Jehoova on meie ülim rõõm

1., 2. a) Mida paljud inimesed tunnevad? b) Mida me selles artiklis arutame?

PALJUD inimesed on valmis tegema mida iganes, et olla õnnelik. Ent tõeline õnn jääb enamikule neist tabamatuks. Nad tunnevad hoopis tühjust ja lootusetust. Selliste tunnete suhtes pole immuunsed ka Jehoova teenijad. Kuna elame viimseil päevil, pole üllatav, et meil on raskusi ja tunneme aeg-ajalt kurbust või ärevust. (2. Tim. 3:1.)

² Selles artiklis arutame, mis võib meilt rõõmu röövida ja kuidas me võime selle tagasi saada. Kõigepealt aga vaatame, millest tõeline õnn sõltub.

JEHOOVAT TEENIDES VÕIME OLLA TÕELISELT ÕNNELIKUD

3. Mida õpetab loodu meile Jehoova kohta? (Vaata ka pilte.)

³ Jehoova on alati õnnelik olnud ja ta soovib, et meiegi tunneksime elust rõõmu. Seda võime näha kõiges, mis ta on loonud. Ta on teinud meile imekauni planeedi ja meid ümbritseb lõputu värviküllus. Meil on võimalik jälgida mänguhimulisi loomi ja maitsta isuäratavaid roogi. Tõepoolest, Jehoova armastab meid ja tahab, et me elu naudiksime.

Elevandipoeg: Image © Romi Gamit/​Shutterstock; pingviinipojad: Vladimir Seliverstov/​500px via Getty Images; kitsetalled: Rita Kochmarjova/​stock.adobe.com; kaks delfiini: georgeclerk/​E+ via Getty Images

4. a) Miks ei kahanda kannatused, mida Jehoova maailmas näeb, tema rõõmu? b) Kuidas Jehoova meid aitab? (Laul 16:11.)

⁴ Kuigi Jehoova on õnnelik Jumal, teab ta hästi, millist valu ja vaeva peavad inimesed taluma. (1. Tim. 1:11.) Ent see pole tema rõõmu kahandanud, kuna ta teab, et praegused kannatused on ajutised ja ta on pannud paika aja, mil ta neile igaveseks lõpu teeb. Seni on ta valmis kannatlikult ootama. Ta mõistab täielikult, mida me läbi elame, ja tahab meid aidata. Kuidas ta seda teeb? Näiteks annab ta meile rõõmu. (Loe Laul 16:11.) Vaatame aga nüüd, mis tõi rõõmu Jeesusele.

5., 6. Miks on Jeesus õnnelik?

⁵ Kõigist Jehoova loodutest on Jeesus kõige õnnelikum. Miks võib nii öelda? Üks põhjus on see, et ta on „nähtamatu Jumala peegeldus”, temas väljendub täiuslikult Jumala olemus. (Kol. 1:15; 1. Tim. 6:15.) Lisaks on Jeesus olnud koos Jehoovaga kauem kui keegi teine.

⁶ Samuti on Jeesus alati täitnud ustavalt oma isa tahet ja tundnud sellest rõõmu. (Õpet. 8:30, 31; Joh. 8:29.) Seepärast on Jehooval temast hea meel. (Matt. 3:17.)

7. Mis teeb meid tõeliselt õnnelikuks?

⁷ Meilegi toob rõõmu see, kui saame Jehoovaga üha lähedasemaks. Mida rohkem võtame aega, et Jehoovat tundma õppida, seda paremini saame tema eeskuju järgida ja seda õnnelikumad oleme. Lisaks toob meile rõõmu Jehoova tahte täitmine ja teadmine, et tal on meist hea meel.a (Laul 33:12.) Ent vahel võime tunda, et meie rõõm on kahanenud või lausa täielikult kadunud. Kas see tähendab, et me pole enam Jehoovale meelepärased? Seda mitte. Kuna oleme ebatäiuslikud, on paratamatu, et tunneme vahel valu, kurbust või masendust. Ja Jehoova teab seda hästi. (Laul 103:14.) Arutame nüüd, mis võib meilt rõõmu röövida ja kuidas me võime selle taastada.

MIS VÕIB RÕÕMU RÖÖVIDA JA KUIDAS SEE TAGASI SAADA?

8. Kuidas võivad eluraskused meile mõjuda?

⁸ Eluraskused. Kas sind kiusatakse usu pärast taga või kannatad loodusõnnetuse, rahamurede, haiguse või kõrge ea tõttu? Kui meid tabavad sellised probleemid ja me ei saa olukorra parandamiseks suurt midagi ette võtta, võime kergesti rõõmu kaotada. Piibliski öeldakse, et „südamevalu purustab vaimu”. (Õpet. 15:13.) Kogudusevanem Babis, kelle vend ja vanemad surid nelja aasta sees, ütleb: „Tundsin end pärast seda üksiku ja abituna. Vahel valdas mind suur ängistus, sest olin kogu aeg olnud väga hõivatud ega saanud nendega nii palju aega veeta, kui oleksin tahtnud.” Meiegi võime midagi sarnast tunda. Eluraskused võivad meid nii füüsiliselt kui emotsionaalselt ära kurnata.

