Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w82 9/1 yitso 17
  • Fa 21: Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Fa 21: Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • Saneyitsei Bibii
  • TSULƆ NI “AJƆƆ” LƐ LƐ
  • TSULƆ LƐ NUŊTSƆ LƐ SARAMƆ BE
  • AŊƆ LƐ ATO NUŊTSƆ LƐ NII FƐƐ KWA NƆ
  • “SHI KƐJI NAKAI TSULƆ FƆŊ LƐ”
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
w82 9/1 yitso 17

Yitso 17

Fa 21: Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ

“EHA AMƐ AMƐŊMAA YƐ BE NI SA NƆ”

24. Ahala “tsulɔ” lɛ ni efee mɛni, ni mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ “ewebii” lɛ atsu mɛi ni akɛfee enɛ lɛ?

24 Akɛ jwiɛtɛi “talentai” haaa “tsulɔ” lɛ yɛ nɛkɛ abɛbua nɛɛ mli koni ekɛtsu nii. No hewɔ lɛ wɔwieee mumɔŋ “talentai” ahe yɛ biɛ. Akɛ gbɛnaa nii krɛdɛɛ ko fɔ “tsulɔ” ni ahala lɛ Iɛ nɔ koni eha enanemɛi “shiabii” lɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ. Ŋmaa he miihia amɛ yɛ be fɛɛ mli, taakɛ eji yɛ “tsulɔ” ni ehala lɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, beni afee ni awo amɛ hewalɛ kɛha amɛ nitsumɔ yɛ nuŋtsɔ lɛ shia lɛ. Kɛji akɛ nuŋtsɔ lɛ shiabii fa lɛ, “tsulɔ” ni ahala lɛ lɛ eyaŋ amɛfɛɛ amɛŋɔɔ aŋkroaŋkro koni ekɛ mɔ fɛɛ mɔ ŋmaa ayaha lɛ diɛŋtsɛ. Nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ji akɛ, “tsulɔ” lɛ baakwɛ ni ŋmaa ahi shi ni akɛha “shiabii” lɛ loo “mɛi ni tsuɔ nii yɛ shia lɛ fɛɛ.” “Ewebii” lɛ ekomɛi baaye abua ni aja niyenii lɛ aha amɛ nanemɛi ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ. Belɛ ejeee nɔ ni esaaa akɛ shiabii lɛ aaaye abua ni amɛlɛ amɛhe.

25. Mɛɛ “be ni sa nɔ””tsulɔ” kuu lɛ je shishi amɛkɛ “ŋmaa” loo niyenii lɛ ha, ni amɛkɛha namɛi, ni mɛni jɛ mli ba nakai gbi lɛ?

25 Beni mumɔŋ “ŋmaa” lɛ ba pɛ “yɛ be ni sa nɔ” yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ mli pɛ kɛkɛ ni “tsulɔ” kuu ni ahala lɛ lɛ jie ehe kpo akɛ “anɔkwafo kɛ nilelɔ” kɛtsɔ “ŋmaa” loo niyenii lɛ ni ekɛha yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni afɔse eshwie shi lɛ tsirɛmɔ naa. Kaselɔi 120 asafo lɛ je shishi amɛkɛ amɛhe wie ni amɛjaje “Nyɔŋmɔ niwuji” lɛ ahe sane. Shi nakai shishijee asafo bibioo lɛ haaa nakai “nibii” lɛ ahi amɛ pɛ amɛŋɔɔ. Gbɔmɛi akpei ni mumɔŋ hɔmɔ miiye amɛ, ni kɛɔ akɛ amɛji Yehowa Nyɔŋmɔ tsuji lɛ bua amɛhe naa koni amɛbo nɛkɛ “nibii” nɛɛ atoi. Bɔfo Petro tsɔ hiɛ yɛ nɛkɛ Yudafoi kɛ mɛi ni amɛtsɔmɔ amɛhe Yudafoi ni mumɔŋ hɔmɔ miiye amɛ ni amɛba Yerusalem kɛha Pentekoste gbijurɔyeli ni agbɛnɛ ebe eho lɛ lɛɛ mli. Ámɛjɛ amɛtsuiŋ tɔɔ amɛmiisumɔ ni amɛbatsɔmɔ Mesia “Nuŋtsɔ” lɛ “webii,” ni ehe miihia ni alɛ amɛ ni amɛbatsɔmɔ nakai. Nɛkɛ “be ni sa nɔ” “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ lɛ amɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛteŋ mɛi aaafee akpei etɛ batsɔmɔ heyelilɔi, abaptisi amɛ ni amɛnine shɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ nikeenii lɛ nɔ. Agbɛnɛ amɛbatsɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛlɛŋ, shi ŋmaa loo niyenii babaoo he miihia amɛ lolo.​—Bɔfoi Lɛ Asaji 2:​1-42.

26, 27. (a) Namɛi akɛ amɛ tsu nii koni amɛlɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛbatsɔmɔ “ewebii” lɛ yɛ be mli ni alɛɛ ŋmaa loo niyenii hamɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ? (b) Enɛ kɛ mɛɛ famɔ ni Nuŋtsɔ lɛ kɛha dani efa gbɛ lɛ kpaa gbee?

26 Nɔ ni shɛɛɛ afii etɛ kɛ fa yɛ sɛɛ mli lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛkɛ niyenii alɛ mɛi lɛ mli gbele kɛtee mɛi krokomɛi ni miitao ni amɛtsɔmɔ “ewebii” lɛ anɔ. Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ baafee mɛi ni jɛ “jeŋmaji fɛɛ mli,” mɛi ni jeee Yudafoi, jeŋmajiaŋbii. Akɛ bɔfo Petro tsu nii ni etsɔ hiɛ yɛ enɛ mli, atsu lɛ yɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ shishi kɛtee Kaisarea maŋ lɛ mli yɛ Mediteranea Ŋshɔ lɛ naa maŋ ko mli yɛ bokagbɛ koni eyatsake Italia asraafoi oha atsɛ Kornelio kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni ebua amɛnaa yɛ eshia lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:1 kɛyashi 11:18) Nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔ agbele shinaa lɛ kwraa aha jeŋmajiaŋbii lɛ koni amɛbatsɔmɔ Mesia Nuŋtsɔ, Yesu Kristo “webii.” Ehe bahia ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ mumɔŋ niyenii lɛ aya nɛkɛ mɛi ni taoɔ ni amɛbatsɔmɔ “ewebii” nɛɛ aŋɔɔ ni amɛlɛ amɛ beni afee ni amɛbatsɔmɔ mumɔŋ Israelbii, Nyɔŋmɔ Israel lɛ mlibii. Yɛ sɛɛ mli beni mɛnɛɛmɛi batsɔmɔ emumɔŋ “webii” lɛ, ehe bahia ni amɛbafata ŋmaahamɔ nitsumɔ lɛ he. Enɛ ji toiboo ni afeɔ ahaa Nuŋtsɔ lɛ famɔ ni ekɛha beni no sɛɛ etsɛɛɛ ni eshi amɛ lɛ:

27 “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa tsɛ lɛ, kɛ bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛnyɛ lɛ anɔ. Ni naa, mi lɛ, mikɛnyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.”​—Mateo 28:​19, 20.

28. (a) Mɛɛ mumɔŋ niyenii lɛ fa ni hiɔ shi daa ni yɔɔ lolo ŋmɛnɛ akɛha yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli? (b) Ani nakai mumɔŋ niyenii ni “tsulɔ” kuu lɛ kɛha mɛi kɛjɛ shishijee lɛ he miihia wɔ ŋmɛnɛ?

28 Beni afee ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni hiɔ shi daa yɛ mumɔŋ ŋmaahamɔ nitsumɔ nɛɛ mli aha lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛ Yesu Kristo bɔfoi lɛ kɛ kaselɔi lɛ koni amɛŋma woji nyɔŋmai enyɔ kɛ kpawo ni feɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ, kɛjɛ Mateo Sanekpakpa lɛ nɔ kɛyashi Kpojiemɔ. Mumɔŋ niyenii ni ŋɔɔ jogbaŋŋ nɛɛ fa ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ kɛ lɛ “ewebii” ni ji Kristofoi lɛ yɛ lolo kɛha “ewebii” ni ji Kristofoi ni yɔɔ afii ohai nyɔŋmai enyɔ nɛɛ mli lɛ. Enɛ efee Biblia muu kome ni hiɛ mumɔ naa woji nyɔŋmai ekpaa kɛ ekpaa, nyɔŋmai etɛ kɛ nɛɛhu jɛ Hebri kɛ Aramaik mli ni nyɔŋmai enyɔ kɛ kpawo hu jɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Hela ni mɔ fɛɛ mɔ wieɔ lɛ mli. Biblia muu lɛ fɛɛ he miihia, jeee mumɔ naa Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ pɛ. Beni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ je ashishi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no mli lɛ mumɔ naa Hebri kɛ Aramaik Ŋmalɛi lɛ pɛ yɔɔ akɛ mumɔŋ niyenii ni aŋmala ni amɛbaaye. No hewɔ lɛ, nɔ ni “ewebii” ni ji Kristofoi lɛ ye kɛjɛ shishijee lɛ, ehe miihia ni wɔ hu wɔye lolo ŋmɛnɛ shishijee asafo lɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ wie ni amɛkane Hebri Wɔ hu ŋmɛnɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishitsɔɔmɔi ahe miihia wɔ.

