Be Kɛha Sɔɔmɔ Kɛ Ekaa Lɛ Nɛ
“Mɔ ni hiɛɔ mli kɛwulaa shi lɛ, aaahere eyiwala.”—MARKO 13:13.
1, 2. (a) Mɛɛ shihilɛi haa efeɔ faŋŋ akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee mli wɔyɔɔ lɛ? (b) Mɛɛ henumɔi enyɔ ko obaanyɛ oná?
1 MƐI KOMƐI jeɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee ni wɔyɔɔ mli lɛ he ŋwane lolo, eyɛ mli akɛ ewa akɛ aaasusu nɔ hewɔ ni amɛjeɔ nakai anɔkwasane lɛ he ŋwane lɛ he. Jeŋba kpakpa miifite kɛmiiya hiɛ. Shikahelɛtemɔ he shihilɛi miifite kwraa. Basabasafeemɔ yɛ. Gbɔmɛi ayifalɛ he gbeyeishemɔ lɛ miiya nɔ, mujiwoo miiya hiɛ, atɔmik mli nibii ni ashɛrɛɔ ashwieɔ ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ miifa, aafee atɔmik okpɛlɛmii babaoo ni mɛi ni heee yeee lɛ ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ wala ni baajɛ mli aya nɔ ahi shikpɔŋ nɔ lolo lɛ he.
2 Shi, gbɛjianɔtoo momo nɛɛ naagbee lɛ bako lolo. Ekolɛ etɔ Kristofoi komɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ yɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ he. No hewɔ lɛ, kɛji akɛ mɔ ko jɔɔ ehe nɔ eha be, shi jeee kɛha Nyɔŋmɔ lɛ, belɛ ajie lɛ kɛjɛ mli. Shi mɛi ni jɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii yɛ he fɛɛ mli, ni amɛnyiɛ egbɛ̀i asɛɛ lɛ ahe ewa fe be fɛɛ, ni amɛyifalɛ lɛ miiya hiɛ.
3. (a) Mɛni hewɔ mɛi ni sumɔɔ jalɛnifeemɔ lɛ shweɔ ni amɛna gbɛjianɔtoo momo nɛɛ naagbee lɛ? (b) Dani eeeba naagbee lɛ, mɛni esa akɛ ana wɔ akɛ wɔmiifee?
3 Gbɔmɛi ni sumɔɔ jalɛ lɛ ahe miitswa shi, akɛ amɛbaana ni gbɛjianɔtoo momo nɛɛ eba naagbee, ejaakɛ jalɛ Gbɛjianɔtoo Hee ni Biblia lɛ woɔ shi yɛ he lɛ kɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso baato enɛ najiaŋ. (Yesaia 9:5, 6; Mateo 6:9, 10; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:1-4) Hɛɛ, Yehowa tsuji miisumɔ ni nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ aba mra taakɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ. Shi akɛni amɛjɔɔ amɛhe nɔ diɛŋtsɛ amɛha Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ tsuishitoo mɛɔ ebe lɛ, yɛ be mli ni amɛyaa amɛhiɛ kɛ ekãa yɛ Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni ekɛha amɛ akɛ amɛtsu lɛ mli lɛ.—Mateo 24:14.
Nɔkwɛmɔ Nii Ni Jɛ Mumɔŋ
4. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa hii kɛ yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ blema bei amli lɛ fee?
