Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Eto Etsui Shi Nakai?
Kwɛ bɔ ni gbekɛ ni hɔmɔ yeɔ lɛ nɛɛ hiɛ yɔɔ mɔbɔmɔbɔ ha. Kwɛ bɔ ni eta loo ni emusu efee klotsii. Susumɔ bɔ ni niyenii he hiaa lɛ waa lɛ he okwɛ, koni okwɛ tsɛŋsi folo ni ehiɛ yɛ edɛŋ lɛ hu. Ekolɛ enyɛ miikwɛ lɛ kɛ hiŋmɛii ni mli ekwɔlɔ, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ehiɛ su tsɔɔ shihilɛ ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ mli. No sɛɛ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oye ewerɛho lɛ nɔ—hɛɛ, ni obɔ mɔdɛŋ otsi yaafonui lɛ anaa.
Anaa nɛkɛ shihilɛ nɛɛ shii akpekpei abɔ yɛ shikpɔŋ ni edalɛ shɛɔ shitoi akpekpei 2.3 koji ejwɛ kɛbɔle, ni hɔmɔ yɔɔ jɛmɛ waa ni atsɛɔ jɛmɛ Sahel lɛ nɔ. Emli lɛɛ fe shitoi 3,000, yɛ Afrika afa ni ka Sahara Shia Ŋa lɛ wuoyigbɛ lɛ fɛɛ mli, kɛjɛ Senegal yɛ Atlantik Ŋshɔ lɛ Naa aahu kɛyashi Ethiopia tɔŋŋ, yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa. Eji anɔkwale, hɔmɔ miiwo mɛi babaoo diɛŋtsɛ awala he gbeyei yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ. Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ gbɔmɛi aaashɛ akpekpei akpei 1.1 yɛ je lɛŋ fɛɛ ni amɛhe miiye waa aloo amɛnaaa niyenii kpakpa amɛye.
Shi kɛlɛ, hɔmɔ ji adesai amanehului lɛ ateŋ ekome pɛ. Adesa miiwo shikpɔŋ lɛ nɔ muji, ni eesa wɔ fɛɛ wɔhe. Maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi kpɛlɛɔ jalɛsane ni ayeee kɛ tai ni awuɔ ni kɛ amanehulu kɛ gbele baa mɛi pii anɔ lɛ hu nɔ. Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ nibii tamɔ nakai agbɛ lɛ? Ani esusuɔ wɔhe?
Nyɔŋmɔ Susuɔ Wɔhe!
Wɔ-Bɔlɔ lɛ susuɔ wɔhe. Wɔyɛ enɛ he odaseyeli babaoo, kɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛaaha nibii fɛɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛha wɔhilɛ, kɛ edebɔɔ nibii fɛɛ agbeekpamɔ lɛ hu he odaseyeli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ mfoniri ni fata he ni miitsɔɔ wobi ko ni eyasɔ̃ tso ko fɔfɔi nɔ lɛ. Wobi lɛ naa eniyenii kɛjɛɔ fɔfɔi lɛ mli nu ni yɔɔ dɔkɔɔ lɛ mli. Yɛ no sɛɛ lɛ, tso ni wɔnaa yɛ biɛ nɛɛ damɔɔ nakai tso lɛ nɔŋŋ eko ni ma he kroko lɛ nɔ fɔfɔi mli ŋmaa ni kpɛtɛɔ wɔbi lɛ he kɛbaa lɛ nɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, fɔfɔi ni egbɛ lɛ naa ŋmaa koni enyɛ ekɛwo yibii. Jeee tsei ni woɔ yibii lɛ fɛɛ tsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ amɛnaa ŋmaa, shi eka shi faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ eto nɛkɛ ekomefeemɔ ni efɔɔɔ kaa nɛɛ he gbɛjianɔ. Ni nɔ ni jɛɔ emlihilɛ nɛɛ mli baa ji tsei ayibii ni wɔnaa wɔyeɔ kɛ wɔmii ni shɛɔ wɔhe yɛ enɛ he lɛ.
Nakai wobi lɛ ji wobii akuu ko ni ato amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni amɛyi fa fe 30,000 lɛ ateŋ ekome pɛ. Ekomɛi buɔ wobii atsu lɛ he, beni mɛi krokomɛi saa mli aloo amɛhaa kɔɔyɔɔ baa mli lɛ. Ni kɛlɛ, mɛi krokomɛi kɛ fɔfɔi mli nu kɛ ŋmaa toɔ, amɛlɛɔ wɔji ni etsɔmɔ gɔgɔmii lɛ, ni mɛi krokomɛi yataoɔ fɔfɔi heei ni nu yɔɔ mli. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ eto nibii ahe gbɛjianɔ koni kɛ nɛkɛ wɔbii ni tsuɔ nii waa nɛɛ fɛɛ wo ni hewalɛ yɔɔ mli ni ŋɔɔ wɔdaa naa hu lɛ, ni wɔna he sɛɛ.
Naakpɛɛ nii ni ji ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔbii kɛ tsei ateŋ kɛ nɔ ni yɔɔ kooloi filikilɔi nɛɛ hu diɛŋtsɛ ateŋ lɛ ji odaseyelii ni yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ baanyɛ aha nibii ni yɔɔ wala mli lɛ fɛɛ afee ekome yɛ emuuyeli mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kome pɛ. Enɛ hewɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee sakasaka-feemɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ ni.” (1 Korintobii 14:33) Belɛ, mɛni hewɔ mɔ ni eŋmɛ adesai agbɛ ni amɛshihilɛ efee basabasa, kɛ amanehulu ni jɛɔ mli baa mɛi pii anɔ lɛ? Kɛji Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe lɛ, mɛni hewɔ emɛ aahu ni etsakeko shihilɛ nɛɛ lolo lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ eto etsui shi nakai?
Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ, haa sanebimɔi nɛɛ ahetoo. Nɛkɛ wolo ni sa kadimɔ waa nɛɛ kɛɔ wɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ eto etsui shi yɛ yiŋtoo kpakpa ko hewɔ. Mɛni ji nakai yiŋtoo lɛ? Ni be enyiɛ Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ sɛɛ baatsɛ kɛyashi?
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]
Cover photo: Frilet/Sipa