January
Soo, January 1
Nyɛtsɔmɔa mɛi ni edara yɛ nyɛniiashishinumɔ gbɛfaŋ.—1 Kor. 14:20.
Nibii ni hãa gbalashihilɛ mli hefatalɔi náa miishɛɛ waa lɛ ateŋ ekome ji, kɛ́ amɛfɔ bi. Eyɛ mli akɛ fɔlɔi lɛ yɛ abifao nɛɛ he miishɛɛ waa moŋ, shi amɛsumɔŋ ni eka jɛmɛ, amɛbaasumɔ ni eda. Anɔkwa, kɛ́ gbekɛ lɛ edaaa lɛ, amɛbaahao waa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ Yehowa na akɛ wɔbɔi ehe nii kasemɔ lɛ, enáa miishɛɛ. Shi esumɔŋ ni wɔkɛwa jɛmɛ. (1 Kor. 3:1) Moŋ lɛ, eesumɔ ni wɔya wɔhiɛ ni ‘wɔbatsɔmɔ Kristofoi ni edara.’ Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, abaanyɛ atsɔɔ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mɛi ni edara” lɛ hu shishi akɛ “mɛi ni he wa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli,” kɛ “mɛi ni eye emuu.” (1 Kor. 2:6) Bɔ ni abifao yaa nɔ edaa ni ebatsɔɔ onukpa lɛ, wɔ hu esa akɛ wɔya nɔ wɔfee nibii ni baahã wekukpaa ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa, ni no baatsɔɔ akɛ wɔtsɔmɔ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ. Anɔkwa, kɛ́ wɔshɛ nakai oti lɛ he po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔfee nibii ni baahã wɔya wɔhiɛ.—1 Tim. 4:15. w24.04 2 kk. 1, 3
Sohaa, January 2
Mimama tsũ lɛ baahi amɛteŋ, ni matsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ.—Eze. 37:27.
Kɛ́ mɔ ko bi bo akɛ, ‘Te onaa Yehowa ohãa tɛŋŋ?’ lɛ, mɛni obaakɛɛ? Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘Minaa Yehowa akɛ mi-Tsɛ, mi-Nyɔŋmɔ, kɛ mi-Naanyo.’ Aloo ekolɛ okɛ wiemɔi krokomɛi baatsɔɔ bɔ ni onaa Yehowa ohãa. Shi ani obaakɛɛ akɛ onaa Yehowa akɛ Shĩatsɛ ko ni miifɔ̃ bo nine kɛmiiba eshĩa? Maŋtsɛ David kɛ wekukpaa ni yɔɔ Yehowa kɛ etsuji anɔkwafoi ateŋ lɛ to wekukpaa ni yɔɔ shĩatsɛ ko kɛ mɛi ni ehere akɛ gbɔi kɛba eshĩa lɛ ateŋ lɛ he. Ewie akɛ: “Ao Yehowa, namɔ baanyɛ aba omama tsũ lɛ mli akɛ gbɔ? Namɔ baanyɛ abahi ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ?” (Lala 15:1) Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa miisumɔ ni ehere wɔ kɛba emama tsũ lɛ mli akɛ gbɔi, ni tsɔɔ akɛ, eesumɔ ni wɔbatsɔmɔ enanemɛi. Dani Yehowa baabɔ ade lɛ, ekome eyɔɔ. Shi sɛɛ mli lɛ, ehere mɔ ko atuu kɛbafata ehe yɛ efonirifeemɔŋ mama tsũ lɛ mli. Mɔ nɛɛ ji, ekromɔ Bi lɛ. Yehowa ná miishɛɛ waa akɛ mɔ ko ebafata ehe yɛ emama tsũ lɛ mli. Biblia lɛ kɛɛ ‘ená e-Bi lɛ he miishɛɛ waa,’ ni e-Bi lɛ hu ‘mii shɛ ehe yɛ ehiɛ be fɛɛ be.’—Abɛi 8:30. w24.06 2 kk. 1-3
Hɔɔ, January 3
Zadok [ji] oblanyo kãkãlɔ.—1 Kro. 12:28.
Feemɔ shihilɛ nɛɛ he mfoniri okwɛ. Hii ni fa fe 340,000 ebabua amɛhe naa yɛ Hebron koni amɛwó David Israel fɛɛ nɔ maŋtsɛ. Amɛhi jɛmɛ gbii etɛ sɔŋŋ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, anu amɛgbee yɛ gɔji lɛ anɔ ni amɛmiigba sane, ni amɛmiilá kɛmiijie Yehowa yi. (1 Kro. 12:39) No mli lɛ, oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Zadok lɛ hu yɛ jɛmɛ eko, shi ekolɛ mɛi pii ajwɛŋmɔ eyaaa enɔ. Shi Yehowa na lɛ, ni eesumɔ ni wɔle ehe sane. (1 Kro. 12:22, 26-28) Zadok lɛ, osɔfo ni, ni ekɛ Osɔfonukpa Abiatar fee ekome kɛtsu nii. Agbɛnɛ hu, Zadok lɛ, ninalɔ ni, ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ehã lɛ hiɛshikamɔ kɛ nyɛmɔ ni ebaanyɛ ekɛnu esuɔmɔnaa nii lɛ shishi. (2 Sam. 15:27) Eji nuu ni yɔɔ ekãa waa. Yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, Satan miifee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ ni efite wɔ kɛ Yehowa teŋ. (1 Pet. 5:8) Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔfee ekãa waa ni wɔfi shi kɛyashi Yehowa baakpãtã Satan kɛ ejeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ. (Lala 31:24) Nakai ni wɔbaafee lɛ baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Zadok. w24.07 2 kk. 1-3
Hɔgbaa, January 4
Gbii fɛɛ ni Adam ye yɛ wala mli lɛ fee afii 930, kɛkɛ ni egbo.—1 Mo. 5:5.
Be ni Yehowa bɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ehã amɛ nibii ni baahã amɛná miishɛɛ. Ehã amɛ he ko fɛfɛo ni amɛhi, efee amɛ ekome akɛ wu kɛ ŋa, ni ehã amɛ nitsumɔ ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli. Ekɛɛ amɛ akɛ, amɛfɔ ni amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni amɛsaa shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ fɛfɛo ni etsɔ tamɔ Eden abɔɔ lɛ. Kɛkɛ ni ehã amɛ kitã kome ko pɛ kɛkɛ, ni ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ, kɛ́ amɛku nakai kitã lɛ mli lɛ, amɛbaagboi. Shi wɔle nɔ ni ba. Ŋwɛibɔfo fɔŋ ko ni sumɔɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ adesai asane lɛ yaka Adam kɛ Hawa, ni amɛgbee kaa lɛ mli; amɛfee nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛkafee lɛ. Amɛtsɔɔ akɛ amɛheee Yehowa, amɛ-Tsɛ ni sumɔɔ amɛ waa lɛ, amɛyeee. Amɛfee esha, ni no hewɔ lɛ, nɔ ni Yehowa kɛɛ ebaaba amɛnɔ lɛ ba amɛnɔ. Kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛyaa lɛ, amɛna nɔ waa; amɛgbɔlɔ, ni naagbee kwraa lɛ, amɛgboi.—1 Mo. 1:28, 29; 2:8, 9, 16-18; 3:1-6, 17-19, 24. w24.08 3 kk. 3
Ju, January 5
Nyɛtsɔmɔa mɛi ni kɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii, ni jeee enulɔi kɛkɛ.—Yak. 1:22.
