Vihatud, kuid õnnelikud

1. Millise jahmatava mõtte Jeesus ütles?

JEESUS ütles mäejutluses: „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad.” (Luuka 6:22.) Ilmselt panid need sõnad tema kuulajaid kulmu kergitama. Ei meeldi ju kellelegi, kui teda vihatakse. Miks siis Jeesus nii ütles? Sellele küsimusele tasub mõelda, kuna Jeesuse järelkäijaid vaenatakse ka praegusel ajal. Arutame nüüd, miks see nii on ja miks me võime sellest hoolimata õnnelikud olla.

MIKS MEID VIHATAKSE

2., 3. Mis on üks põhjus, miks kristlasi taga kiusatakse, ja kuidas aitab see meil oma vastaseid mitte vihata? (Joh. 16:2, 3.)

² Meid vihatakse, kuna teenime Jehoovat. Jeesus ütles nende kohta, kes tema järelkäijaid taga kiusavad või lausa tapavad: „Nad pole õppinud tundma ei Isa ega mind.” (Loe Johannese 16:2, 3.) Miks see nii on? „Selle maailma jumal” Saatan teeb kõik, mis tema võimuses, et inimesed ei saaks Jehoova kohta tõde teada. (2. Kor. 4:3, 4.) Samuti õhutab ta neid Jehoova teenijaid taga kiusama. (Joh. 8:42–44.) Kui mõistame, et meie vaenamise taga on Saatan ja et ta on inimesed lihtsalt ära petnud, aitab see meil mitte hakata vihkama neid, kes meie suhtes vaenulikud on.

³ Pavela, kes elab riigis, kus meie töö on keelu all, vangistati usu pärast. Teda peksti julmalt ja ta pidi kuid üksikvangistuses olema. Ta ütleb: „On selge, et Saatan ja deemonid on need, kes püüavad panna meid Jehoova teenimist lõpetama. Paistab, et enamikul vanglaametnikel pole meie vastu mitte midagi, nad teevad lihtsalt oma tööd.” Üks vend Horvaatiast, keda vanemad usu pärast väga halvasti kohtlesid, ütleb: „Olen mõistnud, et mu vaenlane on Saatan, mitte mu vanemad.” (Efesl. 6:12.)

4. Mida me võime õppida Jeesuselt ja Stefanoselt? (Vaata ka pilti.)

⁴ Me ei tohiks oma vastaseid vihata, vaid peaksime nende eest koguni palvetama. (Matt. 5:44.) Selles on meile heaks eeskujuks Jeesus ja Stefanos. Piinapostil rippudes ütles Jeesus Jehoovale: „Isa, anna neile andeks.” (Luuka 23:34.) Ta palus nende eest, kes ta postile naelutasid. Samuti võis Jeesus mõelda neile inimestele, kes olid usujuhtide õhutusel tema hukkamist nõudnud. Ta mõistis, et nad ei teadnud, mida teevad. Ka Stefanos palus, et Jehoova andestaks neile, kes teda kividega viskasid. (Ap. t. 7:58–60.) Kas Jehoova vastas nende palvetele? Jah. Paljud, kes soovisid Jeesuse surma, kahetsesid hiljem oma tegu, hakkasid temasse uskuma ja lasid end ristida. (Ap. t. 2:36–41.) Ja vähemalt üks neist, kes Stefanose hukkamise oli heaks kiitnud, sai kristlaseks. See oli Saulus Tarsosest, kes kahetses väga halba, mida ta varem teadmatusest teinud oli. (1. Tim. 1:13.)

