„Arukas saavutab edu”

1., 2. Mis on arukus ja kuidas on see meile abiks?

KAS oled kunagi tundnud, et keegi on sind lugupidamatult kohelnud, alusetult hukka mõistnud või sulle ülekohut teinud? Või kas oled sattunud olukorda, mis on sinus hirmu tekitanud? Kui nii, siis ilmselt mõistad, kui keeruline võib olla sellistel puhkudel targasti toimida. Mis võiks meile abiks olla? Piibel näitab, et üks omadus, mis võib aidata, on arukus.

² Arukas inimene mõistab, kuidas asjad tegelikult on, ja näeb pealispinnast sügavamale. Ta saab aru, miks miski võis juhtuda või miks võis keegi teatud viisil toimida. Tänu sellele oskab ta targalt tegutseda. Näiteks aitab arukus meil oma keelt talitseda ja otsustada, millal oleks parem vaikida. (Laul 4:4; Õpet. 10:19.) Arukus aitab meil end valitseda ka siis, kui oleme ärritunud, ja mitte kergesti solvuda. Lisaks on meil tänu sellele lihtsam nõu ja manitsust kuulda võtta. (Õpet. 19:20.) Kui oleme arukad, teeb see head nii meile endile kui teistele, kellega kokku puutume, ja me ei ägestu sel juhul isegi pingelistes olukordades ega tegutse emotsiooni ajel. Samuti meeldivad meie sõnad ja teod siis Jehoovale. Vaatame nüüd kolme piiblilugu, millest ilmneb, kuidas arukus aitab meil olla alandlik, jääda rahulikuks ja loota täielikult Jehoovale.

OLE ALANDLIK, MITTE UHKE

3. Kes oli Naaman?

³ Selleks et suudaksime õigesti toimida ka siis, kui see on meile raske, tuleb meil oma uhkus alla suruda. (1. Peetr. 5:5.) Arukus aitab meil alandlikuks jääda. Seda ilmestab hästi Naamani lugu. Ta elas Süürias, Iisraelist põhja pool. Ta oli Süüria kuninga väepealik ja väga mõjukas mees, keda vaevas kohutav nahahaigus pidalitõbi. (2. Kun. 5:1.)

4. Millest ilmnes Naamani arukus?

⁴ Naamani naisel oli teenijaks väike Iisraeli tüdruk, kes ütles talle, et Iisraelis on prohvet, kes võib tema mehe terveks teha. (2. Kun. 5:2, 3.) Naaman oleks võinud mõelda: „Miks ma peaks tõsiselt võtma tähtsusetu orjatüdruku sõnu, kes pealegi on vaenlasrahva hulgast?” Ent Naaman ei heitnud tema soovitust kiiresti kõrvale. Ta neelas oma uhkuse alla ja võttis seda kuulda. Ta küsis Süüria kuningalt luba minna Iisraeli, et terveks saada. (2. Kun. 5:4, 5.)

5. Kuidas Naamanil Iisraelis esialgu läks?

⁵ Naaman läks Iisraeli kuninga Joorami juurde lootuses pidalitõvest terveneda. Jooram aga arvas, et Süüria kuningas püüab temaga lihtsalt tüli norida, paludes temalt midagi ilmvõimatut. Kui prohvet Eliisa sellest kuulis, lasi ta Jooramil Naamani tema juurde saata. (2. Kun. 5:6–9.) Ent kui Naaman Eliisa juurde jõudis, ei tulnud too isegi oma majast välja teda tervitama ega rääkinud temaga. Ta saatis käskjala talle ütlema, mida ta peab tegema, et terveks saada. (2. Kun. 5:10.) Sellist vastuvõttu Naaman küll ei oodanud.

6. a) Mis võis olla põhjus, et Naaman käskjala juhiseid algul eiras? b) Kuidas ilmnes tema sulaste arukus ja kuidas asi lõppes? (2. Kun. 5:13, 14.)

⁶ Naamanile ei meeldinud sugugi juhised, mille käskjalg andis. Ta vihastus ja lahkus raevunult. (2. Kun. 5:11, 12.) Võib-olla ta tundis, et teda kui kõrget väepealikku ei koheldud lugupidamisega, mida ta vääriks. Lisaks võis ta tunda, et Eliisa peab Iisraeli jõgesid paremaks kui Süüria omi. Mida ta ka ei arvanud, otsustas ta käega lüüa ja koju tagasi minna. Tema sulased aga mõistsid, et Eliisa tahab tegelikult teda aidata, ja nad palusid, et Naaman järele mõtleks. Seda ta tegigi. Ta järgis alandlikult Eliisa juhtnööre ja sai terveks. (Loe 2. Kuningate 5:13, 14.)