Yehowa kɛ e-Bi lɛ miisumɔ ni wɔná miishɛɛ. Lala 119:2 lɛ wie yɛ Yehowa he akɛ: “Mɛi ni yeɔ ekaimɔi lɛ anɔ lɛ yɛ miishɛɛ, mɛi ni kɛ amɛtsui fɛɛ taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ.” Yesu hu wie akɛ: “Mɛi ni nuɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni amɛyeɔ nɔ lɛ yɛ miishɛɛ!” (Luka 11:28) Yehowa webii yɛ miishɛɛ, ejaakɛ wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkase lɛ baatsu nii. (Yak. 1:22-25) Enɛ ji nɔ titri ni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔbaasa Yehowa hiɛ. (Jaj. 12:13) Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, miishɛɛ hiɔ wɔweku lɛ mli, ni wekukpaa kpakpa hiɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ. Agbɛnɛ hu, ehãa wɔyeɔ wɔhe kɛjeɔ naagbai pii ni mɛi ni jáaa Yehowa lɛ kɛkpeɔ lɛ ahe. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, nɔ ni Maŋtsɛ David wie lɛ ji anɔkwale. Ewie Yehowa mlai, efamɔi, kɛ eyiŋkpɛi lɛ ahe yɛ lala ko mli, ni be ni emuɔ naa lɛ, ewie akɛ: “Kɛ́ akɛtsu nii lɛ, ekɛ sɛɛnamɔ babaoo baa.”—Lala 19:7-11. w24.09 2 kk. 1-3
Jufɔ, January 6
Etsaa mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ; ni efimɔɔ amɛfaji lɛ anɔ.—Lala 147:3.
Yehowa naa nibii fɛɛ ni etsuji tsɔɔ mli lɛ. Kɛ́ wɔyɛ miishɛɛ lɛ enaa, ni kɛ́ wɔwerɛ ho wɔhe hu enaa. (Lala 37:18) Kɛ́ ena akɛ wɔhao, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ miisɔmɔ lɛ lɛ, enáa wɔhe miishɛɛ waa! Shi jeee no pɛ; enuɔ he waa akɛ eye ebua wɔ ni eshɛje wɔmii. Lala 147:3 lɛ kɛɛ Yehowa ‘fimɔɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ afaji lɛ anɔ.’ Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli eyeɔ ebuaa mɛi ni ehao lɛ. Shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔhã Yehowa ashɛje wɔmii kɛ́ wɔhao? Hã wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã sanebimɔ nɛɛ hetoo. Kɛ́ mɔ ko pila lɛ, datrɛfonyo ko ni he esa waa lɛ baanyɛ atsa lɛ. Shi kɛ́ mɔ lɛ he baawa lɛ lɛ, ja efee nibii ni datrɛfonyo lɛ baatsɔɔ lɛ lɛ. Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ ekɛ mɛi ni ehao waa lɛ wieɔ, ni ejɛɔ suɔmɔ mli ewoɔ amɛ ŋaa. w24.10 6 kk. 1-2
Shɔ, January 7
Akpãtã amɛ fɛɛ amɛhiɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ.—1 Mo. 7:23.
Be ko ni eho lɛ, wɔwoji lɛ tsɔɔ nɔ ni baa mɛi ni ejaaa ni Yehowa diɛŋtsɛ kojo amɛ lɛ anɔ. Wɔwie akɛ, ateŋ mɛi nɛɛ ashi. Biblia lɛ wieɔ bei srɔtoi ni Yehowa diɛŋtsɛ kojo mɛi ni ejaaa ni ekpãtã amɛhiɛ lɛ ahe. Eko ji mɛi babaoo ni aleee amɛyibɔ ni Nu Afua lɛ kpãtã amɛhiɛ lɛ, jeŋmaji kpawo ni no mli lɛ amɛyɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ ni Yehowa hã ewebii lɛ kpãtã amɛhiɛ lɛ, kɛ Asiria asraafoi 185,000 ni Yehowa bɔfo ko kpãtã amɛhiɛ yɛ jenamɔ kome pɛ mli lɛ. (5 Mo. 7:1-3; Yes. 37:36, 37) Yɛ saji ni wɔwie he nɛɛ amli lɛ, ani wɔnaa nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa ekpãtã mɛi nɛɛ fɛɛ ahiɛ kɛtee naanɔ, ni no hewɔ lɛ eteŋ amɛteŋ mɔ ko kwraa shi? Dabi. Eyɛ mli akɛ Yehowa kpãtã mɛi nɛɛ fɛɛ ahiɛ moŋ, shi wɔleee bɔ ni ena amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ehã. Agbɛnɛ hu, wɔleee kɛji amɛná hegbɛ amɛkase Yehowa he nii koni amɛfee tsakemɔi ni sa. w24.05 3 kk. 5-7
Soo, January 8
Yaa nɔ okɛ ekpakpa aye efɔŋ nɔ kunim.—Rom. 12:21.
Be ko lɛ, Yesu gba ekaselɔi lɛ nɔkwɛmɔnɔ ko. Ekɛɛ yoo okulafo ko tee nɔ ebi kojolɔ ko ni ekwɛ ni eye jalɛ sane ehã lɛ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, aye mɛi foji lɛ sane fɔŋ waa, ni no hewɔ lɛ, ekaselɔi lɛ baanu bɔ ni yoo okulafo lɛ nu he ehã lɛ shishi. (Luka 18:1-5) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔnu bɔ ni yoo okulafo lɛ nu he ehã lɛ shishi, ejaakɛ wɔteŋ mɔ ko bɛ ni baakɛɛ ayeko lɛ sane fɔŋ dã. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii jieɔ nii amli, amɛhe tsɛ̃ɔ mɛi, ni amɛyeɔ amim, ni no hewɔ lɛ, wɔle akɛ abaanyɛ aye wɔ sane fɔŋ. (Jaj. 5:8) Shi kɛ́ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ye wɔ sane fɔŋ lɛ, ekolɛ no baadɔ wɔ waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ sumɔɔ ni amɛye wɔ sane fɔŋ, shi wɔnyɛmimɛi lɛ ejeŋ gbɛ akɛ amɛbaaye wɔ sane fɔŋ. Emuu ni amɛyeee lɛ hewɔ bei komɛi lɛ amɛtɔ̃ɔ wɔnɔ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔkase nibii pii yɛ bɔ ni Yesu fee enii ehã be ni shiteekɛwolɔi ni yitseiaŋ wala kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ lɛ mli. Kɛ́ shiteekɛwolɔi miiye wɔ sane fɔŋ lɛ, wɔtoɔ wɔtsui shi. No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ esa akɛ wɔto wɔtsui shi waa wɔhã wɔnyɛmimɛi Odasefoi lɛ. w24.11 2 kk. 1-2
Sohaa, January 9
Nɛgbɛ wɔbaayahé blodo yɛ wɔhã mɛnɛɛmɛi ni amɛye?—Yoh. 6:5.
