Bɔ Ni Kristofonyo Lɛ Buɔ Hegbɛi Ni Yeɔ Nɔ Lɛ Ehaa
“Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ. Ejaakɛ hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ; shi hegbɛi ni yɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to, ni eŋmɛ amɛ gbɛ kɛyashi he ko.”—ROMABII 13:1, New World Translation.
1, 2. (a) Mɛni hewɔ ni Paulo yaje Roma akɛ gboklɛfonyo lɛ? (b) Bi ni Paulo bi ni Kaisare aye esane lɛ teɔ mɛɛ sanebimɔi ashi?
BƆFO Paulo ŋma wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ eyaha Romabii lɛ aaafee afi 56 Ŋ.B. No sɛɛ afii fioo ko lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eyaje Roma akɛ gboklɛfonyo. Mɛni hewɔ? Gbɔmɛi asafoku ko ni feɔ basabasa batutua lɛ yɛ Yerusalem ni Roma asraafoi here eyiwala. Aŋɔ lɛ kɛtee Kaisarea, ni akɛ amale naafolɔmɔi shwie enɔ, shi enyɛ efa ehe jogbaŋŋ yɛ Roma nɔyelɔ Felike hiɛ. Akɛni Felike hiɛ ka nɔ akɛ ebaaha lɛ nyɔɔŋ nii hewɔ lɛ, eha ehi tsuŋwoo mli afii enyɔ sɔŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, Paulo bi nɔyelɔ ni baye esɛɛ lɛ, Festo, ni ekɛ esane lɛ ayaha Kaisare yeli.—Bɔfoi lɛ Asaji 21:27-32; 24:1–25:12.
2 Akɛni eji Roma maŋ lɛ mli nyo hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ. Shi ani eja gbɛ akɛ Paulo aaakpa fai ni akɛ esane lɛ ayaha nɛkɛ jeŋ nɔyelɔ nɛɛ, yɛ be mli ni Yesu etsɛ Satan akɛ “je lɛŋ lumɔ lɛ” ni lɛ Paulo diɛŋtsɛ hu lɛ etsɛ Satan akɛ “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ”? (Yohane 14:30; 2 Korintobii 4:4) Aloo ani Roma hegbɛ lɛ ‘yɛ hegbɛ ko’ ni ha eja gbɛ kɛha Paulo akɛ ekɛ ehe afɔ nakai hegbɛ lɛ nɔ ni efa hegbɛi ni eyɔɔ lɛ he eha lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani wiemɔi ni bɔfoi lɛ ewie kɛtsɔ hiɛ momo, akɛ, “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi” lɛ tsɔɔ akɛ eja gbɛ akɛ Kristofoi aaabo adesai nɔyelɔi atoi be fɛɛ be ni ekɔɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ toigbele he lɛ?—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29, NW.
3. Mɛɛ jwɛŋmɔ ni sa Paulo jie lɛ kpo, ni enɛ kɔɔ henilee he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Paulo yeɔ ebuaa wɔ ni wɔha sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ wolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ mli, he ni ejieɔ bɔ ni sa akɛ wɔsusu adesai nɔyelɔi lɛ ahe kɛ jwɛŋmɔ ni sa lɛ kpo yɛ lɛ. Yɛ Romabii 13:1-7 lɛ, Paulo tsɔɔ gbɛfaŋnɔ ni esa akɛ Kristofonyo henilee ana yɛ toiboo kwraa ni afeɔ ahaa Hegbɛ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ, kɛ toiboo ni sa akɛ aaafee aha “hegbɛi ni yeɔ nɔ” lɛ koni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ lɛ mli jogbaŋŋ.
