Miks on jõulud levinud isegi Idamaades?

ÜKS Idamaade vana uskumus tuletab meelde jõuluvana. See on korea usk Chowangshinisse ning midagi samalaadset võib leida ka hiinlaste ja jaapanlaste hulgas.

Chowangshini peeti jumalaks, kes hoolitses köögi eest, tulejumalaks, kes oli seotud korealaste iidse tulekummardamisega. (Ennevanasti kandsid korealased põlevaid söetükke ettevaatlikult, et need kunagi ei kustuks.) Usuti, et see jumal jälgib terve aasta pereliikmete käitumist ning läheb seejärel köögipliidi ja korstna kaudu taevasse.

Arvati, et kuukalendri järgi detsembrikuu 23. päeval kannab Chowangshin taevakuningale olukorrast ette. Aasta lõpul pidi ta korstna ja ahju kaudu jälle tagasi tulema ning igale inimesele tema käitumise kohaselt kas tasuma või teda karistama. Tema tagasituleku päeval pidid pereliikmed köögis ja igal pool mujal kodus küünlad süütama. See köögijumal sarnaneb ühes teiseski mõttes jõuluvanaga — teda kujutatakse samuti punases! Tava kohaselt pidi minia tegema paari traditsioonilisi korea sokke ja andma need talvisel pööripäeval oma ämmale. Sellega ta näitas, et soovib ämmale pikka iga, kuna pärast seda kuupäeva läksid päevad pikemaks.

Kas pole mitte ilmsed mõningad sarnasused eeltoodud mõtete ja jõulude vahel? Neil on sarnased lood ja tavad: korsten, küünlad, kingijagamine, sokid, üks punaseis rõivais vanamees ja ka kuupäev. Siiski ei selgita sellised sarnasused üksi veel seda, miks on Koreas jõulud nii kergesti omaks võetud. Ajaks, mil Koreas esimest korda jõule peeti, oli usk Chowangshinisse juba peaaegu unustusehõlma vajunud. Tegelikult ei tea enamik korealasi praegu sellise uskumuse olemasolust midagi.

Siiski näitab see ilmekalt, kuidas talvise pööripäeva ja aastalõpuga seotud tavad levisid üle kogu maakera, kuigi erinevaid teid pidi. Meie ajaarvamise neljandal sajandil andis Rooma impeeriumi mõjukaim kirik uue nime saturnaalidele, paganlikule rooma pühale, millega tähistati päikesejumala sünnipäeva, asendades selle jõuludega. Jõulude pidamisega taaselustati kohalikud kombed, kuid juba uue sildi all. Kuidas oli see võimalik?

Millist rolli on etendanud kingijagamine

Kinkide andmine on komme, mis pole kunagi hääbunud. Korealased on juba kaua aega kinkide jagamise ja saamise üle suurt rõõmu tundnud. See on üks põhjus, miks jõulud on Koreas nii populaarsed.

Pärast II maailmasõda, kui Koreasse jäänud USA sõdurid tahtsid tugevdada oma sidemeid sealsete inimestega, olid kirikud kokkusaamise ning kingituste ja hädaabi jagamise paikadeks, seda iseäranis jõulupäeval. Paljud lapsed läksid uudishimust kirikusse ning said seal esimest korda kingiks šokolaadi. Loomulikult hakkasid paljud neist järgmisi jõule ootama.

Sellistele lastele tähendas jõuluvana punase sukkmütsiga ameerika sõdurit. Õpetussõnades 19:6 öeldakse: ”Andja sõbrad on kõik!” Tõesti, kinkide jagamine oli äärmiselt mõjus. Kuid nagu sa sellest salmist võid järeldada, ei taga säärased kingitused kestvat sõprust. Isegi Koreas on palju selliseid inimesi, kelle kokkupuuted kirikuga piirduvadki vaid šokolaadimaitsega nende nooruspõlves. Jõulusid aga ei unustatud. Koos Korea kiire majandusliku tõusuga kasvas ka kommertslikkus ja jõuluaegse kingijagamisega sai hõlpsasti tõugata tarbijaid raha kulutama. Ärimehed kasutasid jõulusid oma kasumi suurendamiseks.

See võimaldab sul näha, missugune taust on jõuludel tänapäeva Idamaades. Jõuluaegset ostupalavikku silmas pidades luuakse üha uusi tooteid. Reklaamikampaaniat planeeritakse juba kesksuvel. Müügi kõrgaeg on aasta lõpp, mil ostetakse kõikvõimalikke jõuluteemalisi kingitusi, kaarte ja helisalvestisi. Tõesti, reklaami mõjul võib tavaline noor tunda end õnnetuna, kui ta peab jõululaupäeval koju jääma ega saa ühtegi kingitust!

