Tee hariduse valikul tarku otsuseid

1., 2. a) Milliseid otsuseid tuleb noortel teha? b) Millest selles artiklis juttu tuleb?

„KELLEKS sa tahaksid saada?” Kui sa oled laps või noor, on sult seda ilmselt palju küsitud. Ja tõenäoliselt oled ka ise mõelnud, mis tööd sa tahaksid tulevikus teha. Parim, mida oma eluga peale hakata, on teenida Jehoovat täisajaliselt. Kuid sul tuleb end kuidagi ka elatada. (2. Tess. 3:10.)

² Et tulevikus tööd leida, tuleb noortel (tavaliselt koos oma vanematega) otsustada, kuidas pärast põhikooli õpiteed jätkata. Sinagi võid mõelda, kas peaksid minema gümnaasiumi või kutsekooli. Või kui oled kohustusliku hariduse juba kätte saanud, siis ehk kaalud, kas omandada mingit lisaharidust.a Selles artiklis käsitletakse piibli põhimõtteid, mis aitavad sul selles vallas tarku otsuseid teha. Kuigi see artikkel on suunatud eeskätt noortele, on sellest abi kõigile kristlastele, kes mõtlevad haridustee jätkamisele, ning ka lapsevanematele, kel tuleb oma lapsi hariduse valikul suunata.

KUI PALJU HARIDUST OMANDADA?

3. Miks kaalub osa Jehoova teenijaid lisahariduse omandamist?

³ Mõnel pool maailmas piisab seadusega nõutud haridusest, et leida tööd, millega end ülal pidada. Teistes paikades võib lisaharidusega leida tasuvama või parema tööajaga töö ja Jehoova teenijal võib tänu sellele olla võimalik rohkem kuulutamas käia või muudes Jehoova teenimisega seotud tegevustes osaleda. Lisahariduse omandamisel on aga oma hind ja oleks tark kõik sellega seotud tegurid hoolega läbi kaaluda.

4. Mida tähendab kanda oma vastutusekoormat hariduse valikul? (Vaata ka allmärkust.)

⁴ Piibel ütleb, et igaühel on kanda oma vastutusekoorem. (Gal. 6:5, allmärkus.) Seega otsustab iga täisealine Jehoova teenija ise, kas omandada lisaharidust või mitte.b Lapsevanemad vastutavad ka oma alaealiste laste hariduse eest. (Efesl. 6:1.) Lisaks saavad vanemad valmistada oma lapsi ette selleks, et nad teeksid suureks saades hariduse vallas tarku otsuseid. (Õpet. 22:6.)

5. Millal tasuks noorel hakata mõtlema, kui palju ja millist haridust omandada, ja miks juba siis? (Vaata ka pilti.)

⁵ Noortel tuleb juba enne põhikooli lõpetamist hakata mõtlema, kuhu edasi õppima minna. Tark oleks aegsasti oma vanematega nõu pidada ja kaaluda eri variantide plusse ja miinuseid. Ehk on noorel juba põhikoolis võimalik valida aineid, mis aitaksid teda edasistel õpingutel või töö leidmisel. Kas see, kui palju haridust omandada, tuleks kindlasti enne põhikooli lõpetamist ära otsustada? Mitte tingimata. (Õpet. 21:5.) Mõned noored on pärast õppimiskohustuse täitmist tööle läinud ja pioneeriks hakanud ning alles mõne aja pärast otsustanud, kas haridusteed jätkata. Selle otsuse võib teha isegi aastaid hiljem.

6. Mis aitab haridust valides tarka otsust teha?

⁶ Mis aga aitab hariduse valikul head otsust teha? Kõige tähtsam on Jehoovalt tarkust paluda. (Jaak. 1:5.) Samuti küsi endalt, miks sa tahad just sellist valikut teha ja mida see endaga kaasa tooks. (Laul 26:2; Õpet. 14:15.) Räägimegi nüüd neist kahest küsimusest lähemalt.