4 Nɔ ko nɔ ko bɛ ni mɔ ko aaadamɔ nɔ ni ekpalaŋ kɛya sɛɛ, ekpa nitsumɔ, aloo ejɔɔ ehe. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu ji nitsulɔi. (Yohane 5:17) Agbɛnɛ, nɔ ni eyi Biblia lɛ mli obɔ ji hii kɛ yei ni yɔɔ miishɛɛ, ni yɔɔ hemɔkɛyeli, ni tsuɔ nii waa, ni sɔmɔɔ akɛ hewalɛwoo he nɔkwɛmɔ nii kɛha wɔ lɛ ahe saji. Shi kɛ̃lɛ, nakai hii kɛ yei anɔkwafoi babaoo lɛ le akɛ nakai shiwooi ni amɛmɛɔ lɛ baŋ mli yɛ amɛwala be mli. Yinɔi, yɛ ekomɛi amli lɛ afii akpei ahɔ baaho dani nibii ni amɛmɛɔ lɛ baaba. Shi kɛ̃lɛ, amɛbaaa amɛnitsumɔi lɛ ashi. Amɛteŋ mɛi pii sɔmɔ yɛ miishɛɛ mli kɛbote amɛgbɔlɛ be mli, shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli mli, ni amɛyɛ ekãa yɛ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni amɛkɛ tsuishitoo miimɛ eyiŋtooi ahe nitsumɔ. Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ kɛ ekpojiemɔi ha fiofio yɛ afii ohai abɔ lɛ amli. No hewɔ lɛ, nakai blema gbɔmɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ bɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ atsu nibii ni ewo shi yɛ he lɛ ahe nilee ni fa tamɔ bɔ ni obaanyɛ ona ŋmɛnɛ lɛ.
5. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Habel fee?
5 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛ saji fioo ko pɛ ni Habel le. Nɔ ni ele pɛ ji akɛ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ “seshi” ko baaba yɛ wɔsɛɛ be ko mli, ni ákɛ “seshi” lɛ baatswa onufu lɛ yitso nɔ̃. (1 Mose 3:15) Shi kɛ̃lɛ, Yesu tsɛ Habel akɛ “jalɔ,” ni atsiɔ eta klɛŋklɛŋ yɛ mɛi ni jie hemɔkɛyeli ni ekaaa kpo ni Paulo eto amɛ naa yɛ ewolo lɛ mli lɛ mli. (Mateo 23:35; Hebribii 11:4) Kulɛ ani okɛ sane fioo ni ole nɛɛ aaana hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ yɛ Habel be lɛ mli?
6, 7. Eyɛ mli akɛ shiwooi komɛi ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ baaa mli yɛ Abraham gbii lɛ amli moŋ, shi mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa efee kɛha wɔ?
6 Noa, Abraham, Isak kɛ Yakob fɛɛ hi shi dani Yehowa jie ehewalɛ kpele lɛ kpo yɛ be mli ni Israel shĩɔ Mizraim lɛ. Amɛleee naakpɛɛ nibii ni ba ni baabɔle be mli ni akɛ Mla lɛ haa yɛ Sinai lɛ he lɛ he nɔ ko. Beni amɛyɔɔ wala mli lɛ, no mli lɛ aŋmako Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ wolo lɛ po.
7 Abraham bɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaato Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ ewala be mli. Shi moŋ, akɛɛ lɛ akɛ abaahao eseshibii afii 400. Wɔsɛɛ be ko ni yɔɔ shɔŋŋ mli dani Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ‘kɛtsɔ Abraham seshi nɔ aaajɔɔ shikpɔŋ nɔ jeŋmaji fɛɛ’ lɛ baaba mli. (1 Mose 15:13; 22:18; Galatabii 3:8) Abraham “miikwɛ maŋ ni yɔɔ shishitoo ni wa ni etolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ.” (Hebribii 11:10) Anɔkwale ni eji akɛ Abraham baana enɛ, jeee yɛ egbii lɛ amli shi moŋ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ fiteee ehemɔkɛyeli, etoiboo kɛ ekaa ni ekɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: Ani miyɛ hemɔkɛyeli, toiboo kɛ ekãa ni Abraham yɔɔ lɛ eko?
