Hewalɛ ni Akɛtsuɔ Nii yɛ Gbɛ Fɔŋ Nɔ ni Ehii Kwraa yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ
BƆLƆ lɛ wie eshi kojolɔi ni aaahe nyɔɔŋnii yɛ mla ni etsɔ Mose nɔ ekɛha lɛ mli. (2 Mose 23:8; 5 Mose 10:17; 16:19) Wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni nilee yɔɔ nɛkɛ famɔi nɛɛ amli lɛ kɛ wɔkwɛ bɔ ni nitsumɔ mli onukpai komɛi kɛ hewalɛ etsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ akɛ nɔkwɛmɔ nii lɛ.
Sane nɛɛ ekome kɔɔ Kojolɔ Martin T. Manton he. Afi 1918 mli tɔŋŋ ni ebɔ mɔdɛŋ ni etsi mɔdɛŋ ni Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ bɔɔ koni aŋmɛɛ J. F. Rutherford kɛ enanemɛi kpawo lɛ ahe lɛ naa. Afolɔ nɛkɛ Kristofoi kpaanyɔ nɛɛ anaa akɛ amɛmiitsi mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ ta lɛ mli lɛ naa, ni awo amɛ tsuŋ yɛ maŋ tsuŋwoo he ni yɔɔ Atlanta, Georgia lɛ. Kojolɔi etɛ ni Manton fata he ji mɛi ni kwɛɔ amɛsane lɛ mli ekoŋŋ lɛ. Ekpɛlɛɛɛ nɔ ehaaa amɛ, shi kojolɔi enyɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa Odasefoi yeee fɔ, ni amɛtsuŋwoo lɛ ejaaa, ni amɛtsake.
Mɛɛ kojolɔ nɛkɛ Manton ji? Adafitswaa woji tsɛ lɛ “saneyeli he onukpa ni fe fɛɛ [yɛ U.S. Amerika] ni enyiɛ Kojolɔi nɛɛhu-ni yɔɔ Saneyeli He Wulu lɛ asɛɛ.” Agbɛnɛ eji Amerikanyo Nyɔŋmɔjalɔ ni bahe gbɛi waa ni no ha Paapa lɛ kɛ sabala ni Ji “Knight of St. Gregory” lɛ jwere lɛ. Manton shigbeemɔ kɛ hiɛshishwiemɔ ba beni awo lɛ tsuŋ efii enyɔ ni abu lɛ fɔ hu akɛ ewo Amerika shika dɔla 10,000 lɛ. Kɛha mɛni? Ehe shika ni etsɔ jalɛ kojomɔi ahiɛ ebu shi. Nɔ ni fe nakai lɛ, ena hewalɛ ni ekɛwo mɛi ni baa ehiɛ lɛ ahe gbeyei akɛ kɛji akɛ amɛhaaa lɛ shika wulu ko lɛ ebaaye sane lɛ eshi amɛ. New York Times lɛ wie ehe akɛ: “Shishiumɔ miifa kpo kɛmiijɛ Maŋ Saneyeli He lɛ.” Mɛɛ kojomɔ mli hewalɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ nɛ!
Afii komɛi esɛɛ lɛ sane kroko ni ehiii kwraa hu je kpo ni kɔɔ Spiro Agnew,U.S. Amerika maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ sɛɛ mɔ lɛ he, yɛ afi 1969-73 mli. Afolɔ enaa akɛ eshishiu nɔyeli lɛ yɛ shika ni shɛɔ dɔla akpei obɔ mli, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ, eshi nitsumɔ lɛ. Yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ, yɛ afi 1983 mli lɛ, ewo shika ni fe dɔla 250,000 eha Maryland maŋ lɛ, yɛ nyɔɔŋnii ni ehe lɛ hewɔ.
Agbɛnɛ Richard M. Nixon, ni hala Agnew akɛ emaŋnɔkwɛlɔ nukpa sɛɛ mɔ lɛ hu yɛ U.S. Amerika ajinafoi bɛgwafoi ni yeɔ Watergate sane lɛ jie yi akɛ esa akɛ abu Nixon fɔ shii etɛ: akɛ ekɛ emaŋnɔkwɛmɔ hewalɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ; ákɛ etsĩ jalɛsaneyeli naa; akɛ ebooo tsɛmɔ akɛ ebapue yɛ kojolɔi ahiɛ lɛ toi. Eka shi faŋŋ akɛ ole akɛ eŋmɛɛ nitsumɔ lɛ he yɛ August 9, 1974, yɛ be mli ni emaŋnɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ eshwɛ afii enyɔ kɛ fa sɔŋŋ dani ebaaba naagbee.
Hewalɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ nɛɛ egbɛ eshwa he fɛɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Kanada wolo tɛtrɛɛ ni ji Maclean ni aŋma yɛ July 15, 1985 lɛ bɔ amaniɛ ko ni kɔɔ “bɔlɛnemɔ mli hiɛtserɛjiemɔ yɛ Parliament Hill kɛ shika ni akɛhaa mɛi ni nɔyeli lɛ eŋmɛko gbɛ lɛ he amaniɛ. Ebɔ amaniɛ akɛ nɔyeli lɛ mli onukpa ko kɛɛ yoo ko ni ekɛ afii 30 yɛ be mli ni ámɛtee okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi lɛ akɛ: “Kɛji akɛ ojieee otadei lɛ, onine shɛŋ onitsumɔ lɛ nɔ.”
Aaafee nakai beaŋ nɔŋŋ ni majimaji ateŋ wolo tɛtrɛɛ ko ŋmɛ sane ko ni ji “Jeŋbashara Eba China Tsakemɔ lɛ Shi.” Ebɔ amaniɛ akɛ: “Nɔyeli lɛ adafitswaa Woji wieɔ shika mli shishiumɔ ni kɔɔ nɔyeli lɛ mli onukpai Iɛ ahe daa gbi.”
Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ New Zealand Herald lɛ ŋma wiemɔ ko yɛ saneyitso: “Fitemɔ Loomɔ lɛ Ji Oshara kpeteŋkpele yɛ ‘Maŋ Ní He Yeɔ Nii’ lɛ mli,’ ni etsɔ mli ebɔ nɔ ni kojolɔ ko ni ekpa nitsumɔ kɛɔ lɛ he amaniɛ: “‘Yɛ 1980 afii lɛ teŋ gbɛ lɛ, no mli lɛ Australia yɛ shika, hekɛnɔfɔɔ ni efite hu.” Sane lɛ tsĩ “saneyeli gbɛjianɔtoo ko ni wo kojolɔ ko ni sɔmɔɔ yɛ saneyeli he wulu lɛ mli lɛ tsuŋ kɛ polisifoi ni heɔ nyɔɔŋnii loo shika lɛ anifeemɔ yɛ nyɛsɛɛ afi ni ho lɛ mli lɛ ta.”
Eka shi faŋŋ akɛ mɛi ni kɛ hewalɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ nɛɛ fɛɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ shishitoo mla ni Kristo jaje lɛ nɔ: “Nɔ ko nɔ ko bɛ ni abu nɔ, ni agbeleŋ naa; ni ateeko nɔ ko ni aleŋ.”—Mateo 10:26.