɔrɔtoi hu! Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, okwaafoi ni wieɔ Ŋleshi kɛ Afrikaans yɛ, kɛ Pedi, Sotho, Tsonga, Tswana, Venda, Khosa, kɛ Zulu. Kuu fɛɛ kuu yɛ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ kusum kɛ wiemɔ ni haa esoroɔ lɛ. Amɛ gbɛjegbɛi lɛ hu jɛkɛjɛkɛi ni bui yɛ nɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ biɔ hekɛ-afɔleshaa su kɛ be kɛ shika babaoo ni akɛtsuɔ nii. Ni kɛlɛ, Yehowa ejɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ babaoo. Nyɛhaa wɔgbaa nyɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ fa ni ekaaa nɛɛ mli tɔlɛ kɛ omanyeyelii lɛ ahe sane fioo ko.—Okɛto Maleaki 3:10 he.
“Hɔgbaa Skul” yɛ Zulu Shikpɔŋ Nɔ
Nɔ ni ka Zulu shikpɔŋ ni hulu tsoɔ yɛ nɔ lɛ teŋ tuuŋtu ji Umvoti Faa lɛ jɔɔ voo lɛ. Mɔ ko baanyɛ ajɛ tesaai lɛ anɔ ana Zulu akrowai kuikui lɛ ni amɛto srɛnɛɛ kɛmiiya shɔŋŋ. Hɔgbaa ko yɛ 1984, ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi enyɔ tsɔ mlu gbɛ ni lɔgɔɔ shi lɛ nɔ amɛba jɔɔ lɛ mli. Bɔ ni jeŋ dɔɔ ni kɔɔyɔɔ ko etswaaa yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, awo nɛkɛ he nɛɛ gbɛi akɛ Kwa-Sathane (Satan Shihilɛ He)—eka shi faŋŋ akɛ akɛmiito apasa jamɔ tsɔɔmɔ hɛl-la ni Satan haa etsoɔ lɛ he!
Nyɛmimɛi ni latsaa efɔ amɛ lɛ bɛŋkɛ yoo ko ni atsɛɔ lɛ Doris, ni miikwɛ Sunday loo Hɔgbaa skul ko nɔ. Beni ebo Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ toi egbe naa lɛ, kɛkɛ ni Doris tsɛ Odasefoi lɛ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛwie amɛtsɔɔ ebalaŋtai akuu aaafee 40 lɛ. Mɛni jɛ mli ba? Nyɛmimɛi lɛ ku amɛsɛɛ amɛtee jɛmɛ enɔ otsi lɛ kɛ My Book of Bible Stories 70 koni amɛkase yɛ amɛ skul lɛ. Shihilɛ ni yɔɔ Hɔgbaa skul lɛ tsake kwraa yɛ otsii fioo ko pɛ mli etsɔ Biblia kasemɔ kuu. Ni aaala sɔlemɔ lalai moŋ lɛ, ala Maŋtsɛyeli lalai yɛ Afrikabii awiemɔ mli kɛ gbee ni ŋɔɔ waa. Etsɛɛɛ ni kuu lɛ ayifalɛ teke 60. Nyɛmi nuu ko bo akɛ: “Mɛɛ niiashikpamɔ ni haa mɔ tsui nyaa nɛ akɛ aaatsake Hɔgbaa skul nɛɛ ni etsɔ anɔkwa jamɔ he!”
Yɛ Bushveld ni Mlu Eyi Jɛmɛ Obɔ Lɛ
Akɛni sɔlemɔi lɛ kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ basabasa-feemɔi amli hewɔ lɛ, okwaafoi ni ji blɔfomɛi lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ Biblia mli sane baa amɛŋɔɔ lɛ he aloo amɛheee amɛ amɛyeee po. Kadimɔ amaniɛbɔɔ ni kuu ko ni jɛ Johannesburg ni fa gbɛ kilomitai 640 kɛtee Transvaal fa ko amɛyashiɛ sanekpakpa lɛ kɛba lɛ.
“Wɔmiifa gbɛ yɛ kooyigbɛ kɛmiitsɔ bushveld ni woɔ ehe nɔ kɛkɛ lɛ eba shi lɛ nɔ aaafee ŋmɛlɛtswaa ejwɛ nɛ. Gbɛ ni nɔ edɔ klakla lɛ nɔ miifa lamɔ yɛ Afrika hulu ni tsoɔ keketee lɛ hewɔ. Trukaa pɛ kɛkɛ ni kootaa gbɛ lɛ ta ni wɔbote mlu gbɛ ni nɔ etsatsaa bui lɛ nɔ. Yɛ naagbee lɛ, nanegbɛ ko ni shia yɔɔ nɔ kɛ wɔ tee ŋmɔ ko mli.
