Nyɔŋmɔjamɔ Kɛ Maŋkwramɔ—Naanyobɔɔ Ni Hiɔ Shi Daa?
RUSSIA nɔyelɔ Vladimir I to eyiŋ gbi ko akɛ esa akɛ ewebii ni ji wɔŋjalɔi lɛ atsɔmɔ “Kristofoi.” Lɛ diɛŋtsɛ lɛ atsake lɛ afi 987 Ŋ.B., yɛ be mli ni ekɛ Hela Orthodox maŋtsɛ biyoo ko ebote gbalashihilɛ mli, kɛkɛ ni ewo mla akɛ abaptisi eshishibii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ—yɛ klante naa kɛ ehe miihia po nakai. Kɛkɛ ni fiofio lɛ Russia Sɔlemɔ lɛ baye ehe kɛjɛ “enyɛ” ni ji Hela Sɔlemɔ lɛ he, kɛkɛ ni yɛ naagbee lɛ ebatsɔ Maŋ lɛ nitsumɔ he niji lɛ ekome. Eyɛ mli akɛ Russia nɔyelɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ moŋ, shi Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ lɛ loo Russia nɔyeli lɛ kaa he amɛbɔɔ naanyo ko ni miishɛɛ bɛ mli tsɔ.
Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Maŋtsɛ Henry VIII ni jɛ England lɛ hu nyɛ eto naanyobɔɔ ko ni ka Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ lɛ teŋ ema shi, eyɛ mli akɛ kɛtsɔ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Yɛ afi 1532 mli lɛ, ebahao waa, ejaakɛ eŋa ni ji Catherine ni jɛ Aragon lɛ nyɛɛɛ afɔ binuu ko ni baata maŋtsɛsɛi lɛ nɔ yɛ esɛɛ. Bɔni afee ni etsu nakai naagba lɛ he nii lɛ, Henry kɛ esuɔlɔ kroko, Anne Boleyn bote gbalashihilɛ mli yɛ teemɔŋ. Archbishop of Canterbury ni ji osɔfonukpa lɛ le enɛ, ejaakɛ ejaje akɛ Henry klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ eba naagbee. Yɛ afi 1534 lɛ, nɛkɛ gbala mlikulɔ kɛ yiwalɔ nɛɛ jaje akɛ ebatsɔ Church of England aloo Ŋleshi Ablotsiri Sɔlemɔ lɛ yitso, ni enɛ bafee sabla ko aloo hegbɛ ko ni Ŋleshi Ablotsiri maŋtsɛmɛi lɛ ehiɛ mli kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ. Yiŋ ni Sɔlemɔ lɛ kpɛɔ yɛ amɛkpeei ashishi lɛ fɛɛ bafeɔ nɔ ni esa akɛ mlawoo gwabɔɔ lɛ akpɛlɛ nɔ dã. Jamɔ mli onukpai ni amɛbatsɔmɔ Mlawoo Gwabɔɔ lɛ mli bii lɛ fataa he ni akɛyeɔ Ŋleshi Ablotsiri nɔ. No hewɔ lɛ, Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ lɛ babɔ naanyo aloo amɛbote agbalashihilɛ mli nɛɛ nɔ ni fe afii 450 nɛ.
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Sɔlemɔ Kɛ Maŋ Gbalashihilɛ Loo Naanyobɔɔ
Afi 1936 mli ni atũa ko ni atse yɛ Spania ashi Kwasafo nɔyeli lɛ kɛ maŋbii ateŋ tawuu ba kɛkɛ ni Tatsɛ Franco batsɔ nɔyelɔ. Shi mɛi ni teɔ shi woɔ Sɔlemɔ lɛ ahiɛ bafee amɛ yaa akɛni Franco kɛ hewalɛ kpele ha osɔfoi lɛ bɔni afee ni amɛfi esɛɛ Iɛ hewɔ.
Yɛ afi 1983 mIi lɛ, WCC (Jeŋ Sɔlemɔi Agwabɔɔ) lɛ bua amɛhe naa yɛ Vancouver, Canada. Ewoloŋmalɔ nukpa Philip Potter kɛɛ amɛ akɛ, “amɛhi maŋkwramɔ mli.” Shika ni jɛɔ WCC lɛ ŋɔɔ ni akɛhaa kui ni feɔ veveeve yɛ maŋkwramɔŋ yɛ maji sɔrɔtoi anɔ lɛ efee nɔ ni haoɔ sɔlemɔyalɔi babaoo diɛŋtsɛ.
No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ nyɔŋmɔjamɔ kɛ ehe woɔ maŋkwramɔŋ saji amli. Shi sanebimɔ ni he hiaa titri Iɛ ji akɛ. Ani esa akɛ efee nakai? Ani ehi aloo ehiii? Ani maŋkwramɔŋ ni nyɔŋmɔjamɔ kɛ ehe woɔ mli lɛ haa jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi yɛ maŋkwramɔ mli lɛ hiɔ? aloo efiteɔ jamɔ?
Ni wɔsɛɛ be hu? Ani jamɔ kɛ maŋkwramɔ baaya nɔ ana amɛ ‘suɔmɔ mli nifeemɔi’ lɛ amli ŋɔɔmɔ aloo ebaafite ni no kɛ béi kɛ nɔmɔ aba, amɛteŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]
Church of England lɛ Klɛŋklɛŋ Nɔyelɔ