Hegbɛi ni Yeɔ Nɔ lɛ Yɔsemɔ
4. Mɛɛ tsakemɔ afee yɛ wɔsusumɔi amli yɛ 1962, ni mɛɛ sanebimɔi enɛ kɛbaa?
4 Afii komɛi asɛɛ, aahu kɛbashi 1962 lɛ, Yehowa Odasefoi nu shishi akɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ji Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu. Shi kɛlɛ, yɛ Abɛi 4:18 kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, la lɛ tee nɔ ekpɛ, ni atsake nɛkɛ shishinumɔ nɛɛ, ni ekolɛ ebaaha sanebimɔi komɛi ate shi yɛ mɛi komɛi ajwɛŋmɔ mli. Ani wɔsane ja ŋmɛnɛ akɛ wɔɔkɛɛ akɛ nɛkɛ hegbɛi nɛɛ ji maŋtsɛmɛi, maŋ nɔyelɔi, maŋsɔɔlɔ nukpai, maŋtiasei anɔkwɛlɔi, kojolɔi, kɛ mɛi krokomɛi ni hiɛ nitsumɔ kɛ maŋkwramɔŋ hegbɛi yɛ je lɛ mli lɛ, ni akɛ esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha amɛ bɔ ni sa?
5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Romabii 13:1 lɛ mli wiemɔi lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔle mɛi ni ji hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi fiɔ mɛi ni atsɔɔ akɛ amɛji nɛɛ sɛɛ yɛ?
5 Irenaeus, ni ji niŋmalɔ ko ni hi shi yɛ afii enyɔ Ŋ.B. lɛ wie akɛ taakɛ ebeiaŋ bii lɛ ekomɛi kɛɔ lɛ, Paulo miiwie “ŋwɛibɔfoi ahewalɛi [aloo] nɔ ni ji nɔyelɔi ni anaaa amɛ” lɛ ahe yɛ Romabii 13:1. Shi kɛlɛ, Irenaeus diɛŋtsɛ susu hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ahe akɛ “adesai nɔyelɔi diɛŋtsɛ.” Paulo wiemɔi lɛ amli saji lɛ tsɔɔ akɛ Irenaeus susumɔ lɛ ja. Yɛ Romabii yitso 12 lɛ naagbee kukuji lɛ amli lɛ, Paulo tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Kristofoi aba amɛjeŋ yɛ “gbɔmɛi fɛɛ” ahiɛ, ni amɛkɛ ‘henyɛlɔi’ lɛ po aye yɛ suɔmɔ kɛ mɔhesusumɔ mli lɛ mli jogbaŋŋ. (Romabii 12:17-21) Eyɛ faŋŋ akɛ, wiemɔ ni ji “gbɔmɛi fɛɛ” lɛ kɔɔ gbɔmɛi ni bɛ Kristofoi asafoi lɛ amli lɛ he. No hewɔ lɛ, belɛ esa akɛ “hegbɛi ni yeɔ nɔ,” ni Paulo tee nɔ ewie amɛhe lɛ hu afee mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛ. Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, kadimɔ bɔ ni shishitsɔɔmɔi sɔrɔtoi lɛ ŋmaa Romabii 13:1 klɛŋklɛŋ fa lɛ: “Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abu maŋ nɔyeli hegbɛi lɛ” (Today’s English Version); “esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ maŋ nɔ lɛ” (New International Version); “esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abo maŋ nɔyeli hegbɛi lɛ atoi.”—New Testament in Modern English ni Phillips fee lɛ.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo wiemɔi ni kɔɔ too kɛ onia ni awoɔ lɛ he lɛ tsɔɔ yɛ akɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ji maŋ nɔyelii lɛ?
6 Paulo tee nɔ ekɛɛ akɛ nɛkɛ hegbɛi nɛɛ biɔ ni awo too ni atsu onia hu. (Romabii 13:6, 7) Kristofoi asafo lɛ heee too ni amɛtsuuu mɛi onia hu; ni nakai nɔŋŋ hu Yehowa aloo Yesu aloo “nɔyelɔi ni anaaa amɛ” lɛ efeee nakai. (2 Korintobii 9:7) Awoɔ too ahaa maŋ nɔyelɔi lɛ pɛ. Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Hela wiemɔ ni akɛtsuɔ nii ahaa “too” kɛ “onia” ni Paulo kɛtsu nii yɛ Romabii 13:7 lɛ miiwie shika ni awoɔ ahaa Maŋ lɛ pɔtɛɛ he.a
7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia mli kukuji komɛi kɛ shishinumɔ ni ahiɛ akɛ esa akɛ Kristofoi aba amɛhe shi amɛha maŋkwramɔŋ hegbɛi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ kpaa gbee yɛ? (b) Mɛɛ be mli pɛ Kristofonyo lɛ yeŋ “hegbɛi” lɛ afamɔi anɔ?
