Ŋmɔji Lɛ Egba Futaa Kɛha Kpamɔ Yɛ Brazil
“NYƐHOLEA nyɛhiŋmɛii anɔ ni nyɛkwɛa ŋmɔji lɛ bɔ ni amɛgba futaa momo ni sa kpamɔ. Ni mɔ ni kpaa lɛ naa enyɔmɔwoo, ni ebuaa yibii anaa etoɔ naanɔ wala.” (Yohane 4:35, 36) Nakai Yesu Kristo gbalɛ wiemɔi lɛ ji anɔkwale ŋmɛnɛ yɛ South Amerika maŋ ni ji Brazil ni da lɛ niiaŋ shɔŋŋ.
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Brazil lɛ ena nɔyaai amli ŋɔɔmɔ afii pii. Yɛ April 1991 mli lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he ŋmãakpalɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 308,973 fee shia Biblia mli nikasemɔi fe 401,574. Ni yɛ March 30, 1991 mli lɛ, gbɔmɛi 897,739 bua amɛhe naa koni amɛkai Yesu, mɔ ni je ŋmaakpamɔ nitsumɔ lɛ shishilɛ gbele lɛ.
Yɛ nibii kpakpai ni jɛ mli ba nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ŋmɔ lɛ fa ko yɛ lolo ni esa akɛ akpa emli ŋmaa lɛ kɛjɛ mli. Gbɔmɛi fe akpekpei enumɔ hiɔ Brazil shikpɔŋ lɛ nɔ hei komɛi ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fioo ko pɛ Yehowa Odasefoi tsuɔ yɛ jɛmɛ aloo ekolɛ eko po eyaaa nɔ yɛ jɛmɛ. Mɛni afeɔ koni akpã ŋmaakpamɔ nitsumɔ lɛ mli kɛya nɛkɛ hei nɛɛ?
Gbɛgbalɔi Naa Ŋmaakpamɔ lɛ Mli Gbɛfaŋnɔ
Nyɛsɛɛ nyɔji ekpaa ni eho nɛɛ mli ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ Brazil lɛ tsu be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi—gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni tsuɔ nii yɛ be kuku mli 100 kɛ daa gbɛgbalɔi 97—kɛtee maji 97 ni yɔɔ maŋ lɛ bokagbɛ ni gbɔmɛi fa babaoo yɛ jɛmɛ lɛ amli. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni jɛ asafoi sɔrɔtoi amli hu kɛ amɛhe ha akɛ amɛkɛ bei kukuji baatsu nii yɛ nɛkɛ maji nɛɛ amli. Yɛ gbɛtsii nii ni esa akɛ amɛye nɔ kunim lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni jɛ mli ba lɛ sa hiɛ jogbaŋŋ.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ São João da Ponte, ni yɔɔ Minas Gerais kpokpaa lɛ nɔ lɛ, gbɛgbalɔi lɛ tee skul tsɔɔlɔ ni tsɔɔ jamɔ he nii yɛ jɛmɛ lɛ ŋɔɔ. Yɛ be mli ni ebo shɛɛ sane lɛ toi sɛɛ lɛ, eshɛ wolo ni ji Your Youth—Getting the Best Out Of It lɛ 50 eha Nyɔŋmɔ jamɔ klas ni etsɔɔ amɛ nii lɛ. Tsɔɔlɔ kroko kɛɛ gbɛgbalɔi ni shiɔ jɛmɛ lɛ akɛ: “Esaaa ni kulɛ nyɛshiɔ, ejaakɛ nyɛmiitsu nitsumɔ kpakpa waa yɛ biɛ. Nyɛ pɛ ji mɛi ni nyɛɔ nyɛtsɔɔ Biblia lɛ mli faŋŋ.”
