Saji Lɛ AsɛɛkɔmɔHii ni kɛ Hii Feɔ Yakayaka Nii
—Ani Amɛyeɔ Egbɔ yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ?
Yɛ Australia maŋ ni ji Queensland lɛ mli Iɛ, mla eŋmɛɛɛ hii kɛ hii ayakayaka nifeemɔi—ni mɛi ni kɛ amɛhe ehi shi lɛ feɔ yɛ teemɔŋ po—lɛ agbɛ. Nyɛsɛɛ nɛɛ, jamɔ mli kuu wulu ko ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ te shi wo nakai mla lɛ waa ni amɛmiibi ni ajie mla ni haa abuɔ amɛ efɔŋfeelɔi lɛ kɛjɛ jɛmɛ.
Taakɛ adafitswaa wolo ni atsɛɔ lɛ The Courier-Mail lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni feɔ nɛkɛ Joint Church Social Justice Group loo Jamɔ Mli Ekomefeemɔ Kuu Kɛha Jalɛsaneyeli nɛɛ mlibii ji Anglican, Roma Katolek. Lutherbii, Baptistbii, Uniting sɔlemɔi kɛ Quakers (Society of Friends) loo Nanemɛi Akuu lɛ. Yɛ be mli ni amɛkɛɔ akɛ awo mlai ni yɔɔ ni teɔ shi woɔ hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ, akɛni aleee amɛ jogbaŋŋ ni ahiɛ amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ hu hewɔ lɛ, kuu lɛ jaje akɛ: “Sɛɛfimɔ ni wɔkɛhaa nɛkɛ shidaamɔ ni wɔkɔ nɛɛ damɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ gbɔmɛi fɛɛ yeɔ egbɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni esa akɛ amɛ fɛɛ amɛye egbɔ yɛ mla lɛ hu hiɛ lɛ nɔ. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii Iɛ tamɔ hii ni kɛ yei boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ.”
Eyɛ mli akɛ eji anɔkwale akɛ mɛi fɛɛ yeɔ egbɔ yɛ fɔmɔ mli moŋ, shi te Nyɔŋmɔ susuɔ yɛ hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii Iɛ ahe ehaa tɛŋŋ? Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, abuɔ hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ayakayaka nifeemɔi fɛɛ fɔ akɛ ejeee adebɔɔ mli nifeemɔ, ni no hewɔ lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ekɛ gbele baa. Enɛ ji anɔkwale, jeee yɛ blema Israel pɛ, shi moŋ yɛ Kristofoi abei amli hu. (3 Mose 18:22; Romabii 1:26, 27) Bɔ ni abuɔ lɛ fɔ lɛ yɛ faŋŋ ni ehe ehiaaa ni agbala mli dɔŋŋ: “Ajwamaŋbɔlɔi. . . . loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.”—1 Korintobii 6:9, 10.
Ni amɛaabi ni ajie mla ni haa abuɔ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ kɛjɛ jɛmɛ moŋ lɛ, anɔkwa Kristofoi woɔ mɛi ni etsɔmɔ nyɔji amɛha nɛkɛ nifeemɔi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam nɛɛ hewalɛ ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ he kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji anɔkwale lɛ ni amɛaatsɔ amɛhe kɛba he Iɛ nɔ.
La he Osharai Iɛ Miiya Nɔ
Niiamlitaomɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ jie Iɛ kpo faŋŋ akɛ American Red Cross lɛ etɔ tɔmɔi ohai abɔ yɛ la ni helai yɔɔ mli lɛ ahe nitsumɔ mli. La aaafee tɔi akpekpei 12 kɛmiishɛ akpekpei 15 ni akɛtsuɔ nii yɛ U.S. Amerika daa afi lɛ mli fã ji nɔ ni jɛɔ American Red Cross lɛ dɛŋ. Kɛji amɛkɛ la tɔi afalɛ ko ha ni ana akɛ helai yɛ la lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ atswa FDA, (Food and Drug Administration), aloo Niyenii kɛ Tsofai Ahe Nitsumɔ He, ni ji maŋ nɔyeli lɛ nitsumɔ he lɛ adafi. Shi kɛlɛ, The New York Times lɛ wie akɛ maŋ nɔyeli lɛ nitsulɔi lɛ ekome susuɔ akɛ yɛ bei babaoo mli lɛ, Red Cross lɛ efeee enɛ. Etsɔɔ mli akɛ, ni ayakwɛ amɛwoji amli lɛ, ana akɛ amɛkɛ la ni helai yɔɔ mli eha aaafee shii 380 sɔŋŋ ni amɛtswaaa nɔyeli lɛ adafi yɛ he. Kɛfata he Iɛ, yɛ mɛi 228 ni na AIDS ni ekolɛ amɛna kɛjɛ la ni akɛwo amɛmli lɛ agbɛfaŋ Iɛ, nitsulɔ nɛɛ yoo akɛ Red Cross lɛ bɔ emli 4 pɛ he amaniɛ amɛha FDA lɛ.