7 Kɛfata he lɛ, Paulo wiemɔi ni woɔ hewalɛ ni aba he shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛ famɔ ni Yesu kɛha ni akɛ ‘Kaisare nii aha Kaisare,’ ni “Kaisare” damɔ shi kɛha maŋ nɔyeli hewalɛ lɛ kpaa gbee. (Mateo 22:21) Ekɛ wiemɔi ni Paulo ŋma yɛ sɛɛ mli eyaha Tito lɛ hu kpaa gbee: “Kaimɔ amɛ ni amɛba amɛhe shi amɛha onukpai kɛ nɔyelɔi lɛ, amɛbo amɛ toi, amɛsaa amɛhe amɛha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (Tito 3:1) No hewɔ lɛ, kɛ nɔyelii fã Kristofoi ni amɛkɛ amɛhe awo maŋ nitsumɔi amli lɛ, amɛyeɔ nɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ, shii abɔ ni nakai nitsumɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ amɛmiitsu nii ni amɛkɛŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa yɛ sɔɔmɔ ko ni kɛ Ŋmalɛi lɛ kpaaa gbee lɛ najiaŋ, aloo nɔ ni teɔ shi ewoɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai lɛ, tamɔ nɔ ni anaa yɛ Yesaia 2:4 lɛ.
8 Petro hu ma nɔ mi akɛ esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha maŋ nɔyelɔi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ yɛ be mli ni ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa gbɔmɛi agbɛjianɔtoo fɛɛ gbɛjianɔtoo, yɛ Nuŋtsɔ lɛ hewɔ, maŋtsɛ mɔ ni yeɔ nɔ lɛ jio, lumɛi ni etsu yɛ efɔŋfeelɔi aweletɔɔ hewɔ kɛ ekpakpafeelɔi ayijiemɔ hewɔ lɛ jio.” (1 Petro 2:13, 14) Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Kristofoi baabo ŋaawoo ni Paulo kɛha Timoteo lɛ hu toi: “Agbɛnɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni miwoɔ he ŋaa ji akɛ ahiɛ faikpamɔi, sɔlemɔi, mlidaamɔi, shidaai amli aha gbɔmɛi fɛɛ, aha maŋtsɛmɛi kɛ mɛi fɛɛ ni yeɔ onukpai lɛ, koni wɔhi shi kpoo yɛ hejɔlɛ mli.”b—1 Timoteo 2:1, 2.
9. Mɛni hewɔ ni tsɛmɔ ni atsɛɔ adesai ni yeɔ nɔ lɛ akɛ “hegbɛi” lɛ haaa woo ni akɛhaa Yehowa lɛ nɔ agbɔ lɛ.
9 Yɛ tsɛmɔ ni wɔtsɛɔ maŋ nɔyelɔi lɛ akɛ “hegbɛi” lɛ hewɔ lɛ, ani wɔmiiba woo ni sa Yehowa lɛ shi yɛ gbɛ ko nɔ? Dabi, ejaakɛ Yehowa nɔ kwɔ kwraa fe hegbɛ ko ni ayɔɔ kɛkɛ. Lɛ ji ‘Jeŋ Fɛɛ Nuŋtsɔ,’ “Mɔ ni Yɔɔ Ŋwɛi Shɔŋŋ” lɛ. (Lala 73:28; Daniel 7:18, 22, 26, 27; Kpojiemɔ 4:11; 6:10) Gbɛ ko gbɛ ko bɛ ni wɔhe shi ni wɔbaa wɔhaa adesai nɔyelɔi yɛ gbɛ ni sa nɔ lɛ aaatsɔ nɔ aha jamɔ ni wɔkɛhaa Hegbɛ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ Yehowa lɛ nɔ agbɔ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, belɛ nɛgbɛ nɛkɛ hegbɛi nɛɛ yeɔ nɔ kɛyashiɔ? Yɛ nɔ ni kɔɔ adesai krokomɛi ahe kɛ he ni amɛnɔyeli hewalɛi yashiɔ lɛ pɛ naa kɛkɛ. Gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛye adesai ni hiɔ hekome kutuu lɛ anɔ ni amɛbu amɛhe hu, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛwoɔ mlai ni tsɔɔ bɔ ni sa akɛ atsu maŋ mli saji ahe nii.
