Ellujäämine ”Jehoova päeval”

”Jehoova päev on suur ja väga kardetav, kes suudaks seda taluda?” (JOEL 2:11)

1. Miks on ’kardetaval Jehoova päeval’ põhjust rõõmustada?

”KARDETAV”! Nii kirjeldab Jumala prohvet Joel suurt ”Jehoova päeva”. Ent meil, kes armastame Jehoovat ning oleme Jeesuse lunastusohvri alusel talle pühendunud ja tema ligi tulnud, ei tarvitse Jehoova päeva lähenedes hirmu tunda. Kuigi see on kohutav päev, on see samas ka suur päästepäev, sest siis vabaneb inimsugu vaevast, mida ta kurjas asjadesüsteemis on tuhandeid aastaid kogenud. Joel ergutab Jumala rahvast selle päeva ootel ’hõiskama ja rõõmutsema, sest Jehoova teeb suuri asju’, ning lisaks ta kinnitab: ”Sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb!” Jumala kuningriigikorralduses ”on pääs, nõnda nagu Jehoova on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Jehoova kutsub” (Joel 2:11, 21, 22; 3:5).

2. Mis leiab seoses Jumala eesmärkidega aset a) ”Issanda päeval”? b) ”Jehoova päeval”?

² Seda kardetavat Jehoova päeva ei tohiks segi ajada Ilmutuse 1:10 mainitud ”Issanda päevaga”. Viimati nimetatud päeval täituvad need 16 nägemust, mis on kirjas Ilmutusraamatu peatükkides 1—22. Sel ajal toimuvad ka kõik need sündmused, mida Jeesus kuulutas ette vastuseks oma jüngrite küsimusele: ”Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [”juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Jeesuse taevase juuresoleku tõenditeks maa peal on hirmsad sõjad, näljahädad, vihkamised, katkud ja ülekohtuteod. Samal ajal kui sedasorti kurblugude hulk on järjest suurenenud, on Jeesus jumalakartlike inimeste lohutuseks läkitanud oma praegusaegsed jüngrid kuulutama ”seda kuningriigi evangeeliumi .. kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile”. Seejärel saabub Issanda päeva haripunktina Jehoova kardetav päev, praeguse asjadesüsteemi ”ots” (Matteuse 24:3—14; Luuka 21:11). See on päev, mil Jehoova mõistab kiiresti kohut Saatana laostunud maailma üle. ”Taevas ja maa värisevad, aga Jehoova on varjupaigaks oma rahvale” (Joel 4:16).

Jehoova tegutses Noa päevil

3. Mille poolest sarnaneb nüüdisaeg Noa päevadega?

³ Tänapäeva maailm sarnaneb olukordade poolest ”Noa päevadega”, millest on möödas rohkem kui 4000 aastat (Luuka 17:26, 27). 1. Moosese 6:5 ütleb: ”Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad.” Nii nüüdismaailma moodi! Igal sammul võib kohata kurjust, ahnust ja armastusetust. Mõnikord võib meile tunduda, et rohkem põhja käia pole inimkonnal enam võimalik. Ent apostel Pauluse prohvetiennustus ”viimsete päevade” kohta, mis ütleb: ”Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides”, on ikka veel täitumas (2. Timoteosele 3:1, 13).

4. Millist mõju avaldas vale kummardamisviis ammusel ajal?

⁴ Kas oleks vahest religioon Noa-aegsele inimperele kergenduse toonud? Vastupidi, ilmselt aitas toonane ärataganenud religioon maailma allakäigule hoopis suuresti kaasa. Meie esivanemad lasid end mõjutada valeõpetusel, mis tuli ”vanalt maolt, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”. Aadamast ülejärgmise sugupõlve aegu ”hakati Jehoova nime appi hüüdma”, nähtavasti teotavalt (Ilmutuse 12:9; 1. Moosese 3:3—6; 4:26). Hiljem võtsid mässumeelsed inglid, kes olid lakanud osutamast Jumalale jagamatut andumust, omale inimkeha, et inimeste nägusate tütardega lubamatutes seksuaalsuhetes olla. Need naised tõid ilmale hübriidseid hiiglasi nefile, kes rõhusid ja türanniseerisid inimkonda. Deemonite mõju all ’raiskus oma eluviisides kõik liha maa peal’ (1. Moosese 6:1—12).