Yɛ blema lɛ, mɛi yeɔ blodo waa. (1 Mo. 14:18; Luka 4:4) Anɔkwa, bɔ ni ayeɔ blodo waa yɛ nakai beiaŋ lɛ hewɔ lɛ, mɛi ni ŋma Biblia lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ wiemɔ ni ji “blodo” lɛ tsuɔ nii kɛ́ amɛmiiwie niyenii he. (Mat. 6:11; Bɔf. 20:7, shn.) Naakpɛɛ nii ni Yesu fee ni ale waa lɛ ateŋ enyɔ kɔɔ blodo he. (Mat. 16:9, 10) Abɔ naakpɛɛ nii nɛɛ ateŋ ekome he amaniɛ yɛ Yohane yitso 6 lɛ. Be ko lɛ, Yesu bɔfoi lɛ tee amɛyashiɛ yɛ he ko, ni be ni amɛku amɛsɛɛ lɛ, Yesu kɛ amɛ fɛɛ kwɔ lɛlɛ kɛfo Galilea Ŋshɔ lɛ koni amɛyajɔɔ amɛhe. (Mar. 6:7, 30-32; Luka 9:10) Amɛtee he ko banee yɛ Betsaida niiaŋ. Shi eyeee be ko ni mɛi pii babua shi yɛ jɛmɛ koni amɛbana Yesu. Kulɛ, Yesu baanyɛ eshi amɛ ni eyajɔɔ ehe, shi efeee nakai. Moŋ lɛ, ehe be etsɔɔ amɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nii ni etsa amɛteŋ mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ. Shi be ni je bɔi naa lɛ, kaselɔi lɛ susu bɔ ni mɛi pii nɛɛ fɛɛ baafee amɛná nɔ ko amɛye lɛ he. Ekolɛ, mɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ niyenii fioo ba, shi amɛteŋ mɛi pii lɛ, ehe baahia ni amɛya akrowai lɛ amli amɛyahé niyenii.—Mat. 14:15. w24.12 2 kk. 1-2
Hɔɔ, January 10
Nikeenii ni Nyɔŋmɔ kɛhãa ji naanɔ wala kɛtsɔ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ nɔ.—Rom. 6:23.
Wɔfɔlɔi, ni ji Adam kɛ Hawa lɛ yeɔ emuu, ni amɛyɛ paradeiso fɛfɛo ko mli. (1 Mo. 1:27; 2:7-9) Kulɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ, ni amɛbaaná miishɛɛ waa. Shi nɔŋŋ kɛkɛ ni nibii fite; amɛyafee esha. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa shwie amɛ kɛje Paradeiso lɛ mli, ni naanɔ wala hu ŋmɛɛ amɛ. Naagbee lɛ, ani ole nɔ pɛ ni amɛnyɛ amɛshi amɛhã amɛbii lɛ akɛ gboshinii? Biblia lɛ kɛɛ: “Gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛ mli, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no hã gbele tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Rom. 5:12) Gboshinii ni Adam shi ehã wɔ ji esha, ni nɔ ni jɛɔ esha mli kɛbaa ji gbele. Esha nɛɛ ni wɔná akɛ gboshinii lɛ tamɔ nyɔmɔ wulu ko ni wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ awo kɔkɔɔkɔ. (Lala 49:8) Yesu kɛ eshai to “nyɔji” ahe. (Mat. 6:12; Luka 11:4) Kɛ́ wɔfee esha lɛ, etamɔ nɔ ni wɔhiɛ Yehowa nyɔmɔ, ni esa akɛ wɔwo nakai esha lɛ he nyɔmɔ. Kɛ́ wɔwooo lɛ, no lɛ kɛ́ wɔgboi lɛ, no nɔŋŋ, etã; wɔbaŋ wala mli dɔŋŋ.—Rom. 6:7. w25.02 2 kk. 2-3
Hɔgbaa, January 11
Mihã amɛle ogbɛ́i lɛ.—Yoh. 17:26.
Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbaagba mɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane! Jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ náa hegbɛ nɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ehãaa mumɔi fɔji lɛ agba mɛi ehe sane. (Luka 4:41) Ŋmɛnɛ hu lɛ, dani abaahã mɔ ko hegbɛ ni efata Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe kɛshiɛ lɛ, akwɛɔ kɛji eehi shi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi lɛ anaa. Kɛ́ wɔgba mɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane be fɛɛ be, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ he fɛɛ he lɛ, no hãa anaa akɛ wɔhiɛ sɔɔ hegbɛ ni wɔná akɛ wɔbaashiɛ lɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔkase Yesu, no hewɔ lɛ, wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔshiɛ wɔhã mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ. (Mat. 13:3, 23; 1 Kor. 3:6) Yehowa asafo lɛ kaseɔ Yesu, ni no hewɔ lɛ, amɛfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ kɛyeɔ amɛbuaa mɛi koni amɛle Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ. Gbɛ kome ni Yehowa asafo lɛ tsɔɔ nɔ efeɔ nakai ji, kɛtsɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ nɔ. Kɛ́ okwɛ Biblia shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ, obaana akɛ aku sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ewo he fɛɛ he ni blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ eje kpo yɛ lɛ. Atsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee wiemɔi 270 kɛ sɛɛ amli. w24.04 9 kk. 8-9
Ju, January 12
Ewu teɔ shi ni ejieɔ eyi.—Abɛi 31:28.
Nyɛmimɛi hii komɛi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ, daa gbi lɛ, amɛbaafee nɔ ko ni baahã amɛŋamɛi lɛ anu he akɛ amɛsumɔɔ amɛ, ni enɛ ehã amɛgbãla lɛ esɔ. (1 Yoh. 3:18) Nibii bibiibibii komɛi ni nuu baanyɛ afee koni eŋa anu he akɛ esumɔɔ lɛ ji, ni ebaamɔ enine mli loo ebaafua lɛ. Ebaanyɛ esɛndi lɛ tɛs mɛseji hu ni ekɛɛ lɛ akɛ, “Mihiɛ miitse bo,” loo ebi lɛ akɛ, “Te nibii yaa lɛ tɛŋŋ?” Bei komɛi hu lɛ, ebaanyɛ eŋmala wiemɔi ŋɔɔmɔŋɔɔmɔi yɛ wolo nɔ ehã lɛ ni ekɛtsɔɔ lɛ akɛ esumɔɔ lɛ. Kɛ́ nuu ko fee nibii nɛɛ, no baahã eŋa lɛ anu he akɛ esumɔɔ lɛ ni ebuɔ lɛ, ni enɛ baahã amɛgbãla lɛ asɔ. Nuu ni sumɔɔ eŋa ni ebuɔ lɛ lɛ baawie nibii ni baatswa eŋa lɛ ema shi ni baawo lɛ hewalɛ. Nɔ kome ni ebaanyɛ efee ji, ni ebaahã eŋa lɛ ana akɛ ehiɛ sɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ ehãa lɛ lɛ. (Kol. 3:15) Kɛ́ nuu ko jɛ etsui mli ejie eŋa yi lɛ, no baahã eŋa lɛ tsui atɔ waa. Kɛ́ efee nibii nɛɛ, no baahã yoo lɛ anu he akɛ esumɔɔ lɛ waa ni ebuɔ lɛ. w25.01 11 kk. 15; 13 kk. 16
Jufɔ, January 13
Mi Yehowa, miji o-Nyɔŋmɔ lɛ, . . . Mɔ ni tsɔɔ bo gbɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ onyiɛ nɔ lɛ nɔ lɛ.—Yes. 48:17.