“Nyɔŋmɔ to, Ni Eŋmɛ Amɛ Gbɛ Kɛyashi he Ko”
10. (a) Paulo wiemɔ ni kɔɔ ‘to ni atoɔ’ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ahe lɛ maa mɛni nɔ mi yɛ Yehowa diɛŋtsɛ hegbɛ he? (b) Mɛni Yehowa eŋmɛ gbɛ yɛ ‘to ni atoɔ nɔyelɔi komɛi lɛ agbɛfaŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ no nɔ akaa etsuji yɛ?
10 Anaa bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ kwɔ kwraa fe maŋ nɔyelɔi po lɛ faŋŋ ejaakɛ nɛkɛ nɔyelii nɛɛ, “Nyɔŋmɔ to, ni eŋmɛ amɛ gbɛ kɛyashi he ko.” Shi kɛlɛ, nɛkɛ wiemɔi nɛɛ teɔ sanebimɔ ko shi. Afii komɛi asɛɛ beni Paulo ŋma wiemɔi nɛɛ sɛɛ lɛ, Roma nɔyelɔ Nero je yiwaa ni naa wa waa he tafaa ko shishi eshi Kristofoi lɛ. Ani Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ Nero to hegbɛ ni eyɔɔ lɛ mli? Dabida kwraa! Jeee akɛ Nyɔŋmɔ halaa nɔyelɔ fɛɛ nɔyelɔ ni ekɛ amɛ taraa gbɛhei amli ‘yɛ Nyɔŋmɔ duromɔ naa.’ Shi moŋ, bei komɛi lɛ Satan kɛ adesai yiwalɔi lɛ tsuɔ nii ni amɛnaa hegbɛi akɛ nɔyelɔi, ni Yehowa ŋmɛɔ enɛ gbɛ, kɛ kaai ni nɔyelɔi ni tamɔ nɛkɛ kɛbaa etsuji ni hiɛ amɛ emuuyeli mli lɛ anɔ lɛ hu fɛɛ.—Okɛto Hiob 2:2-10 he.
11, 12. Mɛɛ saji yɔɔ ni aŋmala ashwie shi ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ kɛ maŋ nɔyelɔi tsu nii ni amɛba hewalɛ mli loo ajie amɛ kɛjɛ nɔyeli mli?
11 Shi kɛlɛ, Yehowa diɛŋtsɛ kɛ ehe woɔ nɔyelɔi aloo nɔyelii komɛi asaji amli bɔni afee ni ekɛtsu eyiŋtoi ni yɔɔ nyam lɛ ahe nii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Abraham bei amli lɛ, aŋmɛ Kanaanbii lɛ gbɛ ni amɛhi Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi, yɛ sɛɛ mli lɛ, Yehowa jie amɛ kɛjɛ nɔ ni ekɛ shikpɔŋ lɛ ha Abraham seshibii. Beni Israelbii lɛ faa gbɛ ni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, Yehowa haaa amɛye Amon, Moab kɛ Seir Gɔŋ lɛ nɔ bii lɛ anɔ kunim. Shi efa amɛ ni amɛkpata Sihon kɛ Og maŋtsɛyelii lɛ ahiɛ.—1 Mose 15:18-21; 24:37; 2 Mose 34:11; 5 Mose 2:4, 5, 9, 19, 24; 3:1, 2.
12 Beni Israel yahi Kanaan sɛɛ lɛ, Yehowa tee nɔ ekɛ ehe wo hegbɛi ni saa ewebii ahe lɛ asaji amli yɛ gbɛi pɔtɛɛ nɔ. Bei komɛi lɛ, kɛ Israel fee esha lɛ, Yehowa ŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛyajeɔ wɔŋjalɔi anɔyeli shishi. Kɛ amɛtsake amɛtsui lɛ, ejieɔ nakai nɔyeli hegbɛ lɛ kɛjɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kojolɔi 2:11-23) Yɛ naagbee kwraa lɛ, eŋmɛ gbɛ ni Yuda kɛ maji krokomɛi babaoo lɛ fɛɛ baje Babilon shishi akɛ amɛnɔyelɔi. (Yesaia 14:28–19:17; 23:1-12; 39:5-7) Beni Israel tee nomŋɔɔ mli yɛ Babilon sɛɛ lɛ, Yehowa gba bɔ ni jeŋ hewalɛi ni baasa ewebii ahe, kɛjɛ Babilon bei amli aahu kɛbashi wɔ diɛŋtsɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ baatetee shi ni amɛbaagbeegbee shi hu lɛ efɔ shi.—Daniel, yitsei 2, 7, 8, kɛ Da 11.