ANALÜÜSI OMA AJENDEID

7. Millele sul tuleks haridust valides mõelda?

⁷ Enne kui otsustad mõne valiku kasuks, küsi endalt, miks sa soovid just sellist haridust. Ehk soovid sa lihtsalt tööd, mis sulle meeldib või mille eest makstakse head palka, ja selles ei ole iseenesest midagi halba. (1. Tim. 5:8.) Ent kui su ajendiks on soov jõukuse või prestiiži järele, oled libedal teel. Piibel paneb meile südamele, et me ei ajaks taga rikkust ega otsiks turvatunnet sellest maailmast. (Õpet. 23:4, 5; 1. Tim. 6:8–10; 1. Joh. 2:17.) Need, kes seda teevad, tunnevad paratamatult tühjust või koguni kaugenevad Jehoovast.

8., 9. a) Kuidas peaksid kristlased haridusse suhtuma? (Matt. 6:33.) b) Mida sa õppisid Josefina, Morine’i, ja Irise sõnadest?

⁸ Miski ei peaks olema meile tähtsam kui Jehoova teenimine. (Matt. 22:37, 38; Filipl. 3:8.) Seega suhtu kooliharidusse kui abinõusse, mis aitab sul end elatada, nii et saad keskenduda Jehoova teenimisele. (Loe Matteuse 6:33.)

⁹ Mida on mõned Jehoova teenijad hariduse omandamise kohta öelnud? Josefina Tšiilist ütleb: „Haridus pidi aitama mul oma vaimseid eesmärke saavutada, mitte olema neile takistuseks. See oli lihtsalt abivahend, et saaksin Jehoova heaks võimalikult palju teha.” Morine, kes läbis aastase juuksurikoolituse, lausub: „Mul oli soov teenida seal, kus on suurem vajadus kuulutajate järele, ning valisin kursuse, mis aitaks mul seda eesmärki saavutada. Pärast õpinguid töötasin juuksurina ja sain raha kõrvale panna, nii et mul õnnestuski kolida. See väljaõpe aitas mul ka uues kohas tööd leida.” Iris võttis ette pikema haridustee ja õppis hambaarstiks. Ta sõnab: „Lisaharidusel on omad eelised, kuid tõelist õnne see ei too. Kui aga elu keskmes on Jehoova teenimine, on rõõm ja rahulolu garanteeritud.” Kui sõprus Jehoovaga on meile kõige tähtsam, teeme otsuseid, mis tagavad meile püsiva õnne.

VÕTA ARVESSE KÕIKI TEGUREID

10. Kuidas aitab põhimõte tekstis 5. Moosese 32:29 hariduse vallas häid otsuseid teha?

¹⁰ Vahest on sul juba olemas konkreetne mõte, millisesse kooli minna või mis eriala õppida. Kuid alati tasub kaaluda ka teisi variante, kas siis samas valdkonnas või mingis muus. (Vrd Õpet. 18:17.) Tänapäeval on palju võimalusi, mida varem polnud, näiteks veebipõhised kursused. Mõtle ka sellele, kas sulle piisaks vaid kohustuslikust haridusest. Johanna Soomest ei omandanud mingit lisaharidust. Ta ütleb: „Pärast kooli lõpetamist otsisin osaajalise töö ja hakkasin pioneeriks. Mul on olnud mitmeid töökohti ja võin kinnitada, et Jehoova peab alati oma lubadust hoolitseda meie vajaduste eest.” Tasub ka meeles hoida, et ükskõik mis otsuse sa hariduse vallas teed, on sellel nii plussid kui ka miinused. Seega mõtle, kas eelised kaaluvad puudujäägid üles. (Loe 5. Moosese 32:29; 1. Kor. 10:23.) Milliseid tegureid siis arvesse võtta, et hea otsuseni jõuda?