David kɛ shiwoo ko ni mu Lala 15 lɛ naa. Ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ nibii nɛɛ, ekpokpoŋ kɔkɔɔkɔ.” Wiemɔi nɛɛ hãa wɔnaa nɔ titri hewɔ ni Yehowa miisumɔ ni wɔfee nibii fɛɛ ni awie he yɛ Lala 15 lɛ mli, ni no ji, eesumɔ ni wɔná miishɛɛ. Kɛ́ wɔfee nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ wɔfee lɛ, ebaajɔɔ wɔ ni ebaabu wɔhe. Wɔsɛɛ lɛ, Yehowa baajɔɔ mɛi ni yɔɔ efonirifeemɔŋ mama tsũ lɛ mli lɛ waa. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baaya ŋwɛi, he ni Yesu esaa “shihilɛhei pii” eto amɛ yɛ lɛ. (Yoh. 14:2) Ni mɛi yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu? Shiwoi ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:3 lɛ baaba mli ahã amɛ. Eji hegbɛ kpele ni Yehowa ehã wɔ fɛɛ akɛ, wɔbaanyɛ wɔba emama tsũ lɛ mli ni wɔhi jɛmɛ kɛya naanɔ!—Lala 15:1-5. w24.06 13 kk. 19-20
Shɔ, January 14
Nyɛkɛ anunyam ni sa Yehowa gbɛ́i lɛ ahãa lɛ.—Lala 96:8.
Mɛni ji anunyam? Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “anunyam” lɛ tsu nii lɛ, ekɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni hãa anaa akɛ mɔ ko je agbo lɛ he. Be ni Yehowa jie Israelbii lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, etsɔ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ kɛ gbeyei nɔ ehã amɛna enunyam lɛ. Bo lɛ, feemɔ nɔ ni tee nɔ lɛ he mfoniri okwɛ: Naa Israelbii akpekpei abɔ ni amɛbabua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi koni Nyɔŋmɔ kɛ amɛ awie. Atatu kpii ebaha gɔŋ lɛ nɔ. Trukaa lɛ, amɛna ni lasu miite shi kɛmiijɛ gɔŋ lɛ mli kɛmiiya ŋwɛi, kɛkɛ ni shikpɔŋ lɛ bɔi hosomɔ waa, nugbɔ bɔi shimɔ, sarawai gbála, ni amɛnu tɛtɛrɛmantɛrɛ gbɛɛmɔ ni naa wa waa diɛŋtsɛ. (2 Mo. 19:16-18; 24:17; Lala 68:8) Ekã shi faŋŋ akɛ, nibii nɛɛ hã Israelbii lɛ na Yehowa anunyam lɛ kɛ hewalɛ kpele ni eyɔɔ lɛ, ni amɛhe jɔ̃ amɛhe. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔhã mɛi le bɔ ni Yehowa yɔɔ hewalɛ waa hã, esui kpakpai ni nɔ bɛ lɛ, ni wɔkɛ yijiemɔ hã lɛ yɛ nibii ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔfeɔ lɛ ahe lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkɛ anunyam ni sa Yehowa lɛ miihã lɛ.—Yes. 26:12. w25.01 2 kk. 2-3
Soo, January 15
Yehowa ni tsu mi.—4 Mo. 16:28.
Be ni Israelbii lɛ nyiɛ gbɛ kɛyaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ni ji hiɛnaanɔbii lɛ wie amɛshi Mose yɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ hewɔ. Amɛwie akɛ: “Asafo muu lɛ fɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ [jeee Mose pɛ], amɛ fɛɛ, ni Yehowa yɛ amɛteŋ.” (4 Mo. 16:1-3) Eji anɔkwale akɛ yɛ Yehowa hiɛ lɛ, “asafo muu lɛ fɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ,” shi no mli lɛ Yehowa eje gbɛ ehala Mose akɛ enyiɛ ewebii lɛ ahiɛ. No hewɔ lɛ, be ni hiɛnaanɔbii atuatselɔi nɛɛ wie amɛshi Mose lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa amɛwieɔ amɛshiɔ lɛ. Nɔ najiaŋ ni amɛbaafee nɔ ni Yehowa sumɔɔ lɛ, amɛfee nɔ ni baahã amɛná hegbɛi pii ni amɛhe gbɛ́i. Nyɔŋmɔ gbe mɛi ni nyiɛ atuatsemɔ lɛ hiɛ lɛ kɛ mɛi akpei abɔ ni fi amɛ sɛɛ lɛ. (4 Mo. 16:30-35, 41, 49) Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa nyaaa mɛi ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni esafo lɛ kɛhãa lɛ tsuuu nii lɛ ahe kwraa. w24.07 11 kk. 11
Sohaa, January 16
Ninaa lɛ yɛ hã ebe ni ato lɛ kɛ̃.—Hab. 2:3.
Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii heee amɛyeee akɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee ebɛŋkɛ, ni amɛyeɔ wɔhe fɛo po akɛ wɔheɔ enɛ wɔyeɔ. (2 Pet. 3:3, 4) Eyɛ mli akɛ nibii babaoo yɛ ni wɔleee lolo, shi esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ baaba yɛ be ni Yehowa eto lɛ naa pɛpɛɛpɛ, ni agbɛnɛ hu, Yehowa baabu wɔhe yɛ nakai be lɛ mli. Esa akɛ wɔhe mɛi ni Yehowa tsɔɔ amɛnɔ etsɔɔ wɔ gbɛ, ni ji “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” wɔye waa. (Mat. 24:45) Ekolɛ akɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛi komɛi baahã wɔ ni baabaa wɔyi kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi. Bianɛ ji be ni esa akɛ wɔhe mɛi ni Yehowa ehala ni amɛnyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ wɔye waa ni wɔbo amɛgbɛtsɔɔmɔi toi. Kɛ́ bianɛ lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaabo amɛgbɛtsɔɔmɔi toi lɛ, nakai nɔŋŋ ebaawa kɛhã wɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. w24.09 11 kk. 11-12
Hɔɔ, January 17
[Nyɛkaa nyɛkwɛa] ni nyɛyɔse nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpa ni enáa he miishɛɛ ni hi kɛwula shi lɛ.—Rom. 12:2.
