Heyeli Sɛɛdii yɛ Senegal
NƆ NI etse ehe fioo kɛjɛ Dakar, Senegal ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ maŋtiase lɛ he ji Gorée Ŋshɔkpɔ bibioo lɛ. Nɔ ni yɔɔ jɛmɛ ji nɔ ko ni kaiɔ wɔ yinɔsane mli nɔ ko ni wa ni yɔɔ mɔbɔ—nyɔji ashia ko ni ama yɛ afi 1776 mli.
Shiai pii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ekome mli abuaa nyɔ̃ji kɛjɛ 150 kɛmiiya 200 naa awoɔ yɛ muji shihilɛi amli kɛyashiɔ nyɔji etɛ dani alooɔ amɛ awoɔ lɛji amli kɛyaa hei ni yɔɔ shɔŋŋ. Agbalaa wekui amli, ni weku mlibii lɛ enaŋ amɛhe dɔŋŋ; abaanyɛ akɛ tsɛ lɛ aya Louisiana yɛ Amerika Kooyigbɛ, akɛ nyɛ lɛ baaya Brazil loo Cuba, ni akɛ bii lɛ baaya Haiti, Guyana, loo Martinique. Mɛɛ bulɛ ni abɛ kɛha adesa heyeli po nɛ! Enɛ hu ji kaimɔ ni mli wa akɛ heyeli ji hegbɛ ni jara wa ni jeee gbɔmɛi fɛɛ anine shɛɔ nɔ.
Mibale enɛ kɛjɛ gbɛfalɔi awolo bibioo ko ni mikaneɔ beni mita kɔɔyɔŋ lɛlɛ ni kɛ mi yaa Senegal, Afrika Anaigbɛ maŋ ni egboo enaa shi ewo ŋshɔŋ lɛ mli lɛ. Senegal ŋã shikpɔŋ lɛ ka shia-ŋa ni yɔɔ kooyigbɛ kɛ bokagbɛ lɛ kɛ koo hayii ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ teŋ. Biɛ baobab tsei wuji ni tsɛɔ waa ni tamɔ kafɔte tsei kɛ eyibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni atsɛɔ lɛ aduŋ bodobodo, ni akɛfeɔ niyenii lɛ yɔɔ. Eji maŋ hu ni aduji kɛ loofɔji kɛ amɛtsɛji fɛfɛji babaoo yɔɔ kɛ blema akrowai ni yɔɔ fɛo ni hɔlɔ maŋo tsei kusukusuu ateŋ.
Migbɔjɔ mihe mita shi ni misusu saramɔ ni mikɛ be kakadaŋŋ ekpa gbɛ ni kɛ mi yaa maŋ ni atsɔɔ jɛmɛ kɛyaa Afrika Anaigbɛ nɛɛ he. Ŋmɛnɛ, Senegal, kɛ emlibii akpekpei kpawo ni jɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli lɛ naa heyeli mli ŋɔɔmɔ diɛŋtsɛ. Shi ani eeenyɛ eba akɛ mɔ ko baanyɛ aye ehe yɛ gbɔmɔtsoŋ, ni kɛlɛ nifeemɔi kɛ apasa hemɔkɛyelii ni haaa ena enɔkwa heyeli eŋɔ lɛ nom? Mikɛ hehiamɔ kpa mimumɔŋ nyɛmimɛi ni mikɛ amɛ aaakpe ni male bɔ ni amɛyaa amɛhiɛ yɛ anɔkwale ni haa mɔ yeɔ ehe lɛ mli yɛ nakai je lɛ fa lɛ mli kɛjɛ amɛnaa lɛ gbɛ.—Yohane 8:32.