“Wɔŋa okwaafonyo ni eshwi lɛ akɛ: ‘Ojekoo, Meneer [Owula].’
“Ekɛ gbee ni eshɔ̃ ha hetoo akɛ: ‘Ojemra. Ani manyɛ maye mabua nyɛ?’
“Yɛ be mli ni wɔjie wɔhe kpo wɔtsɔɔ lɛ lɛ, wɔtsɔɔ lɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔba jɛmɛ. Wɔwieee wɔgbeee naa po kɛkɛ ni ebo akɛ: ‘Mi-dominee [osɔfo] lɛ ebɔ mi kɔkɔ yɛ nyɛ he! Komunistbii kɛ Antikristoi ji nyɛ fɛɛ. Nyɛshia miŋmɔ nɛɛ mli nyɛyaa dani ma. . . !’
“Okwaafonyo lɛ shidaamɔ tsɔɔ akɛ ebaanyɛ eye awui be fɛɛ be. Akɛni wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko yɛ he hewɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaashi jɛmɛ ni ‘wɔkpokpo wɔnajiashi mlu lɛ wɔshwie shi.’ (Mateo 10:14) Wɔnaji ahe mlu lɛ po fa bɔ ni wɔɔnyɛ wɔfee nakai diɛŋtsɛ.
“Wɔkɛ sane ni tamɔ nɛkɛ yakpe yɛ ŋmɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Kɛkɛ ni wɔkai akɛ Dutch Reformed Sɔlemɔ lɛ osɔfo ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ ta telefon lɛ naa ni ebɛ deka kwraa kɛmiibɔ ‘etooi’ lɛ kɔkɔ yɛ ‘oshara’ ni baa akutso lɛ mli lɛ he. Yɛ naagbee lɛ wɔkɛ okwaafonyo ko kpe ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ebɛ sane lɛ he miishɛɛ moŋ, shi ekɛɛ: ‘Hɛɛ, nyɛbaanyɛ nyɛshiɛ nyɛtsɔɔ mipaafoi lɛ.’
“Nɔ ni wɔtaoɔ lɛ pɛ nɛ. Nɔ ni abua naa awo he kome yɛ tsei komɛi ashishi ji asesei bibii nyɔŋma. Wɔnu he akɛ hiŋmɛii komɛi ni miitao ale nɔ ni yaa nɔ lɛ miifili wɔ yɛ be mli ni wɔtoɔ wɔ woji lɛ wɔmamɔɔ wɔ kar lɛ nɔ lɛ. Wɔto Bibliai, wɔto Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ, wɔto My Book of Bible Stories kɛ woji bibii sɔrɔtoi babaoo wɔtsɔɔ. Akrowa lɛ mli gbekɛbii hii lɛ ateŋ mɔ kome jo foi eyabɔ mɛi ni yɔɔ akrowa lɛ amaniɛ akɛ wɔba jɛmɛ. Etsɛɛɛ ni gbɔmɛi aaafee 30 bua amɛhe naa yɛ kar lɛ he koni amɛbo sane lɛ toi.
“Atswa shiɛmɔ wiemɔ ko ni amɔ awo kpaa nɔ atsɔɔ amɛ yɛ Tswana wiemɔ mli. Kwɛ miishɛɛ ni gbɔmɛi nɛɛ na akɛ amɛmiinu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛ Paradeiso hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli! Jɛmɛ fee hoo kɛ miishɛɛ beni akɛ woji lɛ ha amɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛhe eko lɛ. Etsɛɛɛ ni woji lɛ fɛɛ ta. Nuumo ko po kɛɛ eesumɔ ni ahɔɔ tsɔne ni akɛtswa shiɛmɔ wiemɔ lɛ hu aha lɛ. Bɔ ni ajieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ sanekpakpa lɛ he yɛ gbɛi bibii babaoo nɔ tamɔ—ŋmɔlɔ ni tsɔɔ hiɛ ni gboɔ nɔ, nɔ ko he taa, ‘oyiwala dɔŋŋ’ ni akɛɔ wɔ blɛoo lɛ naa wɔhenumɔi anɔ hewalɛ waa.
“Gbekɛbii lɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛto amɛhe ni amɛbɔi amɛmaŋ kusum nyɛyabaa jogbaŋŋ lala lamɔ. Trukaa ni gbɛjegbɛi ni nɔ ewo mlu kɛ bui kɛ mlifu ni akɛkpeeɔ wɔ yɛ bei komɛi amli lɛ fɛɛ tsɔ nibii ni he ehiaaa kwraa. Mɔdɛŋ ni wɔbɔ lɛ fɛɛ mli nɔ fɛɛ nɔ sa jogbaŋŋ!”