9. Mis aitab meil ka raskustes rõõmuga Jehoovat teenida? (Jer. 29:4–7, 10.)

⁹ Mis aitab meil taas rõõmu tunda? Me ei peaks muretsema asjade pärast, mida me ei saa muuta, ja meil tuleks olla tänulik selle eest, mis meil on. Paljude arvates peab inimese elus olema kõik ideaalne, et ta võiks olla õnnelik. See pole aga tõsi. Näiteks kui juudid olid viidud Babülooniasse pagendusse, polnud neil seal võõral maal sugugi kerge. Jehoova aga ergutas neid eluga edasi minema ja sellest rõõmu tundma, nii palju, kui see seal võimalik oli. (Loe Jeremija 29:4–7, 10.) Mida see meile õpetab? Meil tuleks alati püüda näha oma olukorras head ja selle eest tänulik olla. Samuti tasub meeles hoida, et Jehoova on alati meie kõrval. (Laul 63:7; 146:5.) Nii toimis Effie, kes jäi õnnetuse tagajärjel halvatuks. Ta ütleb: „Sain palju abi ja tuge Jehoovalt, oma perelt ja usukaaslastelt. Tundsin, et see oleks minust tänamatu, kui ma lihtsalt alla annaksin. Tahan, et nad teaksid, kui tänulik ma neile olen, ja seepärast püüan omalt poolt teha kõik, et olla rõõmus.”

10. Miks on meil võimalik olla rõõmsad ka siis, kui meil on probleeme?

¹⁰ Isegi kui meie elus pole kõik hästi või juhtub meie endi või mõne lähedasega midagi halba, ei tähenda see, et peaksime kurbusele alla vanduma.b (Laul 126:5.) Meie rõõm ei sõltu meie oludest. Maria, kes teenib pioneerina, ütleb: „Kui meil on probleeme, ei pea me rõõmu säilitamiseks oma tundeid alla suruma. Meil tuleb hoopis mõelda Jehoovale ja tema tõotustele. Tema saab aidata meil igas olukorras rõõmsaks jääda.” Samuti oleks hea meeles hoida, et mistahes probleeme meil ka poleks, on need ajutised, otsekui jäljed rannaliival, mille lained peagi minema uhuvad.

11. Mida Pauluse teenistusele mõtlemine meile kinnitab?

¹¹ Mis aga võiks meid aidata, kui hakkame raskuste tõttu mõtlema, et Jehoova ei õnnista meid enam? Sel juhul tasuks mõelda teistele Jehoova teenijatele, kelle elu pole olnud kerge, näiteks Paulusele. Jeesus valis ta välja, et ta kuulutaks head sõnumit „nii mittejuutidele, kuningatele kui ka Iisraeli poegadele”. (Ap. t. 9:15.) See oli väga eriline ülesanne, ent sellegipoolest polnud Pauluse elu mingi meelakkumine. (2. Kor. 11:23–27.) Kas see tähendab, et Jehoova polnud enam temaga? Ei. See, et ta vastu pidas, näitas, et Jehoova toetas teda. (Rooml. 5:3–5.) Kui sinagi raskustes Jehoovat ikka edasi teenid, on see tõend selle kohta, et ta toetab sind ja sul on tema soosing.

12. Mis võib juhtuda, kui meie eesmärgid Jehoova teenistuses ei täitu?

¹² Täitumata ootused. (Õpet. 13:12.) Kuna me armastame Jehoovat ja oleme talle tänulikud kõige eest, mida ta meie heaks teeb, tahame tema teenistuses rohkem teha. Ent kui eesmärgid, mida endale seame, pole realistlikud, võime pettuda. (Õpet. 17:22.) Pioneerist õde Holly ütleb: „Tahtsin minna kuningriigikuulutajate kooli, teenida välismaal või lüüa kaasa Ramapo ehitusel. Ent olud muutusid ja seepärast polnud mul võimalik ühtki neist eesmärkidest saavutada. Tundsin suurt masendust, kuna ei saanud teha seda, mida soovisin.” Paljudel teistelgi on olnud sarnaseid tundeid.

