Yiwaa yɛ Toiŋjɔlɛ Shikpɔŋ ko Nɔ
SHIKPƆJI lɛ hi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli fe afii 60, enɔbii lɛ yɛ naanyobɔɔ su ni maŋtsɛ ni mli hi yeɔ nɔ. Kɛkɛ ni maŋtsɛ lɛ gbo. Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni yɛ jenamɔ kome mli lɛ maŋ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ batsɔ maŋ ni akɛ piŋmɔ kɛ nɔnaa baa kuu ko ni amɛyi faaa ni ale amɛ yɛ jeŋ fɛɛ akɛ mɛi ni sumɔɔ amɛnanemɛi ni amɛyɔɔ bulɛ kɛha nɔyeli lɛ anɔ. Mɛni hewɔ awaa amɛyi lɛ? Akɛni amɛsumɔɔ ni amɛhi shi yɛ Biblia Shishitoo mlai anaa hewɔ. Enɛ ba yɛ nɛgbɛ? Yɛ Swaziland.
Swaziland ji maŋ fɛfɛo ko ni edalɛ ji shitooi 6,700 koji ejwɛ, ni eka South Afrika kɛ Mozambique teŋ. Eji maŋ ni baa nii babaoo kɛ gɔji hu ni yɔɔ maŋ lɛ anaigbɛ, ni ebokagbɛ ka shi shwɛtɛɛ ni jɛmɛ egbi fioo, ni enɔbii lɛ ayifalɛ fe akpei ohai enumɔ fioo. Swazi maŋ lɛ baje nakai shikpɔŋkuku lɛ nɔ yɛ afii ohai 18 lɛ shishijee mli. Ebaje Ŋleshi nɔyeli shishi yɛ afi 1903 shi ebana heyeli yɛ 1968 mli, ni Maŋtsɛ Sobhuza II ye nɔ.
Nɛkɛ gbɔmɔ ni ale lɛ waa nɛɛ bafee gbɛi eha ehe akɛ mɔ ni yɛ egbii lɛ amli lɛ, ebafee nuu ni tsɛ fe mɛi fɛɛ ni ye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ shikpɔŋ nɔ, eye nɔ kɛjɛ afi 1921 kɛbashi egbele mli yɛ August 21, 1982. Ale lɛ kɛ enilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ. Akɛni emaŋ nɛɛ ka South Afrika kɛ Mozambique ni amɛmaŋkwramɔŋ nifeemɔi sorosoro lɛ teŋ hewɔ lɛ, ehi shi akɛ mɔ ni kɛ ehe wooo mɛi asaji amli. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, Swaziland hi shi akɛ maŋ ni toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ yɔɔ mli.
Amɛ Jamɔ
Swazibii lɛ eja amɛblematsɛmɛi afii babaoo taakɛ Afrikabii pii fɔɔ feemɔ lɛ. Sɔlemɔi sɔrɔtoi eba ni amɛmiitsu nii yɛ Swaziland yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli, shi blema saji kɛ kusum nifeemɔi yeɔ gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi ni fa lɛ ashihilɛ nɔ. Yehowa Odasefoi tsu maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi kɛtee jɛmɛ yɛ afi 1930 shishijee mli koni amɛyagbɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛshwa. Nɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi nɛɛ fɔɔ Maŋtsɛ Sobhuza saramɔ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ ákɛ odehe lɛ, ehere amɛ hiɛmɛɛ.