Jeee mɔ fɛɛ mɔ nya nɛkɛ nitsumɔ kpakpa nɛɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ wolo ko ni aŋma ni akala yɛ maŋ lɛ mli adafitswaa wolo (Diário de Montes Claros) lɛ hiɛgbɛ saneyitso “Afolɔ Osɔfo Naa akɛ Eewo Basabasa-feemɔ kɛ Hiɛaŋkwɛmɔ He Hewalɛ” lɛ shishi lɛ he okwɛ. Wolo lɛ kɛɛ: “Nɔ ni [osɔfo lɛ] fɔɔ feemɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli ji ni ewie eshi gbɔmɛi ni nyiɛɔ kui kɛ jamɔi krokomɛi asɛɛ lɛ, eyɛ mli akɛ osɔfo lɛ kɛ Katolek kɛ Kristofoi agbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ Sanekpakpa lɛ he haaa anɔkwafoi lɛ. Kɛ eefee Mass loo sɔlemɔ lɛ, ejeɔ gbɛ ejɛɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ amɛkɛ Katolekbii lɛ yeee yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.” Mɔ ni ŋma wolo lɛ, (Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔ) ni ejieee basabasa-feemɔ su ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ ba Biblia mli wiemɔ ni gbɛgbalɔi lɛ ha lɛ shishi, ni ekɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ he miishɛɛ fata ehe kɛba. Amɛ fɛɛ amɛna miishɛɛ yɛ kpee lɛ shishi.
Nyɛmimɛi hii ejwɛ ni jɛ Fortaleza kɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ fa gbɛ kɛtee Fernando de Noronha Ŋshɔkpɔ ni ejɛkɛmɔ ji kilomita 400 [shitoi 240] kɛjɛ shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ nɔ lɛ nɔ. Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii 1,500 lɛ anine shɛko odaseyeli ni mɔɔ shi jogbaŋŋ nɔ nɔ ni fe afi 15 nɛ. Nyɛmimɛi lɛ kɛ woji wuji 50 kɛ woji tɛtrɛbii kɛ woji bibii 245 ha, ni amɛje shia Biblia mli nikasemɔi 15 shishi yɛ gbii nyɔŋma pɛ mli. Gbɔmɛi nyɔŋma kɛ enyɔ ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ ni ba yɛ be mli ni amɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ Iɛ shishi. Gbɛgbalɔi lɛ yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, etsɛŋ ni nitsumɔ lɛ baama shi shiŋŋ yɛ jɛmɛ. Nyɛmimɛi hii komɛi miisusu fa ni amɛaafa ni amɛyahi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ he.
Hewalɛ ni Osɔfoi lɛ Yɔɔ lɛ Saa Ŋmaakpamɔ lɛ He
Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akuu ko ni jɛ Arpoador Asafo lɛ mli yɛ Rio de Janeiro lɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛyaye otsii enyɔ ni amɛmiishiɛ yɛ maji pii ni yɔɔ Minas Gerais kpokpaa lɛ nɔ, aaafee kilomita 200 [shitoi 125] lɛ amli. Amɛna akɛ gbɔmɛi lɛ sumɔɔ gbɔfeemɔ ni amɛmli hi ni enɛ ha amɛna miishɛɛ babaoo. Nɔ ni hii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɔɔ feemɔ ji ni amɛhole amɛfaii anɔ be fɛɛ be ni aaatsi Nyɔŋmɔ loo egbɛi, Yehowa lɛ ta. Shi yɛ woo babaoo ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa osɔfoi lɛ akɛ amɛaana amɛnɔ hewalɛ.
Osɔfo ko wo gbɔmɛi lɛ ŋaa yɛ maŋ kome ko mli akɛ amɛkabo Yehowa Odasefoi atoi ni amɛkaba kpee ni amɛbaafee lɛ shishi hu. Agbɛnɛ eto Mass loo sɔlemɔ krɛdɛɛ ko he gbɛjianɔ yɛ nakai be ni abaafee kpee lɛ nɔŋŋ mli, ni etsɔ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli ni gbɛɛɔ lɛ nɔ efee Mass lɛ waa kɛteke esɔlemɔtsu lɛ. Shi yɛ emɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, maŋ lɛ mlibii 29 ba kpee lɛ shishi, kɛfata gbɔi lɛ ahe.
Maŋ kroko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ nɔ̃ yɛ sɔrɔto kwraa. Osɔfo lɛ kɛɛ gbɔmɛi lɛ yɛ jɛmɛ akɛ kɛ Odasefoi lɛ ba lɛ amɛbo amɛ toi. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ gbɔmɛi 168 ba klɛŋklɛŋ kpee lɛ shishi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛkwɛ bɔ ni Yehowa Odasefoi yeɔ Kaimɔ lɛ amɛhaa lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ taakɛ ewie lɛ, “amɛfeɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ.” Yɛ Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ ni he otsii enyɔ ni tee nɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli lɛ, amɛnyɛ amɛkɛ woji wuji 1,014 kɛ woji tɛtrɛbii kɛ woji bibii 1,052 ha mɛi.