13. Kui olud ei luba meil teha, mida sooviksime, siis milliseid eesmärke võiksime endale ikkagi seada?

¹³ Mis aitab meil taas rõõmu tunda? On hea meeles hoida, et Jehoova ei oota meilt rohkem, kui suudame anda, ja et meie väärtus tema silmis ei sõltu sellest, kui palju või mida me tema heaks teeme. Ta soovib, et teeniksime teda ustavalt, ent mitte üle oma jõu. (Miika 6:8; 1. Kor. 4:2.) Talle on oluline eelkõige see, millised me oleme: milline on meie hoiak ja mõtteviis. Kui Jehoova on meie suhtes nii mõistlik, siis miks peaksime ise end tagant piitsutama?c Seega, kui olud ei luba sul teha tema teenistuses seda, mida sooviksid, tee seda, mida suudad. Näiteks kas võiksid mõne noore oma tiiva alla võtta või mõnd eakat toetada? Või kas võiksid mõne usukaaslase päeva veidi rõõmsamaks teha teda külastades, talle helistades või sõnumi saates? Jehooval on hea meel, kui sead endale jõukohaseid eesmärke ja teed oma parima, et neid saavutada. Ta paneb seda tähele ja tasub sulle, ta annab sulle rõõmu. On hea mõelda ka sellele, et uues maailmas on meil lõputult võimalusi teenida Jehoovat viisidel, mida me praegu ei suuda isegi ette kujutada. Holly, kellest eelmises lõigus juttu oli, ütleb: „Kui masendus peale tükib, siis peatun ja mõtlen: „Mul on ju terve igavik ees. Mõned oma eesmärgid saan Jehoova abiga täita uues maailmas.””

14. Mis veel võib meilt rõõmu röövida?

¹⁴ Meelelahutus. Sotsiaalmeedias võib sageli näha inimesi, kelle elus on kesksel kohal meelelahutus ja naudingud, ja nad paistavad olevat õnnelikud. Meiegi võime hakata mõtlema, et selleks, et olla õnnelik, on vaja tegeleda igasuguste hobidega, muudkui osta uusi asju ja maailmas ringi reisida. Muidugi pole vale tunda rõõmu hobidest, uutest asjadest ja reisimisest, Jehoova on meid nii loonud. Ent paljud on avastanud, et naudingutele keskendumine pole toonud neile rõõmu, vaid on hoopis selle röövinud. Eva, kes teenib pioneerina, ütleb: „Kui su elu keerleb naudingute ümber, ei saa sul neist kunagi küllalt, vaid sa vajad üha rohkem ja rohkem.” Selline eluviis ei paku rahuldust, vaid toob tühjustunde.

15. Mida võib õppida kuningas Saalomoni elust?

¹⁵ Kuningas Saalomon kirjutas: „Ma mõtlesin oma südames: „Ma teen õige proovi naudingutega ja vaatan, mida head need toovad.”” (Kog. 2:1.) Ja seda ta tõesti tegi. Ta nautis head toitu, muusikat ja kõike muud, mida tol ajal raha eest sai osta. Ent kui ta oli seda mõnda aega teinud, mõistis ta, et need ei too tõelist rahulolu ja õnne. Ta nentis: „Silm ei küllastu nägemast ega kõrv kuulmast.” (Kog. 1:8; 2:2–11.) Läbi ajaloo on paljud inimesed arvanud, et kui neil on piisavalt raha, et osta, mida hing ihkab, siis on nad õnnelikud. Ent elu on näidanud, et nii see pole ja selline mõtteviis on petlik.

16. Mis toob meile rõõmu ja miks? (Vaata ka pilte.)

¹⁶ Mis aitab meil taas rõõmu tunda? Jeesus õpetas, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. (Ap. t. 20:35.) Kogudusevanem Alekos ütleb: „Ma püüan teisi aidata, kasvõi teha midagi väikest. Mida rohkem teen teiste heaks, seda vähem keskendun endale ja oma soovidele. See toob mulle rõõmu.” Mida saaksid sina teiste heaks teha? Kui näed, et kellelgi on elus raske aeg, ole talle toeks. Sa ei pruugi küll suuta tema probleemi lahendada, ent võid aidata tal end paremini tunda, kui teda osavõtlikult kuulad. Samuti võid talle kinnitada, et Jehoova pole teda hüljanud ning et ta hoolib temast ja soovib, et ta heidaks oma koorma tema peale. (Laul 37:28; 55:22; 68:19; Jes. 59:1.) Ehk saad teda aidata ka mõnel muul viisil, näiteks talle toitu viia või teda jalutama kutsuda. Kahtlemata mõjub talle hästi ka see, kui kutsud teda kuulutama. Kui lased Jehooval end teiste aitamiseks kasutada, tunned tõelist rõõmu. (Õpet. 11:25.)

17. Mida meil tuleks teha, et olla tõeliselt õnnelik? (Laul 43:4.)

¹⁷ Mida lähedasemaks Jehoovaga saame, seda õnnelikumad oleme. Piibel ütleb, et Jehoova on meie ülim rõõm. (Loe Laul 43:4.) Kui hoiame tema ligi, võime olla tõeliselt õnnelikud igavesti. (Laul 144:15.)