‘Yehowa Miisumɔ ni Onine Ashɛ Tsu Nɛɛ Nɔ’
Nibii ni mito naa lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine lɛ kɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Dakar lɛ saramɔ. Beni wɔshɛ lasu ko ni tamɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsu ni yɔɔ akutso ko ni jɛmɛ efee diŋŋ lɛ he lɛ, mikadi J agbo ko yɛ tsu lɛ hiɛ. Miklɛŋklɛŋ sanebimɔ yɛ be mli ni akɛ mi kpaa nitsumɔ he nine lɛ mli ji nɔ ni nakai J lɛ damɔ shi kɛha.
Mɔ ni kɛ mi kpaa shi lɛ kɛɛ, “Eyɛ miishɛɛ waa. Beni wɔtaoɔ tsu ni da kɛba nitsumɔ he nine lɛ yɛ 1985 mli lɛ, wɔba wɔbakwɛ nɛkɛ tsu nɛɛ, ni no mli lɛ aaama lɛ. Shi wɔsusu akɛ eda tsɔ kɛha wɔhiamɔ nii lɛ. Beni nɔtsɛ lɛ nu akɛ wɔji Yehowa Odasefoi lɛ, ebasumɔ waa akɛ ekɛ tsu lɛ aaaha wɔ ni wɔhai, ejaakɛ ele wɔ anɔkwayeli lɛ. Nuu nɛɛ kɛɛ, ‘Mile akɛ nyɛ-Nyɔŋmɔ ni ji Yehowa lɛ miisumɔ ni nyɛnine ashɛ tsu nɛɛ nɔ. Nyɛkwɛa! Aŋma J agbo ko po yɛ tsu lɛ hiɛ! Beni miha aŋma yɛ jɛmɛ lɛ, no mli lɛ miisusu akɛ ebaadamɔ shi aha migbɛi ni ji John, shi amrɔ nɛɛ lɛ mile akɛ edamɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi, ni ji Yehowa!’ Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔhi nɛkɛ tsu fɛfɛo nɛɛ mli yɛ afi enumɔ ni eho lɛ mli.”
Nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ, miisumɔ ni male bɔ ni fee ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ je shishi yɛ Senegal.
“Akɛ anɔkwale nui ni haa mɔ yɛɔ ehe lɛ ba Senegal yɛ 1950 afii lɛ shishijee mli kɛtsɔ Yehowa Odasefonyo ko ni jɛ France ba ebatsu eheloo naa nitsumɔ ko lɛ nɔ. Afi 1965 mli ni ato nitsumɔ he nine shishi yɛ Dakar koni akɛkwɛ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ maji ni wieɔ French ni ji Senegal, Mali, kɛ Mauritania kɛ agbɛnɛ Gambia ni wieɔ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ lɛ anɔ. Kɛjɛ 1986 kɛbaa nɛɛ wɔmiikwɛ nitsumɔ lɛ hu nɔ yɛ Guinea-Bissau, he ni awieɔ Portuguese yɛ lɛ.”
Akɛni mile akɛ maŋbii lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 90 jeee Kristofoi hewɔ lɛ, mibi lɛ nɔyaa ni eba. Mɔ ni kudɔɔ mi lɛ kɛɛ, “Eji anɔkwale akɛ gbɔmɛi pii yɛ maji nɛɛ amli ni leee Biblia lɛ he nɔ ko, shi nitsumɔ lɛ miiya hiɛ bɔ ni sa. Wɔna miishɛɛ yɛ January 1991 beni wɔna Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 596 lɛ. No tsɔɔ akɛ nyɛmimɛi ni jɛ maŋ lɛ mli lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ miitsu nii waa.”
Mikɛɛ lɛ akɛ: “Minu akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi pii miisɔmɔ yɛ biɛ.”