Mɔdɛŋ ni Atee nɔ Abɔ kɛ Jɔɔmɔi Ba
Yɛ nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 34 ku amɛsɛɛ kɛtee jɛmɛ koni amɛyatsu shia Biblia mli nikasemɔi ni aje shishi yɛ klɛŋklɛŋ saramɔ be lɛ mli lɛ ahe nii. Kristofonyo onukpa ni nyiɛ enɛ hiɛ lɛ ŋma akɛ: “Eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔna bɔ ni gbɔmɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ kɛ shidaa ni miishɛɛ yaafonui fata he hereɔ wɔ atuu lɛ.” Nyɛmiyoo ko kaiɔ akɛ yoo ko ba lɛ kɛ Odasefoi komɛi aŋɔɔ yɛ niyeli he ko “ni ekɛ ehiŋmɛiaŋ yaafonui miikpa wɔ fai akɛ wɔba ni wɔkɛ lɛ abakase nii.” Akɛ yoo kroko kase nii shii etɛ yɛ otsi ni Odasefoi lɛ ye yɛ jɛmɛ lɛ mli. Be fɛɛ be lɛ ekase nii eto ni esaa ehe eemɛ ni nikasemɔ lɛ aba nɔ. Yoo lɛ kɛɛ akɛ eje shishi eesɔle eeha anɔkwa Nyɔŋmɔ ni ji Yehowa lɛ. Ekɛfata he akɛ: “Nɔ ni mimɛɔ be fɛɛ be yɛ mitsui mli lɛ nɛ.”
Yɛ sɛɛ mli lɛ akɛ nitsumɔ wo gbɛgbalɔi enyɔ adɛŋ ni amɛyakwɛ miishɛɛ ni ana yɛ nɛkɛ he nɛɛ nɔ. Ni taakɛ eji yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, “mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala lɛ he ye.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Ni taakɛ Samaria yoo ni Yesu ye lɛ odase yɛ Yakob nu bu lɛ he lɛ ji lɛ, amɛje shishi amɛgba nibii ni amɛkase lɛ he nii amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi (Yohane 4:5-30) Ŋmɛnɛ, gbɛgbalɔi 2 lɛ ena mɛi 6 amɛfata amɛhe amɛkɛ amɛ miisɔmɔ, ni kɛ aja mli lɛ, mɛi 20 baa daa otsi kpeei ni amɛfeɔ lɛ shishi.
Akɛni Arpoador Asafo lɛ mlibii lɛ na bɔ ni nitsumɔ krɛdɛɛ nɛɛ eye omanye eha lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, shiɛlɔi 29 ni jɛ asafo lɛ mli tee amɛyashiɛ yɛ Mutum maŋ ni ejɛkɛmɔ aaafee kilomita 500 [shitoi 300] lɛ mli. Onukpa ni nyiɛ kuu lɛ hiɛ lɛ kɛɛ: “Bɔ ni ahere wɔ hiɛmɛɛ aha lɛ yɛ sɔrɔto diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi babaoo kɛ miishɛɛ bo wɔ toi jogbaŋŋ akɛ wɔnyɛ wɔje Biblia mli nikasemɔi 170 shishi, ni wɔnuɔ he akɛ amɛteŋ mɛi pii baatsa nɔ.” Kɛ aja mli lɛ, shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ŋmɛlɛtswai 90 tsu nii ni amɛkɛ woji komekomei ni miihe ashɛ 1,100 ha gbɔmɛi lɛ yɛ otsii enyɔ ni amɛye yɛ jɛmɛ lɛ mli. Mɛi ni ba maŋshiɛmɔi ni nyɛmimɛi lɛ ha lɛ ashishi lɛ ayifalɛ ni fe fɛɛ ji 181.
