Idamaade jõulud
• UMBES KAKSSADA AASTAT TAGASI külastas üks Korea prominentne õpetlane Hiinas Pekingit. Ühe katedraali laemaalingut vaadeldes nägi ta stseeni Maarjaga Jeesus-laps kätel. Ta ütles selle hämmastava pildi kohta:
”Üks naine hoidis süles umbes viie-kuue aastast põduravõitu last. Paistis, et naine ei jõua oma pead püsti hoida, otsekui ei suudaks ta oma poega vaadata, kuna tal on temast kahju. Taamal nende taga oli palju ringilendavaid vaime ja tiibadega väikelapsi. Kui ma neid enda kohal silmitsesin, paistis mulle, nagu langeksid nad mulle iga hetk kaela. Jahmunult sirutasin oma käe, et neid kinni püüda.”
SEE juhtus kaua pärast Euroopas alanud reformatsiooni, kaua pärast pimedat keskaega. Kuid enamikule idamaalastele oli kristlus sama võõrastav kui see maal. Kuidas on küll olukord muutunud! Igal jõuluajal kujutatakse stseene Jeesus-lapsest. Idamaades ollakse selliste piltidega harjunud ja paljud jõuluaegsed tänavad sarnanevad seal Euroopa omadega.
1998. aasta 25. novembri õhtul, kuu aega enne jõule, lööb Pariisi kuulsa Champs-Élysées’ bulvari 300 puul särama rohkem kui 100000 elektripirni. Sarnaselt sellega seatakse Koreas Söuli kesklinna tänaval suure kaubamaja ette üles hiiglaslik jõulupuu, mis hakkab valgustama selle pealinna ööd. Peatselt on selle linna tänavad ehitud jõulukaunistustega.
Televisioon, raadio ja ajalehed pakuvad iga päev jõulutemaatikat. Jõulumeeleolust kaasa kistuina sööstab kogu maa aastalõpu pidustusesse. Söuli kirikud, mille arvukus üllatab paljusid turiste, kaunistatakse kiiruga. Nõnda haarab Koread ja teisi Idamaid jõuluvaim umbes sel ajal, mil Ameerika Ühendriigid peavad novembri lõpus oma tänupüha.
Enamikku Idamaid ei arvata ristiusumaailma hulka. Näiteks nimetab vaid 26,3 protsenti Korea elanikest end kristlasteks. Hongkongis on see protsent 7,9; Taivanil 7,4 ja Jaapanis vaid 1,2. On selge, et enamik idamaalasi pole kristlased, kuid jõulude pidamise vastu ei paista neil midagi olevat. Tegelikult tunduvad nad sellest isegi rohkem vaimustatud olevat kui Läänemaade elanikud. Hongkong on näiteks hästi tuntud oma toretsevate jõulupidustustega, kuigi enamik selle elanikke on kas budistid või taoistid. Isegi Hiinas, kus kristlaste protsent on väidetavalt vaid 0,1, on jõulud hakanud kiiresti populaarsust saavutama.
Miks peetakse Idamaades jõulusid nii laialdaselt? Miks inimesed, kes ei pea Jeesust Messiaks, tähistavad jõule, mis on enamiku end kristlasteks nimetavate jaoks Jeesuse sünnipäev? Kas tõelised kristlased peaksid jõuludesse samamoodi suhtuma? Vastused nendele küsimustele leiame, kui vaatleme, kuidas said jõulud populaarseks sellisel vanal Idamaal nagu Korea.