29. (a) Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ sɛɛ lɛ, te “tsulɔ” kuu lɛ ŋmaahamɔ nitsumɔ lɛ tee nɔ eha tɛŋŋ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ niyenii loo ŋmaahamɔ nitsumɔ ko je shishi yɛ afi ohai nyɔŋma kɛ nɛɛhu lɛ naagbee fa lɛ mli?

29 Yɛ bɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ ehi shi ni amɛsɔmɔ kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ amli yɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo bɔfoi lɛ agbele sɛɛ amɛha lɛ, wɔ lɛ wɔbɛ yinɔsane mli niŋmaa ko ni mli ka shi faŋŋ ni baatsɔɔ shi eka shi faŋŋ akɛ “tsulɔ” kuu lɛ yinɔ kome lɛɔ yinɔ ni nyiɛ sɛɛ ni baa lɛ. (2 Timoteo 2:⁠2) Shi kɛmiiba afii ohai nyɔŋma kɛ nɛɛhu lɛ naagbee fa lɛ mli lɛ, no mli lɛ mɛi komɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni sumɔɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli mumɔŋ niyenii lɛ, ni sumɔɔ akɛ amɛaaye enɛ lɛ kaneee enɛ tamɔ wolo ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ kanemɔ kɛkɛ. Amɛje Biblia mli nikasemɔ kui ashishi ni esoro no yɛ Hɔgbaa Skul kɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ anɔ̃ lɛ he, ni nikasemɔi nɛɛ tee nɔ yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ shishijee mli anɔkwalei lɛ ahe shishinumɔ mli. Nɛkɛ Biblia mli nikaselɔi nɛɛ ateŋ anɔkwafoi lɛ miisumɔ jogbaŋŋ akɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi aja nɛkɛ mumɔŋ niyenii nɛɛ mli fai ni he hiaa nɛɛ. Amɛyɛ “tsulɔ” ni ahala lɛ ni eha “ewebii” lɛ mumɔŋ niyenii mi he hiaa “yɛ be ni sa nɔ” lɛ anɔkwale mumɔ lɛ eko. ‘Nilelɔi’ ni, ejaakɛ amɛyoo akɛ be ni sa ni hĩ nɛ kɛ nɔ ni ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni aaatsɔ nɔ akɛ niyenii lɛ aha. No hewɔ lɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛha mɛi.

30. (a) Mɛɛ oshara ba yɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ “kpɔmɔ kɛha mɛi fɛɛ” lɛ he, shi mɛɛ yelikɛbualɔ atee lɛ shi “yɛ be ni sa nɔ”? (b) Mɛni mɔ ni ŋma Buu-Mɔɔ lɛ ŋma yɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ he yɛ afi 1881 mIi?

30 “Kpɔmɔ nɔ kɛha mɛi fɛɛ” ji nakai Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ ekome, shi oshara agbo ko bate shi akɛ nɛkɛ niyenii ni he hiaa waa ni yɔɔ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ amumɔŋ okpɔlɔ lɛ nɔ lɛ ji nɔ ko ni mɛi ni wieɔ shiɔ nii ni amɛdiɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ ni akaa yiŋ awieɔ lɛ sɛɛ lɛ baajie kɛya. Yɛ nɔ ni abaanyɛ awie he bianɛ kɛ hiɛsɔɔ akɛ nɔ ni ba “yɛ be ni sa nɔ lɛ,” nɔ ko pue ni eŋmɛɛɛ saji ahe ni ekɛsaa ni ebafi Kristo “kpɔmɔ nɔ kɛha mɛi fɛɛ” lɛ sɛɛ. Eji nɔ ko ni tamɔ wolo tɛtrɛɛ hee kɛha mɛi ni sumɔɔ Biblia lɛ, Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence (Zion Buu Mɔɔ kɛ Ba ni Kristo Eba lɛ He Adafitswaa) , ni eklɛŋklɛŋ nɔ̃ ni afee lɛ ji July, 1879 nɔ̃ lɛ, ni akala enɛ komekomei 6,000. Eŋmalɔ kɛ efeelɔ lɛ ji Pittsburgh, Pennsylvania, Biblia nikasemɔ kuu ko lɛ mlinyo ni atsɛɔ lɛ Charles Taze Russell. Nɛkɛ Kristofonyo ni kaseɔ nii waa nɛɛ kadi Yesu abɛbua ni kɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ he lɛ. (Mateo 24:45) mi eŋma bɔ ni enuɔ shishi lɛ eha yɛ Buu Mɔɔ ni ji November, 1881 nɔ̃ lɛ mli, yɛ baafa 5. Ewie yɛ wiemɔ ni ji ‘Yɛ Weintrom Lɛ Mli’ lɛ shishi yɛ kukuji ejwɛ kɛ enumɔ lɛ naagbee fa lɛ mli akɛ:

“Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ nɛkɛ Kristo gbɔmɔtso nɛɛ mlibii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe ewo nitsumɔi ni jɔɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ mli tɛɛ aloo yɛ gbɛ kroko nɔ, ni amɛkɛ niyenii miiha hemɔkɛyeli shiabii lɛ yɛ be ni sa nɔ. ‘Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ ni enuŋtsɔ efee lɛ nɔyelɔ yɛ eshiabii anɔ lɛ’ koni eha amɛ amɛŋmaa yɛ beni sa nɔ? Ani amɛjeee “asafoku bibioo” ni ji tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni kɛ anɔkwayeli tsuɔ amɛhenɔjɔɔmɔ he kita lɛ he nii lɛ​—Kristo gbɔmɔtso lɛ​—ni ani jeee aŋkroaŋkroi kɛ kutuu lɛ fɛɛ kɛ niyenii lɛ haa hemɔkɛyeli shiabii lɛ​—heyelilɔi asafo babaoo lɛ yɛ be ni sa nɔ lɛ.

Ajɔɔ nakai tsulɔ lɛ (Kristo gbɔmɔtso lɛ fɛɛ) ni beni e-Nuŋtsɔ lɛ aaaba (Hela, elthon) lɛ, eeena lɛ akɛ eefee nakai. ‘Lɛlɛŋ, miikɛo akɛ eeeŋɔ lɛ eto nɔyelɔ yɛ enibii fɛɛ nɔ.’ ‘Ekɛ enibii fɛɛ baawo edɛŋ.’

31. (a.) Mɛni esa akɛ awie kɛji akɛ C. T. Russell kɛɛ akɛ lɛ ji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ? (b) Mɛɛ yinɔsane mli niŋmaa ye odase akɛ esɔmɔ akɛ nakai “tsulɔ” kuu lɛ fa ni yeɔ anɔkwale?

31 Ejeɔ kpo faŋŋ yɛ enɛ mli akɛ Zion’s Watch Tower lɛ feelɔ kɛ eŋmalɔ lɛ ekɛɛɛ akɛ lɛ aŋkro lɛ ji nakai “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ. Ekɛɛɛ gbi ko akɛ nakai eji.a Shi kɛ̃lɛ, etee nɔ eŋma Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ aahu kɛyashi egbele gbi nɔ yɛ October 31, 1916. Eto Zion Buu Mɔɔ kɛ Wolo Bibioo Asafo lɛ he gbɛjianɔ yɛ afi 1881 ni akɛwo Pennsylvania Maŋ lɛ mla shishi yɛ December 1884. Agbɛnɛ lɛ eŋma Studies in the Scriptures woji ni hiɛ kpoi ekpaa lɛ yɛ afi 1886-1904, kɛ agbɛnɛ woji bibii babaoo ni eŋmala ni kɔɔ Biblia mli saji ahe, ni lɛ ji mɔ ni kɛ hewalɛ wo Photo-Drama of Creation ni ji nibɔɔ he sini ni aje ejiemɔ shishi kɛjɛ January 1914 ni agbɛnɛ yɛ no sɛɛ lɛ ajie atsɔɔ kɛbɔle jeŋ fɛɛ lɛ. Eha maŋ shiɛmɔi sɔrɔtoi babaoo kɛbɔle shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Egbele lɛ ba yɛ enaagbee maŋshiɛmɔ he gbɛfaa kɛmiibɔle U.S. Amerika lɛ mli. Anyɛŋ aje he ŋwane akɛ kɛbashi egbele yɛ afi 1916 mli lɛ ejɛ esuɔmɔ mli esɔmɔ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ fa yɛ ha ni ekɛ Nuŋtsɔ lɛ webii lɛ ‘ŋmaa’ ha amɛ yɛ be ni sa nɔ ni aye omanye.

32. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ jamɔ mligbalamɔi ni kɔɔ Russell he te shi yɛ egbele sɛɛ, shi mɛɛ be mli afo enɛ sɛɛ, ni yɛɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

32 Akɛni “tsulɔ” ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ jeee Kristofonyo nuu kome, shi moŋ amɛji Kristo kaselɔi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo hewɔ lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ tee nɔ amɛsɔmɔ yɛ C. T. Russell gbele sɛɛ. Shi kɛ̃lɛ, hiɛsɔɔ kɛ shidaa ni enanemɛi lɛ ateŋ mɛi pii yɔɔ kɛha Russell lɛ ha amɛbu lɛ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ mlibaa. Aha nɛkɛ susumɔ nɛɛ je kpo waa yɛ wolo ko ni People’s Pulpit Association ni yoo Brooklyn, New York lɛ ŋma lɛ July 1917 lɛ mli. Atsɛ nɛkɛ Wolo nɛɛ akɛ “ The Finished Mystery” ni enɛ wie Biblia mli woji ni ji Kpojiemɔ kɛ Ezekiel kɛ Salomo Lalai emli Lala lɛ he. Atsɛ nɛkɛ wolo nɛɛ yɛ ebaafa 2 lɛ akɛ ‘Russell Gbele Sɛɛ Nitsumɔ.’ Nɛkɛ wolo nɛɛ kɛ jamɔ mli su ni amɛhiɛ lɛ ha ebafee tamɔ nɔ ni amɛmiitswa jamɔ ko amɛkɛbɔle gbɔmɔ kome ko he. Afo nɛkɛ jwɛŋmɔ ni agbalaa kɛyaa jamɔ kui anɔ lɛ sɛɛ, kɛtsɔ woji ni aŋmala yɛ 1927 mra be mli ni kɔɔ ‘Bi lɛ kɛ Tsulɔ’ kɛ ‘Tsulɔ lɛ​—Ekpakpa kɛ Efɔŋ’ ni je kpo yɛ Buu Mɔɔ ni ji February 1 kɛ 15, 1927 nɔ lɛ mli lɛ nɔ. Nɛkɛ saji ni aŋmala nɛɛ tsɔɔ akɛ “tsulɔ” ni yɔɔ Mateo 24:45 lɛ ji kuu ko.​—Yesaia 43:​19-12.

33. Ani Russell woji lɛ kɛ The Finished Mystery lɛ ni aja aha lɛ shi Kristo “webii” lɛ ni amɛbɛ “niyenii” ko?

33 Yɛ sɛɛ mli, yɛ afi 1927 mli lɛ, aja Studies in the Scriptures kpoi ekpaa ni Russell ŋma lɛ mli nɔ ni eshwɛ lɛ aha maŋbii lɛ. Shi ani enɛ shi Nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛ aloo “shiabii” lɛ ni amɛbɛ mumɔŋ niyenii” yɛ be ni sa nɔ? Dabida! Nɔ hewɔ ni ebaaa lɛ nakai lɛ, etsɛŋ ni wɔbaana.

TSULƆ NI “AJƆƆ” LƐ LƐ

34. Namɔ tee sanebimɔ ni kɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ he lɛ shi, ni namɔ ha hetoo, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

34 Ani Yesu tee sanebimɔ shi yɛ Mateo 24:45 yɛ “tsulɔ” lɛ ni abaahala lɛ ni ekwɛ enuŋtsɔ lɛ “webii” anɔ ni ehaamɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa mli kɛ bɔ ni “tsulɔ” nɛɛ baatsɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ he? Yesu ha sanebimɔ lɛ hetoo yɛ kuku ni nyiɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ mli (Mateo 24:46) , akɛ: “Ajɔɔ nakai tsulɔ lɛ, mɔ ni beni enuŋtsɔ baa [Hela: elthon] lɛ, eeebanina lɛ akɛ eefee nakai lɛ.” Ejie anɔkwa ni eyeɔ enuŋtsɔ lɛ kpo kɛ nilee ni eyɔɔ lɛ hu kɛtsɔ bɔ ni etee nɔ efee nɔ ni enuŋtsɔ lɛ hala lɛ akɛ efee aahu kɛyashi asɛɛkuu lɛ, ni ji “koni eha amɛ [ewebii] amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ.” Enɛ baaha “tsulɔ” lɛ ana miishɛɛ babaoo yɛ enuŋtsɔ lɛ sɛɛkuu be lɛ mli.

35. (a) Mɛɛ haomɔ be ni agba afɔ shi yɛ Yesu gbalɛ lɛ mli “tsuIɔ” kuu lɛ je mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni mɛni ji nɔ ni Yohane ŋma yɛ afii oha lɛ naagbee? (b) Nɔ ni kɛ enɛ kpaa gbee lɛ, beni Jeŋmaji Abe lɛ ba naagbee yɛ 1914 lɛ, mɛɛ sanebimɔ te shi yɛ “tsulɔ” kuu lɛ he?

35 Afii ohai nyɔŋma kɛ nɛɛhu ni eho nɛ, beni ato “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ klɛŋklɛŋ lɛ, enyɛ eje haomɔ be ni Yesu tsɔɔ mli yɛ gbalɛ mli yɛ Mateo 24:​4-22, Marko 13:​5-20 kɛ Luka 21:​8-24 lɛ mli. Nɔ ni fe Yerusalem hiɛkpatamɔ Romabii lɛ kɛba yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ afii nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ lɛ, bɔfo Yohane ŋma Kpojiemɔ lɛ kɛ Sanekpakpa lɛ kɛ Yohane woji bibii etɛ lɛ, ni aŋma enɛɛmɛi fɛɛ aha “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ sɛɛnamɔ kɛ ŋwɛi Nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛ alɛɛ. Afi 1914 Ŋ.B. ji be mli ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ mli shwɛɛnii lɛ bote Yesu gbalɛ ni kɔɔ “beni eba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee he okadi” lɛ naagbee fa kwraa lɛ mli. Nibii ni Yesu gba akɛ ebaaba ni baakadi be kpalaŋŋ ni je shishi kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. kɛyashi 70 Ŋ.B. lɛ bɔi baa ekoŋŋ yɛ 1914. Ŋ.B. Agbɛnɛ sanebimɔ akɛ ani “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” akuu lɛ baanyɛ aje nibii ni mli wawai ni baaba ni kɛ nɔ ni ba “tsulɔ” kuu lɛ nɔ kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. kɛyashi 70 Ŋ. B. lɛ kpaa gbee lɛ amli lo lɛ te shi.

36. Ebawa kɛha “tsulɔ” kuu lɛ akɛ amɛaalɛ “ewebii” lɛ yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, shi Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ hu?

36 Jeŋmaji Abe lɛ naagbee October 4/5 yɛ afi 1914 lɛ pue ni Jeŋ Ta II miiya nɔ ni ena nɔ ni fe nyɔji enyɔ momo. Enɛ ji nɔ ko hee, jeee kɛha adesai aje lɛ pɛ, shi moŋ kɛha Nuŋtsɔ lɛ “tsulɔ” kuu lɛ. Jeŋ Ta I da kwraa fe “tai kɛ tai atatsii” ni agba afɔ shi lɛ kɛ maŋ ni teɔ shi woɔ maŋ kɛ maŋtsɛyeli ni teɔ shi woɔ maŋtsɛyeli ni kadi afi ni nyiɛ be ni Yesu kwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ sɛɛ ba lɛ yɛ awuyeli kɛ nifitemɔ mli. (Mateo 24:​6, 7) Jeŋ Ta lɛ mli shihilɛi kɛ naatsii sɔrɔtoi lɛ ha ebawa waa kɛha “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ akɛ amɛaaya nɔ ni amɛhã ŋwɛi Nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛ ŋmaa yɛ be ni sa mli. Shihilɛ lɛ tee nɔ efite aahu kɛyashi be mli ni naagbee lɛ awo Kristo webii lɛ ateŋ mɛi pii atsuŋ aloo akɛ amɛ yato asraafoi ŋsraŋ, ni akɛ Watch Tower Bible and Tract Society lɛ mli onukpai lɛ kɛ mɛi ni fata he ni aŋmaa Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ yawo tsuŋ yɛ Atlanta maŋ tsuŋwoo he lɛ yɛ be ni sɛɛ kɛ yɛ afi 1918 Ŋ.B. latsaa be lɛ mii. Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ atee nɔ afee The Watch Tower and Herald of Christ’s Presence wolo tɛtrɛɛ lɛ, jeee kɛmiijɛ Brooklyn shi moŋ kɛmiijɛ eshishijee he, ni ji Pittsburgh, Pennsylvania.

37. Mɛɛ shihilɛ ni haomɔ yɔɔ mli “tsulɔ” kuu lɛ na ehe yɛ mli yɛ Jeŋ Ta I naagbee, ni mɛɛ sanebimɔ te shi yɛ enɛ he?

37 Bɔni shihilɛ lɛ yɔɔ haomɔ ha lɛ nɛ, yɛ be mli ni Jeŋ Ta I ba naagbee yɛ November 11, 1918. Majimaji ateŋ sharamɔ ni kã Buu-Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he wulu lɛ kɛ emaŋsɛɛ nine nitsumɔ hei lɛ ateŋ bafite aloo emli folɔ. Nɔyeli lɛ tsi Biblia kasemɔ woji lɛ anaa aloo akpa no kɛ nitsumɔ yɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ. Dadei ni akɛkalaa Biblia kɛ dɛhiɛmɔ woji bibii lɛ efite aloo amɛlaaje. Agbɛnɛ mɛni kã Nuŋtsɔ lɛ “Tsulɔ” kuu lɛ hiɛ agbɛnɛ? Mɛni ji nɔ ni “Tsulɔ” kuu nɛɛ ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafee yɛ tá lɛ naagbee be lɛ mli?