8. Mɛni wɔkaseɔ yɛ tsuishitoo kɛ tsuishiŋmɛɛ he kɛjɛɔ Mose ŋɔɔ?
8 Mose susu akɛ enyɛŋ etsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ enaa tseee ni enuɔ he akɛ lɛ diɛŋtsɛ ewebii kɛ Farao boŋ lɛ toi. (2 Mose 4:1, 10; 6:12) Shi kɛ̃lɛ Mose bo toi. Efee nɔ ni Yehowa kɛɛ lɛ lɛ, ni efee yɛ be kakadaŋŋ mli. Mose le yɛ ŋa lɛ nɔ akɛ ebaahe afii 40 dani ewebii lɛ baabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni yɛ sɛɛ mli lɛ lɛ diɛŋtsɛ esha ni efee hewɔ lɛ akɛɛ lɛ akɛ eboteŋ shikpɔŋ lɛ nɔ po yɛ nakai be lɛ mli. Shi etee nɔ enyiɛ Yehowa gbɛ nɔ afi fɛɛ afi. (4 Mose 14:33, 34; 20:9-12; 5 Mose 3:23-28; 34:1-6) Ani suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ akanya tsuishitoo kɛ hekamɔ yɛ esɔɔmɔ mli nɛkɛ? Ani okɛ anɔkwayeli baanyiɛ mɛi krokomɛi ahiɛ kɛya oti ko ni bo diɛŋtsɛ lɛ ole akɛ oshɛŋ he lɛ he?
9, 10. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia kɛ Yeremia fee tsuishiŋmɛɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ be mli ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛnine aaashɛ nyɔmɔwoo ni amɛtaoɔ yɛ amɛwala be mli lɛ nɔ lɛ?
9 Beni Yehowa bi akɛ namɔ baaya ayawie aha lɛ lɛ, Yesaia ha hetoo: “Naa mi, tsu mi!” (Yesaia 6:8-11) Esɔmɔ akɛ Yehowa gbalɔ fe afii 40. Yesaia ŋma Nyɔŋmɔ shiwooi ni kɔɔ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ he eyɛ mli akɛ jalɛ gbɛjianɔtoo hee ko ni baaba yɛ ewala be mli bɛ. (Yesaia 65:17-25) Ani kulɛ obaaye anɔkwale nakai akɛni anɔkwayeli mlihiɛmɔ ji nɔ ni ja ni ekɛ suɔmɔ ni mli kwɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpaa gbee hewɔ?
10 Akɛ Yeremia tsu nii koni ejaje sane ko ni eŋɔɔɔ kɛ kɔkɔbɔɔ eha gbɔmɛi ni heee yeee. Jalɛ Paradeiso shikpɔŋ ko bɛ ni miimɛ ni baaba yɛ eshiɛmɔ lɛ naagbee. Shi moŋ, Yerusalem ni esumɔɔ lɛ baatsɔ “amaŋfo kɛ nɔ ni haa aboɔ tsia,” abaakpata emlibii lɛ ahiɛ yɛ hemɔkɛyeli ni amɛbɛ hewɔ. Yeremia le akɛ abaasaa atswa ama shi ekoŋŋ, shi enɛ baŋ kɛyashi afii 70 aaaho da—tamɔ adesa wala sɛɛ kɛlɛ kroko po! (Yeremia 25:8-11; 29:10) Anɔkwale ni eji akɛ ehiŋ wala mli ni ena saamɔ ni agba afɔ shi lɛ haaa Yeremia akpa shiɛmɔ. Beni ebɔ mɔdɛŋ koni ekpa lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ tsɔ “tamɔ la ni tsoɔ” yɛ ewui amli. Esa akɛ ewie, ni Yehowa kɛ lɛ hi shi “tamɔ ekãalɔ ni he wa.”—Yeremia 20:7-11.
Nibii Ni Yeɔ Buaa Tsuishiŋmɛɛ
11, 12. Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ blema hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔ nii lɛ akanya wɔ ni wɔfee?
11 Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni esa akɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ ana wɔnɔ hewalɛ aha. Eŋma akɛ: “Hewɔ lɛ, agbɛnɛ wɔ hu, gbii abɔ ni wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ ada foi ni ka wɔhiɛ lɛ.”—Hebribii 12:1, NW.