13. (a) Taakɛ Mose lala lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ ni Yehowa wo akpɔ yɛ maji lɛ ahusui ahe lɛ? (b) Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ saa ekɛ Israel ba eshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ yɛ sɛɛ mli lɛ?
13 Mose la yɛ Yehowa he akɛ: “Beni Ŋwɛinyo lɛ ja shikpɔŋ lɛ mli eha jeŋmaji lɛ, ni egbala adesai abii lɛ amli lɛ, eŋɔ maji lɛ ahusui lɛ emamɔ shi yɛ Israelbii lɛ ayibɔ naa. Ejaakɛ Yehowa gbɛfaŋnɔ ji emaŋ lɛ, Yakob ji egboshinii ni ena.” (5 Mose 32:8, 9; ekɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:26 he.) Hɛɛ, bɔni afee ni etsu eyiŋtoi ahe nii lɛ, Nyɔŋmɔ wo akpɔ yɛ hegbɛi ni baahi shi kɛ nɔ ni abaakpata amɛhiɛ lɛ ahe. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, eha Abraham seshibii lɛ shikpɔŋ akɛ amɛgboshinii ni yɛ sɛɛ mli lɛ esaa ekɛ amɛ ba nakai shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ, koni yɛ naagbee mli lɛ, shiwoo Seshi lɛ anyɛ ajɛ jɛmɛ aba, taakɛ agba afɔ shi lɛ.—Daniel 9:25, 26; Mika 5:2.
14. Yɛ nɔkwɛmɔ nii lɛ babaoo mli lɛ, yɛ mɛɛ shishinumɔ naa Yehowa kɛ adesai ni yeɔ nɔ lɛ woɔ amɛgbɛhei lɛ ni amɛyeɔ nɔ hu kɛyashiɔ he ko?
14 Shi kɛlɛ, yɛ bei pii amli lɛ, Yehowa toɔ nɔyelɔi lɛ yɛ he ni eŋmɛɔ amɛ gbɛ kɛyashiɔ lɛ naa kɛ shishinumɔ akɛ eŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛna nɔyeli hegbɛi yɛ nɔyeli hegbɛi ni mɛi krokomɛi hu yɔɔ lɛ naa, shi be fɛɛ be lɛ amɛbaa shi fe lɛ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, beni Yesu damɔ Pontio Pilato hiɛ lɛ, ekɛɛ nakai nɔyelɔ lɛ akɛ: “Kɛ jeee ŋwɛi ajɛ aŋɔhao lɛ, kulɛ onaŋ hewalɛ ko yɛ minɔ.” (Yohane 19:11) Enɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni kɛ Pilato wo hegbɛ ni eyɔɔ mli lɛ mli, shi moŋ etsɔɔ akɛ hegbɛ ni eyɔɔ yɛ Yesu nɔ akɛ eŋmɛɔ lɛ gbɛ ni ehi wala mli aloo ni eha agbe lɛ lɛ ji nɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ gbɛŋmɛɛ mli pɛ.