“Hɛɛ, wɔyɛ aaafee 60 ni akɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ yɛ shikpɔŋkukuji ni wɔkwɛɔ nɔ lɛ amli, ni amɛjɛ maji 13 amli. Amɛtsuɔ nii waa ni amɛye amɛbua ni amɛha nitsumɔ lɛ ena shishitoo kpakpa. Nyɛmimɛi ni jɛ maŋ lɛ mli lɛ hu jieɔ nɛkɛ su loo mumɔ nɛɛ kpo yɛ suɔmɔ kɛ ekãa ni amɛyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ mli. Eyɛ mli akɛ amɛkɛ naagbai tamɔ nitsumɔ ni anaaa atsu kɛ heloo gbɛfaŋ nibii fioo ni amɛyɔɔ lɛ kpeɔ moŋ, shi nyɛmimɛi pii kɛ ŋmɛlɛtswai 15 loo nɔ ni fe nakai tsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ lɛ mli daa nyɔŋ nɔ. Wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ okɛ nitsulɔi ni yɔɔ ekãa nɛɛ ateŋ mɛi komɛi baakpe yɛ osaramɔ nɛɛ mli.”
Miikpɛ nakai feemɔ gbɛ.
Yɛ Shiɛmɔ Mli Kɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi
Margaret (ni hi maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ lɛ mli fe afii 20 dani egbo nyɛsɛɛ nɛɛ) lɛ kɛ ehe ha akɛ ekɛ mi baaya eshikpɔŋkuku lɛ mli yɛ maŋtiase lɛ teŋ. Wɔyata car rapide (kar ni joɔ foi waa) mli koni mana bɔ ni gbɔmɛi lɛ ashihilɛ yɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji bɔs bibioo ko ni fɔɔ wamɔ. Ewoɔ gbɔmɛi 25, ni kɛ amɛgbɔmɔtsei daraaa tsɔ lɛ, no lɛ mana bɔ ni gbɛfaa lɛ yɔɔ hejɔlɛ ha. Yei ni mikɛ amɛ tara sɛi kakadaŋŋ lɛ nɔ lɛ jeee gbɔmɛi bibii, shi mikɛ ŋmɔlɔ mia mihiɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ mli.
Margaret tsɔɔ mli yɛ be mli ni wɔshɛ he ni wɔyaa lɛ akɛ, “Obaana nibii pii ni yɔɔ miishɛɛ yɛ mishikpɔŋkuku lɛ mli.” Ekɛ enine tsɔɔ shwapoi ni yɔɔ gbɛjegbɛi lɛ ahe lɛ ni ekɛɛ, “Kwɛmɔ tokotai ni hiɛ sui sɔrɔtoi lɛ. Akɛ gwantɛŋi kɛ abotiai ahewolɔ ni awo lɛ tsofa loo adiki fee.” Wɔbɛŋkɛ mɛi ni feɔ tokotai lɛ, ni Margaret je shishi akɛ eeeshiɛ eha amɛ yɛ amɛmaŋ wiemɔ ni ji Wolof mli. Amɛbo toi jogbaŋŋ ni amɛnya Adam kɛ Hawa mfonirii ni yɔɔ wolo bibioo ni yɔɔ fɛo lɛ mli lɛ he.
Etsɛɛɛ ni mɛi ni hɔɔ jarayeli nibii sɔrɔtoi babaoo ni ale amɛ yɛ biɛ akɛ bana-bana lɛ babɔle wɔhe. Mɛi komɛi hiɛ bɔlɔi; mɛi krokomɛi kɛ atadei, kladowai, tsofai, shika kotokui, akutui kɛ loofɔji hiɛkalɔi po miitsɔɔ wɔ. Amɛteŋ mɔ kome miisumɔ ni ehɔɔ kora kpãa saŋku ni akɛ tsene tɔ efee efa, kɛ tso yɛ eŋwɛigbɛ lɛ eha mi; akɛ niji enyɔ lɛ fɛɛ tswaa. Miyoo akɛ nɔ ni yɔɔ enɛ sɛɛ hu ji kaakaamotobi ko ni akɛ kooloi ahewolo, abotia akolonto kɛ “shade kpakpa” ŋoŋoi bibii efee. Wɔtsɔɔ mli akɛ wɔheŋ nɔ ko ni akɛ nibii komɛi ni baanyɛ akɔ ŋkunyaayeli loo nibii ni jeee Kristofoi ekusum-nifeemɔ ekadi he. Nɔ ni fee wɔ naakpɛɛ ji akɛ, bana-bana nuu lɛ kpɛlɛ nɔ, ni ekɛɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji Muslimnyo. Ekɛ kora lɛ tee etade yuu loo boubou lɛ sɛɛ, ni ebo Margaret toi jogbaŋŋ yɛ be mli ni ekɛ wolo bibioo lɛ ni yɔɔ Arabik wiemɔ mli lɛ tsɔɔ lɛ lɛ. Enya he aahu akɛ ehe wolo bibioo lɛ ni ebɔi kanemɔ nɔŋŋ yɛ jɛmɛ. Yɛ be mli ni ekɛ miishɛɛ eda wɔ shi babaoo lɛ, eshi wɔ ni ehiɛ wolo bibioo lɛ kɛ kora lɛ ni enyɛɛɛ ehɔɔ eha wɔ lɛ. Wɔnu he akɛ ebaakase wolo bibioo lɛ yɛ shia.