7. Mida me võime Naamanilt õppida? (Õpet. 22:4; vaata ka pilte.)

⁷ Mida meie võime õppida? Kui oleme arukad, siis püüame mõista, mis on kellegi sõnade või tegude taga, ega tegutse rutakalt või tunnete ajel. Arukus aitab meil jääda alandlikuks ning tunnistada, et me ei tea kõike ja vajame teiste, eriti just Jehoova abi. Naaman polnud veel Jehoova teenija, kuid ta toimis siiski arukalt, võttes alandlikult kuulda oma naise teenijatüdrukut, oma sulaseid ja mis peamine, Eliisat, kes rääkis Jehoova nimel. Tema uhkus oli haavata saanud, kuid ta võttis ikkagi aru pähe ja tegi targa otsuse. Meilgi tuleks enne, kui midagi ütleme või teeme, peatuda ja mõelda. Seda näiteks siis, kui meile ei meeldi organisatsioonilt tulev juhatus või kui keegi annab meile piibli põhjal nõu, mis pole meile mokkamööda. Sel juhul tuleks meil analüüsida, kas see, mida plaanime öelda või teha, näitab uhkust või alandlikkust. (Loe Õpetussõnad 22:4.)

ÄRA TEGUTSE VIHA AJEL, VAID JÄÄ RAHULIKUKS

8. Millal võib meil olla raske end valitseda?

⁸ Kui keegi meid haavab või solvab, võime ärrituda ja meil võib olla väga raske end valitseda. Arukus aga aitab meil seda teha. (Efesl. 4:26.) Vaatame, kuidas Taavet ja Abigail pinge all seda omadust ilmutasid.

9. Kuidas Naabal Taavetit kohtles?

⁹ Taavet ja tema mehed redutavad põgenikena Paarani kõrbes. (1. Saam. 25:1.) Seal kaitsevad nad karjaseid ja karju, mis kuuluvad rikkale mehele Naabalile. (1. Saam. 25:15, 16.) Kui jõuab kätte lambapügamisaeg, saadab Taavet käskjalad Naabali juurde, et need talle pikka iga ja rahu sooviksid ning paluksid talt toidupoolist. (1. Saam. 25:6–8.) Naabalis pole aga kübetki tänulikkust selle eest, mida Taavet ja ta mehed on tema heaks teinud. Ta vastab neile jämedalt ning lausa solvab Taavetit ja tema salka. (1. Saam. 25:10, 11.)

10. Kuidas ilmnes nii Taaveti kui Abigaili arukus? (1. Saam. 25:32, 33; vaata ka pilti.)

¹⁰ Mida sina oleksid sellises olukorras tundnud? Ilmselt pole raske mõista, miks Taavet nii vihaseks sai. Ta oli emotsionaalne mees ja seekord ägestus ta niivõrd, et tahtis Naabalit tappa. (1. Saam. 25:13, 21, 22.) Ent kui ta oli teel oma plaani ellu viima, ruttas talle vastu Naabali arukas naine Abigail. Abigail sai aru, et Taavet on hea mees, hoolimata tema äkilisusest. Seepärast püüdis ta teda maha rahustada. Ta tõi talle suure kingituse ja andis talle alandlikult nõu. (1. Saam. 25:18, 23–31.) Taavet võttis teda kuulda, kuna mõistis, et Abigail aitas tal näha, kuidas Jehoova asjasse suhtub. Ta rahunes maha ja tänu sellele ei tõmmanud ta enda peale veresüüd. (Loe 1. Saamueli 25:32, 33.)

11. Kuidas aitab arukus meid siis, kui keegi või miski meid ärritab? (Õpet. 19:11.)

¹¹ Mida meie võime õppida? Arukus aitab meil end valitseda, isegi kui meil on põhjust vihastuda. Rahulikuks jääda aitab ka see, kui mõtleme, millised tagajärjed võivad meie sõnadel ja tegudel olla. (Loe Õpetussõnad 19:11.) Kui Abigail rääkis Taavetile, mida Jehoova tema teost arvaks, suutis Taavet oma viha ohjeldada. Niisiis, kui sind miski või keegi ärritab, ära tegutse mõtlematult. (Jaak. 1:19.) Palu Jehoovalt abi ja võta aega asja üle järele mõelda, et võiksid rahuneda.