5. Mida võib õppida Césari peres juhtunust?

⁵ Jehoova kuulab ka meid, kui palvetame nende eest, kes meisse vaenulikult suhtuvad. Seda kinnitab Venezuelas elava Césari peres juhtunu. Tema isale ei meeldinud sugugi, et ülejäänud pere Jehoovat teenib, ja ta püüdis neid igati takistada. César räägib: „Mu ema oli suurepärane abikaasa ja ema. Jehoova teenimine oli talle alati kõige tähtsam, kuid ta hoolitses hästi ka mu isa eest. Ta õpetas mind ja mu vendi-õdesid isast lugu pidama ja tema sõna kuulama, kuni ta ei käsi teha midagi, mis rikuks piibli põhimõtteid.” Aastate jooksul Césari isa suhtumine pehmenes. César ütleb: „Kord palvetasin kogu südamest Jehoova poole ja küsisin siis isalt, kas võiksin hakata temaga piiblit uurima. On raske kirjeldada, mida ma tundsin, kui ta sellega nõus oli.” Hiljem lasi Césari isa end ristida. Muidugi ei juhtu nii kõigi meie vastastega. Ent mõned võivad hakata meisse paremini suhtuma, kui näevad meie lugupidavat kõnet ja käitumist. Ja meil on väga hea meel, kui nad seda teevad. Kahtlemata on Jehoova, „kogu maa kohtumõistja”, valmis selliseid inimesi aitama, kui nad soovivad teda tundma õppida. (1. Moos. 18:25.)

6. Mis on veel üks põhjus, miks meid vihatakse? (Mark. 13:13.)

⁶ Meid vihatakse, sest me toetame Jeesuse kuningavõimu. Jeesus ütles, et tõelisi kristlasi vihatakse tema nime pärast. (Loe Markuse 13:13.) Mida tema nimi tähistab? Seda, milline isiksus ta on, ja tema võimu Jumala kuningriigi kuningana. Kuna meie toetame Jeesust, kes on Jehoova valitud kuningas, vihkavad meid need, kes toetavad inimvalitsejaid. Me teame aga, et peagi kõrvaldab Jeesus, kes on kuningana valitsenud aastast 1914, kõik teised valitsused.

7., 8. Miks Jehoova teenijaid naeruvääristatakse? (Joh. 15:18–20; vaata ka pilte.)

⁷ Meid vihatakse, kuna me erineme teistest. Jeesus ütles, et tema järelkäijaid vihatakse, sest nad „ei kuulu maailma”. (Loe Johannese 15:18–20.) Just nagu algkristlased, hoidume meiegi Saatana maailmale omastest hoiakutest, kõnest ja tegudest. Paljusid Jehoova teenijaid on seetõttu tööl või koolis pilgatud ja naeruvääristatud. (1. Peetr. 4:3, 4.) Mõned, kes on meisse halvasti suhtunud, on aga hiljem hakanud meist hoopis lugu pidama, ja meil on selle üle väga hea meel.

⁸ Ignaciot, kes elab Kesk-Ameerikas, mõnitas kooliajal üks õpetaja aastaid. Miks? Sellepärast, et Ignacio järgis piibli moraalipõhimõtteid. Enne kooli lõpetamist aga küsis õpetaja temalt, kuidas ta suutis oma põhimõtetele kindlaks jääda, kui nii paljud teda seetõttu pilkasid. Ignacio selgitas talle, et on veendunud, et Jumala seadused on meile kaitseks. Seejärel kutsus ta õpetajat koosolekule ja tema üllatuseks ta tuligi. Soe vastuvõtt liigutas õpetajat niivõrd, et ta jäigi koosolekutel käima. Hiljem, kui ta piiblit uurima hakkas, koges ta ise vastuseisu. Ent ta ei lasknud end heidutada ja viimaks sai temast Jehoova teenija.

9., 10. a) Mis kristlasi teistest veel eristab? b) Mida me võime õppida Pauluselt?