5. Millise hoiatava üleskutse annab meile Jeesus, viidates Noa päevil toimunud sündmustele?

⁵ Siiski jäi üks perekond Jehoova ees laitmatuks. Seetõttu Jumal ”varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale” (2. Peetruse 2:5). Veeuputus kujutas ettetähenduslikult kardetavat Jehoova päeva, mis teeb lõpu sellele asjadesüsteemile ning mille kohta Jeesus ennustas: ”Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi. Sest nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:36—39). Kuna tänapäeval valitseb just selline olukord, kutsub Jeesus meid üles endid ’hoidma ja valvama ja paluma igal ajal, et meid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb’ (Luuka 21:34—36).

Jehoova karistas õiguspäraselt Soodomat ja Gomorrat

6., 7. a) Mida kujutasid ettetähenduslikult Loti ajal toimunud sündmused? b) Millise selge hoiatuse see meile annab?

⁶ Mõnisada aastat pärast veeuputust, kui Noa järelsugu oli maa peal arvukaks saanud, nägid ustav Aabraham ja tema vennapoeg Lott oma silmaga üht kardetavat Jehoova päeva. Lott elas oma perega Soodomas. See linn koos naabruses paikneva Gomorraga oli jäleda seksuaalse ebamoraalsuse mülkasse vajunud. Inimeste huvikeskmes oli ka materialism, mis viimaks mõjutas Loti naistki. Jehoova oli Aabrahamile ütelnud: ”Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked!” (1. Moosese 18:20). Aabraham anus Jehoovat, et ta säästaks neid linnu sealsete õiglaste inimeste pärast, kuid Jehoova teatas, et seal ei leidu kümmetki õiglast. Jumala saadetud inglid aitasid Lotil ja ta kahel tütrel põgeneda lähedal asuvasse Soari linna.

⁷ Mis sai edasi? Kõrvutades praeguseid ”viimseid päevi” Loti ajaga, ütleb Luuka 17:28—30: ”Samuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid; aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!” Soodoma ja Gomorra hukk sel kohutaval Jehoova päeval edastab meile, kes elame Jeesuse juuresoleku ajal, selge hoiatuse. Ka nüüdisaegne sugupõlv on ’elanud porduelu ja ajanud taga teist liha’ (Juuda 7). Pealegi on praegusaja ebamoraalsest seksuaalkäitumisest tingitud paljud neist ”katkudest”, mida Jeesus meie päeviks ette kuulutas (Luuka 21:11).

Iisrael lõikab ”tormi”

8. Mil määral pidas Iisrael kinni Jehoovaga tehtud lepingust?

⁸ Teatud aja möödudes valis Jehoova Iisraeli ”omandiks kõigi rahvaste hulgast, .. preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks”. Kuid iisraellaste eelisseisund sõltus sellest, kas nad ’tõesti kuulavad tema häält ja peavad tema lepingut’ (2. Moosese 19:5, 6). Kas nad hoidsid oma võrratut eesõigust au sees? Kaugel sellest! Tõsi küll, Iisraeli rahva seas oli ustavaid inimesi, kes teenisid Jumalat lojaalselt, näiteks Mooses, Saamuel, Taavet, Joosafat, Hiskija, Joosija ning pühendunud mees- ja naisprohvetid. Kuid rahvas tervikuna ei olnud ustav. Aja möödudes jagunes kuningriik kaheks: Iisraeliks ja Juudaks. Üldiselt lasid mõlemad riigid end mässida paganlikku jumalakummardamisse ning muudesse naaberrahvaste jumalatteotavatesse tavadesse (Hesekiel 23:49).

9. Kuidas Jehoova mõistis kohut mässulise kümnest suguharust koosneva kuningriigi üle?

⁹ Kuidas Jehoova selles olukorras kohut mõistis? Nagu alati, andis ta eelnevalt hoiatuse kooskõlas Aamose kirjapandud põhimõttega: ”Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” Aamos ise kuulutas häda põhjapoolsele Iisraeli kuningriigile: ”Milleks teile Jehoova päev? See on pimedus, aga mitte valgus!” (Aamos 3:7; 5:18). Samuti kuulutas Aamose kaasprohvet Hoosea: ”Nad külvavad tuult ja lõikavad tormi!” (Hoosea 8:7). Aastal 740 e.m.a. lasi Jehoova Assüüria sõjaväel põhjapoolsele Iisraeli kuningriigile alatiseks lõpu teha.

Jehoova õiendas arved ärataganenud Juudaga

10., 11. a) Miks ei olnud Jehoova nõus Juudale andeks andma? b) Millised jäledused olid selle rahva laostanud?

