Nad täitsid Jehoova tahet
Väike tüdruk, kes rääkis julgelt
KÜMNENDAL sajandil e.m.a. olid suhted Iisraeli ja Süüria vahel üsnagi teravad. Vägivallapuhangud olid nii tavalised, et kui kolm aastat möödus ilma sõdimiseta, kanti see kohe ajalooaruandesse (1. Kuningate 22:1).
Eriti hirmuäratavad olid nendel aegadel Süüria röövjõugud, millest mõnedes oli sadu sõdureid. Need sõjamehed korraldasid iisraellaste vastu rööv- ja rüüsteretki, röövides ja orjastades paljusid, isegi lapsi.
Ühe röövretke ajal lahutati armutult üks „väike tüdruk” oma jumalakartlikust perekonnast (2. Kuningate 5:2, NW). Ta viidi Süüriasse, kus ta pidi elama selliste inimeste keskel, kes oleksid võinud temas hirmu ja hämmingut tekitada — inimeste keskel, kes kummardasid päikest, kuud, tähti, puid, taimi ja isegi kive. Kui erinevad nad küll olid tema perekonnast ja sõpradest, kes kummardasid ainsat tõelist Jumalat Jehoovat! Kuid isegi selles võõras keskkonnas ilmutas see tüdruk Jehoovat kummardades silmapaistvat julgust. Selle tulemusena muutis ta ühe Süüria kuninga alluvuses teeniva väljapaistva ametniku elu. Vaadelgem, kuidas see juhtus.
Julgus kõnelda
Selle väikse tüdruku nime pole Piibli jutustuses mainitud. Temast sai teenijanna naisele, kelle mees Naaman oli vapper väepealik kuningas Ben-Hadad II alluvuses (2. Kuningate 5:1). Naaman oli väga lugupeetud mees, kuid tal oli hirmus haigus pidalitõbi.
Võib-olla hakkas Naamani naine tüdruku aupakliku käitumise tõttu teda usaldama. Naine võis tüdrukult ehk küsida: „Mida tehakse pidalitõbiste heaks Iisraelis?” See Iisraeli neiu ei kartnud julgelt teatada: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!” (2. Kuningate 5:3).
Neid tüdruku sõnu ei heidetud kõrvale kui lapselikku fantaasiat. Need räägiti hoopis edasi kuningas Ben-Hadadile, kes saatis Naamani koos saatjaskonnaga 150 kilomeetri pikkusele reisile Samaariasse seda prohvetit otsima (2. Kuningate 5:4, 5).
Naamani tervendamine
Naaman ja tema mehed läksid Iisraeli kuninga Joorami juurde, viies talle Ben-Hadadi soovituskirja ja üsna suure rahalise kingituse. Pole aga üllatav, et see vasikakummardajast kuningas Jooram Jumala prohvetisse usku ei ilmutanud, nagu seda tegi teenijatüdruk. Selle asemel arvas ta, et Naaman oli tulnud tüli otsima. Kui Jumala prohvet Eliisa kuulis Joorami kartusest, saatis ta sedamaid kuningale sõnumi, paludes tal saata Naaman tema kotta (2. Kuningate 5:6—8).
Kui Naaman saabus Eliisa koja juurde, saatis prohvet välja käskjala, kes ütles Naamanile: „Pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!” (2. Kuningate 5:9, 10). Naaman sai selle peale vihaseks. Oodanud imepärast ja suurejoonelist vaatemängu, ütles ta: „Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?” Raevunult läks Naaman Eliisa koja juurest ära. Aga kui Naamani sulased temaga rääkisid, andis ta lõpuks järele. Kui ta oli end Jordani jões seitse korda pesnud, siis „tema ihu paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks” (2. Kuningate 5:11—14).
Pöördunud Eliisa juurde tagasi, ütles Naaman: „Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis!” Naaman tõotas, et ta „ei taha enam ohverdada põletus- ja tapaohvreid muile jumalaile kui ainult Jehoovale” (2. Kuningate 5:15—17).
Õppetunnid meile
Naaman ei oleks saanud prohvet Eliisa juurde minna, kui noor teenijatüdruk poleks julgelt kõnelnud. Tänapäeval toimivad paljud noored samamoodi. Neid võivad koolis ümbritseda kaasõpilased, kes ei ole huvitatud Jumala teenimisest. Sellest hoolimata kõnelevad nad sellest, mida usuvad. Mõned neist hakkavad seda tegema väga noorelt.
Vaatleme näiteks, kuidas toimis viieaastane Austraalia tüdruk Alexandra. Kui ta hakkas koolis käima, kohtus tema ema õpetajaga, et tollele Jehoova tunnistajate uskumusi selgitada. Kuid Alexandra ema sai üllatuse osaliseks. „Ma olen juba kursis mõnede teie uskumustega, sealhulgas sellega, mida Alexandra koolis teeb ja mida mitte,” ütles õpetaja. Alexandra ema oli hämmastunud, sest koolis ei olnud teisi tunnistajate lapsi. „Alexandra informeeris meid,” selgitas õpetaja. Tõesti, see väike tüdruk oli juba oma õpetajaga taktitundeliselt vestelnud.
Sellised noored on julged kõnelema. Nad toimivad kooskõlas Lauluga 148:12, 13: „Ka noored mehed ja neitsid, vanad ühes noortega! Kiitku nad Jehoova nime, sest tema nimi üksi on kõrge; tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!”