11. Miks on oluline kaaluda, kui palju aega ja energiat õppimine sinult nõuab? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Aeg ja energia. Kui palju aega sul koolis kohapeal käimisele, praktikale ja kodutöödele nädalas kuluks? Kas sul jääks piisavalt aega selleks, et täita oma kohustusi Jehoova ja pere ees? (Filipl. 1:10.) Kas sul jääks jõudu isiklikuks uurimiseks ja koosolekuteks valmistumiseks? Jeroz Indiast tundis, et õpingud nõudsid temalt liiga palju. Ta ütleb: „Käisin harva kuulutamas ja vahel ei jõudnud ma koosolekutele. Isegi kui jõudsin, oli mul seal raske keskenduda. Tunnen, et see haridus polnud seda aega ja vaeva väärt.” Samas on ka selliseid kursuseid, mis on osakoormusega ja kus ei anta palju kodutöid. Mosambiigis elav Rabeca on oma valikuga väga rahul. Ta ütleb: „Õppetöö oli vaid kaks tundi päevas ja see võimaldas mul pioneerina edasi teenida.”

12. Millele mõelda, et ka õpiaeg oleks parimal viisil kasutatud aeg? (Kog. 12:1.)

¹² Kestus. Mõtle ka sellele, mitu kuud või aastat mingi õpe aega võtaks. Kas seda haridust omandades kasutaksid aega parimal viisil? (Efesl. 5:15–17.) Kas see valik võimaldaks sul oma nooruspäevil kogu hingest Jehoovat teenida, ehk isegi täisajaliselt? (Loe Koguja 12:1.) Kas samas valdkonnas on ka lühemaid kursuseid? Näiteks kutseõppe raames või ametikoolis saab ehk sama eriala omandada kiiremini ja odavamalt kui kõrgkoolis. Mario Tšiilist ütleb: „Ma valisin kaheaastase kursuse, mis oli odavam kui ülikool. Mul olid tunnid neljal päeval nädalas ja tänu sellele sain kooli kõrvalt pioneeri teha.”

13. Miks tuleks hoolikalt kaaluda seda, kus sa kooli ajal elama hakkaksid?

¹³ Kooli asukoht. Kas saaksid õpingute ajal kodus elada? Või kas sul tuleks elada ühiselamus? Kui peaksid elama koos kellegagi, kes Jehoovat ei teeni, satuks su suhe Jehoovaga tõsisesse ohtu. (Õpet. 22:3; 1. Kor. 15:33.) Matias Mosambiigist läbis kursuse, mis oli taskukohane ja kestis vaid aasta, ometi kahetseb ta oma valikut. Ta ütleb: „Pidin kogu aja veetma internaatkoolis ja mul tuli päevast päeva ahvatlustele vastu seista. Ma ei soovita kellelegi kooli, mis sind perest lahutab.” Üks õde Venemaalt ütleb: „Elasin kodus vanemate juures, mitte ühiselamus, ja vältisin nii paljusid ohte ja kiusatusi.” Kaalu ka võimalust läbida hoopis mõni veebikursus.

14. Kuidas aitab põhimõte tekstis Luuka 14:28 haridust valides tarka otsust teha?

¹⁴ Maksumus. Mõnikord pole õpingud kuigi kulukad või pakub riik neid lausa tasuta. Sellisel juhul võib hariduse omandamine olla taskukohane viis saada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid tööd leida. Vahel on õpingud aga väga kallid. Nendega võib kaasneda ka lisakulusid, näiteks kui tuleb võtta eratunde, et ületada sisseastumislävend. Mõnel juhul tuleb aastaid õppelaenu tagasi maksta. Adilson Mosambiigist ütleb kahetsusega: „Mu pere pidi toidu ja muu hädavajaliku arvelt kõvasti kokku hoidma, et mu neli aastat kestnud õpingute eest tasuda.” Seega tee kindlaks, kui palju õpingud maksavad, kas need on sulle või su perele jõukohased ja kas leidub ka mõni soodsam variant. (Loe Luuka 14:28.) Kui sul tuleb võlgu võtta, siis kui kaua kulub selle tagasimaksmiseks? Kas on realistlik leida tööd, mis võimaldab sul end elatada ja samal ajal ka laenu tasuda? (Õpet. 22:7.)