“Je Nɛŋ Nyɔŋmɔ Lɛ”
15. Satan yɛ hegbɛ ni ekɛyeɔ nɔ yɛ je nɛɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Shi, mɛni akɛɔ yɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Satan he akɛ lɛ ji je nɛŋ nyɔŋmɔ, loo nɔyelɔ lɛ hu he? (Yohane 12:31; 2 Korintobii 4:4) Mɛni po Satan shwa yɛ he etsɔɔ Yesu nɛkɛ, yɛ be mli ni ekɛ je nɛŋ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ tsɔɔ Yesu ni ekɛɛ lɛ nɛkɛ lɛ: “Nɛkɛ hegbɛ nɛɛ fɛɛ . . . mi aŋɔha, ni mɔ fɛɛ mɔ ni misumɔɔ lɛ, lɛ miŋɔhaa.” (Luka 4:6) Yesu eteee shi ewooo shwã ni Satan shwã nɛɛ. Ni Satan wiemɔi lɛ kɛ nɔ ni Paulo ŋma yɛ sɛɛ mli eyaha Efesobii lɛ kpaa gbee: “Ejaakɛ jeee heloo kɛ la wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ onukpayelii kɛ hegbɛi kɛ je nɛŋ lumɛi ni yɔɔ benɛ be duŋ lɛ mli lɛ, kɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ.” (Efesobii 6:12) Kɛfata he lɛ, Kpojiemɔ wolo lɛ feɔ Satan he mfoniri akɛ drako kpeteŋkpele ko ni kɛ “lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ lɛ kɛ emaŋtsɛsɛi lɛ kɛ hegbɛ kpeteŋkpele eha” je lɛŋ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni afee ehe mfoniri tamɔ kooloo ko lɛ.—Kpojiemɔ 13:2.
16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ anaa akɛ husu yɛ hegbɛ ni Satan kɛyeɔ nɔ lɛ he yɛ? (b) Mɛni hewɔ ni Yehowa ŋmɛɔ Satan gbɛ ni enaa hegbɛ ni ekɛyeɔ nɔ yɛ adesai ateŋ lɛ?
16 Shi, kadimɔ akɛ nɔ ni Satan kɛ Yesu wie akɛ, “Nɛkɛ hegbɛ nɛɛ fɛɛ . . . mi aŋɔha,” lɛ tsɔɔ akɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ, lɛ hu ena yɛ gbɛŋmɛɛ naa. Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ lɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ? Satan shihilɛ mli nitsumɔ akɛ je lɛ nɔyelɔ lɛ je shishi yɛ Eden tɔɔ yɛ be mli ni efɔlo Nyɔŋmɔ naa akɛ eemale ni akɛ E-jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ ejaaa gbɛ lɛ. (1 Mose 3:1-6) Adam kɛ Hawa yanyiɛ Satan sɛɛ ni amɛgbo Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ toi. Kulɛ Yehowa baanyɛ ekɛ jalɛsaneyeli ni yeɔ emuu akpata Satan kɛ esɛɛnyiɛlɔi heei enyɔ lɛ ahiɛ kwraa yɛ nakai be lɛ mli. (1 Mose 2:16, 17) Shi Satan wiemɔ lɛ ji mpoatswaa wiemɔi ni ekɛshi Yehowa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ jɛ enilee lɛ mli ni eŋmɛ Satan gbɛ ni ehi shi be fioo ko, ni enɛ ŋmɛ Adam kɛ Hawa gbɛ koni amɛfɔ bii dani amɛgboi. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ha be kɛ hegbɛ koni ana amale ni yɔɔ Satan mpoatswaa lɛ mli lɛ faŋŋ.—1 Mose 3:15-19.
17, 18. (a) Mɛni hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Satan ji je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ni “hegbɛ ko bɛ” je nɛɛ mli “ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ” lɛ?
17 Nibii ni eba kɛjɛ Eden sɛɛ kɛbaa nɛɛ fɛɛ etsɔɔ akɛ Satan naafolɔmɔi lɛ ji amale diɛŋtsɛ. Adam seshibii lɛ nako miishɛɛ ko kwraa yɛ Satan nɔyeli shishi loo gbɔmɔ nɔyeli shishi. (Jajelɔ 8:9) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛlɛ diɛŋtsɛ ewebii lɛ ye ha lɛ feɔ bɔ ni ŋwɛi nɔyeli nɔ kwɔ ha lɛ he mfoniri faŋŋ. (Yesaia 33:22) Shi akɛni Adam shwiei lɛ ateŋ mɛi pii ekpɛlɛɛɛ Yehowa maŋtsɛyeli lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛsɔmɔɔ Satan akɛ amɛnyɔŋmɔ kɛ amɛle loo amɛleee.—Lala 14:1; 1 Yohane 5:19.