Yɛ sɛɛ mli lɛ mikɛ John ni lɛ hu eye fe afi 20 yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ wie.
John kɛɛ mi akɛ, “Gbɔmɛi ni yɔɔ biɛ lɛ sumɔɔ mɔ waa, ni obaanyɛ okɛ mɔ fɛɛ mɔ ni okɛ lɛ kpeɔ lɛ awie. Ŋamɔ ni ale jogbaŋŋ, ‘assalam alaikum’ lɛ shishi ji ‘toiŋjɔlɛ ahao,’ ni mɛi pii sumɔɔ toiŋjɔlɛ hu. Teranga loo gbɔfeemɔ maŋ nɛ, ni ajieɔ enɛ kpo kɛtsɔɔ mlihilɛ, adesai ahenumɔ kɛ miishɛɛ nɔ.” Eefee mlɛo kɛmiiha mi akɛ mana nɔ hewɔ ni maŋsɛɛ obalaŋtai Odasefoi pii nyɛɔ amɛshiɔ amɛwekui kɛ nanemɛi koni amɛbasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ sɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ.
Aye He Koni Atiu Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ Lɛ
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ mumɔ lɛ ena Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ anɔ hewalɛ waa. Enɛ jeɔ kpo faŋŋ ejaakɛ nitsumɔ ni anaaa atsu lɛ haa be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ ni akɛ he aaawo mli lɛ feɔ sane ni mli wa waa. Marcel kɛ Lucien ni ye amɛhe kɛjɛ subaŋi babaoo ni yeɔ mɔ awui lɛ mli kɛtsɔ Biblia mli anɔkwale lɛ kasemɔ nɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ:
“Wɔmiisumɔ ni wɔtsɔɔ wɔhiɛsɔɔ kɛtsɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ nɔ. Shi nitsumɔ ni akɛ be fã tsuɔ lɛ námɔ wa. Wɔbɔ abɔɔfeemɔ he mɔdɛŋ, shi sɛɛnamɔ yabaaa he. Mamai kɛ atadei ahefɔmɔ kɛ amɛ nɔtoomɔ he wɔbe babaoo tsɔ. Amrɔ nɛɛ wɔkɛ wɔhe ewo bodobodo-shãa nitsumɔ mli, ni shwapoi komɛi bajieɔ bodobodo lɛ amɛyahɔɔ daa, ni enɛ miiye omanye.” Yɛ anɔkwale mli lɛ ebiɔ hemɔkɛyeli kɛ ŋaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ yɛ anɔkwayeli mli babaoo, shi kɛlɛ, enɛ maa nɔ mi akɛ mɔ ko baanyɛ ekɛ ehe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli kɛ shihilɛ lɛ mli wa yɛ shika gbɛfaŋ po.