Eyɛ mli akɛ mɛi pii buɔ Ia ni akɛwoɔ mɛi amli lɛ akɛ ehereɔ amɛyiwala moŋ, shi no moŋ haa mɛi akpei abɔ gboiɔ daa afi. Ni kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, abuɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa jalɔi ahe kɛjɛɔ la mli osharai nɛɛ ahe, yɛ E-mlai ni kɔɔ la he ni amɛboɔ toi lɛ hewɔ. Nyɔŋmɔ fa akɛ: “Kaaye la lɛ: tsi oshwie shikpɔŋ tamɔ nu . . . koni ahi ahao kɛ obii ni baa yɛ osɛɛ lɛ, ejaakɛ kɛ ofee nakai lɛ, oofee nɔ ni ja.”—5 Mose 12:23-25. New international Version.
Paapa Iɛ Kɛ Asraafoi Anitsumɔ
Nyɛsɛɛ afi lɛ, paapa lɛ kɛ mɛi ni kaseɔ asraafoi anitsumɔ lɛ fe 7,000 kpe yɛ asraafoi anitsumɔ he ni yɔɔ Roma yɛ Cecchignola lɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, asraafoi onukpai ni ji obalaŋtai ejwɛ ni damɔ nitsumɔ he lɛ najiaŋ lɛ bi paapa lɛ kɛji asraafoi anitsumɔ lɛ kɛ Kristofoi ahenilee kpaa gbee. Taakɛ Vatican City adafitswaa wolo ni atsɛɔ Iɛ L’Osservatore Romano lɛ tsɔɔ lɛ, sane ni amɛbi lɛ pɔtɛɛ ji: “Ani mɔ ko aaanyɛ afee Kristofonyo anɔkwafo, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ hu lɛ, efee asraafonyo anɔkwafo hu?” Paapa lɛ ha hetoo ni ekɛɛ: “Shishijee nɔ ko kwraa bɛ ni wa aloo nɔ ni haaa Kristofoi anitsumɔ lɛ kɛ asraafoi anitsumɔ lɛ afee ekome. Kɛ wɔkwɛ sɛɛkpee nɔ lɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, anyɛɔ anaa lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛo, ni sa kɛ nɔ kpakpa hu.”
Shi kɛlɛ, ani susumɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ maŋ saji amli ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wooo lɛ kpaa gbee? Yɛ ewolo ni ji An Historian’s Approach to Religion lɛ mli lɛ, Arnold Toynbee tsi Maximilianus, ni ji afii ohai etɛ lɛ mli la odasefonyo ko ni Roma saneyeli he ko kɛ gbele wo ehe gbeyei akɛni ekpoo akɛ ekɛ ehe wooo asraafoi anitsumɔ mli lɛ ta, yɛ be mli ni ekɛɛ nɛkɛ lɛ: “Misɔmɔŋ. Nyɛbaanyɛ nyɛfo miyitso, shi misɔmɔŋ Je Nɛŋ hewalɛi lɛ; masɔmɔ minyɔŋmɔ lɛ.” Mɛni hewɔ, ni yɛ be mli ni akɛ gbele woɔ ehe gbeyei po lɛ, ekpoo akɛ ekɛ ehe wooo asraafoi anitsumɔ mli lɛ? Ejaakɛ ebuɔ Yesu anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ “amɛjɛɛɛ je lɛ mli,” taakɛ bɔ ni Yesu hu jeee je lɛ fa lɛ. Ni kɛfata he lɛ, ebu Kristofoi atawuu lɛ akɛ mumɔŋ nɔ, yɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Tsɛbelɛ heloo mli wɔnyiɛɔ yɛ moŋ, shi wɔwuuu ta yɛ heloo mli. Ejaakɛ wɔtawuu nii Iɛ, jeee heloonaa nii ni.”—Yohane 17:16; 2 Korintobii 10:3, 4.