Ni Ooogbo Yɛ Tsɔɔmɔ Ko Hewɔ
AFƆ lɛ yɛ Tudela, Spania, aaafee afi 1511. Ekase tsofafeemɔ yɛ Paris ni yɛ sɛɛ mli lɛ etsu nii yɛ Franse maŋtiasei babaoo mli. Ale lɛ jogbaŋŋ yɛ mɔdɛŋ ni ebɔ ni eha ale bɔ ni flufla lɛ tsuɔ nii yɛ gbɔmɔtso lɛ mli ehaa lɛ hewɔ.
Shi kɛlɛ, anyɛ enɔ ni ehi shi akɛ kobɔfo yɛ beni eda etsɔ onukpa sɛɛ lɛ ni eha etsake egbɛi po. Yɛ August 18, 1553 lɛ, yɛ be mli ni eefa gbɛ kɛmiiya Italia lɛ, ewa yɛ Geneva, Switzerland. Ayoo lɛ, amɔ lɛ, ni yɛ August 14 lɛ, akojo lɛ yɛ nɔ ni Protestant jamɔ tsakelɔ John Calvin fa hewɔ. Mɛni ji yiŋtoo? Eyeɔ fɔ! Efɔbuu ji mɛni? Gbele! No hewɔ lɛ yɛ October 27, 1553 lɛ, ashã lɛ yɛ tso he yɛ Geneva maŋ lɛ sɛɛ.
Namɔ ni? Michael Servetus. Eye mɛni he fɔ? Egbe gbɔmɔ lo? Eshishiu mɔ ko lo? Aloo efee efɔŋ ko ni ehiii kwraa lo? Dabi, agbe lɛ akɛ mɔ ni ekpɛlɛɛɛ jamɔ mli tsɔɔmɔ ko nɔ, ejaakɛ ekpoo Kristendom tsɔɔmɔ titri ni ji “Triniti Krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ lɛ.”
Kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ, Triniti lɛ efee sane ni abéɔ yɛ he yɛ bei fɛɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Amerika sanekpakpajelɔ Billy Graham kɛɛ akɛ: “Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yesu Kristo ji Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ, ni ebaaa shi fe Nyɔŋmɔ ni ji tsɛ lɛ yɛ gbɛ ko gbɛ ko kwraa nɔ.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, aaafee afii pii ni eho nɛ lɛ, The Denver Post lɛ wie sane ko yɛ ewolo lɛ fa ko ni etuɔ ehaa saji pɔtɛɛ komɛi lɛ mli ni kɔɔ Pentecostal osɔfo ko ni kɛ Amerika shika ni naa shɛɔ ¢30,000,000 ha mɔ fɛɛ mɔ ni baanyɛ atsɔɔ lɛ he ni Triniti tsɔɔmɔ lɛ yɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ he. Etsɛ Triniti lɛ akɛ eji adesa jeŋnilee ni “eji nɔ ko ni esaaa kwraa ni shishinumɔ hu bɛ mli.”
Shi obaasusu akɛ, ‘Shi mɛni sɔrɔto yɔɔ enɛ mli?’ ‘Ani nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ kɔɔ he nɔ ko?’ Hɛɛ, ekɔɔ he nɔ ko. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yesu Kristo kɛɛ: “Naanɔ wala ji ni ale bo anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, ni ale Yesu otsulɔ lɛ akɛ Kristo.” (Yohane 17:3, An American Translation) Wɔnaanɔ hilɛ-kɛ-hamɔ lɛ damɔ le ni wɔɔle “anɔkwale Nyɔŋmɔ kome pɛ” lɛ diɛŋtsɛ nɔ. No hewɔ lɛ te nɔ ni ji anɔkwale lɛ? Ani Yesu Kristo ji “Nyɔŋmɔ Bi” aloo Nyɔŋmɔ ni ji Bi? Sɔrɔto agbo yɛ mli!