Yɛ be ni sa mli lɛ Swazibii nɛɛ ateŋ mɛi komɛi mɔ sanekpakpa lɛ ni Yehowa Odasefoi shiɛɔ lɛ mli. Ni akɛni amrɔ nɛɛ amɛboɔ Nyɔŋmɔ mla ni yɔɔ Biblia lɛ mli toi hewɔ lɛ, mɛnɛɛmɛi nyɛɛɛ anyiɛ jamɔ mli kusum nifeemɔi ni jeee Kristofoi anɔ lɛ sɛɛ dɔŋŋ. Enɛ kɛ shitee kɛ woo ni jɛ maŋtsɛmɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi aŋɔɔ ba amɛnɔ, shi Maŋtsɛ lɛ eŋmɛŋ gbɛ ni awa Yehowa Odasefoi ayi. No hewɔ lɛ Odasefoi lɛ yɛ nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ ni amɛhiɛ asɔ Maŋtsɛ nɛɛ ni egbele edɔ amɛ waa lɛ. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛkɛ amɛhe awo kusum nifeemɔi ni ji jamɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛfeɔ yara lɛ mli, tamɔ yitsɔi ni ashɛɔ lɛ nɛkɛ?
Yarafeemɔ Mli Nifeemɔi
Nɛkɛ kusum nifeemɔ nɛɛ he hiaa mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ waa. Mɔ ko ni le Afrika kusum nifeemɔi lɛ ahe nii jogbaŋŋ, Dr. I. Sehapera, ŋma akɛ: “Blematsɛmɛi ajamɔ lɛ damɔ hé ni aheɔ ayeɔ akɛ kɛji akɛ gbɔmɔ gbo lɛ eyaa nɔ enaa ewekumɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ashihilɛ nɔ hewalɛ ekoŋŋ lɛ nɔ.” Etee nɔ etsɔɔ yɛ mɛi ni egboi nɛɛ ahe akɛ: “Kɛji akɛ atsɔ kusum nifeemɔ ko nɔ awo gbohii lɛ amli la lɛ, amɛ hu amɛtsiɔ nunɛmɔ naa, amɛhaa tsinai ahela baa, amɛhaa osharai baa wekui kɛ aŋkroaŋkroi anɔ, kɛ helai loo gbele.” Kɛji akɛ enɛ kɔ maŋtsɛ ko he lɛ, enɛ “po mli bawaa.” No hewɔ lɛ, yarafeemɔ he kusum nifeemɔi komɛi ni afeŋ kɛhaŋ maŋtsɛ ko lɛ baafee nɔ ni esaaa kwraa yɛ mɛi ni heɔ kusum nifeemɔi amɛyeɔ nɛɛ ahiɛ.
Shi kɛlɛ, esa akɛ Kristofoi asusu nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɔ yɛ nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ ahe lɛ he. Afii akpei abɔ ni eho nɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ ewebii ni ehala lɛ akɛ: “Nyɛkabamɔa nyɛhe gbɛ̃i, ni nyɛkashɛa nyɛhiɛnaa yɛ mɔ ko ni egbo hewɔ. Ejaakɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, maŋ krɔŋkrɔŋ jio.”—5 Mose 14:1, 2.
Jwɛŋmɔ yɛ enɛ mli ejaakɛ nɔ ko bɛ ni wɔbaafee ni baasa mɔ ko ni egbo hiɛ aloo esaŋ ehiɛ. “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) Nɔyelɔ ni egbo po “kuɔ sɛɛ eyaa esu lɛ mli; ni yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ eyiŋtoi fɛɛ laajeɔ.” (Lala 146:3, 4) Ewɔ, eleee nɔ ko nɔ ko yɛ nakai be lɛ mli. Ehiɛnɔkamɔ ni yɔɔ pɛ ji nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be gbohiiashitee ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba lɛ mli lɛ. Enyɛŋ eye ebua etsutsu shishibii lɛ ni asaŋ enyɛŋ eye amɛ awui hu.