18 Etsɛŋ ni abaana saji ni te shi yɛ Eden lɛ naa kwraa. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaŋɔ hegbɛ ni tsuɔ adesai ashihilɛi ahe nii lɛ kwraa, ni akɛ Satan baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli. (Yesaia 11:1-5; Kpojiemɔ 20:1-6) Shi kɛlɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, ehe ehia ni ana gbɛjianɔtoo, loo nifeemɔ gbɛ, yɛ adesai ateŋ bɔni afee ni shihilɛ kpakpa anyɛ ahi shi. Yehowa lɛ, “ejeee sakasakafeemɔ Nyɔŋmɔ, shi moŋ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ ni.” (1 Korintobii 14:33) No hewɔ lɛ, eŋmɛ hegbɛyeli he gbɛjianɔtoo he gbɛ ni amɛba shihilɛ mli yɛ adesai ni hi hekome yɛ Eden sɛɛ lɛ ateŋ, ni eŋmɛ adesai agbɛ ni amɛna nɔyeli hegbɛ yɛ nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, “hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.”
Hegbɛi ni Hiɛ Jwɛŋmɔ Kpakpa
19. Ani adesa nɔyelɔ fɛɛ nɔyelɔ yɛ Satan kudɔmɔ shishi tɛɛ?
19 Kɛjɛ Eden kɛbaa nɛɛ, Satan ena heyeli ni mli lɛɛ yɛ adesai ateŋ, ni ekɛ nɛkɛ heyeli nɛɛ etsu nii ni ekɛkudɔ nibii ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, yɛ shwa ni eshwa etsɔɔ Yesu lɛ he nitsumɔ mli. (Hiob 1:7; Mateo 4:1-10) Shi kɛlɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ nɔyelɔ fɛɛ nɔyelɔ ni yɔɔ je nɛŋ lɛ baa ehe shi tɛɛ ehaa Satan kudɔmɔ. Mɛi komɛi—tamɔ Nero ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli kɛ Adolf Hitler ni hi shi yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli—lɛ jie satan mumɔ diɛŋtsɛ kpo. Shi mɛi krokomɛi efeee nakai. Sergio Paulo, ni ye amralo yɛ Kipro lɛ “ji nuu hiɛshikalɔ” ni “eetao akɛ ebo Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ toi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:7) Galio, ni ji Akaia amralo lɛ ekpɛlɛɛɛ ni Yudafoi ni folɔɔ Paulo naa lɛ anyɛ enɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:12-17) Ni nɔyelɔi babaoo hu kɛ amɛnɔyeli hegbɛ lɛ etsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ ni amɛye nɔ yɛ nilee naa.—Okɛto Romabii 2:16 he.
20, 21. Mɛɛ nibii ni ba yɛ afii ohai 20 lɛ mli feɔ lɛ faŋŋ akɛ jeee be fɛɛ be adesai nɔyelɔi lɛ feɔ Satan suɔmɔnaa nii?
20 Kpojiemɔ wolo lɛ gba efɔ shi akɛ Yehowa kɛ adesai ni yeɔ nɔ lɛ baatsu nii ni amɛfite Satan yiŋtoi lɛ po yɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi” ni je shishi yɛ 1914 lɛ mli. Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔɔ yiwaa babaoo ni tamɔ nu afua, ni Satan baafɔse ashwie Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ, ni “shikpɔŋ lɛ” baami lɛ mli jogbaŋŋ. (Kpojiemɔ 1:10; 12:16) “Shikpɔŋ lɛ” nɔ nibii, ni ji adesai ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ amrɔ nɛɛ baabu Yehowa webii lɛ ahe kɛjɛ yiwaa ni Satan kɛbaaba amɛnɔ lɛ mli.
