Ani Adam Kɛ Hawa Hi Shi Diɛŋtsɛ?
“KLƐŊKLƐŊ nuu lɛ ji Adam ni klɛŋklɛŋ yoo Iɛ ji Hawa; amɛji wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi.” Enɛ ji jwɛŋmɔ ni ejie lɛ kpo yɛ 1947 yɛ The Catechism for Use by French Diocesses, ni ji wolo ni akɛtsɔɔ French gbekɛbii Katolek jamɔ loo hemɔkɛyeli lɛ mli.
Shi yɛ afi kome sɛɛ, yɛ 1948 lɛ, French ensaiklopedia, Catholicisme, ni sɔlemɔ lɛ ha aŋma lɛ kɛɛ: “Sutsakemɔ tsɔɔmɔ fee tsɔɔmɔ ni kplɛlɛɔ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ susumɔ lɛ jeee nɔ ni kɛ Biblia lɛ kpaaa gbee.” Yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Papal Biblical Commission lɛ tsɔɔ mli akɛ nibɔɔ he sane ni yɔɔ 1 Mose lɛ “ji adesa weku lɛ shishijee lɛ mlitsɔɔmɔ ni ehe gbɛi loo ale jogbaŋŋ” ni “atsɔɔ okadi wiemɔ ni baaha adesai ni hiŋmɛi gbeleko tsɔ lɛ ejwɛŋmɔ anu shishi lɛ nɔ” atsɔɔ mli.
Paapa John Paul II wie wiemɔ nɛɛ yɛ 1981 yɛ Papal Academy of Sciences lɛ ahiɛ: “Biblia lɛ diɛŋtsɛ wieɔ Je Muu Fɛɛ shishijee kɛ bɔ ni abɔ lɛ aha he, ni jeee akɛ nɔ ni damɔ jeŋ nilee nɔ aloo adamɔɔ nɔ atsɔɔ mli, shi moŋ bɔni afee ni aha wekukpaa ni ka gbɔmɔ kɛ Je Muu Fɛɛ nɛɛ ateŋ lɛ mli afee faŋŋ.” Ni La Biblia de la Liturgie (Iiturgical Bible) ni sɔlemɔ lɛ kpɛlɛ nɔ yɛ 1976 lɛ muɔ jwɛŋmɔ ni Katolek jamɔ he tsɔɔlɔi pii hiɛ yɛ 1 Mose nibɔɔ he sane lɛ he akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, edamɔɔɔ yinɔsane nɔ, ni asaŋ ejeee anɔkwale yɛ jeŋ nilee naa.”
Sɔlemɔi krokomɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ jeee mɛi ni hi fe mɛi krokomɛi yɛ sutsakemɔ he tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛfimɔ mli. Alexandre Westphal, jamɔ he yinɔsane kɛ Biblia mli jamɔ he nilelɔ ni ekpa nitsɔɔmɔ yɛ Protestant Theology School ni yɔɔ Montauban, France lɛ wie yɛ Dictionnaire Encyclopédique de la Bible ni eŋma lɛ mli akɛ sane ni yɔɔ 1 Mose ni kɔɔ Adam kɛ Hawa kɛ amɛbii enyɔ lɛ ahe lɛ ji saji ni “esaaa akɛ abuɔ akɛ saji ni ba diɛŋtsɛ yɛ gbɔmɛi ejwɛ lɛ ashihilɛ be mli, shi eji saji ni atsɔɔ okadii kɛ yiŋsusumɔ nɔ agbaa yɛ adesa kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ shishijee he.” (1 Mose 2:7–4:16) Afi 1949 mli ni Canterbury Osɔfonukpa lɛ ni abuɔ lɛ akɛ Church of England lɛ nɔ onukpa lɛ tee nɔ aahu ni eyawie akɛ: “Kristofoi Asɔlemɔ lɛ fɛɛ ekpɛlɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nɔ akɛ nɔ ni jeŋ nilee fiɔ sɛɛ.”
No hewɔ French wiemɔ mli adafitswaa wolo ni akalaa daa otsi ni ji L’Express lɛ wie kɛ nɔmimaa akɛ ŋmɛnɛ ajeee kooloi amaŋtsɛyeli lɛ ni gbɔmɔ fata he lɛ he ŋwane “ja mɛi fioo ko ni leee nii ni amɛyɔɔ keketee lɛ pɛ.”