Nyɔji fioo ko sɛɛ lɛ, asafo lɛ yatao shia fɛfɛo ko yɛ Mutum maŋ lɛ teŋ koni amɛkɛ jɛmɛ afee Maŋtsɛyeli Asa kɛ gbɛgbalɔi ashia. Klɛŋklɛŋ amaniɛbɔɔ ni nyɛmimɛi yei gbɛgbalɔi enyɔ ni afa amɛ akɛ amɛyatsu nii yɛ jɛmɛ lɛ kɛmaje Asafo lɛ fa ko kaneɔ nɛkɛ: “Akɛni wɔje nikasemɔi babaoo shishi momo hewɔ lɛ, gbɛgbalɔi babaoo ahe miihia wɔ. Yɛ yelikɛbuamɔ ni nyɛmimɛi ni jɛ Rio de Janeiro lɛ kɛhaa wɔ shikome yɛ daa nyɔŋ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nitsumɔ lɛ da lolo. Shiatsɛmɛi nyɔŋma fɛɛ nyɔŋma ni wɔwieɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ateŋ nɛɛhu kɛɔ wɔ akɛ wɔku wɔsɛɛ wɔba amɛŋɔɔ. Yelikɛbuamɔ hu he miihia wɔ koni wɔnyɛ wɔfee kpeei lɛ.” Gbɛgbalɔ kroko eyafata amɛhe bianɛ.
Atsake Shihilɛi
Efee nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ kɛ wɔna bɔ ni anɔkwale lɛ heɔ shi ni ewoɔ yibii kpakpai lɛ. Mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ŋma akɛ: “Biblia he nilee ni mina nɛɛ ji nii ni hi fe fɛɛ ni eba minɔ. Mishihilɛ etsake efee ekpakpa, ni ehe ehiaaa ni manu tsofai ni jɔɔ mɔ faji ahe lɛ dɔŋŋ. . . . Eba akɛ Yehowa aaawo nyɛ nyɔmɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfee nyɛha mi lɛ hewɔ.”
Mɔ kroko hu jaje akɛ: “Bɔ ni Yehowa egbele mihiŋmɛi eha lɛ haa minaa kpɛɔ mihe diɛŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ minaa gbo yɛ otsi nɛɛ mli moŋ, shi mina hiɛnɔkamɔ akɛ mana lɛ ekoŋŋ. Miyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaabaptisi mi, shi miitao ni masaa mihe jogbaŋŋ da. Eba akɛ Yehowa aaajɔɔ nyɛ yɛ bɔ ni nyɛba biɛ koni nyɛbatsɔɔ wɔ gbɛ fintɔɔ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ.” Ni mɔ kroko hu kɛɛ: “Miitao ni nyɛle akɛ mikpa zigaret shɛremɔ nyɔŋ kome ni eho nɛ. Minya wolo tɛtrɛɛ ni nyɛkɛmaje mi lɛ he waa. Nibii kpakpai babaoo yɛ mli ni ye bua mi ni ha mifee nakai.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋmaakpamɔ lɛ kɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ haa wɔ.
Shi, nɛkɛ jɔɔmɔi nɛɛ baaa ni saji ahepelemɔ bɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni yoo ko kɛ ebiyoo bɔi nikasemɔ lɛ, maŋ lɛ mli osɔfo lɛ bɔ amɛ kɔkɔ akɛ, kɛ amɛtee Odasefoi lɛ akpeei ashishi lɛ, ebaashwie amɛ kɛjɛ sɔlemɔ lɛ mli. Amɛku amɛshiɛ amɛshwie hegbeyeiwoo nɛɛ nɔ ni amɛtee kpeei lɛ. Kɛkɛ ni amɛtsutsu nanemɛi lɛ tsi amɛhe kɛjɛ amɛhe, ni amɛteŋ mɛi komɛi po jɛ amɛ akɛ amɛmiiye sɛkɛ ejaakɛ “nakai Yehowa” lɛ bɛ Katolek Biblia lɛ mli. Akɛni yoo lɛ nyɛɛɛ ana Yehowa gbɛi lɛ yɛ e-Katolek Biblia lɛ mli hewɔ lɛ, efɔ nine etsɛ ekutsoŋbii lɛ akɛ amɛbasara lɛ yɛ gbi ni ekɛ gbɛgbalɔi lɛ kaseɔ nii lɛ nɔ. Yoo ko kɛ e-Katolek Biblia ni ji Paulinas shishitsɔɔmɔ lɛ ba. Beni ekane Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yɛ 2 Mose 6:3 shishigbɛ niŋmaa lɛ mli lɛ, ekpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ yɛ eshia.