TSULƆ LƐ NUŊTSƆ LƐ SARAMƆ BE

38. Mɛɛ sanebimɔi te shi ni kɔɔ Kristendom jamɔi sɔrɔtoi ni mli egbala lɛ ahe kɛ Kristofoi ni anyɛɔ amɛ yɛ majimaji ateŋ lɛ hu he ni kɛ saramɔ be ni eshɛ le kpaa gbee?

38 Sanebimɔ loo ŋwanejee ko bɛ he akɛ eji saramɔ be diɛŋtsɛ kɛha Nuŋtsɔ lɛ “tsulɔ” kuu lɛ. Sane lɛ he anɔkwalei lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ Nuŋtsɔ Kristo ba kɛha saramɔ yɛ nakai be lɛ mli. Akpa nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ gbɛ taakɛ gbalɛ ni yɔɔ Maleaki 3:​1-5 lɛ tsɔɔ lɛ. Shi Kristendom sɔlemɔi ni mli egbala lɛ efee tawuu be mli yinɔsane amɛha amɛhe, nɔ ko ni aŋma afɔ shi yɛ faŋŋ mli ni kɔɔ nɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛji Yesu Kristo kaselɔi kɛ tsuji lɛ he waa. Ani amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ ni ale yɛ amɛhe aahu kɛbashi afi 1919 lɛ nɔ atsɔɔ akɛ amɛ amɛji ŋwɛi Nuŋtsɔ kɛ Nɔtsɛ, Yesu Kristo “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ? Lɛ, akɛ Kojolɔ lɛ baatsɔɔ nɔ ni ena kɛtsɔ gbɛ ni yɛ no sɛɛ lɛ eeetsɔ nɔ ekɛ Kristendom jamɔi sɔrɔtoi ohai abɔ lɛ aye lɛ nɔ. Agbɛnɛ wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nakai Kristofoi anɔkwafoi ni kaseɔ Biblia lɛ, ni yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli lɛ awa amɛyi yɛ toiboo ni amɛfee amɛha Kristo ni amɛbatsɔmɔ “mɛi ni jeŋmaji fɛɛ nyɛɔ” yɛ Kristo gbɛi lɛ hewɔ lɛ anɔ agbɛnɛ. Akɛni amɛ hu amɛbaa ŋwɛi saramɔ kɛ kwɛmɔ shishi hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni Nuŋtsɔ lɛ tsɔɔ akɛ eji eyiŋtoo yɛ amɛhe.

39. Taakɛ Yesu abɛbua lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ su mli Nuŋtsɔ lɛ kɛku esɛɛ kɛba shia, ni mɛɛ yiŋtoo yɔɔ ejwɛŋmɔ mli?

39 Taakɛ bɔni Yesu abɛbua lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Nuŋtsɔ lɛ ni hala tsulɔ lɛ ku esɛɛ kɛba eshia lɛ? Ani ekɛ mlifu ni naa wa ba ni ekɛbakpata shia lɛ hiɛ? Aloo ni ebana miishɛɛ yɛ eshia ni ebaa lɛ hewɔ ni ekwɛ bɔni nibii etee nɔ eha yɛ beni ebɛ lɛ? Esɛɛ ni eku kɛba eshia lɛ ji toiŋjɔlɛ nɔ. Ebaaa ni ekɛ ehe abaawo “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ” mli yɛ Harmagedon. (Kpojiemɔ 16:​13-16) Shi moŋ, eetao ni ena akɛ eshia saji miiya nɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Ani etsulɔ ni ehala lɛ efee bɔ ni ekɛɛ lɛ akɛ efee lɛ, ni ji, eha “ewebii” lɛ “ŋmaa yɛ be ni sa mli”? Ehe miihia ni Nuŋtsɔ lɛ asara ni ekwɛ nibii.

40. Akɛni niyenii ni akɛaaha be fɛɛ be kɛ agbɛnɛ niyenii kpakpa ni sa hu ji sane ni ka shi ni ebaato eyiŋ yɛ he lɛ hewɔ lɛ, mɛni Nuŋtsɔ lɛ ni eku esɛɛ eba lɛ na yɛ Kristofoi ni awaa amɛyi ni anyɛɔ amɛ lɛ ahe?

40 Niyenii kɛ hamɔ, niyenii ni sa, yɛ be ni sa mli ji sane lɛ. Enɛ nɔ nuŋtsɔ ni eku esɛɛ lɛ baadamɔ ni eto eyiŋ. Ojogbaŋŋ Kristofoi akuu ni anyɛɔ amɛ ni awaa amɛyi yɛ majimaji ateŋ lɛ hu? (Mateo 24:⁠9) Amɛbɔ mɔdɛŋ amɛha amɛ ŋwɛi Nuŋtsɔ lɛ “hemɔkɛyeli webii” lɛ aloo “ewebii krokomɛi” lɛ “ŋmaa yɛ be ni sa nɔ” aahu kɛbashi afi 1919. Amɛfee enɛ yɛ mɛi ni waa amɛyi kɛ maji ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ ni kɛ amɛhe wo amɛ saji amli lɛ fɛɛ sɛɛ. Jeee akɛ bɔ ni mumɔŋ niyenii ni sa akɛ akɛha daa lɛ ji naagba kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ asusu niyenii lɛ hilɛ diɛŋtsɛ he. Kristofoi akuu ni anyɛɔ amɛ ni awaa amɛyi ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee Yesu Kristo tsuji anɔkwafoi yɛ be fɛɛ mli lɛ nyɛ amɛdamɔ kaa lɛ naa. Amɛkɛ amɛhe eyabɔɔɔ Kristendom aloo wɔŋjamɔ he yɛ jeŋ ta afii lɛ amli akɛ amɛaashiɛ ta lɛ he wiemɔi ni maŋkwramɔ nɔyelii kɛha lɛ. Amɛfi shi akɛ amɛbaaya nɔ ni amɛhiɛ Biblia mli sane kɛha no be lɛ mli ni amɛfi Kristofoi ani esa akɛ amɛteŋ mɔfɛɛmɔ kɛ ehe akpɛtɛ Biblia mli shishitoo mlai ahe lɛ sɛɛ.

41. Mɛni naaa Nuŋtsɔ lɛ nɔ hewalɛ yɛ be mli ni esaraa amɛ lɛ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ eyiŋtoo lɛ diɛŋtsɛ eje kpo kɛjɛ nakai be lɛ mli?

41 Belɛ te ŋwɛi Nuŋtsɔ lɛ to eyiŋ yɛ nɛkɛ etsuji ni feɔ toiboo nɛɛ ahe eha tɛŋŋ? Bɔni amɛbɛ gbɛi ni awaa amɛyi yɛ jeŋ ni eye tawuu he sɛkɛ lɛ mli ha lɛ naaa enɔ hewalɛ, ejaakɛ etsɔ hiɛ egba akɛ niiashikpamɔ ni mliwa nɛkɛ baaba amɛnɔ yɛ “eparousia” loo “ba ni eba” ni enaaa lɛ lɛ be lɛ mli. Ani ena ni nakai tsuji ni ji Kristofoi akuu lɛ ebuuu gbɛi ni amɛbɛ yɛ je lɛ mli lɛ ni amɛmiitao ni amɛsa amɛ-Nuŋtsɔ lɛ hiɛ kɛtsɔ nɔ ni efã amɛ akɛ amɛfee yɛ be mli ni ebɛ lɛ ni amɛmiifee nakai lɛ nɔ? Esa akɛ ena amɛ nakai nɔŋŋ, taakɛ bɔ ni saramɔ lɛ tee nɔ ha yɛ 1919 tsɔɔ lɛ, ejaakɛ enɛ ena hewalɛ yɛ eyiŋtoo nɔ kɛjɛ nakai be lɛ mli. Enifeemɔi, gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekɛ etsuji ni ji Kristofoi lɛ yeɔ haa lɛ fɛɛ tsɔɔ babaoo fe wiemɔi.

42, 43. (a) Yesu kɛ mɛɛ gbalɛ to ebɔfoi lɛ ahe yɛ gbɛkɛ ni atsɔɔ esɛɛ gbɛ lɛ, ni enɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nakai Zakaria 13:7 gbalɛ lɛ nɔŋŋ ba mli yɛ be mli ni akɛ Kristo eta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ 1914 lɛ sɛɛ afii etɛ kɛ fa?