Beni Yehowa Odasefoi je shishi akɛ amɛkɛ Michel aaakase Biblia lɛ, no mli lɛ eeya univɛsiti yɛ Dakar. Egba akɛ, “Jeŋba shara ni mina yɛ nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii ahe lɛ ha mihao waa, ni sanebimɔi ni minuuu shishi gba minaa. Mɛni hewɔ gbɔmɔ etsɔ nyɔŋ kɛha nɛkɛ nifeemɔi kɛ shihilɛi ni yeɔ mɔ awui nɛɛ? Biblia lɛ kɛ hetooi lɛ ha mi. Etamɔ nɔ ni awo jatsu ko ni tsii kɛjɛ mikɔji anɔ. Eyɛ mli akɛ mifɔlɔi lɛ ma nɔ mi akɛ mitsa minikasemɔ lɛ nɔ moŋ, shi mikɛ mihe wo gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli ni misɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ yɛ be ni eshwɛ ni esa akɛ mikɛhi univɛsiti lɛ mli. Minaa akɛ sanekpakpa lɛ ni migbaa mɛi krokomɛi akɛ gbɛgbalɔ lɛ haa minaa miishɛɛ babaoo, shi jeee nitsumɔ taomɔ yɛ gbɛjianɔtoo ni etsɛŋ ni eeeba naagbee lɛ mli.” Michel miisɔmɔ bianɛ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Mbour.
Yei Pii kɛ Shihilɛ kɛ Kristofoi a-Yoo Kome kɛ Shihilɛ
Maŋ kusumii kɛ Kristofoi ashishitoo mlai kpaaa gbee yɛ bei pii amli, ni enɛ baanyɛ ekɛ kaai ni yɔɔ sɔrɔto aba. Alioune ni ji onukpai asɛinɔtalɔ yɛ Yehowa Odasefoi asafoi ekpaa ni yɔɔ Dakar maŋtiase lɛ kɛ ehewɔ maji lɛ ekome mli lɛ gba akɛ: “Beni minu anɔkwale ni haa mɔ yeɔ ehe lɛ he klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ miyɛ ŋamɛi enyɔ. Akɛ Muslimnyo ni shwɛɛɛ ejamɔ he lɛ, mijamɔ lɛ ŋmɛ mi gbɛ ni mikɛ yei fe nakai ahi shi. Mi-tsɛ yɛ ŋamɛi ejwɛ, ni minanemɛi lɛ ateŋ mɛi pii yɛ babaoo. Shihilɛ gbɛ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ Afrika lɛ eko nɛ.” Shi mɛni jɛ shihilɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ba?
Alioune tsɔɔ mli akɛ: “Ŋamɛi fe ekome ni mɔ ko yɔɔ lɛ baanyɛ ekɛ naagbai pii aba, titri lɛ yɛ gbekɛbii lɛ ahewɔ. Mi-klɛŋklɛŋ ŋa lɛ kɛ mi yɛ bii nyɔŋma ni mɔ ni ji enyɔ lɛ hiɛ bii enyɔ. Tsɛ lɛ tsɔɔ tamɔ gbɔ ko kɛha gbekɛbii lɛ yɛ bei babaoo mli yɛ wekui ni tamɔ nɛkɛ mli, no hewɔ lɛ eyelikɛbuamɔ kɛ tsɔsemɔ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa amɛ. Heniianaa lɛ, yei pii kɛ shihilɛ etsiii minaa kɛjɛɛɛ gbalafitemɔ hu he. Shi moŋ, henɔyeli, ni ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ fee nakai.” No hewɔ lɛ mɛni Alioune fee?