Nibɔɔ He Sane Lɛ Kɛ Jeŋ Nilee
Shi ani esa akɛ agbɛnɛ akɛ hefɛoyeli akpoo nibɔɔ he sane lɛ ni akɛ afii ohai abɔ ekpɛlɛ nɔ lɛ? Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ 1 Mose wolo lɛ etsɔɔɔ gbɛ ni atsɔ nɔ abɔ kwɛɛ nii kɛ koolói lɛ amli fitsofitso moŋ shi bɔ ni etsɔɔ mli eha lɛ kɛ jeŋ nilee mli anɔkwalei kpaa gbee pɛpɛɛpɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɛi fɛɛ jɛ he kome, amɛjɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ, Adam kɛ Hawa mli. Yɛ be mli ni emaa nɔ mi akɛ adesai jɛ he kome lɛ, André Langaney, ni ji, the Musée de l’Homme (Blema Nibii Atoo He) ni yɔɔ Paris lɛ nɔ onukpa lɛ sɛɛyelɔ lɛ tsɔɔ mli yɛ French daa nyɔŋ nɔ adafitswaa wolo ni aje gbɛ afee, Science et Vie lɛ mli akɛ: “Wala shishijee he nikasemɔ kɛ yinɔsane mli anɔkwalei lɛ tsɔɔ akɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ Gbɔmɛi ateŋ lɛ mli kwɔ, ni eyeɔ hewolɔ nɔ su mli sɔrɔtofeemɔ aloo [lá mli sui ni yɔɔ gbɔmɛi akui sɔrɔtoi amli] lɛ nɔ.”
I Mose wolo lɛ hu kɛ sanebimɔi komɛi ni jeŋ nilelɔi nuuu shishi lɛ ahetoo hu haa. Beni ehaa sanebimɔ ko ni kɔɔ “gbɔlɛ ni teɔ shi woɔ ehe ni ewa akɛ aaahe aye” ni Paris daa otsi adafitswa wolo, L’Express lɛ bi lɛ lɛ he lɛ hetoo lɛ, wala shishijee he nilelɔ, Francois Jacob, ni nine shɛ Nobel jweremɔ nɔ lɛ eko nɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Anuuu nakai nifeemɔ lɛ shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ eteɔ shi woɔ ehe ni eji nɔ ko ni anaaa naa akɛ wala yibii ni bɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛtsɔ nifeemɔ ko ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni anaaa naa lɛ nɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni enyɛɛɛ ehiɛ ehe ni ehi shihilɛ kpakpa mli. Anɔkwale ni eji akɛ aaanyɛ atsɔ adesa wɔlɔ ni nuu wala yibii boteɔ mli lɛ nɔ aha gbɔmɔ aba lɛ ji naakpɛɛ nii ni fe fɛɛ ni baanyɛ aba shikpɔŋ nɔ.”
Biblia lɛ hu tsɔɔ akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, eji sane ni teɔ shi woɔ ehe aloo nɔ ni anaaa naa akɛ gbɔmɔ aaagbo. Taakɛ nibɔɔ he sane ni yɔɔ 1 Mose lɛ tsɔɔ lɛ, abɔ gbɔmɔ koni ehi shi, ‘koni ehiɛ ehe yɛ shihilɛ kpakpa mli,’ kɛya naanɔ. Shi enɛ damɔ wekukpaa kpakpa ni aaaka ekɛ Mɔ ni bɔ lɛ lɛ teŋ lɛ nɔ. Beni klɛŋklɛŋ adesai lɛ je gbɛ amɛtse atua amɛshi E-taomɔ nii lɛ, amɛfee esha. Esha ji nɔ ni kɛ “sane ni teɔ shi woɔ ehe” ni anaaa naa ni ji gbele ba. Esha ‘tsu gbele he nii’ yɛ adesai amli, taakɛ Nyɔŋmɔ bɔ kɔkɔ akɛ ebaaba lɛ.—Romabii 7:13; 1 Mose 3:16-19.
No hewɔ lɛ ejeee nɔ ni shishinumɔ bɛ mli akɛ aaahe gbɔmɔ shishijee he sane ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ aye. Yɛ anɔkwale mli lɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ kɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Kristofonyo nyɛŋ akpoo gbɔmɔ bɔɔ he sane lɛ ni eyeŋ nɔ ni edamɔɔ nɔ eheɔ Kristojamɔ eyeɔ—Kristo afɔleshaa gbele lɛ awui lɛ haa. Ofainɛ yaa nɔ okane.