42 Nyɛhaa wɔsusua Yesu bɔfoi lɛ asane lɛ he fioo. Beni abaptisi lɛ yɛ Yordan Faa lɛ mli afii etɛ kɛ fa sɛɛ lɛ, atsɔɔ Yesu Kristo sɛɛ gbɛ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli. Etsɛ́ wiemɔ kɛjɛ gbalɛ ni yɔɔ Zakaria 13:7 lɛ ni ekɛtsɔɔ nɔ ni baaba ebɔfoi lɛ anɔ lɛ mli akɛ: “Nyɔɔŋ nɛɛ nɔŋŋ lɛ mihe sane baaha nyɛfɛɛ nyɛnane atɔtɔ, ejaakɛ aŋma akɛ, Matswa tookwɛlɔ lɛ nɔ, ni tookuu lɛ aaagbɛ ashwã. Shi mishitee sɛɛ lɛ matsɔ nyɛhiɛ kɛaatee Galilea.” (Mateo 26:​31, 42) Bɔ ni Yesu kɛ Zakaria gbalɛ nɛɛ to ebɔfoi lɛ ahe lɛ ba mli anɔkwale nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ yɛ Nisan 14, afii 33 Ŋ.B., ejaakɛ sane ni yɔɔ Mateo 26:56 lɛ kɛɔ wɔ nɔ ni ba yɛ be mli ni atsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ lɛ: “Kɛkɛ ni kaselɔi lɛ fɛɛ jo foi shi lɛ.” Agbɛ “etookuu” lɛ fɛɛ ashwã.

43 Nɔ ni kɛ enɛ nyiɛ lɛ, beni Jeŋmaji Abe lɛ ba naagbee ni akɛ Kristo ta sɛi nɔ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 Ŋ.B. sɛɛ afii etɛ kɛ fã lɛ, daa afi Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ ba, yɛ Jufɔ, March 26, 1918. No mli lɛ ŋwɛi Tookwɛlɔ lɛ “tooi” lɛ agbɛɛ kɛ shwamɔ miibɛŋkɛ enaagbee, ni Buu-Mɔɔ ni aŋma yɛ March 1, 1918 lɛ klɛŋklɛŋ kuku ni tsɔɔ wiemɔ titri “Kɛha, Wɔ-Maŋtsɛ lɛ Kaimɔ” lɛ mli lɛ kɛɛ: “Kɛji akɛ Kaimɔ ni baa nɛɛ baafee naagbee nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, wɔleee moŋ, shi wɔle akɛ eshwɛ afi ni wɔ hiɛnɔkamɔ lɛ fɛɛ baaba mli. Kɛ́ eŋɔɔ Nuŋtsɔ lɛ naa akɛ eeeha wɔye nɛkɛ Kaimɔ nɛɛ afii krokomɛi lɛ, no lɛ wɔkɛ miishɛɛ baafee nakai.” Bɔ ni nibii yɔɔ lɛ bɔi fitemɔ yɛ be mli ni amɔmɔ Buu-Mɔɔ Asafo lɛ mli onukpai ni kwɛɔ ŋwɛi Tookwɛlɔ lɛ “tooi” lɛ ŋmaa ni akɛ haa amɛ lɛ nɔ, ni aye amɛ sane yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni awo amɛ tsuŋ afii babaoo yɛ maŋ tsuŋwoo he lɛ. No mli lɛ amɛleee akɛ Zakaria 13:7 lɛ miiba mli.

44. (a) Mɛni Zakaria gbalɛ lɛ fa ni ŋɔɔ lɛ kɛɔ ni mɛni ji eshishi? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ nɛɛ fa lɛ ba mli yɛ Yesu bɔfoi lɛ anɔ?

44 Shi gbalɛ nɛɛ fa ni ŋɔɔ yɛ. Jeee akɛ tookwɛlɔ lɛ ni aaatswa lɛ nɔ̃ ni agbɛ tookuu lɛ ashwa kɛkɛ egba efɔ shi, shi moŋ ekɛ nɛkɛ shiwoo nɛɛ hu fata he: “Ni matsɔ minine kɛ aaaba bibii lɛ anɔ.” Enɛ tsɔɔ akɛ Yehowa baaku sɛɛ ákpa enine mli yɛ tookuu ni ágbɛ amɛ ashwa lɛ anɔ kɛ duromɔ. No hewɔ lɛ yɛ be mli ni Yesu etsɛ wiemɔ kɛjɛ gbalɛ ni kɔɔ tookuu lɛ gbɛɛ kɛ shwãmɔ he lɛ sɛɛ lɛ, eshɛje ebɔfoi lɛ amii kɛtsɔ wiemɔ ni ekɛ fata he nɛɛ nɔ: “Shi mishitee sɛɛ lɛ matsɔ nyɛhiɛ kɛ aatee Galilea.” (Mateo 26:32) Enɛ tsɔɔ akɛ, eshitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ sɛɛ lɛ, ebaaku sɛɛ ebua amɛnaa. Enɛ ba mli diɛŋtsɛ, wɔkaneɔ yɛ enɛ he akɛ, “Shi kaselɔi nyɔŋma kɛ ekome lɛ yiŋ amɛtee Galilea gɔŋ lɛ nɔ, heni Yesu eto amɛ lɛ; ni beni amɛna lɛ lɛ, amɛkotoshi amɛja lɛ, shi mɛi komɛi je ŋwane. Ni Yesu ba ekɛ amɛ bawie ekɛɛ: aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mitsɔɔ nyɛ lɛ nɔ.”​—Mateo 28:​16-20.

45. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nɛkɛ gbalɛ nɛɛ nɔŋŋ ba mli yɛ “tsulɔ” anɔkwafo kuu lɛ nɔ yɛ 1919, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ aha “tsulɔ” nɛɛ na ‘miishɛɛ’ aloo ajɔɔ lɛ?

45 Nakai nɔŋŋ yɛ afi 1919 lɛ, Yehowa ‘tsɔ enine kɛba bibii lɛ anɔ.’ (Zakaria 13:⁠7) Yehowa Tookwɛlɔ kɛ Maŋtsɛ, Yesu Kristo, je shishi ebɔi “tooku” ni amɛgbɛ amɛshwɛ lɛ anaabuamɔ ekoŋŋ. Taakɛ nuŋtsɔ lɛ tsulɔ ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ ji lɛ, Nuŋtsɔ Yesu ku esɛɛ kɛba eshia koni ebasara ni ekwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ. Ena “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ, ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛfee nɔ ni efã lɛ, ni eha nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛ amɛ mumɔŋ ŋmaa yɛ be ni sa nɔ, niyenii ni ana kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli. No hewɔ lɛ Nuŋtsɔ lɛ jie eduromɔ kpo kɛtsɔ amɛnaa ni ekusɛɛ ebua ekoŋŋ efata “ewebii” ni ato amɛ gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ eshia lɛ mli lɛ ahe. Ni yɛ gbii kpaanyɔ kpee ni afee yɛ Cedar Point, Ohio, yɛ September 1-8, 1919 lɛ ji nɔ ni akɛtswa jeŋ fɛɛ adafi akɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo ni eba ni anaaa lɛ Iɛ babua “tookuu” anɔkwafoi lɛ anaa. No hã je lɛ le mɛi ni Nuŋtsɔ Yesu ní eku esɛɛ eba lɛ ena akɛ amɛji ‘etsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ’ lɛ. Enɛ ha “tsulɔ” lɛ na miishɛɛ waa. Enɛ tsɔɔ akɛ abaaha amɛhi ŋwɛi Nuŋtsɔ lɛ sɔɔmɔ lɛ mli.

46. Yesu tsɔɔ mli akɛ “tsulɔ” anɔkwafo lɛ ‘yɛ miishɛɛ’ aloo ajɔɔ lɛ yɛ mɛɛ nyɔmɔwoo hewɔ?

46 Nuŋtsɔ Yesu tsɔɔ nɔ hewɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ shihilɛ lɛ yɔɔ miishɛɛ nakai lɛ, ejaakɛ Yesu kɛɛ: “Ajɔɔ, [aloo miishɛɛ ji] nakai tsulɔ lɛ, mɔni beni enuŋtsɔ baa (Hela: elthón) lɛ ni eeebanina lɛ akɛ eefee nakai lɛ. Lɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ, eeeŋɔ lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ.”​—Mateo 24:​46, 47; Luka 12:​42-44.

AŊƆ LƐ ATO NUŊTSƆ LƐ NII FƐƐ KWA NƆ

47. “Tsulɔ” anɔkwafo lɛ nɔ ni awo lɛ kɛ mɛni fɔɔ enɔ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ enɛ kɛ gbɛhe hee ni enuŋtsɔ lɛ yɔɔ lɛ kpaa gbee?