Maŋtsɛ ko kɛ Famɔ Ha!
Akɛ nitsumɔ wo Soweto asafo ko dɛŋ akɛ amɛshiɛ yɛ he ni jakumaŋ bii lɛ diɛŋtsɛ hiɔ lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ bokagbɛ maŋ ni ji Piet Retief. Jɛmɛ kusum lɛ biɔ ni gbɔ ni eba jɛmɛ lɛ kɛ ehe atsɔɔ induna (maŋtsɛ) ni yɔɔ akrowa lɛ mli lɛ ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni eba jɛmɛ. Nyɛmimɛi lɛ tsu nakai gbɛjianɔtoo lɛ he nii. Kwɛ bɔ ni amɛnaa kpɛ amɛhe ha beni maŋtsɛ lɛ kɛ miishɛɛ here amɛ ni ekɛɛ ebaaha amɛ wɔɔhe yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshia po lɛ! Kɛfata he lɛ, ekɛ ewao ga sɔo wolo ko ni eŋma eha shiɛlɔi lɛ ni amɛhiɛ kɛya shia kɛ shia lɛ naa. Ekaneɔ akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔi. Nyɛŋɔɔ amɛ kɛyaa nyɛshiai, ni nyɛboa amɛ toi.”
Bɔ ni ahere sane lɛ nɔ aha lɛ yɛ naakpɛɛ aahu akɛ Odasefoi lɛ to gbɛjianɔ akɛ amɛbaaha maŋshiɛmɔ yɛ maŋtsɛ lɛ shia yɛ ekpo lɛ nɔ nakai Hɔgbaa shwane lɛ. Gbɔmɛi bayi kpo ni akɛfee “asa” nɛɛ nɔ obɔ, ni akɛ lala kɛ sɔlemɔ je shiɛmɔ lɛ shishi ni akɛgbe naa. Atsɔ mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ anɔ ana niiashikpamɔi ni tamɔ nakai babaoo yɛ akrowaiaŋ hei krokomɛi.
Amɛteŋ mɔ kome ji Nathaniel ni yɔɔ Pitsedisulejang akrowa bibioo ni yɔɔ Bophuthatswana ni nugbɔ enɛɛɛ yɛ jɛmɛ lɛ koŋ nɔ lɛ. Enitsumɔ ji akutsoŋ saalɔ ni kɛ ehe wo gbɛjianɔtoo ko ni miitsɔɔ akutso lɛŋ bii lɛ bɔ ni aduɔ nii jogbaŋŋ ahaa lɛ mli. Ela yɛ bɔ ni eeeha nɛkɛ shikpɔŋ ni egbi nɛɛ atsɔ paradeiso lɛ he. Shi beni enu akɛ etsɛŋ ni jeŋ muu fɛɛ paradeiso baaba lɛ, etɛ̃je ehiɛ agbɛnɛ. Eŋmala ŋmalɛi lɛ fɛɛ ni shiɛlɔi lɛ tsɔɔ lɛ lɛ eshwie shi. Amrɔ nɔŋŋ ni aha asafo ni bɛŋkɛ Nathaniel, aaafee kilomitai 30 lɛ nu ehe.
Miishɛɛ ni Akɛyeɔ Abuaa Mɛi Babaoo ni Taoɔ Anɔkwale Lɛ
Monika, gbɛgbalɔ, loo be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko kɛɛ: “Yehowa tsɔɔ wɔ akɛ ohia etsiii mɔ ni mumɔŋ hɔmɔ yeɔ lɛ lɛ gbɛ koni ekakase anɔkwale lɛ.” Efata gbɛgbalɔi akuu ko ni shiɛ kɛjɛ ŋmɔ kome mli kɛtee ekroko mli yɛ Orange Free State ŋa kplanaa ni yɔɔ maŋ lɛ teŋgbɛ lɛ mli lɛ he. Te gbɛgbalɔi lɛ nu amɛhe ni amɛkɛha yɛ sanekpakpa lɛ ni amɛkɛtee nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ aŋɔɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ? Amɛha hetoo akɛ: “Namɔ baanyɛ ekɛ shika ahe nibii ni wɔnine eshɛ nɔ lɛ?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, awo gbɛgbalɔi lɛ nyɔmɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ yɛ amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ hewɔ.