Fɔlɔi, esaaa akɛ nyɛsusuɔ akɛ, akɛni nyɛheɔ nyɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewɔ lɛ, nyɛbii lɛ hu baahe amɛye akɛ eyɛ. Ekolɛ be ni obi lɛ daa lɛ, ebaabi bo saji tamɔ: ‘Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ? Ani manyɛ mahe nibii ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ maye lɛɛlɛŋ?’ Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ehi akɛ wɔbaajwɛŋ saji ahe jogbaŋŋ ni ‘wɔka nii fɛɛ wɔkwɛ.’ (Rom. 12:1; 1 Tes. 5:21) No hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua obi lɛ koni ehe eye waa akɛ Nyɔŋmɔ yɛ ni Biblia lɛ ji e-Wiemɔ? Wo obi lɛ hewalɛ ni etao nii amli, koni lɛ diɛŋtsɛ ena akɛ saji ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ ji anɔkwale. Kɛ́ obi lɛ bi bo sane lɛ, ŋɔɔ nakai hegbɛ lɛ ni okɛtsɔɔ lɛ bɔ ni akɛ Watch Tower Publications Index lɛ, Niiamlitaomɔ Wolo Kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ, kɛ nibii krokomɛi ni asafo lɛ efee ni akɛtaoɔ nii amli lɛ tsuɔ nii ahãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ eetao ena nibii ni yeɔ odase akɛ Biblia lɛ jeee wolo ko kɛkɛ, shi moŋ, eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, obaanyɛ ohã ekwɛ Niiamlitaomɔ Wolo lɛ mli ni etao saneyitso ni ji “Biblia Lɛ.” Saneyitso fioo ko yɛ nakai saneyitso lɛ shishi ni kɛɛ “Ajɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛŋ Aŋma,” ni ebaana nibii pii ni yeɔ odase akɛ Biblia lɛ ji “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ yɛ jɛmɛ.—1 Tes. 2:13. w24.12 15 kk. 4-5
Hɔgbaa, January 18
Nibii [nɛɛ] . . . , nomɛi nɔŋŋ okɛwo gbɔmɛi anɔkwafoi adɛŋ, koni no ahã amɛ hu amɛfee mɛi ni sa jogbaŋŋ akɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii.—2 Tim. 2:2.
Te asafoŋ onukpai baafee tɛŋŋ amɛkase Yesu? Esa akɛ amɛtsɔse nyɛmimɛi hii, ni oblahii ni darako tsɔ po fata he lɛ, koni amɛfee mɛi ni sa ni baanyɛ atsu asafoŋ nitsumɔi srɔtoi. Asafoŋ onukpai lɛ le akɛ nyɛmimɛi hii nɛɛ yeee emuu. No hewɔ lɛ, esa akɛ amɛjɛ suɔmɔ mli amɛwo nyɛmimɛi hii nɛɛ ŋaa koni amɛba amɛhe shi, amɛfee mɛi ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ amɛnɔ, ni amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaaye amɛbua mɛi krokomɛi. (1 Tim. 3:1; 1 Pet. 5:5) Yesu kɛ nitsumɔ wo ekaselɔi lɛ adɛŋ akɛ amɛshiɛ, ni agbɛnɛ hu, amɛkɛ mɛi akase Ŋmalɛ lɛ. Ekolɛ ekaselɔi lɛ nu he akɛ amɛnyɛŋ amɛtsu nitsumɔ nɛɛ. Shi Yesu he eye akɛ amɛbaanyɛ amɛtsu aahu, ni ekɛɛ amɛ nakai hu. Ewie akɛ: “Bɔ ni Tsɛ lɛ tsu mi lɛ, nakai nɔŋŋ mi hu mitsuɔ nyɛ nɛɛ.”—Yoh. 20:21. w24.10 16 kk. 15; 17 kk. 17
Ju, January 19
David . . . ji mitsuinaa nuu.—Bɔf. 13:22.
No mli lɛ, David ji Yehowa webii lɛ amaŋtsɛ, ni eye Yehowa anɔkwa. Etswaa saŋku, efoɔ lala, eji tawulɔ kpanaa, kɛ gbalɔ hu. Ekɛ kai pii kpe. Ebashɛ be ko ni ehe bahia ni etee ehe yɛ Maŋtsɛ Saul hewɔ ejaakɛ eetao ni egbe lɛ, ni enɛ hã ehi shi akɛ kobɔfo afii pii. Be ni ebatsɔ maŋtsɛ lɛ sɛɛ lɛ, be ko lɛ ehe bahia ni ejo foi ekoŋŋ yɛ ewala hewɔ ejaakɛ ebi Absalom bɔ mɔdɛŋ ni eshɔ̃ emaŋtsɛyeli lɛ kɛje edɛŋ. David kɛ shihilɛi ni mli wawai kpe, ni etɔ̃ tɔmɔi komɛi moŋ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, eye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛyashi egbo. Yehowa wie yɛ ehe akɛ eji “mitsuinaa nuu.” Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔbo David ŋaawoo kpakpa lɛ toi! (1 Maŋ. 15:5) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hã wɔsusu ŋaa ni David wo Solomon, ni ji ebinuu ni baaye esɛɛ akɛ maŋtsɛ lɛ he wɔkwɛ. Yehowa hala Solomon koni ema sɔlemɔ shĩa ni ewebii lɛ ajá lɛ yɛ jɛmɛ. (1 Kro. 22:5) Nitsumɔ nɛɛ jeee nitsumɔ bibioo, ni ehe baahia ni Yehowa aye abua Solomon ni enyɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ hu. Mɛɛ ŋaa David baawo lɛ? David kɛɛ ebinuu lɛ akɛ kɛ́ ebo Yehowa toi lɛ, ebaaye omanye.—1 Maŋ. 2:2, 3. w24.11 10 kk. 9-11
Jufɔ, January 20
Okɛ gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ afɔ̃ Yehowa hiɛ; okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ, ni ebaatsu nibii ahe nii ehã bo.—Lala 37:5.
Nibii komɛi yɛ ni esa akɛ nuu ni yiɔ eŋa loo ekɛ lɛ wieɔ bɔ ni esaaa lɛ afee koni esaa ekɛ Yehowa kɛ eŋa lɛ teŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ eyɔse akɛ eyɛ naagba agbo, ni akɛ, Yehowa miina nibii ni efeɔ lɛ fɛɛ. (Lala 44:21; Jaj. 12:14; Heb. 4:13) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ ekpa nibii ni efeɔ ni yeɔ eŋa lɛ awui lɛ, ni etsake esubaŋ. (Abɛi 28:13) Nɔ ni ji etɛ lɛ, esa akɛ ekpa Yehowa kɛ eŋa lɛ fai, ni ebi ni amɛkɛ ehe eshai ake lɛ. (Bɔf. 3:19) Agbɛnɛ hu, esa akɛ ekpa Yehowa fai ni eye ebua lɛ ni ená shwelɛ lɛ akɛ ebaatsake, ni eye ebua lɛ ni etsake nibii ni esusuɔ he, ewiemɔ, kɛ enifeemɔ. (Lala 51:10-12; 2 Kor. 10:5; Fip. 2:13) Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, yɛ etsui mli tɔ̃ɔ lɛ, esa akɛ ena yiwalɛ nifeemɔi fɛɛ kɛ wiemɔi ni esaaa tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ, ni no baatsɔɔ akɛ eehi shi yɛ esɔlemɔ lɛ naa. (Lala 97:10) Nɔ ni ji enumɔ lɛ, esa akɛ eyana asafoŋ onukpai lɛ oya nɔŋŋ ni amɛye amɛbua lɛ. (Yak. 5:14-16) Nɔ ni ji ekpaa lɛ, esa akɛ ekwɛ nibii ni kɛ́ efee lɛ ebaaye ebua lɛ koni ekaku esɛɛ kɛtee eyɛlɛ ŋmɔ lɛ mli ekoŋŋ. w25.01 11 kk. 14
Shɔ, January 21
Mɛni hewɔ oshashaoɔ shi? Tee shi ni ohã abaptisi bo.—Bɔf. 22:16.