Ni mɔ ko aaashɛ eyi aha mɔ ni egbo lɛ baaha anu shishi akɛ belɛ eheɔ eyeɔ akɛ nakai mɔ lɛ susuma yɛ wala mli lolo. Nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ baafee osato aha Yehowa Odasefonyo. (Ezekiel 18:4) Ebaafee “mɔ ni sumɔɔ amale ni emaleɔ” ni enɛ esaŋ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Kpojiemɔ 22:15) Nɔ ni fata he lɛ, abɔɔ anɔkwale Kristofoi lɛ kɔkɔ kadikadi akɛ amɛkɛ nibii ni jeee Kristofoi anii akawo amɛjamɔ mli. (2 Korintobii 6:14) Amɛnyɛŋ ni amɛjɛ amɛhenilee mli amɛye yarafeemɔ mli kusum nifeemɔi ni teɔ shi woɔ Biblia lɛ nɔ, ni bɔ ni amɛaaye awerɛho yɛ amɛnaanyo ni egbo lɛ he lɛ kɔɔɔ he eko.
Maŋ Onukpai Te Shi Wo Enɛ
Amaniɛbɔɔ nɛɛ je kpo yɛ The Times of Swaziland lɛ mli yɛ September 13, 1982: “Lobamba odehei ashihilɛhe lɛ Nɔyelɔi lɛ etswa adafi yɛ nɔ ni Swazi maŋ lɛ baafee yɛ Maŋtsɛ Sobhuza II ni egbo lɛ yarafeemɔ lɛ mli. Maŋ Bɛgwafonyo Vusumuzi Bhembe etswa maŋ lɛ adafi kɛtsɔ redio nɔ akɛ, ákɛ yarafeemɔ he okadi lɛ, esa akɛ Swazi hii fɛɛ ashɛ amɛyi kpataa . . . Yei ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ baaku amɛyitsɔi.” Etsɛɛɛ ni akɛ nɔnyɛɛ ba mɛi ni amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛbo nɛkɛ akpɔ nɛɛ toi lɛ anɔ.
Yɛ Soo, September 23, 1982, ni Andreas Xaba, nitsulɔ ko ni kwɛɔ kooloi ahewalɛnamɔ nɔ ehaa Swaziland Nɔyeli lɛ onukpa, Mr. Mavimbela, bi lɛ nɔ hewɔ ni eshɛko eyi. Beni Andreas bɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ mli lɛ, Mr Mavimbela kpoo akɛ eeebo toi ni eyatsɛ asraafoi etɛ kɛjɛ asraafoi ŋsra ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli. Shi asraafoi lɛ to amɛyiŋ akɛ jeee amɛ shi moŋ esa akɛ polisifoi lɛ moŋ atsu enɛ he nii.
Yɛ be mli ni emɛɔ polisifoi lɛ, Mr. Mavimbela bi asraafoi lɛ ateŋ mɔ kome ni eyatsɛ Andreas ŋa kɛjɛ shia kɛba ejaakɛ lɛ hu ekuko eyitsɔi. Polisifoi lɛ ba, shi onukpa ni yɔɔ mli lɛ kɛɛ akɛ esa akɛ amɛshi Owula kɛ Awula Xaba ni amɛkagba amɛnaa ejaakɛ mla ko bɛ ni jɛ nɔyeli Iɛ ŋɔɔ akɛ esa akɛ amɔmɔ mɛi ni amɛshɛko amɛyitsɔi.
Shi kɛlɛ, nakai gbɛkɛ lɛ, asraafoi kpawo ko ba nyɛminuu Xaba kɛ eŋa lɛ shia ni Owula Mavimbela fata he ni amɛbaŋɔ amɛ kɛtee asraafoi ŋsraŋ. Asraafoi lɛ fɛɛ bua amɛhe naa yɛ jɛmɛ, ni be mli ni amɛbibii amɛ saji ni amɛha hetoo lɛ amɛbɔi Andreas kɛ eŋa lɛ yii. Kɛkɛ ni aha amɛkamɔ shi kɛkɛ ni asraafoi lɛ bɔi amɛnaneshi yii. Yɛ naagbee lɛ anyɛ amɛnɔ ni ashɛ amɛyi ni aŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛya.