Jõulupäeva lähenedes täituvad Söuli poed ja kaubamajad kingitustejahil inimestega ning sama on lugu ka teistes Idamaade linnades. Kõikjal on liiklusummikud. Hotellid, äripiirkonnad, restoranid ja ööklubid on külastajatest tungil. Kõikjal võib kuulda ohjeldamatu pillerkaaritamise hääli, valjuhäälset laulmist. Jõululaupäeval võib näha purjus mehi ja naisi prahti täis tänavatel ringi kakerdamas.

Selline pilt avaneb siis jõuluaegu. Idamaades pole jõulud enam sugugi kristlaste pidu. Ilmselt nii Koreas kui mujal lõikab selle ristiusumaailma püha pealt suurimat kasu kaubandus. Kas on siis kommertsmaailm ainus süüdlane selles, et jõulud on Kristuse vaimust nii kaugele läinud? Tõelised kristlased peaksid uurima sügavamalt asjaga seonduvaid tõsiseid küsimusi.

Jõulude päritolu

Loomaaia puuri pistetud kiskja jääb siiski metsloomaks. Oleks tõesti ohtlik uskuda, et ta on kodustatud pelgalt sellega, et on mõnda aega puuris olnud ja paistab oma pisiperega seal päris rahulolevana. Sa ehk oled kuulnud loomaaiatöötajatest, keda sellised loomad on rünnanud.

Mõnes mõttes võime sama öelda ka jõulude pühitsemise kohta. Algul oli see nagu ”metsloom”, kes elas väljaspool kristlikku maailma. Üks Korea ristiusuentsüklopeediaa märgib alapealkirja all ”Seos Rooma saturnaalidega” jõulude kohta järgmist:

”Paganlikud saturnaalid ja brumaalid olid liiga sügavalt juurdunud rahvakombestikku, nii et kristlus ei suutnud neid kõrvale tõrjuda. Kuna keiser Constantinus tunnustas pühapäeva (mis oli nii Phoibose ja Mithra kui ka Issanda päev) .. tundsid neljanda sajandi kristlased ehk olevat kohane ühendada Jumala Poja sünnipäev päikese sünnipäevapühaga. See paganlik püha ühes selle ohjeldamatu pillerkaaritamise ja lõbutsemisega oli nii populaarne, et kristlased olid rõõmsad, kui leidsid õigustuse selle jätkamiseks, tehes vaid väikesi mööndusi selle vaimus ja maneeris.”

Kas võis selline muutus toimuda ilma mingisuguse vastuseisuta? Sama entsüklopeedia märgib: ”Kristlikud kuulutajad Läänes ja Lähis-Idas protesteerisid selle vastu, kui ennekuulmatu kergemeelsusega Kristuse sünnipäeva tähistati, samal ajal kui Mesopotaamia kristlased süüdistasid oma Lääne vendi ebajumalakummardamises ja päikesekummardamises, kuna need olid muutnud selle paganliku püha kristlikuks.” Tõesti, juba algusest peale oli midagi valesti. ”See püha võeti aga kiiresti omaks ja see juurdus lõpuks nii kindlalt, et isegi kuueteistkümnenda sajandi protestantlik revolutsioon ei suutnud seda välja tõrjuda,” märgib entsüklopeedia.

Tõesti, valitsev kirik võttis omaks päikesejumala püha, millel polnud tõelise kristlusega mingit pistmist. See püha sai endale uue nime, kuid selle olemus jäi ikka paganlikuks. See aitas imbuda paganlusel nimikristlikesse kirikutesse ja rikkuda inimeste vaimsust. Ajalugu kinnitab, et ristiusu arenedes asendus algne hoiak ”armasta oma vaenlast” moraali allakäigu ja vägivaldsete sõdadega.

Aja jooksul selgus, et nimemuutusest hoolimata peegeldasid jõulud selle paganlikku algupära, millega kaasnes ohjeldamatu pillerkaaritamine, padujoomine, lõbutsemine, tantsimine, kingijagamine ja majade kaunistamine igihaljaste taimedega. Kaubanduse peaeesmärgi nimel — et oleks rohkem läbimüüki — on jõulusid kõikvõimalikel viisidel ära kasutatud. Meediavahendid ülistavad seda; rahvas lahutab lihtsalt meelt. Söuli kesklinnas näitas üks aluspesule spetsialiseerunud kaubamaja uudistesaates oma vaateaknal olevat jõulupuud, mis oli ehitud üksnes aluspesuga. Jõuluatmosfäär oli ilmne, ent puudus vähimgi viide Kristuse tervitamisele.