15. Miks oleks hea enne otsuse tegemist tööturul toimuvale mõelda?

¹⁵ Tööturg. Võta arvesse ka seda, mis toimub tööturul sinu elukohas või paigas, kuhu sooviksid kolida. Kas sellel erialal, mida soovid õppida, oleks lootust tööd leida? Mõned kursused on akadeemilise suunitlusega ning õpetavad teoreetilisi aineid ja filosoofiat, mitte niivõrd praktilisi oskusi. (Kol. 2:8.) Üks õde Indiast ütleb: „Õpingud ei aidanud mul omandada oskusi, mis on tööturul hinnas. Seepärast ei leidnud ma erialast tööd.” Isegi praktilisel erialal ei pruugi olla piisavalt tööpakkumisi. Sublime Kesk-Aafrika Vabariigist õppis parandama kliimaseadmeid. Ta nendib: „Paigas, kus ma elan, parandavad inimesed üldiselt ise oma asju ja seetõttu pole kerge tööd leida.”

16. Miks tasub mõelda sellele, millist tööd sa selle haridusega leiaksid?

¹⁶ Mõtle ka sellele, millist tööd sa tõenäoliselt tegema hakkaksid. Kas see meeldiks sulle? (Kog. 3:12, 13.) Milline oleks töökeskkond? Kas see töö seaks ohtu su elu või tervise? Kas sellega kaasneks tihe konkurents või suur stress? Kui palju sa palka saaksid ja kas sellest piisaks äraelamiseks? Kas töö hoidmiseks oleks sul vaja ikka ja jälle täiendõpet? Mis kõige tähtsam, kas see võimaldaks sul Jehoova teenimist esikohal hoida? (Kog. 12:13.) Kui tööd on raske leida, ei saa muidugi olla liialt valiv. Targad valikud hariduse vallas võivad aga töö leidmist oluliselt lihtsustada. Tabitha Indiast õppis kuus kuud õmblemist. Ta ütleb: „Ma valisin õmblejaameti, teades, et see aitab mul pioneerina teenida. Õmblejaid on alati vaja. See töö võimaldab mul ka olla oma aja peremees ega nõua suuri investeeringuid.” Tabithal ongi õnnestunud teha erialast tööd ja samal ajal Jehoovat täisajaliselt teenida.

17. a) Kust leida vajalikku infot, et teha hariduse valikul tark otsus? b) Milliseid piibli põhimõtteid otsustamisel arvesse võtta? (Vaata kasti „Piibli põhimõtted, mida kaaluda”.)

¹⁷ Me oleme arutanud paljusid tegureid, mida hariduse valikul kaaluda. Kust aga leida vajalikku infot, et teha tark otsus? Külasta õppeasutusi või nende veebilehti. Vaata töökuulutusi, et saada teada, kui palju pakkumisi sind huvitavas valdkonnas on. Pea nõu kellegagi, kes on omandanud samalaadse hariduse või töötab samas vallas. (Õpet. 13:10.) Küsi, mis on selle hariduse omandamise või sel erialal töötamise plussid ja miinused. Räägi ka nendega, kes töötavad mõnel teisel alal ja teenivad rõõmsalt Jehoovat. (Õpet. 15:22.) Küsi, millist haridust ja tööd nemad soovitavad. Võib-olla pakuvad nad välja midagi, millele sa ei olegi veel mõelnud.

18. Mida on oluline meeles pidada?

¹⁸ Nagu arutasime, on igal haridusega seotud valikul omad eelised ja puudused. Seega palu enne otsuse tegemist Jehoovalt juhatust ja kaalu hoolega kõiki valikuid. Kuigi haridus võib anda materiaalse kindlustunde, toob tõelise õnne üksnes sõprus Jehoovaga. (Laul 16:9, 11.) Jehoova hoolitseb kõigi oma teenijate eest, olenemata nende haridustasemest. (Heebr. 13:5.) Kuidas aga õpingute ajal Jehoova ligi jääda? Sellest räägitakse järgmises artiklis.