21 Ani enɛ eba mli lɛlɛŋ? Hɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ 1930 kɛ 1940 afii lɛ amli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ baje nɔnyɛɛ kpele shishi, ni amɛna amanehulu yɛ gbɔmɛi akui ni feɔ basabasa lɛ adɛŋ ni amɔmɔ amɛteŋ mɛi pii yɛ gbɛ ni ejaaa hu nɔ. Shi amɛna hejɔlɛ beni U.S. Amerika Kojomɔ He Wulu lɛ fee yiŋkpɛi komɛi ni ha mla kpɛlɛ amɛnitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Yɛ hei krokomɛi hu lɛ, nɔyelɔi lɛ yeɔ buaa Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ bei komɛi amli. Afii 40 ni eho nɛ lɛ, Roman Katolek kuu ko ni feɔ basabasa lɛ yatutua Odasefoi enyɔ komɛi yɛ Cork maŋtiase lɛ mli yɛ Ireland. Maŋ lɛ mli polisifonyo ba ni ebaye ebua Odasefoi lɛ, ni mla naa kojomɔ he ko gbala mɛi ni batutua amɛ nɛɛ atoi. Ni nyɛsɛɛ afi lɛ nɔŋŋ po mli lɛ, maŋtsɛmɛi nukpai ni yɔɔ Fiji lɛ nu susumɔi ni mɛi komɛi hiɛ akɛ amɛtsi Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ naa lɛ he. Maŋtsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ kome te shi ni ekɛ ekaa wie ekɛfa Odasefoi lɛ ahe, ni akɛtswa nakai susumɔ ni akɛba akɛ atsu he nii lɛ afɔ kwraa.
22. Mɛɛ sanebimɔi abaasusu he yɛ enɛ sɛɛ?
22 Dabi, jeee be fɛɛ be maŋ nɔyelɔi lɛ tsuɔ Satan yiŋtoi ahe nii. Kristofoi baanyɛ aba amɛhe shi amɛha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ni no etsɔɔɔ akɛ amɛmiiba amɛhe shi amɛmiiha Satan diɛŋtsɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei abɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ hegbɛi nɛɛ gbɛ ni amɛhiɔ shi lɛ, amɛbaaba amɛhe shi amɛha hegbɛi nɛɛ. Shi kɛlɛ, mɛni nɛkɛ heshibaa nɛɛ tsɔɔ? Ni mɛni ji nɔ ni Kristofoi hu baanyɛ akpa gbɛ kɛjɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ nɛɛ adɛŋ? Abaasusu nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ nikasemɔi ni jeɔ shishi kɛjɛɔ baafai 18 kɛ 23 yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni akɛ wiemɔ “too” (pho’ros) tsu nii aha yɛ Luka 20:22 lɛ. Agbɛnɛ hu kwɛmɔ bɔ ni akɛ Hela wiemɔ te’los, ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “onia” lɛ tsu nii aha yɛ Mateo 17:25, he ni atsɔɔ shishi yɛ akɛ “too” lɛ.
b Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘mɛi ni yeɔ onukpai,’ hy·pe·ro·kheʹ lɛ kɛ feemɔ-wiemɔ hy·pe·reʹkho yɛ tsakpaa. Ana wiemɔ “hegbɛi” ni yɔɔ wiemɔ ni ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ” lɛ mli lɛ kɛjɛ nɛkɛ Hela feemɔwiemɔ nɛɛ nɔŋŋ mli, ni enɛ kɛ odaseyeli kroko fataa he akɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ji maŋ nɔyelii lɛ. Bɔ ni atsɔɔ Romabii 13:1 shishi yɛ The New English Bible lɛ mli aha akɛ, “Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ fe fɛɛ” lɛ ejaaa. Eyɛ mli akɛ adesa “ni yeɔ onukpai” lɛ yɛ hegbɛi yɛ adesai krokomɛi anɔ moŋ, shi amɛjeee mɛi ni nɔ kwɔlɔ fe fɛɛ.
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
◻ Namɛi ji hegbɛi ni yeɔ nɔ Iɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛɛ akɛ “hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ” yɛ?
◻ Mɛni hewɔ ni Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni je Iɛ ahi Satan hewalɛ shishi lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ to adesai ni yeɔ Iɛ “ni eŋmɛ amɛ gbɛ kɛyashi he ko” hu yɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
Beni la shã Roma lɛ sɛɛ lɛ, Nero jie mumɔ ni tamɔ satan nɔ kpo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Sergio Paulo, ni ye amralo yɛ Kipro Iɛ tao akɛ ebo Nyɔŋmɔ wiemɔ Iɛ toi