12. Kuidas saavad teised aidata meil rahulikuks jääda?

¹² Justnagu Jehoova aitas Taavetil Abigaili kaudu näha, mis on tema silmis õige, võib ta aidata ka meil teiste kaudu tema mõtteviisi mõista. Kui sa millegi peale ägestud, pea nõu mõne küpse kristlasega, et võiksid aru saada, kuidas Jehoova asja näeb. (Õpet. 12:15; 20:18.) Või kas saaksid ise toimida nagu Abigail ja aidata kellelgi näha asju õigest vaatevinklist. Jehoova aitab sul selleks õigeid sõnu leida.

ÄRA LASE HIRMUL END HALVATA, VAID USALDA JEHOOVAT

13. Kuidas on arukus meile abiks, kui tunneme hirmu?

¹³ Me kõik tunneme vahel hirmu. Arukus aitab meil näha hirmudest kaugemale ning mõista, et Jehoova on võimsam kui keegi muu ja saab meid aidata, ükskõik mis maailmas või meie elus juhtub. (Laul 27:1.) Ta aitab meid läbi ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast. Seda näitab hästi Joona lugu. Ta oli tubli jumalateenija, kuid lõi kartma, kui sai Jehoovalt keerulise ülesande.

14. Miks võis ülesanne minna Niinevesse Joonas hirmu tekitada?

¹⁴ Jehoova andis Joonale heidutava ülesande: minna Niinevesse ja kuulutada selle elanikele kohtusõnumit. (Joona 1:1, 2.) Kuidas sina oleksid end tema asemel tundnud? Raske jalgsirännak Iisraelist sellesse Assüüria linna oleks võtnud umbes kuu aega. Assüürlased olid oma agressiivsuse ja vägivaldsuse poolest tuntud ning Niinevet nimetati lausa veresüüga linnaks. (Nahum 3:1, 7.) Ilmselt seetõttu lõi Joona araks ja otsustas Jehoova eest põgeneda. (Joona 1:3.)

15. Milline õppetund aitas Joonal Jehoovat rohkem usaldada? (Joona 2:6–9.)

¹⁵ Kui Joona Jehoova eest põgenes, sattus laev, millel ta oli, tormi kätte, ja ta heideti merre. Ent Jehoova päästis ime läbi ta elu. (Joona 1:15, 17.) Tänu sellele sai Joona aru, et ta ei pea Niinevesse minekut kartma, kuna Jehoova suudab teda mistahes ohu eest kaitsta. (Loe Joona 2:6–9.) Jehoova andis talle uue võimaluse Niinevesse minna ja seekord Joona ka läks. Tema kuulutustööl olid väga head tulemused: inimesed hakkasid oma patte kahetsema ja pääsesid hävingust. (Joona 3:5.)

16. Mis võib meid aidata, kui tunneme hirmu? (Õpet. 29:25; vaata ka pilte.)

¹⁶ Mida meie võime õppida? Me ei tohiks lasta millelgi, eriti inimkartusel, takistada end Jehoovat teenimast. (Loe Õpetussõnad 29:25.) Arukus aitas Joonal hirmudest võitu saada, kuna ta mõistis, et Jehoova suudab teda alati aidata. Kui mõtleme sellele, kuidas Jehoova on meid varem aidanud ja kaitsnud, ei karda me seda, mis kõik võib juhtuda. Tasub ka mõelda vendadele-õdedele, kes on toetunud Jehoovale, ning saanud hakkama hirmuäratavate olukordade ja keeruliste ülesannetega.a (Heebr. 13:6.) Meiegi toimime targalt, kui usaldame Jehoovat täielikult ja aitame teistelgi seda teha.

OTSI ALATI JEHOOVALT NÕU JA ABI

17. Mida meil tuleb teha, et toimida arukalt?

¹⁷ Nagu nägime, aitab arukus meil raskustega toime tulla. Jehoova abiga võime alati arukalt toimida. Tema nõuanded aitavad meil teha häid otsuseid ja ennast valitseda. (Laul 119:97–101.) Seepärast tuleb meil piiblit uurida ja Jehoovalt püha vaimu paluda. (Neh. 9:20; Laul 32:8.) Tänu sellele õpime suhtuma asjadesse nii nagu tema ja tegutseme talle meelepäraselt. (Õpet. 21:11, allmärkus.)

18. Mida meil tuleb teha?

¹⁸ Otsigem siis alati Jehoovalt nõu ja abi, et toimida targalt, ükskõik mida elu ka ei tooks. (Laul 14:2.) Kui me seda teeme, ei lahku me kunagi „arukuse rajalt” ja rõõmustame Jehoova südant. (Õpet. 21:16.)