12 Paulo ŋma hu akɛ: “Ejaakɛ nibii abɔ ni aŋma ato momo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato lɛ, koni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ ana hiɛnɔkamɔ. Shi tsuishiŋmɛɛ kɛ miishɛjemɔ Nyɔŋmɔ lɛ aha nyɛna jwɛŋmɔ kome yɛ nyɛteŋ tamɔ Kristo Yesu; koni nyɛkɛ jwɛŋmɔ kome kɛ naabu kome awo Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo tsɛ lɛ hiɛ nyam.” (Romabii 15:4-6) No ‘hewɔ lɛ esa akɛ nɛkɛ blema hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔ nii nɛɛ akanya wɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi, ni wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ wɔshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he, ni wɔkɛ ekãa awo Yehowa, wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ hiɛ nyam.
13. Mɛni ji nɔ ni wɔle ni blema hii ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ naaa hegbɛ ni amɛkase?
13 Bo lɛ susumɔ nibii ni woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ ni wɔle ni blema gbalɔi anɔkwafoi lɛ nyɛŋ ale lɛ he okwɛ. Beni amɛyɔɔ wala mli lɛ, no mli Iɛ amɛteŋ mɔ ko leee mɔ ni Mesia lɛ baaji. Shi jeee akɛ wɔle mɔ ni eji kɛkɛ, wɔle efɔmɔ, etsɔɔmɔ, egbele kɛ nakai Mɔ ni ji Yesu Kristo lɛ shitee hu. Agbɛnɛ wɔle kpɔmɔ nɔ lɛ he sane, Maŋtsɛyeli lɛ kɛ “seshi” lɛ ni nakai hii anɔkwafoi lɛ mɛ lɛ lɛ he sane. Agbɛnɛ, wɔyɛ Kristofoia-Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ—kɛjɛ Mateo kɛyashi Kpojiemɔ. Ni wɔna hegbɛ akɛ wɔɔnu nakai naakpɛɛ wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ shishi, kɛ gbalɛi ni woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ ni baa mli yɛ wɔbe nɛɛ mli kɛ nɔ ni baaba mli lolo lɛ shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ miishɛɛ be ni he hiaa waa mli wɔyɔɔ nɛɛ—be ni nakai blema hii lɛ kɛ miishɛɛ mɛɔ lɛ.
Ekaa Sɔɔmɔ He Nɔkwɛmɔnɔ
14, 15. Ani anɔkwale ni eji akɛ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli lolo lɛ je klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ anijiaŋ wui? Tsɔɔmɔ mli?
14 Yesu klɛŋklɛŋ sɛɛnyiɛlɔi lɛ atsui ye akɛ amɛaana ni ato shiwoo Maŋtsɛyeli lɛ ama shi. Amɛbi Yesu akɛ: “Nuŋtsɔ, nɛkɛ be nɛɛ mli obaato maŋtsɛyeli lɛ oma shi oha Israel?” Nakai kaselɔi lɛ yooo akɛ Maŋtsɛyeli lɛ baafee ŋwɛi nɔ̃. Amɛbaanu enɛ shishi yɛ sɛɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hewalɛ shishi. Shi Yesu ha amɛle akɛ amɛyɛ nitsumɔ agbo ko ni amɛbaatsu. Ekɛɛ akɛ amɛbaafee “[ehe] odasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea fɛɛ kɛ Samaria kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Nakai nitsumɔ lɛ efeee tamɔ nɔ ko ni da tsɔ fe amɛ. Pentekoste gbi lɛ nɔ, yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, aaafee kaselɔi 120 je shishi akɛ amɛaashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi. Gbɔmɛi aaafee 3,000 kpɛlɛ nakai wiemɔ lɛ nɔ yɛ nakai gbi lɛ nɔ! Ni etsɛɛɛ ni Yudafoia osɔfonukpa lɛ kɛɛ akɛ: “Naa, nyɛha Yerusalem eyi obɔ kɛ nyɛtsɔɔmɔ lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 2:41; 5:28.