October 11, 1982 lɛ, amɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ejwɛ kɛtee maŋsaneyeli he lɛ yɛ Manzini. Dani aaakojo amɛ lɛ, Saneyelihe lɛ Nɔkwɛlɔ Mabhula Shongwe fa ni polisifoi lɛ ashɛ amɛyi. Akɛ yiwaa fee enɛ. Mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na nɔ ni tee nɔ lɛ bɔ amaniɛ akɛ lá ho kɛjɛ amɛyitsei ahe yɛ pilamɔ hewɔ. Kɛkɛ ni akojo amɛ: abaawo amɛ tsuŋ afi aloo amɛwo Swazi shika R100.
Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, amɔmɔ Odasefoi 11, hii 10 kɛ yoo kome yɛ amɛnitsumɔ he, ni ji Mhlume Company. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, mɛi ni buɔ nɛkɛ nitsumɔhe nɛɛ he lɛ tee nyɛmimɛi nɛɛ ashiai amli ni amɛyamɔmɔ hii lɛ kɛ amɛŋamɛi kɛ amɛbii ni akɛ amɛ wo kpabuŋ. Aha amɛ hegbɛ yɛ October 20 ni amɛjie amɛnaa amɛtsɔɔ saneyeli he lɛ ni amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni amɛshɛɛɛ amɛyi. Amɛkɛ bulɛ tsɔɔ sane lɛ mli, amɛkɛ Biblia mli ŋmalɛ tamɔ 5 Mose 14:1 kɛ Mateo 6:17, 18 tsu nii. Shi kɛlɛ, awo amɛ tsuŋ afi kome aloo ni amɛwo Swazi shika R100. Kɛfata he Iɛ ashɛ amɛyi ni afee amɛŋamɛi kɛ amɛbii lɛ hu nakai nɔŋŋ. Yɛ sɛɛ mli lɛ ashwie amɛ kɛjɛ Mhlume Nitsumɔ lɛ mli.
Yɛ September 28, 1982 lɛ, Prince Logiyela Dlamini fa ni Odasefoi 13 ni tsuɔ nii yɛ Usuthu Woji afeemɔ Nitsumɔhe lɛ awo shika ni ji 1360 yɛ Maŋ lɛ Saneyelihe ni yɔɔ Bhunya lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ atsi amɛnaa koni amɛkabote amɛnitsumɔhe lɛ. Amɛbi ni amɛna onukpai ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ shi anyɛ amɛnɔ ni agbala amɛ kɛtee maŋ lɛ Saneyelihe wulu ni yɔɔ Lobamba yɛ October 7.
Sɛinɔtalɔ ni kwɛɔ bɛgwafoi nɛɛ asaji anɔ, Owula Lusendvo Fakudze ŋmɛ Odasefoi lɛ agbɛ ni amɛtsɔɔ amɛshidaamɔ lɛ mli. Yɛ sanenaatsɔɔmɔ lɛ mli lɛ maŋtsɛmɛi bibii lɛ ateŋ mɔ kome wo amɛhe gbeyei akɛ:
“Wɔyatao ni kulɛ wɔkpata nyɛhiɛ yɛ 1975, shi Maŋtsɛ ni egbo nɛɛ tsi wɔ gbɛ. Namɔ baabaa nyɛ yi agbɛnɛ?” Enaagbee lɛ akɛɛ Odasefoi lɛ akɛ akɛ sane lɛ baaya ayaha maŋtsɛmɛi abii akuu lɛ kɛ agbɛnɛ Maŋnyɛ lɛ yɛ Lobamba. Dani enɛ aaashɛ lɛ akɛɛ nitsumɔtsɛmɛi lɛ akɛ amɛkahe Odasefoi lɛ ja amɛshɛ amɛyi dã.
Otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ amɔmɔ nɛkɛ Odasefoi nɛɛ ekoŋŋ. Abaaye amɛteŋ mɛi ekpaa sane yɛ October 19, yɛ nakai Maŋsaneyeli He ni yɔɔ Bunya lɛ nɔŋŋ. Beni gbi lɛ shɛ lɛ, mɔ ni baaye sane lɛ baaa. No hewɔ lɛ ehe bahia ni atsi sane lɛ ato enɔ jetsɛremɔ koni ahala mɔ kroko ni baakwɛ sane lɛ nɔ, Owula Magomba Dlamini. Efa ni anyɛ Odasefoi lɛ anɔ ni ashɛ amɛyi ni ewo amɛ tsuŋ nyɔji etɛ aloo amɛwo R30.
Mɛi ni awo amɛ tsuŋ nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Aaron Phakathi, Leonard Mabuza, Bartholomew Mbuli, Stephen Mngomezulu, John Shabangu kɛ Lina Mbuli. Awo amɛ tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ kɛha nɛkɛ tɔmɔ nɛɛ nɔŋŋ. Ni Usuthu Woji Afeemɔ Nitsumɔhe lɛ eshwie amɛ fɛɛ kɛjɛ nitsumɔ lɛ mli.
Yɛ be mli ni wɔŋmaa nɛkɛ sane nɛɛ lɛ, kɛ hoo lɛ amɔmɔ Odasefoi 90 ni akojo amɛ, taakɛ amaniɛbɔɔ ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ tsɔɔ lɛ. Amɔmɔ amɛteŋ mɛi komɛi po fe shi kome.
Nibii Kpakpai Komɛi Ni Jɛ Mli Ba
Yɛ yiwaa nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ niiashikpamɔi ni woɔ mɔ hewalɛ ejɛ nɛkɛ yiwaa ni akpaaa gbɛ nɛɛ mli eba. Susumɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he taakɛ Odasefoi ni awo amɛ tsuŋ yɛ Manzini tsuŋwoohe lɛ tsɔɔ mli lɛ:
“Beni wɔshɛ nɛkɛ he nɛɛ, no mli lɛ gbokɛlɛfoi anɔkwɛlɔ lɛ mli efu wɔ waa, ni ekɛɛ akɛ wɔmiiwuu wɔshi nɔyeli lɛ. Etsi wɔnyɛmimɛi lɛ anaa koni amɛkabana wɔ ni eshwie niyenii ni amɛkɛba koni amɛkɛbaha wɔ lɛ. Shi wɔtee nɔ wɔjie bulɛ ni mlikwɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ ni wɔkɛ hetoo ni sa haa esanebimɔi. Beni ena enɛ lɛ, esubaŋ tsake. Ekɛ e-Biblia ha wɔ ni ekɛɛ wɔ ni wɔshiɛ wɔtsɔɔ gbokɛlɛfoi lɛ fɛɛ. Etsɛɛɛ ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ le akɛ awo wɔ tsuŋ yɛ jalɛsaneyeli hewɔ ni gbokɛlɛfoi lɛ kɛ polisifoi lɛ fɛɛ miiwo wɔ hewalɛ ni wɔdamɔ shi shiŋŋ.
Nyɔŋmɔ Aloo Kaisare?
Yehowa Odasefoi ahiɛ yɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ anɔ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ.” (Romabii 13:1) Amɛkaiɔ hu akɛ, Yesu tsɔɔ akɛ: “Belɛ nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare.” Shi Yesu kɛfata he akɛ: “. . . ni Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ!” (Mateo 22:19-21) Beni afa Yesu bɔfoi lɛ ni amɛkpa nɔ ko ni Nyɔŋmɔ efa amɛ akɛ amɛfee lɛ feemɔ lɛ, amɛha hetoo akɛ.”Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Amɛsumɔɔɔ ni amɛgboɔ amɛnɔyelɔi ni ji adesai lɛ anɔ toi. Shi beni nakai nɔyelɔi lɛ nyɛ amɛnɔ ni amɛhala toiboo ni amɛaafee amɛha Nyɔŋmɔ kɛ toiboo ni amɛaafee amɛha gbɔmɛi lɛ, ehe bahia ni amɛbo Nyɔŋmɔ toi klɛŋklɛŋ.