Etee nɔ akɛ: “Miha miŋa ni ji enyɔ lɛ ku esɛɛ kɛtee efɔlɔi aŋɔɔ, ni mikɛ ŋaa tsɔɔ mli akɛ jeee akɛ mina nɔ ko fɔŋ ko yɛ ehe, shi moŋ miitao ni mahi shi yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii anaa. Mito gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko koni manyɛ makwɛ mibii nyɔŋma lɛ fɛɛ yɛ heloo naa kɛ mumɔŋ fɛɛ, ni miida shi akɛ ŋmɛnɛ, amɛ hu amɛmiisɔmɔ Yehowa. Abaptisi mɛi ni ji shiɛlɔi nɛɛhu lɛ ateŋ mɛi enumɔ, amɛteŋ mɛi enyɔ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ, ni mɛi etɛ ni eshwɛ lɛ hu miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi kɛ gbɛgbalɔi awalɔi. Anɔkwale lɛ eha miye mihe diɛŋtsɛ kɛjɛ naagbai pii ni fataa bii afɔmɔ he baa lɛ mli.”
Wɔŋ Jamɔ kɛ Anɔkwa Jamɔ
Nɔ ni nyiɛ sɛɛ yɛ migbɛfaa lɛ mli ji Casamance kpokpaa lɛ ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ ni miyasara jɛmɛ. Bɔ ni jwɛi fɛɛ yɔɔ eŋmɔŋ yɛ jɛmɛ lɛ fee mi fɛo waa. Akɛni Casamance Faa kpeteŋkpele lɛ haa nu hiɔ shikpɔŋ lɛ mli kɛyaa shitooi 180 hewɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ baa omɔ, abele, kɛ ŋkatiɛ babaoo. Nɔ ni egbɛ eshwa akrowai lɛ amli ji su tsui koklobii ni amamɔ amɛ nsɔɔdoi enyɔ, ni akɛ jwɛi ewo tamɔ funrɛ koni akɛbua ŋwɛi nugbɔ naa ato aha aharabata be. Ama emaŋtiase lɛ ni ji Ziguinchor awo tɛŋ-tsei ashikpɔŋ agbo ko mli. Mina miishɛɛ waa beni mikɛ Yehowa webii asafo ko ni yɔɔ ekaa kpe yɛ biɛ lɛ.
Dominic, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Ziguinchor kɛ ehewɔ maji lɛ amli lɛ kɛɛ mi akɛ shiɛmɔ yɛ nɛkɛ he nɛɛ miiya hiɛ jogbaŋŋ. Ekɛɛ: “Yɛ afii nyɔŋma pɛ ni eho nɛɛ amli lɛ, shiɛlɔi 18 pɛ yɔɔ Ziguinchor asafo lɛ mli. Amrɔ nɛɛ amɛyibɔ ji 80. Bɔni afee ni wɔkwɛ yifalɛ babaoo nɛɛ nɔ lɛ, wɔma Maŋtsɛyeli Asa hee fɛfɛo ko, ni wɔkɛ sũ tsuru ko ni wɔna yɛ asa lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ma. Nitsumɔ nɛɛ bafee odaseyeli kpele kɛha akutso lɛ mlibii. Mɛi ni na bɔ ni gbɔmɛi ni jɛ maji sɔrɔtoi amli nɛɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii wie wɔhe ekpakpa. Mɛi ni fa fe fɛɛ ni ba wɔ kpokpaa nɔ kpee ni wɔfee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ shishi ji 206, ni abaptisi mɛi 4.”
Gbɔmɛi pii yɛ Senegal maŋ lɛ fa nɛɛ mli ni diɔ amɛ blematsɛmɛi ajamɔ ni ji tsei kɛ tɛi lɛ asɛɛ lolo, ni amɛjaa wɔji eyɛ mli akɛ amɛkɛɔ akɛ amɛji Kristofoi loo Muslimbii. Mibo sane ni Victor, ni ji Ziguinchor Asafo lɛ mli onukpa lɛ gba lɛ toi jogbaŋŋ.