15 Eka shi faŋŋ akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Yerusalem ni jɛ Europa, Asia kɛ Afrika hei sɔrɔtoi lɛ kɛ sanekpakpa lɛ tee amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:5-11) Etsɛɛɛ ni Paulo kɛ ekãa bɔi shiɛmɔ ni eeye eebua koni ato Kristofoi asafoi yɛ Roma nɔyeli he ni yɔɔ Asia kɛ Hela fɛɛ. Etee Roma ni ekolɛ kɛ Spania hu. Petro tsɔ gbɛ kroko nɔ, ni etee aahu kɛyashi Babilon. Yɛ be mli ni nɛkɛ mra be mli Kristofoi nɛɛ kɛ asafoi ni amɛtsɔɔ amɛ nii lɛ etsu nii kɛmiibɛŋkɛ afii 30 he lɛ, Paulo nyɛ ekɛɛ akɛ sanekpakpa lɛ efee nɔ ni “áshiɛ yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi shishi nɛɛ fɛɛ mli.” (Kolosebii 1:23, NW) Mɛɛ nitsumɔ po amɛtsu nɛkɛ, ni amɛkɛ ekãa miibo Yesu famɔ akɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ toi!—Mateo 28:19, 20; Tito 2:13, 14.
Gbɛjianɔtoo Ko Ba Naagbee
16. Mɛni ji nɔ ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ efee klalo ni amɛmiikpa ebaa gbɛ?
16 Shi kɛlɛ, be kpalaŋŋ ko ni he hiaa klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ba. Yesu kɛɛ: “Shi kɛ nyɛna akɛ abɔ ŋsara awo Yerusalem he lɛ, belɛ nyɛnaa nyɛlea akɛ efitemɔ lɛ eshɛ. No mli Iɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ ma lɛŋ lɛ aje kpo, ni mɛi ni yɔɔ akrowai akaba maŋ. Ejaakɛ oweletɔɔ gbii lɛ nɛ, koni nibii fɛɛ ni aŋma lɛ aba mli.”—Luka 21:20-22.
17, 18. (a) Mɛɛ be ni te Kristofoi fee amɛnii yɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Luka 21:20-22 lɛ he amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ kaa kroko ekolɛ amɛkɛkpe?
17 Nɔ ni fe afii 30 eho momo. Kɛkɛ ni yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, Roma asraafoi bawo Yerusalem he ka. Beni amɛmiihe amɛye kunim pɛ kɛkɛ ni amɛgbala amɛhe shi. Akɛni Yudafoi ni susuɔ akɛ amɛye kunim lɛ na miishɛɛ hewɔ lɛ, Yudafoi nɛɛ tiu Roma asraafoi lɛ.a Shi mɛni Kristofoi lɛ baafee? Eusebius, ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ lɛ klɛŋklɛŋ fa lɛ mli lɛ bɔ amaniɛ akɛ “mɛi ni heɔ Kristo nɔ amɛyeɔ lɛ jo foi kɛjɛ Yerusalem,” kɛtee maŋ ko ni yɔɔ Perea ni atsɛɔ lɛ Pellab lɛ mli.
18 Be tee nɔ. Ashĩ afi 66 kɛbashɛ afi 67. Kɛkɛ ni 68 ba ni etee nɔ, ni 69 ba. Ani be ni hoɔ lɛ miika nakai Kristofoi lɛ? Ani nibii asɛɛ tsɛ tsɔ̃ kɛha amɛ? Ani benɛ ámɛtɔ̃? Yesu etsɔɔɔ amɛ bei abɔ ni esa akɛ amɛkɛmɛ̃. Shi kɛ amɛku amɛsɛɛ amɛba Yerusalem lɛ, no lɛ ebaafee awerɛho aha amɛ, ejaakɛ afi 70 mli ni Roma asraafoi lɛ ba ekoŋŋ, amɛbahe maŋ lɛ, ni amɛgbe emlibii babaoo. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus kɛɔ akɛ gbɔmɛi akpeiakpe kome kɛ akpei oha gboi, ejaakɛ no mli lɛ Yerusalem “eyi obɔ kɛ gbɔmɛi,” ni jɛ “akrowai lɛ fɛɛ mli” ni amɛba Yerusalem kɛha Hehooc lɛ yeli.