¹⁰ Jehoova saatis oma prohvetid ka lõunapoolsesse Juuda kuningriiki. Sellest hoolimata tegid taolised Juuda kuningad nagu Manasse ja tema järeltulija Aamon ikka seda, mis oli halb Jehoova silmis: nad valasid ’väga palju süütut verd, teenisid ebajumalaid ja kummardasid neid’. Ja kuigi Aamoni poeg Joosija tegi, mis õige oli Jehoova silmis, muutusid järgmised kuningad ja rahvas koos nendega taas niivõrd kurjaks, et ”Jehoova ei tahtnud seda andeks anda” (2. Kuningate 21:16—21; 24:3, 4).

¹¹ Jehoova teatas oma prohveti Jeremija kaudu: ”Kohutavat ja jäledat sünnib maal: prohvetid kuulutavad valet, preestrid õpetavad nendega käsi-käes ja mu rahvas armastab seda nõnda! Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp?” Juuda rahval lasus üüratu veresüü ning sealsed inimesed olid varastades, tappes, abielu rikkudes, valet vandudes, teiste jumalate järel käies ja muid jäledusi tehes moraalselt laostunud. Jumala templist oli saanud ”röövlikoobas” (Jeremija 2:34; 5:30, 31; 7:8—12).

12. Kuidas karistas Jehoova ärataganenud Jeruusalemma?

¹² Jehoova teatas: ”Ma toon õnnetust põhja poolt [Kaldeast] ja suurt murdmist” (Jeremija 4:6, Suur Piibel). Nõnda siis tõi ta Babüloonia maailmariigi, toonase ”kogu maailma vasara” taguma pihuks ärataganenud Jeruusalemma ja sealset templit (Jeremija 50:23). Pärast seda, kui Nebukadnetsari võimas sõjavägi oli hoidnud linna rängas piiramisrõngas, vallutas ta selle aastal 607 e.m.a. ”Ja Paabeli kuningas tappis [kuningas] Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud. Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas tema vaskahelaisse, et viia teda Paabelisse. Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid. Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse” (Jeremija 39:6—9).

13. Kes pääsesid Jehoova päeval aastal 607 e.m.a. ja miks?

¹³ Milline kardetav päev! Kuid sellest tulisest kohtuotsusest pääsesid siiski mõned hinged, nimelt need, kes olid kuulekad Jehoovale. Nende hulgas olid mitteiisraellased reekablased, kes vastupidiselt juudamaalastele olid ilmutanud alandlikku ja sõnakuulelikku vaimu. Ellu jäid ka ustav hoovkondlane Ebed-Melek, kes oli päästnud Jeremija surmast mudases kaevus, ning Jeremija lojaalne kirjutaja Baaruk (Jeremija 35:18, 19; 38:7—13; 39:15—18; 45:1—5). Just sellistele inimestele teataski Jehoova: ”Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, .. need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!” Väikeses ulatuses täitus see tõotus aastal 539 e.m.a., kui Babüloni vallutanud kuningas Kyros vabastas jumalakartlikud juudid, kes läksid Jeruusalemma ja selle templit uuesti üles ehitama. Need, kes tänapäeval tulevad välja babülonlikust religioonist ja võtavad omaks Jehoova puhta kummardamise, võivad samuti oodata suurepärast tulevikku — jäädavat rahu — Jehoova taastatud paradiisis (Jeremija 29:11; Laul 37:34; Ilmutuse 18:2, 4).

Esimese sajandi ”suur viletsus”

14. Miks Jehoova Iisraeli alatiseks ära tõukas?

¹⁴ Mingem nüüd meie ajaarvamise esimesse sajandisse. Selleks ajaks olid taaskogutud juudid jälle ära taganenud. Jehoova saatis maa peale oma ainusündinud Poja, et temast saaks Võitu ehk Messias. Aastatel 29—33 kuulutas Jeesus kõikjal Iisraelimaal: ”Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matteuse 4:17). Peale selle ta kogus ja õpetas jüngreid, et nad kuulutaksid koos temaga head sõnumit Kuningriigist. Kuidas juutide ülemad sellele reageerisid? Nad teotasid Jeesust ning tagatipuks sooritasid nurjatu kuriteo: nad lõid ta piinapostile, kus ta kannatusrikkalt suri. Nüüdsest ei pidanud Jehoova enam juute oma rahvaks. Seekord tõukas ta selle rahva ära alatiseks.