Nikanemɔ ni mɔ ko leee lɛ po etsiii mɔ ni mumɔŋ hɔmɔ yeɔ lɛ lɛ gbɛ koni ekakase Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ. Brochure kɛ emli mfonirii fɛfɛji, Na Wala Mli Ŋɔɔmɔ yɛ Shikpɔŋ nɔ Kɛya Naanɔ! lɛ ji wolo ko ni mɛi ni leee nikanemɔ loo fioo ko pɛ amɛnyɛɔ amɛkaneɔ lɛ sumɔɔ waa. Paradeiso mli mfonirii ni yɔɔ fɛo lɛ feɔ gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ fɛo. Be-fɛɛ nitsulɔ ko ni ye ebua ni akala wolo ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛɛ: “Brochure nɛɛ yeɔ ebuaa akrowaiaŋbii lɛ ni amɛna Paradeiso akɛ nɔ ko pɔtɛɛ, ni ehaa woo kɛ bulɛ ni amɛkɛhaa Biblia lɛ yaa hiɛ.”
Yɛ yiŋtoo nɛɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, My Book of Bible Stories wolo lɛ efee nɔ ni ehe gbɛi waa. Wɔ mumɔŋ nyɛmimɛi yei enyɔ ko anaa kpɛ amɛhe beni amɛna akɛ nuumo ko ni enaaa nii jogbaŋŋ kɛ eŋa yɛ wolo nɛɛ eko yɛ Sepedi wiemɔ mli yɛ Lebowa weku ko ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ateŋ. Nuumo nɛɛ kɛ eŋa kɛ wolo nɛɛ tsuɔ nii amɛkɛtsɔɔ akrowa lɛ shishi gbekɛbii lɛ anii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ ni akase wolo lɛ jogbaŋŋ aha ni akadi mli hewɔ lɛ emli baafai lɛ pii miitsɛrɛ. Kwɛ miishɛɛ ni amɛna akɛ amɛnine aaashɛ ehee nɔ!
Nakai eji akɛ anɔkwale Kristofoi awoji miitsu hiamɔ kpele ko he nii yɛ mɛi ni anɔkwale lɛ he hɔmɔ yeɔ amɛ ni eyeɔ ebuaa amɛ lɛ hewɔ. Miishɛɛ sane ji akɛ, woji fɛɛ ni akala yɛ Afrika wuoyigbɛ wiemɔi lɛ babaoo mli lɛ ateŋ nɔ ni fa ji nɔ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ feɔ. Yɛ afi 1990 pɛ mli lɛ, aja woji, woji bibii kɛ woji tɛtrɛbii ni Asafo lɛ feɔ lɛ 113,529 yɛ South Afrika akrowaiaŋ.
Yibii ni Deŋmegbomɔ lɛ Wo
Ani nɛkɛ niiashikpamɔi ni ŋɔɔ kɛ woji ni akɛha nɛɛ ewo yibii ni hiɔ shi daa yɛ South Afrika akrowai lɛ amli? Eka shi faŋŋ akɛ efee nakai. Kɛjɛ 1989 kɛbaa nɛɛ, ato asafoi ejwɛ kɛ kui ni yɔɔ hei banee lɛ nɛɛhu sɔŋŋ yɛ sanekpakpa lɛ ni ashiɛ yɛ South Afrika akrowai nɛɛ amli lɛ pɛ hewɔ. Be-kuku mli gbɛgbalɔi krɛdɛɛ kɛ daa gbɛgbalɔi ji mɛi ni nyiɛ nitsumɔ nɛɛ babaoo hiɛ.
Ani okaiɔ Doris kɛ e-Hɔgbaa skul lɛ ni yɔɔ Zulu shikpɔŋ nɔ jɔɔ ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ mli lɛ? Ŋmɛnɛ, ebatsɔ Yehowa Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ. Agbɛnɛ hu, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akuu ko ni shɛɔ nɛɛhu ni miishwere yɛ mumɔŋ yɛ jɛmɛ. Mɛi heei pii miiba kpeei ni afeɔ yɛ Doris shia lɛ, ni abaptisi mɛi kpawo ni ekɛ amɛ fee Biblia mli nikasemɔi lɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Durban yɛ December 1990 mli lɛ shishi.
Yibiiwoo ni tamɔ nɛkɛ kanyaa Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ South Afrika lɛ waa. Amɛkɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ toɔ amɛtsui mli: “Belɛ akɛ nɔ ni wɔyɔɔ deka hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ.” (Galatabii 6:10) Hɛɛ, Yehowa tsuji etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya gbɔmɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ fɛɛ ŋɔɔ, ni mɛi ni hiɔ akrowai amli yɛ “shikpɔŋ lɛ naagbee hei” nɛɛ fata he.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:8.
[Shikpɔŋ he mfonirii/Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
Lebowa
TRANSVAAL
Soweto
Piet Retief
Bophuthatswana
ORANGE FREE STATE