Ani osumɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni ehã bo nibii kpakpai fɛɛ ni oyɔɔ kɛ wala hu lɛ? Ni ani oosumɔ ni ohã ena akɛ osumɔɔ lɛ? Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofee nakai ji, ni obaajɔɔ ohe nɔ ohã lɛ ni ohã abaptisi bo. Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ni ohã abaptisi bo lɛ, obatsɔɔ Yehowa weku lɛ mli nyo, ni Yehowa batsɔɔ o-Tsɛ kɛ o-Naanyo. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, Yehowa baatsɔɔ bo gbɛ ni ekwɛ onɔ, ejaakɛ obatsɔ enɔ. (Lala 73:24; Yes. 43:1, 2) Agbɛnɛ hu, kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ni ohã abaptisi bo lɛ, no baahã oná hiɛnɔkamɔ akɛ obaanyɛ ohi shi kɛya naanɔ. (1 Pet. 3:21) Ani nɔ ko ehã ooshashao shi akɛ obaahã abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, jeee bo pɛ; mɛi pii nuɔ he nakai. Shi mɛi akpekpei abɔ hu etsake amɛjeŋba kɛ bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa, ni no ehã anyɛ abaptisi amɛ. Bianɛ lɛ, amɛkɛ miishɛɛ kɛ ekãa miisɔmɔ Yehowa. w25.03 2 kk. 1-2
Soo, January 22
Bo ji mɔ ni kɛ eshai keɔ lɛɛlɛŋ.—Lala 130:4.
Bei pii lɛ, Biblia lɛ kɛ eshai toɔ jatsu ko ni tsii he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Maŋtsɛ David wie akɛ: “Mitɔmɔi lɛ ma miyiteŋ; tamɔ jatsu ni tsii, amɛtsii fe mi.” (Lala 38:4) Shi Yehowa kɛ eshafeelɔi ni tsakeɔ amɛtsui lɛ ahe eshai keɔ amɛ. (Lala 25:18; 32:5) Kɛ́ akɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ, “keɔ” lɛ tsu nii lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni baa mɛi ajwɛŋmɔ mli ji, ni “awó” nɔ ko loo “atere” nɔ ko. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee Yehowa he mfoniri ni ewó wɔhe eshai, ni tamɔ jatsu ni tsii lɛ, kɛje wɔnɔ ni etere kɛmiiya. Wiemɔ kroko ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, he ni Yehowa tereɔ wɔhe eshai lɛ kɛyaa lɛ kɛ wɔ teŋ jekɛ diɛŋtsɛ. Lala 103:12 lɛ kɛɔ akɛ: “Bɔ ni hulushiteehe kɛ hulushinyɔɔhe teŋ jekɛ lɛ, nakai ehãa wɔ kɛ wɔtɔmɔi lɛ ateŋ jekɛɔ.” Hulu lɛ teɔ shi yɛ bokã ni eyanyɔɔ shi yɛ anai. Ni wɔle akɛ, bokã bɛŋkɛɛɛ anai kwraa. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, he ni Yehowa jieɔ wɔhe eshai lɛ kɛyaa lɛ jekɛ aahu akɛ, wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ ashɛ he. Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ Yehowa kɛ eshai ke lɛ, ekɛkeɔ kwraa! w25.02 9 kk. 5-6
Sohaa, January 23
Kɛ́ oyaafee ohiafoi ejurɔ lɛ, kaakpã tɛtɛrɛmantɛrɛ kɛtsɔ hiɛ.—Mat. 6:2.
Be ni Yesu ku esɛɛ kɛtee ŋwɛi lɛ sɛɛ lɛ, bɔfo Petro tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa nuu ko ni afɔ lɛ obubuafo. (Bɔf. 1:8, 9; 3:2, 6-8) Mɛi pii na naakpɛɛ nii nɛɛ ni amɛké yuu kɛba he ni Petro yɔɔ lɛ. (Bɔf. 3:11) Ani Petro kɛ naakpɛɛ nii ni efee lɛ baahole ekɔɔji anɔ? Eyɛ mli akɛ, he ni atsɔse Petro yɛ lɛ, mɛi sumɔɔ ni ana amɛ, ni amɛkɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ shiɔ amɛtsitsi moŋ, shi Petro efeee nakai. Eba ehe shi ni ekɛ naakpɛɛ nii ni efee lɛ he yijiemɔ lɛ fɛɛ hã Yehowa kɛ Yesu. Ewie akɛ: “Atsɔ [Yesu gbɛ́i] lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ egbɛ́i lɛ mli lɛ nɔ ahã nuu nɛɛ ni nyɛnaa ni nyɛle lɛ hu lɛ ená hewalɛ.” (Bɔf. 3:12-16) Wɔbaanyɛ wɔkase Petro ni wɔya nɔ wɔba wɔhe shi. Kɛ́ mɔ ko ni baa ehe shi lɛ fee nɔ ko ehã mɔ ko lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã Yehowa kɛ mɔ lɛ hewɔ efee, shi jeee koni mɛi ana ni amɛjie eyi. Kɛ́ wɔkɛ miishɛɛ sɔmɔ Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni wɔbaanyɛ nɔ, ekɔɔɔ he eko kɛ́ mɛi na nɔ ni wɔfeɔ lɛ loo amɛnaaa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi.—Mat. 6:1-4. w25.03 10 kk. 11-12
Hɔɔ, January 24
Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ onitsɔɔmɔ lɛ nɔ be fɛɛ be.—1 Tim. 4:16.
Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa kɛ wɔnyɛmi gbɔmɔ nɔ lɛ, no baahã wɔná miishɛɛ pii yɛ shiɛmɔ lɛ mli. (Mat. 22:37-39) Okɛ ojwɛŋmɔ ama bɔ ni Yehowa náa miishɛɛ ehãa kɛ́ ena akɛ wɔmiitsu nitsumɔ lɛ kɛ bɔ ni mɛi náa miishɛɛ kɛ́ amɛhã wɔkɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, mɛi ni baabo wɔsane lɛ toi ni amɛbasɔmɔ Yehowa lɛ, baahi shi kɛya naanɔ. (Yoh. 6:40) Ani shihilɛ ko hewɔ lɛ oka tsũ mli? Kɛ́ nakai lɛ, kwɛmɔ akɛ mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ osumɔɔ Yehowa kɛ onyɛmi gbɔmɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni COVID-19 hela lɛ ba lɛ, Samuel kɛ eŋa Dania nyɛɛɛ aje kpo kɛya he ko he ko. Yɛ be ni mli wa nɛɛ mli lɛ, amɛtsɔ tɛlifoŋ kɛ lɛtaŋmaa nɔ amɛye mɛi odase, ni amɛkɛ mɛi kase Biblia lɛ kɛtsɔ Zoom nɔ. Eyɛ mli akɛ Samuel kɛ Dania shihilɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsu babaoo tamɔ tsutsu lɛ moŋ, shi amɛfee nɔ ni amɛbaanyɛ, ni amɛná miishɛɛ waa. w24.04 18 kk. 15-16
Hɔgbaa, January 25
Yoo kpakpa lɛ, namɔ aaaná? Ejara wa kwraa fe ojarawatɛi.—Abɛi 31:10.
Eyɛ mli akɛ jeee ja mɔ ko ebote gbalashihilɛ mli dani ebaaná miishɛɛ moŋ, shi nyɛmimɛi oshijafoi babaoo ni eda yɛ afii amli kɛ mɛi ni darako tsɔ lɛ miisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli. Shi dani okɛ mɔ ko baabɔi nyiɛmɔ lɛ, esa akɛ ofee mɔ ko ni wekukpaa ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa, mɔ ko ni jwɛŋmɔŋ esa ni efeee enii tamɔ gbekɛ, ni agbɛnɛ hu ebua ehe naa jogbaŋŋ. (1 Kor. 7:36) Agbɛnɛ hu, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ obaale sui ni otaoɔ ona yɛ mɔ ni obaasumɔ ni okɛbote gbalashihilɛ mli lɛ he dani okɛ mɔ ko aje nyiɛmɔ shishi. Kɛ́ jeee nakai lɛ, obaashi mɔ ko ni baanyɛ afee gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa bo lɛ sɛɛ ni okɛ mɔ ko ni esaaa bo moŋ baaje nyiɛmɔ shishi. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, esa akɛ mɔ lɛ afee Kristofonyo ni abaptisi lɛ. (1 Kor. 7:39) Shi jeee Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni abaptisi lɛ lɛ baanyɛ afee gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa bo. No hewɔ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Mɛɛ otii loo nibii mikɛmamɔ mihiɛ yɛ mishihilɛ mli? Mɛɛ sui misumɔɔ waa ni mana yɛ mɔ ni masumɔ ni mikɛ lɛ ahi shi lɛ he? Ani miikpa babaoo gbɛ fe nine yɛ mɔ ni masumɔ ni mikɛhi shi lɛ dɛŋ?’ w24.05 20 kk. 1; 21 kk. 3
Ju, January 26
Nyɛmli ahia ahãa nyɛhe.—Efe. 4:32.
Kɛ́ béi loo naataamɔi ba yɛ nyɛnyiɛmɔ lɛ mli lɛ, te esa akɛ nyɛtsu he nii nyɛhã tɛŋŋ? Kɛ́ nyɛtaa saji anaa yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ nyɛsaaa kɛhãaa nyɛhe? Dabi, etsɔɔɔ nakai doo; jeee be fɛɛ be mɛi enyɔ kɛ amɛhe kpãa gbee yɛ saji ahe. Nɔ ni hãa gbalashihilɛ yeɔ omanye ji, kɛ́ mɛi enyɔ lɛ yɛ bulɛ kɛhã amɛhe ni mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni efee nɔ ni sa mɔ kroko lɛ hiɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛnyɛɔ nyɛtsuɔ naagbai ni baa nyɛteŋ lɛ ahe nii bianɛ lɛ, no baanyɛ ahã nyɛna akɛ nyɛbaaye omanye kɛ́ nyɛbote gbalashihilɛ mli. Nyɛbaanyɛ nyɛbi nyɛhe akɛ: ‘Ani wɔnyɛɔ wɔjɛɔ naajɔlɛ kɛ bulɛ mli wɔsusuɔ saji ahe? Ani wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔkpɛlɛɔ wɔtɔmɔi anɔ ni wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔkafee nakai dɔŋŋ? Ani wɔŋmɛɔ sane he, wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔkpaa fai, ni wɔkɛ tɔmɔi keɔ oya?’ (Efe. 4:31) Shi kɛ́ daa nɛɛ nyɛmiitaa saji anaa loo nyɛmiibé yɛ nyɛnyiɛmɔ lɛ mli lɛ, no lɛ, ekolɛ kɛ́ nyɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ ebaaya lɛ. Kɛ́ ona akɛ mɔ kroko lɛ esaaa bo lɛ, no lɛ, yiŋ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ okpɛ ji, ni obaahã nyɛfo nyiɛmɔ lɛ sɛɛ. Ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛbaaná enɛ he sɛɛ. w24.05 30 kk. 12
Jufɔ, January 27
Ajie Yehowa, mi-Tɛsaa lɛ yi, mɔ ni tsɔɔ miniji tawuu.—Lala 144:1.
Kɛ́ wɔbo Yehowa toi yɛ nibii fɛɛ mli ni wɔhã Biblia lɛ kudɔ wɔ yɛ yiŋ fɛɛ yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ mli lɛ, mɛi baana, ni amɛbaakase wɔ. Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔfee nibii ni baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔye Yehowa anɔkwa ni wɔhi shi yɛ eshishitoo mlai lɛ anaa. Agbɛnɛ hu, amale tsɔɔmɔi kɛ susumɔi ni ehe shi yɛ je lɛ mli ni kɛ Yehowa susumɔ kpãaa gbee lɛ naŋ wɔ nɔ hewalɛ. (Efe. 4:14; Yak. 1:6-8) Ni kɛ́ wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni kɛ naagbai miikpe lɛ. (1 Tes. 3:2, 3) Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee mɛi ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ amɛnifeemɔi amli, mɛi ni jwɛŋɔ jogbaŋŋ, mɛi ni nyiɛɔ yɛ gbɛjianɔtoo naa, kɛ mɛi ni nuɔ nii ashishi. Akɛni asafoŋ onukpai lɛ jieɔ sui nɛɛ akpo hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛyeɔ amɛbuaa nyɛmimɛi lɛ koni amɛkahao fe nine, ni agbɛnɛ hu, amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. Kɛfata he lɛ, ‘amɛhiɛɔ anɔkwa wiemɔ lɛ mli kpɛŋŋ,’ ni no hewɔ lɛ amɛnyɛɔ amɛwajeɔ asafo lɛ. (Tito 1:9; 1 Tim. 3:1-3) Asafoŋ onukpai lɛ yasaraa nyɛmimɛi lɛ ni amɛwoɔ amɛ hewalɛ. Agbɛnɛ hu, amɛfolɔɔɔ asafoŋ kpeei amli, amɛyaa shiɛmɔ daa, ni amɛfeɔ aŋkro nikasemɔ. Enɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kaseɔ amɛnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ. Kɛ́ nyɛmimɛi lɛ kɛ naagba ko kpe ni amɛhao waa lɛ, asafoŋ onukpai lɛ yeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama Yehowa kɛ eshiwoi lɛ anɔ. w24.06 31 kk. 16-18
Shɔ, January 28
Nyɛtsakea nyɛtsui, ejaakɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi etã.—Mat. 4:17.
Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ehã mɛi le akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ waa ni ekɛ eshai ake. Egba nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ sane nɛɛ he; no ji bi ni laaje lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Yɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, oblanyo ko shi shĩa ni eyafee nibii gbohii pii. Sɛɛ mli lɛ, “ehiɛ ba ehe nɔ” ni eku esɛɛ akɛ eeya shĩa. Te epapa fee enii ehã tɛŋŋ? Yesu kɛɛ ‘be ni oblanyo lɛ nyiɛ shɔŋŋ kɛbaa lɛ, epapa hiŋmɛi gba . . . , ni esha foi ni eyafua lɛ atuu ni ekɛ suɔmɔ shɔ enaa.’ Oblanyo lɛ kpaaa gbɛ kwraa akɛ epapa kɛ ehe baake lɛ, no hewɔ lɛ ekɛɛ epapa ni ekɛ lɛ afee tamɔ epaafoi lɛ ateŋ mɔ ko. Shi epapa kɛ ehe ke lɛ kwraa. Etsɛ lɛ “mibinuu,” ni ewie yɛ ehe akɛ: “Elaaje ni ana lɛ.” (Luka 15:11-32) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni Yesu yɔɔ ŋwɛi lɛ, ena bɔ ni e-Tsɛ lɛ musuŋ tsɔ lɛ yɛ mɛi pii ni efee esha shi amɛtsake amɛtsui lɛ ahe kɛ bɔ ni ekɛ amɛtɔmɔi ke amɛ oya lɛ. Bi ni laaje lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu gba lɛ taa mɔ tsuiŋ, ni ehãa wɔnaa akɛ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, naa mɔbɔ waa! w24.08 11 kk. 11-12
Soo, January 29
Nyɛjwɛŋa jogbaŋŋ.—1 Pet. 4:7.
Kristofonyo ni kɛ ejwɛŋmɔ tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ, kɛ́ eekpɛ eyiŋ yɛ sane ko he lɛ, ekwɛɔ kɛji yiŋ ni etaoɔ ekpɛ lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni Yehowa hiɛ yɛ nakai sane lɛ he lɛ kpãa gbee, ejaakɛ ele akɛ wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ he miihia fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ eshihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, enaaa ehe tsɔ, ejaakɛ ele akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ele. Kɛfata he lɛ, esɔleɔ ebiɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, ejaakɛ ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ enɔ. Esa akɛ wɔfee nakai kɛ́ wɔnuɔ he akɛ nɔ ni wɔyaatsu he nii lɛ feemɔ waaa hãaa wɔ po. Kɛ́ wɔyaakpɛ yiŋ yɛ sane ko ni he hiaa waa lɛ he lɛ, no lɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ, ejaakɛ no baatsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ ele yiŋ ni kɛ́ wɔkpɛ lɛ ebaahi ehã wɔ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase esui lɛ. (1 Mo. 1:26) Wɔle akɛ, wɔnyɛŋ wɔkase Yehowa pɛpɛɛpɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli be fɛɛ be.—Yes. 55:9. w25.03 11 kk. 13; 13 kk. 17-18
Sohaa, January 30
[Suɔmɔ hiɛ] kãa nibii fɛɛ nɔ, efiɔ shi yɛ nibii fɛɛ mli.—1 Kor. 13:7.
Kaamu sane naa oya. Kɛ́ oke mɔ ko nɔ ko ni ejieee hiɛsɔɔ kpo lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani ehiɛ kã he, aloo ejwɛŋmɔ ni eje nɔ kɛkɛ?’ Ekolɛ yiŋtoo kroko hu hewɔ ni mɔ lɛ ebadako wɔ shi bɔ ni wɔkpaa gbɛ akɛ ebada wɔ shi lɛ. Mɔ ko yɛ ni ehiɛ esɔ nɔ ni ofee ohã lɛ lɛ waa, shi ewa kɛhã lɛ akɛ ebaajie hiɛsɔɔ kpo. Ekolɛ ehiɛ miigbo, ejaakɛ be ko ni eho lɛ, eyeɔ ebuaa mɛi shi bianɛ lɛ enyɛɛɛ efee nakai. Ekɔɔɔ he eko bɔ ni sane lɛ ji lɛ, kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, wɔnáŋ amɛhe jwɛŋmɔ ni ejaaa, ni wɔbaaya nɔ wɔfee amɛ ejurɔ. (Efe. 4:2) Too otsui shi. Maŋtsɛ Solomon ni hiɛ kã shi waa lɛ wie akɛ: “Shɛ oblodo lɛ ofɔ̃ nui lɛ ahiɛ, ejaakɛ gbii babaoo sɛɛ lɛ, onine baashɛ nɔ ekoŋŋ.” (Jaj. 11:1) Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, bei komɛi lɛ kɛ́ wɔfee mɛi ejurɔ lɛ, “gbii babaoo sɛɛ” dani amɛbaajie hiɛsɔɔ kpo. w24.09 30 kk. 18-19
Hɔɔ, January 31
Mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ esha lɛ, jajemɔ amɛ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ, koni no afee kɔkɔbɔɔ kɛhã mɛi ni eshwɛ lɛ.—1 Tim. 5:20.
Bei komɛi lɛ, atswaa asafo lɛ adafi akɛ ajaje mɔ ko. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkɛ lɛ abɔ, ejaakɛ wɔle akɛ etsake etsui ni ekwa egbɛ fɔŋ lɛ. Ajieko lɛ kɛjeko asafo lɛ mli, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkɛ lɛ abɔ ni wɔwo lɛ hewalɛ koni eya nɔ efee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. (Heb. 10:24, 25) Shi kɛ́ ajie mɔ ko kɛje asafo lɛ mli lɛ, esoro bɔ ni esa akɛ wɔkɛ lɛ aye wɔhã kwraa. Esa akɛ wɔkɛ lɛ “akpa bɔɔ,” ni esaaa akɛ ‘wɔkɛ lɛ yeɔ nii po.’ (1 Kor. 5:11) Ani enɛ tsɔɔ akɛ, wɔnyɛŋ wɔfɔ̃ lɛ nine kɛba asafoŋ kpeei, loo kɛ́ eba asafoŋ kpee lɛ wɔnyɛŋ wɔŋa lɛ? Dabi. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ mɔ lɛ ebɔŋ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔdamɔ wɔhenilee ni wɔkɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ nɔ wɔhala akɛ wɔbaafɔ̃ lɛ nine kɛba asafoŋ kpeei, titri lɛ, kɛ́ eji wɔwekunyo loo no mli lɛ eji wɔnaanyo kpaakpa. w24.08 30 kk. 13-14