⁹ Veel üks asi, mis meid teistest eristab, on see, et me ei sekku poliitikasse ega sõdadesse. (Joh. 18:36.) Me järgime käsku tekstis Roomlastele 13:1 ja püüame olla seaduskuulekad kodanikud. Ent kuna me ei võta seisukohta poliitilistes küsimustes, ei kandideeri ega hääleta me valimistel. Miks? Sest me oleme truud Jehoovale ja tema kuningriigile, mida valitseb Jeesus. Paljusid Jehoova teenijaid on usu pärast vangi pandud. Ent ka seal kuulutavad nad head sõnumit, justnagu seda tegi Paulus, kes oli aastaid nii koduarestis kui vanglas. (Ap. t. 24:27; 28:16, 30.) Ta rääkis kõigiga, kes olid valmis teda kuulama, sealhulgas vangivalvurite, kohtuametnike, maavalitsejate, kuningate ja ehk isegi keiser Nero õukonnaametnikega. (Ap. t. 9:15.)

¹⁰ Vennad-õed, kes on usu pärast vangis, kuulutavad samuti kohtunikele, valitsusametnikele, vangivalvuritele ja kõigile teistele, kellele võimalik. Üks vend, kes oli erapooletuse tõttu rohkem kui kuus aastat vangis, ütles, et tema jaoks polnud see aeg mitte karistus, vaid ülesanne Jehoovalt leida üles need, kes soovivad teda tundma õppida. Meil on põhjust olla rõõmsad, kui Jehoova kasutab meid, et sellistele inimestele head sõnumit teada anda. (Kol. 4:3.) Vaatame nüüd teisi põhjusi, miks me võime olla õnnelikud, kui meid vihatakse.

MIKS ME VÕIME OLLA ÕNNELIKUD, ISEGI KUI MEID VIHATAKSE

11. Kuidas võib tagakiusamine meie usku tugevdada? Too näide.

¹¹ Me teame, et meile osaks saav vihkamine on piiblis ennustatud. Jehoova ütles juba piibli esimeses ennustuses, et Saatan ja tema sümboolsed järeltulijad ehk need, kes teda toetavad, hakkavad Jehoova teenijaid vihkama. (1. Moos. 3:15.) Ka Jeesus ütles mitmel puhul, et tema järelkäijaid vihatakse, ja see mõte on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Matt. 10:22; Mark. 13:9–12; Luuka 6:22, 23; Joh. 15:20.) Seda mainisid teisedki piiblikirjutajad. (2. Tim. 3:12; Jaak. 1:2; 1. Peetr. 4:12–14; Juuda 3, 17–19.) Niisiis pole me üllatunud, kui meid taga kiusatakse. Meil on hea meel näha seda piibli ennustust täitumas, sest see tõendab, et me teenime tõelist Jumalat. Õde, kes elab riigis, kus meie tööle on seatud piirangud, ütleb: „Kui Jehoovale pühendusin, teadsin, et varem või hiljem tabab mind tagakiusamine. Seepärast ei tekita raskused minus ei imestust ega hirmu.” Üks paljudest, kes teda taga kiusas, oli tema enda abikaasa. Mees alandas teda ning põletas ta piibli ja meie väljaandeid. Õde aga ei kohkunud, vaid tema usk sai isegi tugevamaks. (Heebr. 10:39.) Ta ütleb: „Tagakiusamine on piiblis ennustatud, nii et millalgi pidi see juhtuma. See on mind veennud selles, et Jehoova tunnistajad on tõelised kristlased.”

12. Mis aitas ühel vennal tagakiusamisega toime tulla?

¹² Kuigi tagakiusamine on ootuspärane, võib seda siiski olla raske taluda. Üks vend kirjutas aja kohta, mil ta vanglas oli: „Vahel tundsin masendust ja olin väga mures ning lihtsalt nutsin.” Mis aitas tal hakkama saada? „Alustasin iga hommikut palvega. Palvetasin ikka ja jälle, kui päeva jooksul tekkis mõni raske hetk. Kui mind koheldi ülekohtuselt ja sain vihaseks, lukustasin end tualetti ja lihtsalt palvetasin,” räägib ta. Samuti mõtiskles ta Jehoova teenijate üle, kes minevikus või tänapäeval on tagakiusamise all vastu pidanud. See aitas tal toime tulla ja ta tundis rahu, mida Jeesus oma järelkäijatele lubas. (Joh. 14:27; 16:33.)