19. (a) Ŋmɛnɛ, mɛni ji sanebimɔi diɛŋtsɛ ni he hiaa ni esa akɛ Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ aha hetoo? (b) Mɛni esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ mli?
19 Ani enɛ haa osusuɔ shihilɛ lɛ he ŋmɛnɛ? Sanebimɔ lɛ jeee: Mɛɛ be mli gbɛjianɔtoo momo nɛɛ baaba naagbee? No baaba yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli. Nɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔsusu he ji nɔ ni wɔfeɔ. Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: Ani mikase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ ni mitu miwala miha lɛ kwraa ni nɔ ko nɔ ko bɛ sɛɛ? Ani miihi shi yɛ nakai henɔjɔɔmɔ lɛ naa diɛŋtsɛ? Jeee he ni wɔshɛ yɛ be ni hoɔ nɛɛ mli lɛ ji nɔ ni esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ mli. Tamɔ Habel, Abraham, Mose kɛ Yesaia kɛ mɛi krokomɛi ji lɛ, esa akɛ suɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ atsirɛ wɔ ni wɔfee nakai. Esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔsɔmɔ Yehowa, ni be mli ni naagbee lɛ baaba kɔɔɔ he eko. Shi wɔyɛ kanyamɔ krɛdɛɛ ko bianɛ. Wɔshɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee” gbii lɛ anaagbee fã kwraa lɛ mli. (2 Timoteo 3:1) Esa akɛ nakai anɔkwasane lɛ atsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto loo ekaaa mli.
20. Kɛ akɛ nibii ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ na lɛ to nɔ ni ona lɛ he lɛ, te eyɔɔ tɛŋŋ?
20 Kristofoi jo foi kɛje Yerusalem ejaakɛ amɛna Yesu “okadi” lɛ mli nibii pii ni eba mli anɔkwale kɛ agbɛnɛ yɛ sɛɛ mli beni amɛna wiemɔ ni kɔɔ asraafoi ni baabɔle maŋ lɛ he lɛ mlibaa lɛ hewɔ. Kɛjɛ afi 1914 ni sa kadimɔ jogbaŋŋ lɛ kɛbaa nɛɛ, wɔna gbalɛi babaoo ni kɔɔ naagbee be lɛ he lɛ mlibaa. (Mateo, yitsei 24, 25; Kpojiemɔ 6:1-8; 2 Timoteo 3:1-5) Nɛkɛ nibii ni agba afɔ shi nɛɛ amlibaa je shishi aaafee afii 70 ni eho nɛ. Shi Yesu kɛɛ akɛ enɛɛmɛi fɛɛ baaba mli yɛ yinɔ kome wala be mli. (Mateo 24:32-34) Eka shi faŋŋ akɛ, wɔbote nakai yinɔ lɛ mli kɛshɛ shɔŋŋ!
Ekaa Yɛ Hemɔkɛyeli Lɛ Mli
21. Mɛni hewɔ ekãa sɔɔmɔ ni akɛaaha Nyɔŋmɔ lɛ ji sane ni he hiaa lɛ?
21 Yɛ be babaoo mli lɛ atsuɔ yiwalaheremɔ nitsumɔi yɛ oyaiyeli mli. Wɔbe nɛɛ ji nitsumɔ be ni ekaaa, sɔɔmɔ ni akɛ hewalɛ ewo mli kɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni eda agbo. Esa akɛ wɔkai akɛ gbi kome baafee wɔnaagbee gbi yɛ gbɛjianɔtoo momo nɛɛ mli. Akɛ ekolɛ wɔbaahi hi shi kɛtsɔ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee mli aloo wɔ diɛŋtsɛ wɔwala baaba naagbee klɛŋklɛŋ. Wala ni wɔyɔɔ bianɛ lɛ faaa dɔŋŋ, eeho kɛ foi. Mɔ ko mɔ ko leee akɛ ebaahi wala mli wɔ. Be ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ wɔyeɔ anɔkwale ni wɔhiɛɔ wɔ emuuyeli mli wɔhaa Nyɔŋmɔ lɛ faaa dɔŋŋ. (Lala 39:5; Jajelɔ 12:1; Luka 12:18-21) No hewɔ Iɛ ebaafee nɔ ni sa akɛ wɔɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ: Ani mitsui enyɔ mimli yɛ nɔ ni mitsu ŋmɛnɛ lɛ he?