Yehowa Odasefoi nyiɛɔ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛsɔleɔ koni nɔyelɔi lɛ anu amɛshidaamɔ lɛ shishi Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Agbɛnɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni miwoɔ he ŋaa ji akɛ ahiɛ faikpamɔi, sɔlemɔi, mlidaamɔi, shidaai amli, . . . aha maŋtsɛmɛi kɛ mɛi fɛɛ ni yeɔ onukpai lɛ, koni wɔhi shi kpoo yɛ hejɔlɛ mli, yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ jeŋba ni hiɛ sɔɔ fɛɛ mli.”—1 Timoteo 2:1, 2.
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Swazi nɔyelɔi lɛ le akɛ Yehowa Odasefoi miibɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi “kpoo” yɛ hejɔlɛ mli.” Akɛ kuu lɛ, amɛwoɔ too ni amɛhiɔ shi yɛ hetsemɔ kɛ jeŋba kpakpa mli. Shi kɛlɛ, kɛjɛ Maŋtsɛ Sobhuza gbele lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, oshara ko ni ji jamɔ mli yiwaa ji nɔ ni agbɛnɛ atoɔ amaa shi. Agbɛnɛ hu, Odasefoi hii kɛ yei babaoo bɛ nɔ ni amɛkɛbaakwɛ amɛhe, akɛni ashwie amɛ kɛjɛ amɛnitsumɔi amli lɛ hewɔ.
Te Osusuɔ Tɛŋŋ?
Ani efeɔ bo naakpɛɛ akɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ mli lɛ anyɛɔ anyɛɛɔ maŋ muu fɛɛ nɔ koni amɛfee kusum nibii ni akɛsa gbohii ahiɛ? Ani oheɔ oyeɔ akɛ esa akɛ gbɔmɛi aja Nyɔŋmɔ taakɛ amɛhenilee ŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛfee?Ani mɛi ni akpɛlɛɛɛ akɛ amɛaafee nakai lɛ asane feɔ bo mɔbɔ yɛ amɛnɔnaa lɛ hewɔ? Kɛji nakai lɛ, obaanyɛ okɛ tɛligram amaje aloo oŋma wolo—yɛ bulɛ kɛ mlihilɛ mumɔ mli—oyaha Swazi Nɔyeli Iɛ mli onukpai nɛɛ ateŋ mɔ kome aloo mɛi ni fe nakai. Maŋ lɛ mli onukpai lɛ kɛ amɛ adrɛs yɔɔ baafa 22 lɛ ni obaanyɛ oŋma amɛteŋ mɛi abɔ ni osumɔɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 22]
Her Majesty the Queen Regent
Ndlovukazi Dzeliwe
Lobamba Royal Residence
P. O. Box 1
LOBAMBA
Swaziland
Chairman of the Supreme Council
Prince Sozisa
Lobamba Royal Residence
P. O. Box 1
LOBAMBA
Swaziland
Minister of Home Affairs
Prince Gabheni
P. O. Box 432
MBABANE
Swaziland
The Prime Minister
Prince Mabandla
P. O. Box 395
MBABANE
Swaziland
Minister of Justice
Mr. Polycarp KaLazarus Dlamini
P. O. Box 924
MBABANE
Swaziland
Commissioner of Police
Mr. Titus Msibi
P. O. Box 49
MBABANE
Swaziland
Federation of Swaziland Employers
P. O. Box 386
MBABANE
Swaziland
Councillor Vusumuzi Bhembe
Lobamba Royal Residence
P. O. Box 1
LOBAMBA
Swaziland
Councillor Lusendvo Fakudze
Lobamba Royal Residence
P. O. Box 1
LOBAMBA
Swaziland
Chief Justice
Mr. C. J. Nathan
P. O. Box 924
MBABANE
Swaziland
King’s Liaison Officer for Religion
Mr. A. K. Hlophe
P. O. Box 162
MBABANE
Swaziland
October Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)