Okɛ Ohe Awo Ŋmaakpamɔ lɛ Mli Kwraa Kɛmɔ Shi
Mɛɛ hewalɛ shikpɔŋkuku ni afɔɔɔ mli nitsumɔ lɛ mli nii ni amɛtsu lɛ na yɛ nitsulɔi lɛ diɛŋtsɛ anɔ? Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko kɛɛ: “Nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ wo wɔhemɔkɛyeli kɛ wekukpaa ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ mli hewalɛ ni eye ebua wɔ koni wɔle nibii ni he hiaa wɔ titri lɛ.” Shiɛlɔ kroko kɛɛ: “Nakai be ni he gbii 14 lɛ ha suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha minyɛmimɛi, ni tsuɔ nii akɛ weku kome kɛ yiŋtoo kome lɛ tee hiɛ: akɛ matao heshibalɔi babaoo. Eha mina suɔmɔ babaoo miha mɛi ni kpɛlɛɔ wɔ sane lɛ nɔ, ni yɛ bei babaoo mli lɛ yaafonui eyimɔ amɛhiŋmɛiaŋ obɔbɔ, ni tsɔɔ akɛ anɔkwale lɛ he kumai miiye amɛ diɛŋtsɛ lɛ. Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, minu Yehowa suɔmɔ ni ha ekɛ hegbɛ ha wɔ akɛ wɔsɔmɔ lɛ lɛ he.”
Onukpa ko ni na shiɛmɔ yɛ shikpɔŋkuku ni afɔɔɔ mli nitsumɔ mli gbɛfaŋnɔ lɛ tsɔɔ sɔrɔtofeemɔ ni ka shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ Iɛ kɛ maŋtiasei wuji amli lɛ teŋ. Ekɛɛ: “Minyɛŋ mafee nɔ ko akɛ ja misusu bɔ ni nyɛmimɛi pii ashihilɛ baanyɛ afee nɔ ni hi kɛ amɛfa kɛtee koo mli gbɛ lɛ he. Etamɔ nɔ ni awuyeli bɛ jɛmɛ kwraa. Jeee akɛ bɔ ni shihilɛ yɔɔ maji bibii kɛ nɔ ni daraaa tsɔ lɛ amli lɛ haa wɔfiteɔ shika fioo pɛ yɛ shihilɛ mli kɛkɛ, shi ehaa wɔnyɛɔ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ bɔɔ babaoo ni wɔtuɔ be pii wɔwoɔ mumɔŋ nitsumɔi amli. Ani nyɛmimɛi pii ni amɛdara yɛ afii amli ni no hewɔ lɛ amɛkpa heloo gbɛfaŋ nitsumɔ kwraa, obalaŋtai ni weku mli gbɛnaa nii pii kaaa amɛnɔ, aloo nyɛmimɛi ni amɛnitsumɔ ŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛfa lɛ ateŋ mɛi pii baanyɛ amɔ hegbɛ ni ekaaa nɛɛ mli ni amɛkɛ miishɛɛ abaha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, kɛ Yehowa, kɛ amɛnanemɛi?”
Amaniɛbɔɔ ni kɔɔ shikpɔŋkuku ni afɔɔɔ mli nitsumɔ he yɛ Brazil nɛɛ yeɔ odase akɛ ŋmɔji lɛ eyɛ futaa kɛha kpamɔ. Yɛ afii enyɔ pɛ mli lɛ, nɔ ni ejɛ nitsumɔ yɛ nɛkɛ ŋmɔ nɛɛ mli eba ji asafoi heei kɛ kui ni yɔɔ hei banee 191. Babaoo yɛ ni esa akɛ atsu, ni kɛlɛ Yehowa baaya nɔ afɔse ejɔɔmɔ eshwie yɛ be mli ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo kɛ amɛhe woɔ ŋmaakpamɔ babaoo nɛɛ mli lɛ. Ani bo diɛŋtsɛ lɛ obaanyɛ ona mli gbɛfaŋnɔ babaoo?
[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Odasefoi ni yɔɔ miishɛɛ ni jɛ Rio de Janeiro naa ŋmaakpamɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ
[Shikpɔŋ he mfoniri]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
BRAZIL
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Akrowai amli odaseyeli yɛ Minas Gerais