Pühakirja vaade jõuludest

Mida me sellisest ajaloolisest taustast ja arengust õpime? Kui särgi või pluusi nööbid on alguses valesti kinni nööbitud, siis ainus viis asja parandamiseks on otsast uuesti pihta hakata. Eks ole tõsi? Ometi põhjendavad mõningad jõulude pidamist sellega, et ristiusu kirik on seda püha vaatamata päikesekultuslikele paganlikele juurtele siiski aktsepteerinud. Seetõttu leiavad nad, et seda püha võib õigustatult pidada Kristuse sünnipäevana ja et see on saanud endale uue tähenduse.

Me võime saada hinnalise õppetunni ühest ajaloosündmusest, mis toimus muistses Juudas. Aastal 612 e.m.a. hakkasid juudalased paganate kombel Jeruusalemma templis päikest kummardama. Kas seda paganakultust õigustas asjaolu, et see viidi üle paika, mis oli pühendatud Jehoova Jumala puhtale kummardamisele? Piibli kirjutaja Hesekiel kirjutas päikesekummardamisest, mida harrastati Jeruusalemma templis: ”Vaata, Jehoova templi ukse juures, eeskoja ja altari vahel, oli umbes kakskümmend viis meest; neil olid .. näod ida poole, ja nad kummardasid päikest ida pool! Ja ta ütles mulle: ”Kas sa näed, inimesepoeg? Kas on Juuda soole veel vähe neid häbitegusid, mida nad siin on teinud, et nad täidavad maa vägivallaga ja ärritavad mind veel rohkem? Ja vaata, nad pistavad viinapuuvääte endile ninasse!”” (Hesekiel 8:16, 17).

Selline paganakultus polnud sugugi õigustatud, vaid ohustas kogu templit. Säärased tavad tungisid Juudasse ja aitasid kaasa vägivalla kasvule ning moraalsele allakäigule sellel maal. Sarnaselt on lood ka ristiusu kirikuga, kus jõulude ajal ilmnevad selgesti tavad, mis on alguse saanud saturnaalideaegsest päikesekummardamisest. Tähendusrikas on see, et mõned aastad pärast seda, kui Hesekiel sai selle nägemuse, mõistis Jumal Jeruusalemma üle kohut — ta lasi babüloonlastel linna hävitada (2. Ajaraamat 36:15—20).

Võib-olla oli sinu arvates naljakas, kuidas eelmises artiklis Korea õpetlane kirjeldas pilti väikesest Jeesusest. Kuna aga seda tegi inimene, kel polnud täpseid teadmisi Kristusest, on tema reaktsioon üsnagi mõistetav. See peaks panema tõsiselt mõtlema need inimesed, kes peavad jõule. Mispärast? Kuna jõulud ei anna Kristusest õiget pilti. Tegelikult varjutavad need tema praegust tõelist seisundit. Jeesus pole praegu enam väikelaps sõimes.

Piibel rõhutab korduvalt, et Jeesus on praegu Messias, Jumala taevase Kuningriigi vägev Kuningas (Ilmutuse 11:15). Ta on valmis tegema lõpu vaesusele ja hädadele, millele mõned inimesed mõtlevad, kui nad jõuluaegu heategevuses osalevad.

Tõesti, jõulud pole mingit kasu toonud ei ristiusumaailmale ega teistele maadele, sealhulgas Idamaadele. Need on pigem juhtinud kõrvale tähelepanu tõeliselt kristlikult sõnumilt Jumala Kuningriigist ja praegust kurja maailma tabavalt lõpult (Matteuse 24:14). Me ärgitame sind Jehoova tunnistajatelt küsima, kuidas see lõpp tuleb. Sa võid neilt kuulda igavesti kestvatest õnnistustest, mis saavad seejärel maal võimalikuks tänu Jumala Kuningriigile ja selle valitseva Kuninga Jeesuse Kristuse juhtimisele (Ilmutuse 21:3, 4).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 6]

Jõulud aitasid paganlusel imbuda nimikristlikesse kirikutesse

[Pilt lk 5]

Paljud lapsed läksid uudishimust kirikusse ja said seal kingiks šokolaadi. Siis hakkasid nad ootama järgmise aasta jõule

[Pilt lk 7]

Jõululaupäev Koreas Söuli kesklinnas

[Pilt lk 8]

Kristus pole enam beebi, vaid Jumala Kuningriigi vägev Kuningas