22. Mɛni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ nyɔmɔwoo lɛ he?
22 Ehe miihia ni wɔhiɛ akakpa nyɔmɔwoo lɛ nɔ. Ha ohiɛ ahi nyɔmɔwoo lɛ nɔ. Yesu kɛɛ: Shi mɔ ni hiɛɔ mli kɛwulaa shi lɛ, aaahere eyiwala.” Paulo ŋma akɛ “mɔ fɛɛ mɔ aaaná lɛ diɛŋtsɛ enyɔmɔwoo yɛ Iɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ naa.” Ekɛɛ hu akɛ: “Ejaakɛ tsuishitoo ehianyɛ, koni, beni nyɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ nyɛnine ashɛ shiwoo lɛ nɔ.”—Marko 13:13; 1 Korintobii 3:8; Hebribii 10:36.
23, 24. Yɛ ŋaawoo ni akɛha yɛ Biblia mli ŋmalɛi ni atsɛ yɛ biɛ lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee yɛ ohemɔkɛyeli kɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ he?
23 Ŋmalɛi lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi esa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋba krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔi amli? Mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshweɔ Nyɔŋmɔ bi lɛ baa lɛ.” Agbɛnɛ hu, akɛɛ wɔ akɛ: “Shi be lɛ kɛ yinɔi lɛ ahewɔ lɛ, anyɛmimɛi, ehiaaa nyɛ akɛ aŋmanyɛ. Ejaakɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛle krɛdɛɛ akɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ lɛ. . . . No hewɔ lɛ nyɛkahaa wɔmiiwɔa tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, shi moŋ nyɛhaa wɔshia kpe ni wɔhiɛ akaa shi.”—2 Petro 3:11, 12; 1 Tesalonikabii 5:1-6.
24 Belɛ, eba akɛ wɔɔhiɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ shiŋŋ mli ni wɔfee ekaa yɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ mli, ni wɔkaje ŋwane kwraa. Kɛ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ bɔfo lɛ akɛɛ akɛ: “Shi wɔ lɛ, jeee mɛi ni kpaleɔ kɛyaa hiɛkpatamɔ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ji wɔ, shi wɔji mɛi ni kɛ hemɔkɛyelii naa amɛsusuma yiwalaheremɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi.”—Hebribii 10:39.d
[Shishigbɛ niŋmai]
a Josephus, Wars of the Jews, II, 19:6-7.
b Eusebius, Ecclesiastical History, III, 5:3.
c Josephus, Wars of the Jews, VI, 9:3, 4.
d Ajie kɛjɛ June 1, 1984 Watchtower lɛ mli.
Nibii ni Esa Akɛ Asusu He
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Habel, Abraham, Mose kɛ Yeremia nɔkwɛmɔ nii lɛ woɔ wɔ hewalɛ waa ŋmɛnɛ?
◻ Yɛ anɔkwale ni eji akɛ Maŋtsɛyeli lɛ nako aba lɛ na mɛɛ hewalɛ yɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ anɔ?
◻ Mɛɛ kaa ekolɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ kɛkpe yɛ sɛɛ mli beni amɛjo foi kɛjɛ Yerusalem lɛ?
◻ Mɛni esa akɛ efee nɔ ni wɔsusuɔ he titri bianɛ?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]
Amɛŋmɛɛɛ he!
Habel
Abraham
David
Yeremia
Paulo