“Afɔ mi awo weku ko ni da ni jaa wɔji amli yɛ Guinea. Beni afɔ mi lɛ, mi-tsɛ jɔɔ minɔ eha mumɔ loo daimonio ko. Bɔni afee ni mana ehiɛ duromɔ lɛ, miwoɔ baagi diŋ ko ni akɛ atadei woɔ mli kɛjɛɔ saatso lɛ shishi daa, ni mitoɔ afɔleshaa latɛ ko mimaa shi, ni mikɛ la shaa afɔlei mihaa kooloo akolonto ni damɔ shi kɛha mi-daimonio ni buɔ mihe lɛ. Beni mitsɔ Katoleknyo lɛ sɛɛ pɛ lɛ, minuɔ he akɛ mitsɔ nyɔŋ miha daimonioi lɛ. Beni mishi kɛtee Senegal lɛ, kɛkɛ ni Yehowa Odasefoi je shishi akɛ amɛkɛ mi aaakase Biblia lɛ. Mikɛ miŋa kase akɛ wɔnyɛŋ wɔya nɔ ‘wɔye nii yɛ Yehowa okpɔlɔ nɔ kɛ daimonioi okpɔlɔ nɔ.’ (1 Korintobii 10:21) Shi beni mikpa afɔlei lɛ shaa lɛ, kɛkɛ ni daimonioi lɛ bɔi wɔ tutuamɔ. Miishe gbeyei akɛ mashɛ baagi diŋ lɛ kɛ daimonioi ahe nibii fɛɛ ni yɔɔ mli lɛ mafɔ, ejaakɛ mile nuu ko ni fee nakai ni eye sɛkɛ.” Mɛɛ yeyeeye-feemɔ shihilɛ po Victor ebaje mli nɛkɛ!
“Yɛ naagbee lɛ, wiemɔi ni yɔɔ Romabii 8:31, 38, 39 lɛ ha wɔ hewalɛ ni he hiaa wɔ lɛ koni wɔkɛjie nibii ni kɔɔ wɔŋ jamɔ he lɛ kɛjɛ wɔhe wɔshwie. Akɛni wɔkɛ wɔhiɛ efɔ Yehowa nɔ agbɛnɛ hewɔ lɛ, aha wɔye wɔhe lɛlɛŋ. Miweku muu lɛ fɛɛ yɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ, he ni adesai fɛɛ baaye amɛhe kɛjɛ daimonioi yiwalɔi lɛ ahewalɛ shishi lɛ he hiɛnɔkamɔ.”
Agbɛnɛ be eshɛ ni esa akɛ mashi. Misusu Senegal saramɔ ni mihiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ lɛ he yɛ be mli ni mibuaa mibaagii lɛ anaa lɛ. Kwɛ bɔ ni mɛi babaoo ni mikɛ amɛ kpe ni mikɛ amɛ wie ni amɛye amɛhe kɛjɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, jeŋba shara, kɛ apasa hemɔkɛyeli he ni agbɛnɛ amɛnaa heyeli diɛŋtsɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ ewo mihemɔkɛyeli hewalɛ eha. Yɛ ohia shihilɛ ni mli wa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛmiina miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli yɛ Yehowa, ni kɛ naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ he hiɛnɔkamɔ ni ji anɔkwale lɛ baha amɛ lɛ sɔɔmɔ mli. Kwɛ bɔ ni wɔdaa lɛ shi wɔhaa, akɛ jeee Senegal pɛ eha anyɛ ajaje sanekpakpa ni tamɔ nɛkɛ yɛ, shi moŋ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ “Yehowa duromɔ afi” lɛ mli. (Yesaia 61:1, 2)—Aŋma aha.
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
SENEGAL
St. Louis
Louga
Thiès
Dakar
Kaolack
GAMBIA
Banjul
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]
Akɛ anɔkwale nui ni haa mɔ yeɔ ehe Iɛ haa yaka yɛ akrowai Iɛ amli
Yehowa Odasefoi amaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia kɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ Dakar, Senegal
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Gbɔmɛi ni yɔɔ Senegal Iɛ nuɔ Kristofoi ashɛɛ sane Iɛ yɛ ŋshɔnaa gbɛ hu