13. Mis aitab meil vihkamisega toime tulla?

¹³ Meie armastus Jehoova ja üksteise vastu on vihkamisest tugevam. Jeesus armastas oma isa viimse hingetõmbeni. Samuti armastas ta oma sõpru. (Joh. 13:1; 15:13.) Kui meie tugevdame armastust Jehoova ja vendade-õdede vastu, aitab see meil vihkamisega toime tulla. Vaatame, kuidas Pauluse elukäik seda kinnitab.

14. Mis aitas Paulusel ka surmaga silmitsi seistes Jehoovale ustavaks jääda?

¹⁴ Veidi enne hukkamist kirjutas Paulus oma kallile sõbrale Timoteosele ja ütles talle: „Jumal pole ju andnud meile arguse vaimu, vaid jõu, armastuse ja kaine mõistuse vaimu.” (2. Tim. 1:7.) Mida ta nende sõnadega silmas pidas? Seda, et vankumatu armastus Jehoova vastu võib aidata kristlasel isegi ränkades katsumustes ustavaks jääda. (2. Tim. 1:8.) Kahtlemata aitas armastus Jehoova vastu Paulusel laitmatuks jääda ja julgelt surmaga silmitsi seista. (Ap. t. 20:22–24.)

15. Kuidas on ilmnenud vendade-õdede isetu armastus? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Me tunneme suurt armastust vendade-õdede vastu, kes tagakiusamise all usus kindlaks jäävad. Paljud usukaaslased on neile toeks, riskides sellega, et neid endid hakatakse taga kiusama. Nii tehes järgivad nad Akvila ja Priskilla eeskuju, kes olid valmis Pauluse pärast eluga riskima. (Rooml. 16:3, 4.) Näiteks Venemaal on paljud läinud kohtutesse, et julgustada neid, kes on arreteeritud ja kelle üle kohut peetakse. Üks õde, kes nägi suurt hulka teda toetama tulnud usukaaslasi, oli sellest nii liigutatud, et ei saanud mõnda aega sõnagi suust välja. Teiste armastus tugevdas teda hetkel, mil ta seda väga vajas. Me võime olla rõõmsad, et meievaheline armastus on nii palju üle vihkamisest, mis meile osaks saab.

16. Miks ütles Peetrus, et kui meid solvatakse Kristuse nime pärast, oleme õnnelikud? (1. Peetr. 4:14.)

¹⁶ Me teame, et kui peame vihkamise all vastu, on Jehooval meist hea meel. (Loe 1. Peetruse 4:14.) Peetrus ütles, et neil, keda jumalateenimise pärast halvasti koheldakse, on põhjust olla õnnelik. Miks? Kuna see, et nad sellises olukorras vastu peavad, näitab, et nende peal on Jumala vaim. Peetrus koges ise nii tagakiusamist kui rõõmu, mis tulenes sellest, et tal oli Jehoova soosing. Veidi pärast 33. aasta nädalatepüha arreteerisid templi korravalvurid Peetruse ja teised apostlid kuulutustöö pärast. Peetrus kaitses sanhedrini ees seistes julgelt oma usku. (Ap. t. 5:24–29.) Ka pärast seda, kui teda ja teisi apostleid oli pekstud, ei lõpetanud nad hea sõnumi kuulutamist. Nad „olid rõõmsad, et neid oli arvatud väärt kannatama teotust Jeesuse nime pärast”. Samal põhjusel võime rõõmustada meiegi. (Ap. t. 5:40–42.)

17. Mida ütles Jeesus oma jüngritele õhtul enne surma?

¹⁷ Õhtul enne surma ütles Jeesus oma jüngritele: „Seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda.” (Joh. 14:21.) Me ootame väga aega, kui meid Jehoova teenimise pärast mitte ei vihata, vaid hoopis armastatakse. (2. Tess. 1:6–8.) Seni aga hoidkem meeles kõiki neid põhjusi, miks me võime olla õnnelikud ka siis, kui meid vihatakse.