47 Nuŋtsɔ Yesu wie akɛ ajɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ aloo eyɛ miishɛɛ yɛ enyɔmɔwoo ni mɛɔ lɛ yɛ nɔ ni enuŋtsɔ lɛ fa akɛ efee ni efee lɛ hewɔ. Awo enɔ ni akɛ gbɛnaanii ni dara ni ebaatsu eha enuŋtsɔ lɛ, yɛ anɔkwale babaoo ni eye lɛ hewɔ lɛ wo edɛŋ. Nakai enɛ ji, ejaakɛ akɛ gbɛnaanii ni tsii hu ewo enuŋtsɔ lɛ dɛŋ. Eji anɔkwale akɛ nuŋtsɔ lɛ shiii eshia lɛ ni efa gbɛ akɛ eeya ni eyakwɛ nii ni ejie ehiɛtserɛ kɛkɛ aloo kɛha gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ hewɔ. Eyɛ yiŋtoo ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli yɛ ejwɛŋmɔ mli nɔ ni baalɛɛ egbɛhe lɛ mli ni eha ehewalɛ kɛ ehegbɛ lɛ afa. Ni kɛji akɛ wɔyoo yɛ biɛ akɛ Yesu miibu abɛ ko ni kɔɔ ŋwɛi ni eeeshi kɛya ni enine ashɛ maŋtsɛyeli nɔ yɛ be mli ni emɛ be kakadaŋŋ yɛ e-Tsɛ ninejurɔ nɔ lɛ he lɛ, wɔleɔ akɛ nuŋtsɔ lɛ gbɛnaanii ni baafa nɛɛ ji nɔ ni awieɔ he yɛ abɛbua lɛ mli lɛ. Anuɔ shishi akɛ nuŋtsɔ lɛ miiku esɛɛ kɛba shia yɛ hegbɛ hee ni da mli. (Heb.10:​12, 13) No hewɔ lɛ, “enii fɛɛ kwa” lɛ bafeɔ nɔ ni jara ebawa waa. No hewɔ lɛ “tsulɔ” ni awo enɔ lɛ kɛ enuŋtsɔ lɛ naa hiɛnyamwoo lɛ mli gbɛfaŋnɔ.

48. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ sɔɔmɔ ni amɛ-Nuŋtsɔ ni eku esɛɛ eba lɛ kɛwo “tsulɔ” kuu lɛ dɛŋ lɛ he hiaa waa, ni eji nɔ ni hiɛnyamwoo yɔɔ mli fe tsutsu sɔɔmɔ lɛ?

48 Yɛ gbalɛ abɛbua lɛ mlibaa mli lɛ, “nuŋtsɔ” ni ji Nuŋtsɔ Yesu Kristo nine shɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli nɔ yɛ be mli ni “jeŋmaji abe” lɛ ba naagbee yɛ 1914 Ŋ.B. No hewɔ lɛ eparousia aloo “ba ni eba” ni anaaa lɛ lɛ je shishi yɛ nakai afi lɛ mli akɛ Maŋtsɛ ni ba ŋwɛi maŋtsɛsɛi nɔ. Beni eku esɛɛ eba “eshia” yɛ 1919 koni ebasara “ewebii” lɛ fɛɛ lɛ, efee nakai tamɔ maŋtsɛ loo odehe bɔ ni jeee nakai eji yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. Enɛ kɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu” lɛ wo mɔ ko ni nɔ kwɔ, eyɔɔ hegbɛ kɛ hewalɛ fe mɔ ni kɛbashi nakai be lɛ mli lɛ amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ gbɛhe. Enɛ ha sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ lɛ bafee nɔ ni he hiaa waa agbɛnɛ. Eji hiɛnyamwoo ni nɔ kwɔ agbɛnɛ akɛ aaahi esɔɔmɔ lɛ mli. Agbɛnɛ ni eeewo mɔ ko nɔ ni ekɛ gbɛnaanii ni tsii awo edɛŋ lɛ ji nyɔmɔwoo diɛŋtsɛ!

49. Nuŋtsɔ lɛ ni eku esɛɛ eba ni ehala “tsulɔ” lɛ eto “enii fɛɛ kwa nɔ” lɛ tsɔɔ mɛni kɛha tsulɔ lɛ, kɛ mɛɛ hegbɛ kɛha lɛ?

49 Yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, dani nuŋtsɔ lɛ aaya lɛ, ekɛ gbɛnaanii ko wo mɔ ni akpaa lɛ gbɛ akɛ efee “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ dɛŋ. Ehala nɛkɛ tsulɔ nɛɛ akɛ ekwɛ ewebii loo eshia bii lɛ anɔ kɛ gbɛnaanii akɛ eha amɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa mli. No hewɔ lɛ, beni nuŋtsɔ lɛ ku esɛɛ ba ni ehala tsulɔ lɛ ni “eŋɔ lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ” lɛ, belɛ no tsɔɔ gbɛnaanii ni tsii kɛha tsulɔ ni awo enɔ lɛ. Agbɛnɛ ebaanyɛ ejie enɔkwayeli kɛ nilee lɛ kpo yɛ gbɛ ni da nɔ, ejaakɛ akɛ nibii pii anɔkwɛmɔ ewo edɛŋ. Ebatsɔɔ tsulɔ ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ ehe.

50. “Enii fɛɛ kwa” lɛ miitsɔɔ nɔ ni yɔɔ nɛgbɛ, ni mɛni ji emli nii lɛ?

50 Yɛ abɛbua lɛ mlibaa mli lɛ, nuŋtsɔ lɛ “nii fɛɛ kwa” ni ehala tsulɔ ni sa lɛ eto nɔ la feɔ enii fɛ kwa ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he mfoniri. Nuŋtsɔ, Yesu Kristo ni awo ehiɛ nyam ni akɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ “hegbɛ fɛɛ” eha lɛ lɛ jeee mɔ ni nyɛɛɛ akwɛ “enii fɛɛ” nɔ yɛ ŋwɛi ni anaaa jɛmɛ ni eŋwɛibɔfoi krɔŋkrɔŋi ni yɔɔ esɔɔmɔ mli yɔɔ jɛmɛ lɛ. “Enii fɛɛ kwa” ni akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ eto nɔ lɛ kɔɔ mumɔŋ nibii fɛɛ ni ji enii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ni kɔɔ ŋwɛi maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he lɛ he. Enɛ etsɔɔɔ maŋkwramɔ nɔyelii ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ fa ko, tamɔ nɔ ni Maŋtsɛ Yesu Kristo miiye nɔ ni eekudɔ nɛkɛ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi ni adesa to nɛɛ fɛɛ. Shi hiɛkpatamɔ pɛ ji nɔ ni baaba nakai gbɛjianɔtoi ni abu amɛ fɔ lɛ anɔ. No hewɔ lɛ “enii fɛɛ kwa” lɛ tsɔɔ nɔ ni aaatsu yɛ shikpɔŋ nɔ ni haa gbalɛi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi yɛ ŋwɛi yɛ 1914 Ŋ.B lɛ he lɛ baa mli lɛ.

51. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “tsulɔ” anɔkwafo kuu lɛ bɔfonitsumɔ lɛ eda bianɛ fe tsutsu lɛ, ni mɛɛ hegbɛ kɛ gbɛnaa nii ni kɔɔ gbalɛ he amɛyɔɔ bianɛ?

51 Beni ebasara ekaselɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ yɛ afi 1919 Ŋ.B. lɛ, Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ na akɛ “tsulɔ” ni ahala lɛ lɛ ji anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛlɛŋ yɛ “ewebii” lɛ alɛɛ mli. No hewɔ lɛ, ehala nɛkɛ “tsulɔ” kuu nɛɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ. Amɛ gbɛhe ni eda amrɔ nɛɛ ji ni amɛsɔmɔ ni amɛha Maŋtsɛyeli gbalɛi ni amɛ mlibaa eshɛ agbɛnɛ lɛ aba mli. Mɛi ni efee “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ yɛ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli lɛ ji mɛi ni amɛsɔmɔ akɛ “bɔfoi” yɛ Kristo najiaŋ, nɛkɛ “bɔfoi” nɛɛ kpaa gbɔmɛi lɛ afai ni aha akpata amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛtsɔ Kristo nɔ. (2 Korintobii 5:​19, 20) Shi kɛjɛ be mli ni ahala amɛ kɛjɛ 1919, ni amɛbatsɔmɔ Mesia maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ bɔfoi nɛɛ, amɛhiɛ Maŋtsɛyeli sane ko ni ena shishinumɔ kɛ hewalɛ hee. (Mateo 24:​14; Marko 13:10) Amɛnɔ lɛ ji gbɛnaanii akɛ amɛkɛ amɛhe aha akɛ deŋdadei koni akɛ amɛ atsu Maŋtsɛyeli gbalɛi ni amɛ naagbee mlibaa baa mli kɛjɛ 1914 Ŋ.B. lɛ he nii. Mɛɛ hiɛnyamwoo enɛ ji kɛha amɛ akɛ akɛamɛ aaatsu nii yɛ nɔ ni Kpojiemɔ wolo lɛ egba efɔ shi kɛ enaakpɛɛ okadii sɔrɔtoi kɛ enunyam sane kpakpa ni kɔɔ Kristo afii akpe nɔyeli lɛ he lɛ he nitsumɔ!

52. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ji “tsulɔ” kuu lɛ gbɛhe ni awo nɔ, ni afee enɛ he mfoniri yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

52 Enɛɛmɛi fɛɛ ji hegbɛi, gbɛnaanii, agbojee kɛ hiɛnyamwoo ni asaa ato aha “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ mli shwɛɛnii lɛ, ni amɛ ŋwɛi Nuŋtsɔ, Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ agbɛnɛ lɛ kɛhaa amɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ aajaje akɛ “ajɔɔ” amɛ! Nibii ni jara wawai ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ tsɔɔ amɛ nɔwomɔ lɛlɛŋ. Edamɔ shi kɛha mfoniri ni jeɔ kpo yɛ Kpojiemɔ 11:​11,12 ni kɔɔ “odasefoi enyɔ” ni henyɛlɔ lɛ gbe amɛ, ni amɛ gbohii jwere “maŋ kpeteŋkpele” ni tamɔ Sodom lɛ gbɛjegbɛi anɔ gbii etɛ kɛ fa lɛ: “Ni gbii etɛ kɛ fa lɛ sɛɛ lɛ wala mumɔ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ba amɛmli, ni amɛte shi amɛdamɔ amɛnaji anɔ, ni gbeyei kpeteŋkpele mɔmɔ mɛi ni na amɛ lɛ. Ni amɛnu gbee kpeteŋkpele jɛ ŋwɛi miikɛɛ amɛ akɛ: ‘nyɛkwɔa kɛbaa biɛnɛɛ.’ Ni amɛkwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ atatu lɛ mli, ni amɛhenyɛlɔi lɛ na amɛ.”

53. (a) Mɛni hewɔ “tsulɔ” kuu lɛ gbɛnaa nii kɛ hegbɛi lɛ edara bianɛ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “ewebii” lɛ aŋmaahamɔ lɛ tee nɔ yɛ woji krokomɛi ni ajie kɛtee lɛ fɛɛ sɛɛ?

53 Hegbɛi ni nɔkwɔlɔ ni akɛwo amɛdɛŋ nɛɛ éetsɔɔ nitsumɔ babaoo kɛha mɛi ni feɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu ni gbɔmɛi pii yɔɔ mli lɛ. Ebi be kɛ enɔjwɛŋmɔ babaoo yɛ amɛgbɛfaŋ, kɛ agbɛnɛ nibii wuji ni amɛkɛ baatsu nii beni afee ni Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ nɛkɛ maŋtsɛyeli nitsumɔ nɛɛ he yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ akafeee yaka. Agbɛnɛ ehe ebahia ni atsu nii yɛ ŋmɔji ni dara amli, yɛ shikpɔŋ ni ayɔɔ nɔ lɛ he fɛɛ he. (Kpojiemɔ 14:​6, 7; 10:11) Esa akɛ nuŋtsɔ lɛ “webii” lɛ aŋmaahamɔ gbɛjianɔtoo lɛ aya nɔ. Ni mɛɛ mumɔŋ okpɔlɔ kɛ enɔ Ŋmalɛ mli niyenii po akɛlɛ amɛ nɛkɛ! C. T. Russell woji ni ji Studies in the Scriptures kɛ The Finished Mystery lɛ ni ajie fɛɛ kɛtee yɛ afi 1927 lɛ haaa mumɔŋ niyenii kɛha nɛkɛ “webii” nɛɛ atã. Kɛjɛ be mli ni afee wolo ni ji The Harp of God yɛ afi 1921 kɛbaa nɛɛ átee nɔ afee woji wuji kɛ woji bibii kɛ dɛhiɛmɔ woji heei ni emli shishinumɔ etee hiɛ. Hɛɛ, yɛ October 1919 lɛ, afee Buu-Mɔɔ lɛ hefatalɔ ko ni ji wolo tɛtrɛɛ ko ni egbɛi ji The Golden Age (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ “Awake!”) .

54. Mɛɛ ninaa ko ni yɔɔ Kpojiemɔ he nitsumɔ ji hegbɛ ni akɛfata he aha “tsulɔ” kuu lɛ ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ enɛ kɛ gbɛnaa nii babaoo eba, shi kɛ̃lɛ, kɛ yelikɛbuamɔ?

54 Nɔ ni akɛ fata hegbɛi kɛ gbɛnaa nii ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ ni awo amɛ nyɔmɔ lɛ yɔɔ lɛ he ji nɔ ni amɛaatsu koni ninaa fɛfɛo ni bɔfo Yohane na yɛ mumɔ naa ni etsɔɔ mli yɛ Kpojiemɔ 7:​9-17 lɛ aba mli. Hɛɛ, kɛjɛ afi 1935 kɛbaa nɛɛ “tsulɔ” kuu lɛ ena akɛ nakai ninaa lɛ eba mli anɔkwale. Amɛ hiŋmɛi ni ajɔɔ lɛ ena “asafo babaoo” lɛ ni jɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he kɛmiiba babaoo ni amɛmiijie Yehowa Nyɔŋmɔ yi ni amɛmiija lɛ yɛ emumɔŋ sɔlemɔwe lɛ ni amɛmiikɛɛ akɛ yiwalaheremɔ jɛ Lɛ kɛ e-Toobi, Yesu Kristo. Efee gbɛnaa nii kpele ni ka “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu ni ji mumɔŋ Israelbii nɛɛ anɔ akɛ amɛya nɔ amɛkwɛ “asafo babaoo” lɛ ni amɛyi faa be fɛɛ be lɛ anɔ, ni amɛyoo hu akɛ nɛkɛ gbɔmɛi ni tamɔ gwaŋtɛŋi ni jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔwiemɔi amli” lɛ ji “enii fɛɛ kwa” ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fa ni jara wa waa. No hewɔ lɛ amɛyɛ miishɛɛ akɛ amɛaakwɛ nɛkɛ “tooi krokomɛi” nɛɛ amumɔŋ hiamɔ nii anɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, nɛkɛ “asafo babaoo” nɛɛ hu miiye kɛmiibua “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ shikpɔŋ nɔ “nii fɛɛ” ni amɛkwɛɔ nɔ lɛ mli.

“SHI KƐJI NAKAI TSULƆ FƆŊ LƐ”

55, 56. Mɛni hewɔ esa akɛ “tsuIɔ” kuu lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ nɔ ahiɛ enɔkwayeli kɛ nilee mli lɛ, yɛ mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni jɛ Yesu ŋɔɔ lɛ hewɔ?

55 Nuŋtsɔ Yesu Kristo baaya nɔ ana “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu kɛyashi eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ yɛ miishɛɛ mli lɛ naagbee. Shi kɛ̃lɛ, esa akɛ nakai “tsulɔ” kuu ni akɛ mumɔ éfɔ amɛ ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ akwɛ ejeŋba jogbaŋŋ ŋmɛnɛ beni afee ni ekafee ehe mɔ ni esaaa akɛ eyaa nɔ ehiɔ nakai kuu ni ajɔɔ amɛ babaoo lɛ mli. Kɛ mɔ ko eyaaa nɔ ni eeeye anɔkwale ni eeefee ehe nilelɔ lɛ ebaafee mɔ ni batsɔɔ “tsulɔ fɔŋ.” Yesu bɔ oshara nɛɛ he kɔkɔ yɛ be mli ni etee nɔ yɛ ebɛbua lɛ mli ekɛɛ akɛ:

56 “Shi kɛji nakai tsulɔ fɔŋ lɛ aaakɛɛ yɛ etsui mli akɛ, ‘Mi nuŋtsɔ lɛ miitsi ebaabee lɛ eeto’ ni eeebɔi enanemɛi tsuji lɛ yii, ni ekɛ daatɔlɔi (mɛi ni tɔrɔɔ daa diɛŋtsɛ) lɛ aaaye ni ekɛ amɛ aaanu lɛ, nakai tsulɔ lɛ nuŋtsɔ lɛ aaaba (Hela: héxei) yɛ gbi nɔ ni ekwɛɛɛ lɛ gbɛ kɛ ŋmlɛtswaa nɔ ni eleee, ni eeetsɛrɛ emli ni eeeha lɛ gbɛfaŋnɔ yɛ osatofoi lɛ ateŋ. Jɛi yaafo kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ aahi.”​—Mateo 24:​48-51; Luka 12:​45, 46.

57. (a) Ani Yesu mitsɔɔ yɛ biɛ akɛ nuŋtsɔ lɛ halaa “tsulɔ fɔŋ” ko kɛjɛɔ shishijee, aloo tsulɔ ni ahala lɛ Iɛ batsɔɔ mɔ fɔŋ? (b) Yɛ gbɛ ni Yesu tsa nɔ ekɛ sane lɛ ba Iɛ hewɔ lɛ, mɛni Yesu tsɔɔ lɛ?