15. Mida oli kahetsevatel juutidel eesõigus teha?

¹⁵ Nelipühapäeval aastal 33 valas ülestõusnud Jeesus oma jüngrite peale püha vaimu, mis andis neile väe rääkida keeltega nii juutidele kui proselüütidele, kes kiiresti olid kogunenud. Rahvasumma poole pöördudes teatas apostel Peetrus: ”Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik. [——] Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!” Kuidas ausameelsed juudid sellele reageerisid? ’See läks neil südamest läbi’, nad kahetsesid oma patte ja nad ristiti (Apostlite teod 2:32—41). Kuningriigi-kuulutustöö hoogustus ning 30 aastaga kuulutati ”kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23).

16. Kuidas Jehoova juhtis sündmusi, mis viisid kohtumõistmiseni lihaliku Iisraeli üle?

¹⁶ Nüüd oli Jehoova silmis aeg küps selleks, et viia täide kohtuotsus oma äratõugatud rahva, lihaliku Iisraeli üle. Paljud tuhanded inimesed toonase maailma rahvaste seast olid kogunenud kristlikku kogudusse ja olid võidmise kaudu saanud vaimse ”Jumala Iisraeli” liikmeteks (Galaatlastele 6:16). Tolle aja juudid seevastu ilmutasid sügavat viha ja sektantlikku vägivalda. Vastupidiselt sellele, mida Paulus oli kirjutanud ’allaheitlikkusest valitsemas olevaile ülemustele’, tõstsid nad avalikult mässu valitseva Rooma riigi võimu vastu (Roomlastele 13:1). Näib, et järgnevate sündmuste kulgu juhtis Jehoova. Aastal 66 haarasid Rooma leegionid eesotsas väejuht Gallusega Jeruusalemma piiramisrõngasse. Ründavad roomlased tungisid linna ning hakkasid koguni templimüüri alust õõnestama. Josephuse ajalookirjutised kinnitavad, et see oli tõepoolest selle linna ja rahva viletsus.a Äkitselt aga ründavad sõdurid taandusid. Sellega avanes Jeesuse jüngritele võimalus ’põgeneda mägedele’, nagu Jeesus oli neid käskinud oma prohvetiennustuses, mis on kirjas Matteuse 24:15, 16.

17., 18. a) Millise viletsuse kaudu mõistis Jehoova juudi rahva üle kohut? b) Missugune ”liha” ’pääses’ ja mille vari see on?

¹⁷ Kuid Jehoova kohtuotsuse lõplik täideviimine viletsuse haripunktis oli alles ees. Aastal 70 naasid Rooma leegionid taas rünnakule, sedapuhku eesotsas väejuht Titusega. Seekord toimus otsustav lahing. Juudid, kes omavahelgi olid sõdinud, ei olnud roomlastele võrdsed vastased. Linn ja tempel tehti maatasa. Üle miljoni kurtunud juudi kannatas ja suri; umbes 600000 laipa pilluti linnaväravaist välja. Kui linn oli langenud, võeti 97000 juuti vangi, kusjuures paljud neist hukkusid hiljem gladiaatorite mängudes. Tõesti, ainsad, kelle ”liha” pääses viletsuse aastatel, olid teispool Jordanit paiknevatele mägedele põgenenud kuulekad kristlased (Matteuse 24:21, 22; Luuka 21:20—22).

¹⁸ Niiviisi täitus esimest korda aastatel 66—70 m.a.j. Jeesuse võimas prohvetiennustus ”maailmaajastu lõpetuse” kohta ning selle kulminatsiooniks oli Jehoova päev, mil ta maksis õiglaselt kätte mässulisele juudi rahvale (Matteuse 24:3—22). Kummatigi oli see vaid ’tuleva suure ja kardetava Jehoova päeva’, kogu maailma tabava viimse ja suurima viletsuse vari (Joel 3:4). Kuidas võid sa sellel päeval ’pääseda’? Järgmine artikkel annab teada.

[Allmärkus]

Kordamisküsimused

◻ Kuidas on ”Issanda päev” seotud ”Jehoova päevaga”?

◻ Millist Noa päevadega seotud hoiatust me peaksime kuulda võtma?

◻ Millise võimsa õppetunni annab meile Soodoma ja Gomorra lugu?

◻ Kes jäid ellu esimese sajandi ”suures viletsuses”?

[Pildid lk 15]

Jehoova päästis Noa ja Loti pere, samuti pakkus ta varju aastatel 607 e.m.a. ja 70 m.a.j.