57 Kɛ wɔkwɛ nɔ ni Yesu wieɔ yɛ biɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔkaneɔ akɛ ekɛɛɛ akɛ “nuŋtsɔ” ni yaa lɛ halaa “tsulɔ fɔŋ” kɛjɛɔ shishijee; ni asaŋ ekɛɛɛ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ fiteɔ, akɛ ebatsɔɔ “mɔ fɔŋ.” Eetee sanebimɔ shi kɛkɛ yɛ biɛ beni ekɛɛ akɛ, “shi kɛji” (taakɛ eyɔɔ Luka 12:45 kɛ bɔ ni Interlinear lɛ kaneɔ yɛ Mateo 24:48) tsulɔ lɛ ni ahala lɛ ato ewebii anɔ lɛ, aaawie, yɛ be mli ni ebatsɔ “mɔ fɔŋ” lɛ yɛ etsui mli akɛ ebaatsɛ dani enuŋtsɔ lɛ baaku esɛɛ aba, ni ebaaje shishi efee enii bɔ ni esaaa lɛ, nɛkɛ ji bɔni enuŋtsɔ lɛ kɛ lɛ baaye aha kɛ eku esɛɛ eba. Ebaafee nɔ ni kɛ tsulɔ lɛ ni aaŋɔ lɛ ato enuŋtsɔ lɛ nibii fɛɛ kwa nɔ lɛ kpaaa gbee kwraa. No hewɔ lɛ ŋaa ni Yesu wo yɛ biɛ ji akɛ, Kɛji akɛ tsulɔ ni ahala lɛ lɛ baatsɔ mɔ fɔŋ ni eeetsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɛ gbɛ ni nilee bɛ mli nɔ lɛ, mɛni baaba enɔ kɛji akɛ enuŋtsɔ lɛ ku esɛɛ ba trukaa? Ebaafee tamɔ bɔ pɛ ni Yesu tsɔɔ mli lɛ. Yesu ewieee shishijee tsulɔ ni ahala lɛ lɛ he akɛ ebaatsɔ mɔ fɔŋ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ aloo ekolɛ eeeba lɛ nakai.

58. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi folɔɔ kuku lɛ mli amɛtsɔɔ shishi ehee? (b) Kɛji akɛ “tsulɔ” kuu ni Kristo hala lɛ tsɔ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ, mɛɛ shihilɛ enɛ kɛ Yesu baawo mli?

58 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ Yesu wiemɔi lɛ ashishi yɛ gbɛ ni mli kãshi faŋŋ nɔ, kɛtsɔ ewiemɔ lɛ mlijalemɔ yɛ gbɛ kroko mɔ Iɛ nɔ. An American Translation ko kɛɔ akɛ: “Shi kɛji akɛ eji tsulɔ gbonyo ni ekɛɛ Iɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ, ‘Minuŋtsɔ lɛ baatsɛ,’ ni eje shishi ebɔi tsuji krokomɛi lɛ ayii, ni ekɛ daatɔlɔi ye nii ni amɛnu nii lɛ.” (Mateo 24:​48, 49) The New English Bible kaneɔ nakai nɔŋŋ. The New American Bible kɛɔ akɛ: “Shi kɛji akɛ sɛɛnamɔ bɛ tsulɔ lɛ he ni ekɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ,” The New Testament in Modern Speech ni R. F. Weymouth fee lɛ kɛɔ akɛ: “Shi kɛji akɛ tsulɔ lɛ ehiii hewɔ lɛ eeekɛɛ yɛ etsui mli akɛ.” “Tsulɔ fɔŋ” ni baaba shihilɛ mli Iɛ ji nɔ ko ni Yesu egbaaa efɔɔɔ shi diɛŋtsɛ. Etsɔɔ bɔ ni tsulɔ ni yeee anɔkwale ni ejeee nilelɔ Iɛ baasusu nii ahe, ni ewie ni efee enii, kɛ toigbalamɔ ni enine baashɛ nɔ kɛjɛ enuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ kɛ eba trukaa lɛ. Kɛji akɛ “tsulɔ” ni Nuŋtsɔ Yesu hala lɛ lɛ batsɔ mɔ fɔŋ lɛ, ebaaha efee mɔ ni bɛ “tsulɔ” ni eeewo lɛ nyɔmɔ yɛ emuuyeli mli ni ehiɛ lɛ hewɔ. Yesu halaaa tsulɔ kui enyɔ.

59. (a) Yesu to shishi eha mɛɛ “tsulɔ” kuu nɛkɛ? (b) Ani gbalɛi lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ”tsulɔ” kuu lɛ atsɔ gbɛ fɔŋ nɔ, aloo amɛbaafee nakai, aloo amɛbaatsɔ gbɛ kroko nɔ?

59 Dani Yesu aaaya aaafee afii ohai nyɔŋma kɛ nɛɛhu ni eho lɛ, ekwɛ jogbaŋŋ koni ekahala “tsulɔ” fɔŋ ni ehiii ni sɛɛnamɔ bɛ ehe yɛ “ewebii” lɛ anɔ. Nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ yeɔ odase akɛ “tsulɔ” kuu ni ahala lɛ lɛ ebafeee efɔŋ, ni gbalɛi lɛ tsɔɔ akɛ akpaaa gbɛ akɛ “tsulɔ” kuu lɛ baafee efɔŋ ni efeŋ nakai hu. Etswa tsu ko shishitoo ema shi yɛ ebɔfoi kɛ etsuji anɔkwafoi akuu ni aka amɛ akwɛ ni aye amɛhe odase lɛ ateŋ. Kpojiemɔ 7:​3-8 kɛɔ akɛ abaasɔo mumɔŋ Israelbii 144,000 naa akɛ “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ tsuji.” Kpojiemɔ 12:17 gba akɛ, beni ashwie drako Satan Abonsam kɛjɛ ŋwɛi lɛ sɛɛ lɛ, ebaawuu eshi Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ “seshi” lɛ mli shwɛɛnii ni “yeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ ni amɛhiɛ Yesu Kristo odase” lɛ mli lɛ. Ni Kpojiemɔ 14:​1-4 kɛɔ wɔ akɛ yibɔ ni ji 144,000 lɛ fɛɛ “ni amɛnyiɛɔ Toobi lɛ sɛɛ kɛyaa he fɛɛ he ni eyaa lɛ” kɛ lɛ damɔ Zion Gɔŋ lɛ nɔ. Ejaakɛ “ahe amɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” “Ahe amɛ kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ ni amɛtsɔmɔ klɛŋklɛŋ yibii amɛha Nyɔŋmɔ kɛ Toobi lɛ.”

60. Nuŋtsɔ lɛ ji mɔ ni halaa aŋkroaŋkroi ni feɔ amɛnii tamɔ “tsulɔ fɔŋ” lɛ? (b) Mɛɛ kuu ji nɔ ni nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ fɛɛ feɔ?

60 Kɛji akɛ kuu ko yɛ ni akɛ mumɔ éfɔ amɛ, Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ni feɔ amɛ nii taakɛ bɔni ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha ni kɔɔ “nakai tsulɔ fɔŋ” lɛ he lɛ ji lɛ, belɛ jeee Nuŋtsɔ Yesu hala amɛ ni ekɛ amɛ to ewebii loo “eshiabii” lɛ anɔ. Aŋkroaŋkroi ni tsutsu lɛ amɛji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ mlibii lɛ baatse amɛhe yɛ pɛsɛmkunya yiŋtoi komɛi ahewɔ tamɔ henɔwomɔ nɛkɛ, kɛ hewalɛ ni amɛtaoɔ ni amɛna, yɛ mɛi krokomɛi anɔ kɛ amɛ akɔnɔ mli asɛɛdii ahewɔ. Nɛkɛ gbɔmɛi ni taoɔ nii ni he hãaa amɛ pɛ nɛɛ baabua amɛhe naa amɛfee kui ni amɛtiu otii ni mamɔ amɛhiɛ lɛ. Shi kɛlɛ, amɛbaafee kuu kome pɛ ni yɔɔ he fɛɛ he, ni esoro amɛ ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ tsulɔ “anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ he.

61. Mɛni jwɛŋmɔ loo shishinumɔ yɔɔ mli akɛ aaakɛɛ yɛ kɛji akɛ saji komɛi baahi shi ni akɛbaatsu nii ni akɛfee nɔ ni Yesu wie yɛ “tsulɔ fɔŋ” lɛ he lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ?

61 Shishinumɔ yɛ mli akɛ wɔɔhe wɔye akɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo kɛ abɛbua ko tsuŋ nii ni ebɛ saji komɛi, aloo sane ko ni ka shi yɛ he fɛɛ he ni ebaanyɛ edamɔ nɔ ni ekɛfee nɔ ni etsɔɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ, yɛ jeŋba kɛ bɔ ni nibii ni baajɛ mli aba lɛ ji lɛ gbɛfaŋ. Enɛ baatsɔɔ akɛ jeee akɛ Yesu hala “nakai tsulɔ fɔŋ” kuu lɛ ni ji Kristofoi komɛi lɛ, shi akɛ eba mIi diɛŋtsɛ yɛ Kristofoi ni leee nii ni yeee anɔkwale ni anyɛɛɛ akɛ he afɔ amɛnɔ lɛ anɔ yɛ eparousia aloo ba ni eba ni anaaa lɛ lɛ mIi taakɛ atsɔɔ mli lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ wolo The Battle of Armageddon ni aŋma yɛ 1897, baafa 613, yɛ yitso ni ji “Niyenii ni Akɛlɛɔ Shiabii lɛ shishi.​—Mateo 24:​45-51; Luka 12:​42-46.”

October Daa Gbi Ŋmalɛ

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje